teisipäev, 30. september 2008

Politseiteateid

Ajavahemikul 20.-21.09.2008 on Urvaste vallas Kuldre külas asuva kooli territooriumil ära murtud 2,5 meetri pikkune nulg.

29.09.2008 teatati, et nädalavahetusel on Urvaste vallas Koigu külas seisnud traktorilt varastatud aku, karburaator ja magneeto. Vargusega tekitati 2000 krooni suurune kahju.

Teatrisse!

“Kõik aias”
Millist hinda oleksite teie nõus maksma hea elu eest? Lugu koduperenaiste üllatavatest lahendustest, maksmaks üle jõu käivaid arveid noobli elu eest heas elurajoonis.
Autor Edward Albee
Lavastaja Roman Baskin
Osatäitjad: Hannes Kaljujärv, Maarja Jakobson, Helena Merzin, Ott Sepp, Jüri Lumiste, Külliki Saldre, Merle Jääger, Riho Kütsar, Marika Barabanštšikova, Leino Rei, Margus Jaanovits, Ragne Pekarev
Etendus toimub neljapäeval 27. novembril kell 19.00 (Väljasõit Uue-Antslast orienteeruvalt kella 17-17.30 ajal. Täpsustan hiljem)
Pileti hind 85.- Lisandub bussisõidukulu, mis on umbes 50.-
Registreeruda ja teatripileti eest palun tasuda hiljemalt 15. oktoobriks. Bussisõiduraha kogun teatrisse sõidul.
Info ja piletid
Karille Bergmann tel 580 695 41

Uue-Antsla operatiivset infot. Juba täna!

Oktoobrist detsembrini toimub Uue-Antsla rahvamajas seltskonnatantsude (valss, rumba, samba jne) kursus härra Reno Olle juhendamisel. Kursuse toimumiseks oleks tarvis kokku saada vähemalt 15 paari. Kõiki huvilisi ootame 30. septembril kell 17.00Uue-Antsla rahvamajas, kus jagame täpsemat infot ja lepime kokku tantsukursuse toimumise päeva ja kellajaja, või telefonil 56954056 Aivo

Hei Uue-Antsla ja Uhtjärve küla lapsed ja noored!
Teeme väikse kogunemise täna 30. septembril kell 17.30 Uue-Antsla rahvamaja juures, et kuulata teie soove ja plaane, mida huvitavat tahaksite teie ette võtta ja teha.
Külaaktiiv

esmaspäev, 29. september 2008

Parima koduleiva konkurss


Eesti Põllumajandusmuuseum koostöös Eesti Leivaliiduga viivad 12. oktoobril 2008. aastal läbi Parima koduleiva konkursi toimumiskohaga Eesti Põllumajandusmuuseum.
Lisaks on käimas parima rukkileiva reklaami ja reklaamija konkurss!

