Et eelmises postituses väljatoodud lause ei oleks kontekstist välja rebitud, siis ka pöördumise terviktekst

Hea vallakodanik.

Viimasel ajal on väga palju juttu olnud meie vallas asuvast Ess-soost, nii vabariiklikus trükimeedias kui ka meie valla ajalehes. Kajastatud on seni ajani nende volikogu liikmete ja Seltsing Roheline Urvastega seotud inimeste seisukohti, kes on soo kohaliku kaitsealla võtmise algatajad ja pooldajad. Sooviksime selle artikliga valgustada nende volikogu liikmete seisukohti, kes hääletasid soo kohaliku kaitse alla võtmise vastu.
Loomulikult need kuus volikogu liiget oleksid heameelega selle poolt, kui soo oleks jäänud puutumata, siis sinna ei tekkiks uut kaevandusala. Kuid kahjuks on Eesti Vabariik andnud loa Ess-soos turvast kaevandada. Sellega on tekitatud situatsioon kus Urvaste valla volikogu on jäänud kahe tule vahele. Firma, kes soovib turvast kaevandada, on andnud mõista, et kohaliku kaitse alla võtmise korral peab Urvaste vallavalitsus jalge alla võtma kohtutee. See tähendaks Urvaste valla rahvale seda, et nende rahakotist hakatakse raha kohtuveskites jahvatama, sest ettevõttel on võimalik nõuda kahjuhüvitisi nii saamata jäänud kasumi eest, kui ka tehtud kulutuste ja investeeringute eest. Samas on ettevõtetel kasutada tunduvalt suuremad finantsilised vahendid, kui ühel vallavalitsusel.
Mille arvelt peaks vallavalitsus/volikogu raha kohtuskäimiseks võtma? Kas meie lasteaia ja kooli arvelt või meie sotsiaalset abi vajavate inimeste arvelt? Kas me peaksime kohtuskäimise jaoks hoopis pangast raha laenama, sest jätkuv majanduslangus sunnib ka meid püksirihma pingutama? Jätame seisma asulate pumbajaamad? Me ei tea, kui palju võib maksma minna kohtuskäimine ettevõtte vastu. See võib maksta meile summasid, mida meie järeltulevad põlved maksavad mitmeid aastaid. Lihtsaks näiteks võime tuua ka advokaadibüroo käest tellitud analüüsi ettevõtte kahjunõude vastu, mis maksis 48 000 krooni ja seda ainult 16 lehekülje eest. Ka see on juba väga suur summa. Näiteks saaks selle raha eest teha lastele mõne mänguväljaku või finantseerida hajaasustuse veeprojekti. Kindlasti mõjutas otsus tõik, et 1996 aastal on Urvaste valla üldplaneeringus Ess-soo arvatud turbatootmise alaks. See tähendab, et poolthääle andmisega oleks mindud otseselt vastuollu seadusega. Sellised küsimused mõjutasid Urvaste valla volikogu liikmete otsust kes, hääletasid soo kohaliku kaitsealla võtmise vastu.
Samas on väga selgelt mõista andnud ka Seltsing Roheline Urvaste, et Urvaste vallavolikogul tuleb kohtus enda seisukohti kaitsma hakata. Kas siinkohal ei oleks teine võimalus olnud, et Roheline Urvaste ajaks asju riigi tasandil, on ju neil oma esindus riigikogus, kus nemadki kanditeerisid.
Meie jaoks on kurb, et kohaliku valla inimesed on nõus kogu Urvaste valla kodanike ühist raha kulutama kohtuskäimise peale. Loomulikult on loodust vaja kaitsta, selles ei kahtle me keegi. Eesti Vabariigi Valitsus ei pea Ess-sood nii tähtsaks. Ess-sood ei ole arvatud Natuura 2000 valikualadesse. Ta on lubanud seal turvast kaevandada, mille vastu protestitakse. See tähendab, et see ei ole riigi jaoks olulise tähtsusega maa-ala. Põhimõtteliselt peaks siis Roheline Urvaste kohtusse kaebama riigi, mitte aga vallavolikogu.
Paratamatult oleme situatsioonis, kus meil tuleb riigi tegemata jätmisi kinni maksta enda rahakoti arvelt. Millised tulevikuinvesteeringud jäävad Urvaste vallas tegemata või kelle eelarve realt me raha peame ära võtma, seda näitab aeg? Kui kulukaks Urvaste valla rahvale kogu see protsess maksma läheb???
Miks on tekkinud nii keeruline olukord: 1. Ess-soo kuulub riigile. 2. 1996 aastal vastu võetud valla üldplaneeringus on Ess-soo määratud turbatootmise alaks. 3. Endiste otsuste muutmine toob vallale kaasa kohtuprotsessi firmaga, kellel on lubatud uue turbatoomise ala avamine. 4. Hääletamise hetkel oli järelpäringule Keskkonnaministeeriumist vastus saanud, nimelt palus Maa-amet meil ennem seisukoha võtmist, oodata ära just Keskkonnaministeeriumi vastus? 5. Võrmaavalitsuse 2005 aastal koostatud “Teemaplaneering asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, ei ole Ess-sood mainitud kui Võrumaa rohelise võrgustiku ala.

Volikogu liikmed: Aivo Värton, Evi Zirk, Mati Antsi, Valdur Roots, Mart Puusepp, Margus Klaar, Gunnar Sarapuu

kurb tõdemus

seisukohad, mida tänasel koosviibimisel avaldasid volikogu liikmed Klaar, Sarapuu, Antsi, Zirk, Puusepp ja Värton vallalehe suhtes, muudavad mul peaaegu võimatuks jätkamise vallalehe tegijana. Olen veendunud, et nende "näpunäidete" järgi on võimatu mingitki lehte teha.
Igaks juhuks koristasin valla ametliku sümboolika enda blogist.

Samas palun vabandust, et maikuu vallalehes sai eelpoolnimetatud volikogu liikmete pöördumisest lisaks ebaolulisele taagale ka üks oluline lause välja toimetatud.
Püüan selle oma sõnadega lahti seletada: volikogu ei võtnud Ess-sood kohaliku kaitse alla lisaks muule ka sellel põhjusel, et Maa-amet palus volikogul otsust mitte enne vastu võtta, kui nad on Keskkonnaministeeriumist vastuse saanud.
Lugude lehekülgedele säädimisel tekkis mul vajadus lugusid lühendada ja nii ta läks.

Kaks linki Teeme ärale

http://heitih.blogspot.com/2008/05/tegime-ka-ra.html
http://teeme2008.blogspot.com/2008/05/field-report-vrumaa.html

Uus valla leht üleval

Kes ei jõua oodata laupäevani, mil leht postkasti potsatab, või on lihtsalt parasjagu Itaalias, võib lugeda vallalehe maikuu numbrit juba nüüd

Tuleohutusalasel päeval selgub Lõuna-Eesti kiireim päästekomando

7. juunil toimub Tartumaal Tõrvandis Lõuna-Eesti päästekomandode tuletõrjevõistlus, kus selgitatakse välja parim ja kiireim päästemeeskond. Lisaks võistlusele näitavad päästetöötajad, kuidas võib toiduvalmistamisel tekkida tulekahju ja kuidas suitsuandur reageerib põlengule. Samuti on huvilistel võimalik ise tuld kustutada ning tutvuda erineva päästetehnikaga.

Võistlusel kasutatakse päästeautosid, mille varustus vastab tavalahingvalmidusele ning võistlejad on riietatud tulekustutusriietusse. Võistlusel tuleb kiiruse peale olemasolevat varustust kasutades teostada, moodustada voolikuliine, ületada takistusi ning tabada veejugadega vastavatele alustele paigaldatud märke imiteerides nii reaalset tööd tulekahjul.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse päästekomandode omavaheline mõõduvõtmine toimub teist korda. Võistlusest võtavad osa Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa päästekomandode meeskonnad.