Loe lähemalt siit

Arvustus septembri vallalehele

100 päeva on uus vallalehe toimetaja ametis olnud ja nagu lubatud, võtan ma nüüd vallalehe luubi alla. Kirjutan arvustuse, ütleme nii. Käesolevat numbrit saab lugeda siit.
September tundub olevat küllaltki hapukurgikuu ja teemasid tundub tõesti vähe olevat. Ka blogis on mul neid vähe olnud. Teisalt on Urvaste Valla Leht ka selgelt liikunud ajalehest rohkem infoleheks, ametlike teadete kontsentratsioon on väga suur.
Õnneks oli, mida esilehele panna, sinna iga lugu ei sobi. Pokumaa lastekirjanduse päevale oleks mina eelistanud mõnda teravamat teemat, mis olid ka seekord (Lõunalehe vahendusel) lehes olemas. Aga need olid Lõunalehe tekstid, hea kui esiküljel pole teistest lehtedest ülevõetud artikkel, vaid urvastelaste oma originaallooming.
Noh, tõsi küll, ka Ena Drenkhan pole päris urvastelane ja esiküljel ilmunud artikkel ilmus varem Võrumaa Teatajas. Aga kiituseks peab ütlema, et esimeses kolmes numbris oli lehes originaalartikkel. Nii et sellega on üldiselt korras.
Järgmine mõte: peale kahe Lõunalehe artikli ja ühe väikese sõnumi Urvaste blogist, kõrvaltvaatajate artikleid polegi. See vist on ka siiski infolehe puhul tavaline, ehk isegi infolehe tunnus? Kõik kirjutavad ise oma igapäevasest tööst. Kristina Absalon lasteaiast, Ena Drenkhan Pokumaast, Margus Klaar koolispordist jne. Vastupidine näide on Kristina Absaloni artikkel kaunitest koduaedadest.
Selles pole iseendast midagi halba, pehmed teemad ei vajagi kindlasti kõrvalseisja pilku. Asi on lihtsalt selles, et kui sellised lood niivõrd domineerivad, läheb üldpilt pisut igavaks.
See, et nüüd on lehes noortespordist juttu, on igal juhul positiivne. Margus Klaar ütles ju vallalehe lõpetamise koosolekul, et ta enam ei tahtnud vallalehte artikleid kirjutada, vahepeal ta kirjutas küll. Arvan, et noorte sportlaste jaoks on tähtis motivatsiooni jaoks positiivne tagasiside, halb kui see poliitilise kempluse pärast tahaplaanile jääb.
Üks asi, millega ma ise hakkama ei saanudki, kuid mida võiks siiski edaspidigi proovida – kaasata ka koolinoori vallalehe kirjutajatena. Nii oma kooli, kui ka üldisematel teemadel. See annaks värvi.
Loodetavasti jõuavad leheveergudele tagasi ka täiskasvanute spordisaavutused. Ahjaa, Jan Jakobsoni hiilgav sõit, millest kirjutas Võrumaa Teataja ja väga kenasti ka Uhtjärve/ Uue-Antsla blogi, ei oleks küll tohtinud lehest välja jääda.
Olen ise suur spordisõber ja mulle meeldib lugeda, kuidas Margus Klaar koolispordist kirjutab. Armastusega, võib ütelda. Tema poliitilised tekstid on spordijuttudega võrreldes hulga kohmakamad ja nõuavad üsna hoolsat toimetajakätt.

Muidugi on ka head ütelda

Toimetamisest veel: seekord pole lehes nii palju silmatorkavaid lohakusvigu, kui eelmistes. Mõned tähed on puudu, komad. Sellega seoses mõni lause küllalt raskesti loetav. Toon ühe kõige silmatorkavama näite: „Juba 2002. aasta kevadest alguse saanud traditsioonist on sündinud rida uusi kooli kui isiklikke rekordeid“. Samas artiklis ka oluline meetilk: Mari Melzari väga hea jooks on kenasti edasi antud, ühe lausega. kohe tekib sihuke tunne, et : vau, supertulemus!
See et küllalt õhukeses lehes on terve lehekülg politseitööle, ei ole hea. Samas ega kärpimisvõimalusi ka ei näe, nii et olgu.
Terve lehekülg on Täiskasvanud Õppija Nädalatele pühendatud, mis Urvastest puudutab seekord väga kaudselt. Aga kuivõrd muidu oleks see leht ilmselt lihtsalt tühjaks jäänud, peab sellega leppima. Olen ise kunagi avaldanud võõra inimese lehekülje pikkuse reisikirja, kelle ainus seos meiega oli, et ta oli kuu aega varem käinud Kuldre koolis esinemas. Minu jaoks on oluline, et seda lehekülge tuletati mulle kuni lõpuni meelde, et seda ei oleks tohtinud lehes olla. On lihtsalt selline asi, et leht ei saa olla 7 lk, vaid peab olema 6 või 8. Parem kui 4 või 8.
Siiski, millega ma rahul ei ole selle artikli puhul – oleks võinud välja tulla, et Urvastesse seekord see buss ikkagi ei tule, sest oli eelmisel aastal, ja seekord külastab teisi Võrumaa kohti – Vastseliina, Rõuge ja Tsooru.

Vahepealkirju selles lehenumbris – täpselt 0!

Tagumine, kuulutuste lehekülg on nõrgalt liigendatud, erinevate teadete vahel ei ole vahet, kas informatsiooni on liiga palju, et seda ilusamini ära mahutada, on raske ütelda. Tähemärke ei hakka kokku lugema. Kui on vaheldumisi paksus ja tavalises kirjas kuulutused, aga niimoodi üksteise otsas, võib jääda mulje, et tavakirjas kuulutus on lihtsalt paksus kirjas kuulutuse laiend.
Paksem kiri võtab tegelikult küllalt palju ruumi ära, näiteks kui üsna mahukad kirikuteated oleks tavalises kirjas, oleks ruumi hulga rohkem olnud.
3 lk Teadaanne on selgelt artikkel, kus on antud mõningatele asjadele autori hinnang. Heaks tavaks on, et arvamusavaldustega artiklil on ka autor, no vähemalt Urvaste Vallavalitsus oleks võinud alla kirjutada.
„Ilma teieta oleks makaronide toomine osutunud praktiliselt võimatuks.“ on lause, mis kõlab tegelikult päris naljakalt. Nagu oleks makaronide kohaletoomises midagi üliinimlikku. Oi, ma tahan selle artikli kallal veel norida. Mis mõttes on Margus Klaar abivalmis, kuid Gunnar Sarapuu, Kristina Absalon ja Agnes Parmas ei ole.
Tegelikult on muidugi tore, kui kuivad teadaanded sisaldavad mõnusat emotsiooni, aga jah, emotsioonil on alati ka omanik ja see ei peaks olema „keegi poe juurest“.
Ja viimasena tuli veel meelde – hoolimata sellest, et küllalt pikki artikleid on lehes, pole ühtegi vahepealkirja. Need teevad pika artikli lugemise mõnusamaks ja lehekülje vaate ka ilusamaks.

Pokumaa palub raamatuid!

Head inimesed! Pokumaal pole järgmisi Edgar Valteri raamatuid: „Iika“, „Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist“, „Isand Tuutu ettevõtmised“, „Metsa pühapäev“, „Kuidas õppida vaatama“. Oleme väga rõõmsad kui saate need meile kas annetada või müüa, võimalikud ka vahetusvariandid.

allikas www.pokumaa.ee

Pokumaal kuuevahetuspäev!

Pühapäeval, 5. oktoobril kell 14 ja 16
tähistatakse Pokumaal
KUUEVAHETUSPÄEVA

5. oktoobril on pokukalendri järgi kuuevahetuspäev. Lapsed on oodatud Pokumaale Pokukotta ise pokudeks kehastuma ja tähistama kuuevahetuspäeva koos Puukoga.

Nii pokud kui pokukalendri tähtpäevad on välja mõelnud kunstnik Edgar Valter. Pokumaa asub Võrumaa ja Põlvamaa piiril Urvastes. Pokumaa teemapark on loodud Edgar Valteri "Pokuraamatu" ja selle nimitegelaste ainetel. Pokud erinevad tavapärastest muinasjututegelastest selle poolest, et neil on looduslikud prototüübid- tarnamättad.

Pokumaa külastuskeskuses Pokukojas saab tutvuda Edgar Valteri originaal-illustratsioonide ja õlimaalidega, meisterdada, näha ja teha muudki põnevat.

Üritusel osalemine sisaldub külastuspileti hinnas,
palume eelnevalt registreeruda.

Avatud kohvik.

Järgmised pokukalendri tähtpäevad:
29. oktoobril – KÜLMAKRÕPSUPÄEV
14. novembril- MUINASJUTUVESTMISPÄEV
12. detsembril- KÕIGE NOOREMA POKU SÜNNIPÄEV
3.-21. detsember SOOJADE SOOVIDE AEG POKUMAAL.