Teatevõistlus toimub ka lastele, mille käigus tuleb aja peale häirekeskusele teatada tulekahjust, tassida vett ning tabada veejugadega vastavatele alustele paigaldatud märk. Parematele on auhinnad. Kohal on päästekoer Nublu oma üllatustega.

Lisaks põnevale võistlusele saavad pealtvaatajaid tutvuda erineva päästetehnikaga, tõstukauto 42 meetri kõrgusele tõusva tõstuki pealt demonstreeritakse vee laskmist, samuti tutvustavad oma tööd demineerijad koos ülespanekuga leidudest, päästetöötajatelt saab küsida tuleohutusalaseid nõuanded ning huvilised saavad ise tulekustutiga ja tulekustutustekiga põlengut kustutada.

Võistlus toimub laupäeval 07. juunil kell 10.00 Tõrvandi staadionil Tõrvandi alevikus Ülenurme vallas Tartumaal. Olete oodatud oma maakonna meeskondadele kaasa elama!!

Uue-Antsla ja Uhtjärve blogi

http://www.2kyla.blogspot.com/ on viimastel päevadel tublisti täienenud.
Pilt on talgutest Uue-Antsla pargis.

Pokukoda ootab avamist - 12. juunil

Urbanipäev läks korda

24. mail oli pastoraadi pargis urbanipäeva laat, Üllar pidas surnuaial oma esimese võrukeelse jutluse, pandi lilli kunagiste kooliõpetajate haudadele.
Õhtul kirikus Peko esä kontsert.
Pildid 24. maist siin

Ess-soost Võrumaa Teatajas

Võrumaa Teataja artikkel ja juhtkiri

Vajatakse päästjaid Antsla komandosse

Lõuna-Eesti Päästekeskus võtab tööle
PÄÄSTJAID
Antsla komandosse

Töö kirjeldus:
• päästetööde teostamine;
• päästeala ennetustöös osalemine;
• päästevarustuse ja –tehnika korrastamine ning hooldamine.

Päästjale esitatavad nõuded:
• keskharidus;
• päästjale kehtestatud füüsilise ettevalmistuse ja tervisenõuetele vastamine;
• B kategooria juhilubade omamine, soovitavalt ka C kategooria;
• valmidus meeskonnatööks, täpsus, usaldusväärsus ning päästjale vastavad eetilised tõekspidamised.

Pakume:
• põnevaid väljakutseid ja huvitavat tööd;
• head meeskonda.

Tööle asumise aeg: niipea kui võimalik
Töö tüüp: täistööaeg, lepinguline (töö on vahetustega)
Töötasu: alates 9400 krooni kuus
Soovijatel palume saata CV koos sooviavaldusega Lõuna-Eesti Päästekeskuse e-posti aadressile louna@rescue.ee või Vanemuise 64, Tartu 50410.
Lisainfo komandost:
Antsla komandopealik Toomas Sloog, tel. 7855501, 5052101 e-post: toomas.sloog@rescue.ee

Urbanipäev ja peko esä 24. mail

Pikemalt siin
ja
siin

lihtsalt huumorit - vahest pisut erisaate stiilis

Kuldre söetööstus otsustas enda tootmisvõimsusi tõsta niivõrd, et edaspidi tuleb tööstuse ümber toimuvat mõõta Richteri skaala järgi

Contra

Pokumaast ja pokukojast

Maalehe jutt

Võta või jäta!

Leidsin artikli, mis kirjeldab Mai tublit mängu ja päris kenakest summat, millega ta koju tuli. Saate treilerit saab vaadata siit

Hajaasustuse veeprogrammist 2008 huvitatutele!

Teavitame Teid, et 23.mail 2008.a. kell 17.00 toimub Kuldre Kooli saalis

„Hajaasustuse veeprogrammi infopäev“


Infopäeval esitatakse oluline info projekti toimise kohta, taotluste täitmise juhendamine, ehitusnõuete info ning samuti jagatakse eelmiste aastate näpunäiteid ja ka muud informatsiooni.