Lisainfo ja registreerumine tel. 5342 5054 www.pokumaa.ee


Pokukalendri tähtpäevade tähistamist toetavad:
Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel ja
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

pühapäev, 28. september 2008

Ei midagi uut päikese all

Õpetajad, kes täpselt sada aastat tagasi lahti lasti, olevat tegelikult lehtedes Urvastest halvasti kirjutanud. Lugege siit. veel lisaks eelmisele artiklile.

Ja veel eriti põhjalik jutt.

laupäev, 27. september 2008

Kes minevikku ei mäleta ...

Huvitav, et selle täpselt saja aasta taguse jutuga tekkisid paralleelid selleaastase vallalehe afääriga. Kuupäevadki olid päris ligilähedased.

neljapäev, 25. september 2008

Avaliku Sõna Nõukogu ei jõudnud eile veel lahenduseni

asn.org.ee annab praegu sellise info.

(390) ASN lähtuvalt laekunud informatsioonist, et Urvaste vallalehe toimetaja Margus Konnula on vallavalitsuse ja -volikogu otsusel vabastatud ametist
LAHEND: 24.9.08 arutelu katkestatud; järgmisel koosolekul annab ASN seisukoha

Seega ei ole kahe koosoleku jooksul see küsimus lahendust saanud. Võib-olla oli piduriks ka see, et Urvaste Vallavalitsus ei avaldanud mitme järelpärimise peale ASN-le oma seisukohta. Seda tehti alles pärast Andmekaitseinspektsiooni ettekirjutust.

pühapäev, 21. september 2008

Otepääl, Meremäel ja Urvastes käärib võimumoos

Nii nagu viljapuude all käärivad koristamata õunad-ploomid, on sel sügisel hakanud käärima ka vähemalt kolmes Kagu-Eesti omavalitsuses. Võrumaal Meremäe vallas ja Valgamaal Otepää vallas on vallavanemale esitatud umbusaldamise avaldus, konflikt näikse käärivat ka Võrumaal Urvastes.
Augustis esitas Urvaste vallavolikogu esimees Margus Klaar (IRL) avalduse kutsuda sihtasutuse Pokumaa nõukogu liikme kohalt tagasi Urvaste vallavanem Lembit Luts (SDE) ja määrata asendajaks vallavolikogu liige Aivo Värton. Vaid päev hiljem võttis Klaar avalduse tagasi, näitab avalik dokumendiregister.
Klaar selgitas, et tal oli olnud Lutsuga jutuajamine Pokumaa sihtasutuse teemal. Nimelt on Luts valla esindajana sihtasutuse nõukogu liige ja ühtlasi selle esimees. Volikogu esimehe arvates pühendab Luts liialt energiat Pokumaale ja valla tegemistele jääb seeläbi vähem aega.
Volikogu juht: vallaasjad on ripakile jäänud
„Meil oli kokkulepe, et ta võtab mõtlemisaega ja otsustab, kas ta tegeleb ainult vallaga või ainult Pokumaaga – kahte korraga ei saa,“ sõnas Klaar. „Pokumaaga peaks tegelema selle tegevjuht, mitte meie vallavanem. Ta lihtsalt ei jõua teha ja mõned asjad vallas on jäänud ripakile.“
Klaari teatel otsustanud Luts valla kasuks ja volikogu esimees koostas avalduse, mille kohaselt vallavanem lahkuks Pokumaa nõukogust. Selgus aga, et seaduse järgi ei saa volikogu valla esindajat sihtasutusest tagasi kutsuda ja esindaja ise peab tegema vallavalitsusele avalduse. Nii võttis Klaar Lutsu tagasikutsumise avalduse tagasi.
Kas Lutsu survestamisest kumab volikogu teatud rahulolematust vallavanema tööga?
„No ma ei oska teiste arvamust öelda, mulle isiklikult tundus niimoodi,“ põikles volikogu esimees. „Pole normaalne, kui vallavanem sõidab vähemalt kord päevas Pokumaale asju ajama.“
Vallavanem Luts aga kinnitas LõunaLehele, et ei taha ega kavatse siiski Pokumaa nõukogust lahkuda. Lutsu sõnul annab küsimusele, kas korraga saab töötada kahel rindel, aeg arutust. Pokumaa nimel on tema sõnul tosin aastat tööd tehtud ja nüüd mil juba esimesi tulemusi – näiteks tuhandeid külastajaid – näha on, polevat tema nõukogust lahkumine Pokumaa jaoks otstarbekas...
Et aga teadupärast on volikogu vallavanema tööandja, siis võidakse sedalaadi tungiva soovituse mittetäitmist tõlgendada kui ebalojaalsust tööandja suhtes ning nii, nagu firmajuht saab alluva vallandada, on volikogul õigus vallavanemat umbusaldada.
Vallavanema ja volikogu vastasseisu üks põhjusi võib olla ka paljuräägitud Urvaste Ess-soo küsimus. Volikogu on korduvalt oma otsustega näidanud, et pooldab soos turbakaevandamise lubamist, Luts on oma väljaütlemistes aga soovinud soo säilimist.