Infopäevale registreerimine ei ole vajalik, palume kohale tulla. Teavitage ka oma naabreid ja tuttavaid antud infopäevast.

Lisainfo:
Kristjan Võrno
abivallavanem
Urvaste vald
Tel: 7857304


Taustainfo: Planeeritud projekti avanemine juuli 2008. Projekti võimalik täide viia 1 aasta jooksul (seega kuni 2009 aasta juulini). Taotlus ühe majapidamise kohta kuni 100 000 krooni. Veeprogrammist toetatakse puur- ja salvkaevude ehitamist ja puhastamist ning kaevudest joogiveetorustiku ehitamist või rekonstrueerimist. Samuti toetatakse kaevude varustamist vee pumpamiseks ja puhastamiseks vajalike tehniliste seadmete ja tarvikutega.

Meeldetuletus

et täna õhtul on

urbanipäeva pidustused

URBANIPÄEV 2008
Urvaste hariduselu 320. aastapäeva konverents 23. mail kl 16 Urvaste pastoraadis
- Urvastelaste identiteet. Tiiu Kungus
- "Ei nimetä, ei olõq olõman? Identiteet, kotussõnimeq ja krooniq" Evar Saar
- Koos Kuldre Kooli õpilastega loodud Urvaste piltlegend. Heli Kuulmets
- Urvaste kogudus nõukogude ajal. Üllar Salumets
- Pokukoda - Urvaste uus loodushariduskeskus. Pokumaa SA
- Airi Hallik-Konnula - raamatu „Urvaste hariduselu 320” tutvustus
- Elav muusika
Kokkuleppel saab külastada Urvaste valla koduloomuuseumi Uue-Antslas ja muuseumituba Urvaste vanas koolimajas.

Urbanipäeva tähistamine 24. mail

7.00 Kuulame linnulaulu Urvaste kalmistul
8.00 Urvaste kirikus Üllar Salumetsa sissejuhatus kiriku ajaloost.

8.15 URBANIPÄEVA LAAT PASTORAADI PARGIS

• Müügil kohalikud talutooted (toit, taimed, käsitöö).
• Õpitoad
• Laadalised valivad parima koduveini.
• Kirbuturg nii nagu vanasti
Esinevad Kungla orkester ja meie rahvatantsijad.

13-16 muuseumitunnid. Avatud on valla koduloomuuseum Uue-Antslas ja muuseumituba Urvaste vanas koolimajas.

17.00 võrukeelne jutlus Urvaste surnuaial

17.30 süütame küünlad Urvaste hariduseluga seotud inimeste kalmudel.
Kontakt tel. 5206001 (Airi)

19.00 kontsert-oratoorium Peko Esä Urvaste kirikus
Esitavad Kalevi kammerkoor ning solistid Liisi Koikson ja Peeter Volkonski. Piletid
saadaval ainult eelmüügist Uue-Antsla kaupluses, Antslas Annika poes,
Kanepis kaupluses Aid ja Kodo ning Võrus reisibüroos ABZ-Reisid (Semu
kaubamajas)

Peko esä Urvaste kirikus

24. mail kell 19
Urvaste kerikun

peko esä
üte Seto tsura luulaul
Kirotatu Meistre Erki puult Piirisilla Aivari palve pääle Vinne kontrolljoone taade jäänü seto küläde mälestüses

Tükü kandva ette: segä-, nais- ja miiskooriq, ansambli, egäsugudseq saatepilliq.