Vidrik Võsoberg
Lõunaleht

loe ka netikommentaare

reede, 19. september 2008

PRIA toetab noortalunikke 28 miljoni krooniga

15. septembrist kuni 6. oktoobrini võtab PRIA vastu taotlusi noore taluniku toetuse saamiseks. Toetust saavad kuni 40-aastased taotlejad, kes võivad suuresti ise otsustada, millele oma ettevõttes seda raha kasutada.

„Toetuse eesmärk on noore taluniku toetusega soodustada põlvkondade vahetust maal," sõnas Krista Tõnisson, PRIA maaelu investeeringutoetuste büroo peaspetsialist. „Noortele võimaluste loomine, eriti tänases majandusolukorras, on äärmiselt oluline, sest oma elu alustamine on keeruline nii maal kui linnas. Toetusraha võib talunik kasutada hoonete rekonstrueerimiseks, vanematelt talukoha ülevõtmiseks, põllutöömasinate ostuks või millekski muuks, mille jaoks on tarvidus kõige suurem. Enamasti seab Euroopa Liit väga ranged piirangud toetusraha kasutamisele, kuid noore taluniku toetuse võib saaja kulutada just sellele, mida ettevõtjal või firmal kõige rohkem vaja on," ütles Tõnisson.

Põllumajandusliku tegevusega alustav noor, kelleks võib olla füüsilisest või juriidilisest isikust ettevõtja, võib saada programmperioodil 2007-2013 toetust üks kord summas kuni 625 864 krooni. Peamiseks tingimuseks on, et taotleja peab olema noorem kui 40 eluaastat ning pool summast tuleb investeerida põhivarasse. Toetuse abil soetatut tuleb ettevõtjal kasutada sihipäraselt vähemalt viis aastat ning viiendaks aastaks peab taotleja aastane müügitulu omatoodetud põllumajandussaadustest ulatuma 80%-ni saadud toetuse summast.

„Kasutan toetust lauda renoveerimiseks." kinnitas Märt Smirnov Lääne-Virumaalt, üks kevadistest toetuste saajatest. „Maaelu investeeringud on tavaliselt suured ning ainuüksi 600 000 krooniga väga palju ära ei tee, siiski on märkimisväärne, et noore taluniku toetuse võib saaja paigutada sinna, kus vajadus kõige suurem."
Esmakordselt võeti taotlusi vastu tänavu varakevadel – neid laekus 255. Taotlusvooru 56 miljoni kroonisest eelarvest jätkus 95 projekti rahastamiseks. Konkurentsis annavad taotlejatele lisapunkte põllumajanduslik haridus ning senine põllumajanduslik tegevus maal. Hindamiskriteeriumid, projektide paremusjärjestus ning määratud toetussummad on avalikud ning nähtavad PRIA kodulehel.
Taotlusi võtavad 15. septembrist 6. oktoobrini vastu PRIA maakondlikud bürood. Taotlemise tingimused on samasugused nagu kevadel – kelle abikõlbulik projekt jäi tookord rahastamata rahapuuduse tõttu, neil tasub see nüüd uuesti esitada, soovitab Krista Tõnisson.
Lisainfot taotlemise kohta saab PRIA maakondlikest büroodest ning telefonil 737 7678, taotlemiseks vajalikud vormid on saadaval büroodes ning kodulehel www.pria.ee.

kolmapäev, 17. september 2008

Oh õudust!

Siit võib lugeda, et Uue-Antsla Rahvamajale on tehtud tulekahju hinnapakkumine

Külasahinad

Ammu pole olnud midagi kirjutada blogisse, aga täna kuulsin, et Kuldre poes olevat nudistide perekond käinud. Mees ja lapsed puhta paljad, naisel ainult särgike seljas.
Kui keegi on midagi kuulnud või näinud, võiks muljetada.
Ma kellelegi helistama ei hakka, sest blogil pole eelarvet ja sissetulek puudub.

neljapäev, 11. september 2008

Ka ju tore uudis!

Ajalehetellimus tõi auhindu
Nagu traditsiooniks saanud, loosis LõunaLeht Antsla Hauka laadal ajalehetellimuse vormistanute vahel välja auhindu, fortuunaks oli legendaarne laadajuht Jaan Rõõmussaar.
Köögikombaini võitsid Helena Lahesoo Antslast ja Silvi Karu Võrumaalt Urvaste vallast Vaabinast.
"Nalja teete või, ma ei ole elus midagi võitnud?!" hüüatas Silvi Karu, kui LõunaLeht talle õnne soovis. "Mu lapselaps tellis ja tema võidab alati, ta on kaheksa aastane. Tema ässitas, et tellime, tellime."
"Oi, see oli küll tore üllatus, ma olen kohe shokeeritud!" rõõmustas Karu. "Mul just kadus köögikombainil üks osa ära ja uut oleks väga vaja."

reede, 5. september 2008

"Vanapagan"

J. Torp kirjutas sellise luuletuse aastal 1958., mis avaldati ajalehes.
Ja selgub, et sellise nimega oli Vabadussõja-aegne soomusmasin. Piltki siin olemas.
Üldiselt kõva mees, et mainis 1958.aasta masinat, mille pealt ilmselt puna-armeelasi notitud. Samas - see "Vanapaganaga" sõitja on selline negatiivne, hoolimatu tegelane. Mine võta siis kinni.

Tegin uue blogi

Lootuses, et traditsioon jätkub
http://uhtjarvejooks.blogspot.com/

Lõuna-Eesti Päästekeskuse päästekomandod kutsuvad külla

Teisipäeval, 16. septembril on seoses Lõuna-Eesti Päästekeskuse kõigis päästekomandodes lahtiste uste päev organiseeritud tuletõrje 89. aastapäevaga.

Avatud uste päeval on kõigil soovijatel võimalik külastada Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa päästekomandosid. Päästjad tutvustavad külastajatele oma tööd, samuti on kõigil võimalus päästjatele esitada küsimusi ning lähemalt vaadata ja katsuda päästetehnikat ja -varustust.

Lahtiste uste päev toimub teisipäeval, 16. septembril kell 10.00-19.30. Oodatud on igas vanuses huvilised, tulla võib nii gruppidega kui peredega. Suurematel gruppidel palume komandodesse eelnevalt oma tulekust teada anda. Samuti on komandosid võimalik eelneval kokkuleppel külastada ka muul ajal.