Solistiq Koiksoni Liisi ja Volkonski Piitre

Aitüma suure abi iist Hirsiku Veerale, Palootsa Olvile ja Laimõtsa Liidiale!
Pilet 150 kruuni (kuni 10-aastatsile latsile ilmä iist)

Piletiq inne iilmüügist niipallu ku om:

Antslan Annika puut, 78 55 130
Uue-Antsla puut, 78 57 183
Võrun ABZ-Reisiq (Semu kaubamajan), 78 24 018
Kanepi poodin Aid & Kodo, 76 79 235


Peko esäst loe manu siist

Lõuna-Eesti Päästekeskuse kommentaar

Põlengust Koigu külas oli artikkel Võrumaa Teatajas.
Sellele tuli ka Päästekeskuse kommentaar.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse vastus Võrumaa Teatajas 8. mail ilmunud Ivi Kaarna loole „Tulejumalal oli halb tuju”


Tsiteerin artiklist:
„Igalt poolt jooksid naabrid kokku. Kohe oli ka kolm tuletõrjeautot kohal. Päästjad hakkasid voolikuid harutama. Neid oli vähe ja üks ütles, et auto juurest ei tohi ära minna. Minu arust neil oligi üks mees auto kohta,” ütles Mariina.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse päästetöödeteenistuse juht Mart Haljaste:

Päästjatel tuleb sündmuskohale jõudes teha esmased tegevused, milleks on „luure”, et selgitada kust ja kuidas on tuli levinud, millised on täiendavad ohud ja takistused, näiteks kas põlev hoone on elektrivoolu all või mitte, sest voolu all olevat hoonet ju kustutada ei tohi. Samuti tuleb koguda infot ohus olevatest inimestest. See kõik on vajalik päästetööde õige taktika üle otsustamiseks. Nii toimiti ka antud sündmuse puhul.
Siinkohal olid päästjatele abiks kohalolijad, kes andsid teada, et maja on voolu all. Seni, kuni elekter majast välja lülitati, said päästjad paigaldada kustutamiseks voolikuliinid.

Esimesena saabusid sündmuskohale Antsla päästekomando päästjad. Seejärel saabusid appi päästjad kaugematest komandodest Kanepist, Otepäält ja Võrust. Täna on paraku olukord, kus on osades päästekomandodes, näiteks Antslas, on mõned päästja kohad vakantsed ning mõistagi avaldub see valves olevate meeskondade suuruses.

Selles, et kohal oli üks mees päästeauto kohta, ei ole iseenesest midagi eriskummalist, kuna paakauto tagab sündmuskohal esmase kustutusvee olemasolu ning sellega sõidabki tulekahjule üks päästja / autojuht. Muu kustutustööde jaoks vajalik tehnika on teiste päästeautode peal. Ning üks päästja peabki jääma autode juurde, kuna seal tuleb pidevalt kontrollida, et kustutustöödeks vajalik tehnika, nt pump, töötaksid korralikult.



Tsiteerin artiklist:
Tema sõnul oli peamine häda see, et päästjatel polnud õiget koordinaatorit. Suure töö tegid tulekahju kustutamisel ära külamehed. „See oli neile ohtlik. Igal pool oli suits, ei jätkunud kiivreid ega respiraatoreid,” lisas ta.
Lõuna-Eesti Päästekeskuse päästetöödeteenistuse juht Mart Haljaste:

See, et päästjatel ei olnud kustutustööde ajal õiget koordinaatorit võib paista suures saginas nii mõnelegi pealtnägijale. Esmalt juhtis päästetöid esimesena sündmuskohale saabunud Antsla komando juhtivpäästja, seejärel võttis juhtimise üle sündmuskohale jõudnud Võru optatiivkorrapidaja, kes peale töölõikude kindlaksmääramist ja saabunud abijõudude töölerakendamist otsustas ka ise tuld kustutama asuda.

Et kohalikud mehed olid valmis kustutustöödel abis olema, on tervitatav ja tänuväärne ning neist oli kindlasti palju abi, kuid ühtlasi peab märkima, et abisolijad ei tohi segada päästjate tööd. Kustutustöid teostavad väljaõppinud päästjad ning nende tegevust saab ja peab usaldama. Kustutustöödel on aga esmane tagada päästetöödel osalejate ohutus. Kellel vastavat varustust ei ole, peab mõistma, et võib seada enda, aga ka teiste elu ohtu, mistõttu on ohutum jääda kõrvaltvaatajaks.

Kahjuks lõpetas selle aasta alguses tegevuse Urvaste valla abikomando. Kui leiduks hakkajaid mehi, kes on valmis kohalikku abikomandot vedama, siis Lõuna-Eesti Päästekeskus on igati valmis seda toetama.

Aasta Ema 2008

Eile kuulutati Uue-Antsla rahvamajas välja Urvaste valla Aasta Ema 2008 - kelleks sai kolme lapse ema Rita Vichterpal Urvaste külast.

Kuldre kaupluse juures esmaspäeval

Põleng Koigus

Jälle üks halb uudis. Mis maja see võis olla?

politseiteade

05.05.08 kella 19.25 ajal teatas kodanik, et Urvaste valla ühes koolis on joobes alaealised. Politseinikud tuvastasid ühel 17-aastasel ja ühel 16-aastasel poisil alkoholijoobe ning kahel 16-aastasel poisil alkoholi tarvitamise tunnused. Noorukitele väljastati kutsed noorsoopolitsei vastuvõtule.

Kuldre söetööstus arvutab võimalikku tulevikku

Kagu Mets OÜ alias „Kuldre söekas” alias „surmavabrik” oli arutluse all Kuldres toimunud rahvakoosolekul. Söetööstuse omanik ja juhatuse liige Andres Arike ütles konkreetse kuupäeva – hiljemalt 31. detsembril käesoleval aastal peaks uus tehnoloogia käiku minema . Kui seda pole, lõpetab firma söetootmise.
Septembri algul peab kõik selge olema, siis algab uus majandusaasta. Kui on näha, et mingit ehitamist ei tule, lõpetatakse tootmine. Tootmine seiskub 2-3 kuuks ka juhul, kui ehitama hakatakse.
Ümarlaual paar kuud varem pakutud variant ehitada olemasolevale tootmisele kinnine hoone ümber, kuulutati teadjate poolt küllalt kahtlaseks, parem mitte üldse proovidagi.
Uute ahjude otsingul sattus Arike Inglise firma peale, mis toodab kombijaamu, mis samal ajal toodaks sütt ja elektrit. Lähemal uurimisel selgus, et asi on alles idee tasandil ja otsitakse investoreid, kes aitaks jaama reaalselt töösse saada.
Hollandi tehnoloogia puhul sai takistuseks liiga kallis hind, lõpuks leiti Peterburist ahi nimega Ekolon 2000. Vene tehnoloogia on põhimõtteliselt sama, mis hollandlastel, näitajad ka head, hind aga oluliselt odavam. Võrumaa Keskkonnateenistuse juhataja Ena Poltimäe ütles kommentaariks, et ei saa välistada, et venelaste tehnoloogia ongi kõige parem.
Ahju ja kõige sellega seonduva ehitamine ja paigaldamine maksaks Eesti rahasse ümberarvestatuna praegu 5 miljonit krooni. Seda Venemaal. Kahe nädala pärast peaks olema Kagu Metsal ka kodumaised kalkulatsioonid tehtud, kui asi annab lootust, minnakse ja uuritakse Venemaalt täpselt välja, kas asi on nii ilus nagu paberil välja näeb.
Hinnapakkumiste tulemused on väga põnevad, koosolekul ütles Arike välja summa 6 miljonit, millest kallimalt ei tasu investeerima hakata. Nendest miljonitest kaks peaks tulema seejuures europrojektist.
Vallamajas eelnevalt toimunud kinnisemal koosolekul ütles Arike, et pankurite sõnul on eksportivatel väikeettevõtjatel on Eestis tulevikku. Aktiivseima „surmavabriku” vastu võitleja Lea Richteri poeg Gunnar ütles, et kahjumis töötavale ettevõttele ei anta laenu, mispeale Arike kehitas vaid õlgu ja ütles, et eks siis tuleb ära lõpetada. Tõepoolest, Kagu Mets OÜ lõpetas eelmise aasta miinusmärgiga.
Eelkoosolekul jõuti ideeni - kaitsta külaelanikke nii tahma, teetolmu kui müra eest haljastuse ehk siis puude istutamisega. Kõige tõhusam oleks seejuures hallnulg.
Andres Arike ütles, et kuigi söetööstus ei näe praegu ilus välja, siis tühjana lagunevad hooned on veel tunduvalt koledamad. Gunnar Richter küsis puurkaevu kohta, mis on samuti Kagu Metsa territooriumil, aga seisab kasutamata ja mõjub seetõttu trööstitult. Kasutusele seda ei võeta, nentis Arike. Ena Poltimäe oli kindel, et niivõrd kulukat asja nagu puurkaev kinni ajama (tamponeerima) ei hakata, sest võib ju tulla aeg, mil seda läheb vaja.
Kohati läks Kuldre koolimaja aulas toimunud rahvakoosolekul ka päris sõnasõjaks. Lea Richter süüdistas Arikest, et ta on sihilikult valinud koosolekule sellise aja, et inimesed ei saa tulla, sest on loomade toitmise aeg.
Arikese küsimusele, mis võiks tulla söetööstuse asemel, vastas Gunnar Richter, et Kõlbi külas on aktiivne põllumajanduspiirkond, pärast nõukaaegsete tootmishoonete lammutamist võiks selle ala lihtsalt üles künda.
Andres Arike lubas, et saastenäitajad jäävad pärast uue tehnoloogia paigaldamist sada korda väiksemaks, ka müra väheneb, sest suur tornkraana asendub tunduvalt väiksema ja vaiksemaga. Gunnar Richter nentis, et Kõlbi küla rahva usaldus on kadunud ja lubadusi nad enam kaua kuulata ei suuda. Siiski tunnistas kohalolnud Kõlbi rahvas võimaluse sada korda puhtamat õhku saada täiesti vastuvõetavaks.
Juunikuus on plaanis korraldada ekskursioon Pärnusse, mida volikogu esimees Margus Klaari sõnul vald kindlasti transpordiga toetab. Siis saavad huvitatud valla elanikud minna nuusutama, kas sealne söetööstus keset linna ka õhku rikub.
Praegused Kagu Mets OÜ ahjud on paigaldatud PRIA toel, siduv nõue, et nad peavad vähemalt viis aastat tootmises olema, saab lähikuudel täis.