Võru komando
Räpina mnt 20A, Võru linn
Komandopealik Aivar Lai
tel. 782 7121, 524 2920

Antsla komando
Kreutzwaldi 1, Antsla
Komandopealik Toomas Sloog
tel. 785 5501, 505 2101

Mõniste komando
Mõniste, Mõniste vald
Komandopealik Kaino Zilmer
tel. 789 1288, 518 3057

Vastseliina komando
Vastseliina, Vastseliina vald
Komandopealik Kaupo Narusk
tel. 785 1001, 510 2184

Pragunenud ja pühkimata korstnast või katkisest ahjust tungib tuli tuppa

Talveperioodil on tulekahju sagedased põhjused hooldamata ja katkised kütteseadmed. Pühkimata korstnalõõrides süttinud tahm kuumutab korstna üles, leegid tungivad pragudest välja ning tuleõnnetus on möödapääsematu. Et tulekahju ära hoida peab ahju ja korstent järjepidevalt hooldama.

Enne kütteperioodi algust on vajalik kogu küttesüsteem kriitilise pilguga üle vaadata – ega kuskilt suitsu sisse ei aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstnates poleks pragusid. Samuti tuleb kontrollida ega korsten pole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt kinni jms. Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadet ja lõõre puhastada kaks korda, hooajaliselt kasutatavaid üks kord enne kütteperioodi algust ja gaasikütteseadmeid üks kord aastas.

Kütteseadmete ohutusest saab rohkem teavet päästeteenistuse kodulehelt www.rescue.ee/1667
Päästeala infotelefonilt 1524 saab infot korstnapühkijate ja pottsepa teenuse kohta.
Samuti leiab piirkonna korstnapühkijate kontakte Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt www.korsten.ee.

Viimaks juhib päästekeskus tähelepanu, et ruumidesse paigaldatud suitsuandur, mis tekkivast tuleohust aegsasti märku annab, aitab kaitsta sinu elu ja vara.


Lõuna-Eesti Päästekeskus

Sügisel korrastamata ja niitmata maavaldusi laastab kevadel kahjutuli

Kulupõletamine on keskkonnaministri määruse kohaselt keelatud tegevus, ometi on hooletusest alguse saanud kulupõlengud kevaditi päästjatele suureks mureks.

Seetõttu kutsub päästeteenistus maaomanikke üles korrastama oma maad just sügisel, et kevadised kulupõlengud ei ulatuks teie vara kallale. Ka sel aastal lõppesid mitmed kulupõlengud väga traagiliselt. Valgamaal Helme vallas hukkus kululeekides vanem naisterahvas, korduvalt olid ohus elumajad ning hävis mitmed kõrvalhooned ja sageli levis põllult alguse saanud kulupõleng metsa alla.

Tuleb mõista, et niitmata ja kuivanud heinamaad mööda levib kahjutuli väga kiiresti. Tuulise ilmaga on kulupõlengu kustutamine keeruline ülesanne isegi kogenud ning spetsiaaltehnikaga varustatud päästjatetöötajatele.

Kui maaomanik on oma maavaldused kenasti hooldanud, aitab see ära hoida juhuslikust suitsukonist või ka suure tuulega elektriliinide kokkupuutest tekkinud sädemetest põhjustatud kulupõlengud. Ja miks mitte ka naabrile meelde tuletada sügist maade korrastust, sest tule levik maavalduste piire ei tunne.

2008. aasta 1. augustil jõustus keskkonnaministri määrus „Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded”, millega on keelustatud kulu põletamine peale lume sulamist. Selle kohaselt algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.


Lõuna-Eesti Päästekeskus

teisipäev, 2. september 2008

Kolmapäeval 3. sept. Avaliku Sõna Nõukogu koosolek

Kus arutatakse nii Urvaste volikogulaste artikli arusaamatut toimetamist tollase UVL toimetaja poolt, kui ka Hillar Kohvi artikli avaldamise keeldumist SL Õhtulehe toimetaja poolt.
Ma ei suutnud neid kõrvutamata jätta.

esmaspäev, 1. september 2008

Uus Urvaste Valla Leht

Ka netis üleval.
Päris kena värviline.