Teeme ära - tehtud!

Minu esimesed mõtted on siin. Lisage teiegi omad.

Ja siin juba ka mõned pildid. Saatke omi ka!

"Teeme ära" alustab Uue-Antslast

Juba homme alustavad Uue-Antslast „Teeme ära!” prügikoristust rohkem kui 50 inimest. Ehkki meeskonnajuhid on oma grupid internetis registreerinud, ei saadeta ka viimase hetke liitujaid koju tagasi. Koguneme kell 10 Ayre kütusetankla/Uue-Antsla töökoja juures oleval platsil, kus on ka meie valla lipujaam. Seal jagatakse laiali eri värvi kilekotid olmejäätmete, klaasi ja ohtlike jäätmete kogumiseks ning meeskonnad liiguvad edasi neile määratud koristusobjektide juurde. Täpsemaid nõuandeid riietuse osas http://www.teeme2008.ee/. Orienteeruvalt kell 14 saavad talgulised Uue-Antsla pargis süüa kosutavat suppi, mille valmistavad Sirje ja Marje naiskodukaitsest. Kes saab, võtku kodust kauss ise kaasa – teeme vähem prügi:)
Urvaste valla kontaktisik Teeme ära koristuskampaanias on abivallavanem Kristjan Võrno (tel 59040760)

Vallalehe blogi ootab sõnumeid sellest, mida teie tegite 3. mail. Kas oli ka neid, kes väljaspool ametlikku kampaaniat prügikoristusel osalesid?