Lõuna-Eesti Päästekeskuse kommentaar

Põlengust Koigu külas oli artikkel Võrumaa Teatajas.
Sellele tuli ka Päästekeskuse kommentaar.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse vastus Võrumaa Teatajas 8. mail ilmunud Ivi Kaarna loole „Tulejumalal oli halb tuju”


Tsiteerin artiklist:
„Igalt poolt jooksid naabrid kokku. Kohe oli ka kolm tuletõrjeautot kohal. Päästjad hakkasid voolikuid harutama. Neid oli vähe ja üks ütles, et auto juurest ei tohi ära minna. Minu arust neil oligi üks mees auto kohta,” ütles Mariina.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse päästetöödeteenistuse juht Mart Haljaste:

Päästjatel tuleb sündmuskohale jõudes teha esmased tegevused, milleks on „luure”, et selgitada kust ja kuidas on tuli levinud, millised on täiendavad ohud ja takistused, näiteks kas põlev hoone on elektrivoolu all või mitte, sest voolu all olevat hoonet ju kustutada ei tohi. Samuti tuleb koguda infot ohus olevatest inimestest. See kõik on vajalik päästetööde õige taktika üle otsustamiseks. Nii toimiti ka antud sündmuse puhul.
Siinkohal olid päästjatele abiks kohalolijad, kes andsid teada, et maja on voolu all. Seni, kuni elekter majast välja lülitati, said päästjad paigaldada kustutamiseks voolikuliinid.

Esimesena saabusid sündmuskohale Antsla päästekomando päästjad. Seejärel saabusid appi päästjad kaugematest komandodest Kanepist, Otepäält ja Võrust. Täna on paraku olukord, kus on osades päästekomandodes, näiteks Antslas, on mõned päästja kohad vakantsed ning mõistagi avaldub see valves olevate meeskondade suuruses.

Selles, et kohal oli üks mees päästeauto kohta, ei ole iseenesest midagi eriskummalist, kuna paakauto tagab sündmuskohal esmase kustutusvee olemasolu ning sellega sõidabki tulekahjule üks päästja / autojuht. Muu kustutustööde jaoks vajalik tehnika on teiste päästeautode peal. Ning üks päästja peabki jääma autode juurde, kuna seal tuleb pidevalt kontrollida, et kustutustöödeks vajalik tehnika, nt pump, töötaksid korralikult.



Tsiteerin artiklist:
Tema sõnul oli peamine häda see, et päästjatel polnud õiget koordinaatorit. Suure töö tegid tulekahju kustutamisel ära külamehed. „See oli neile ohtlik. Igal pool oli suits, ei jätkunud kiivreid ega respiraatoreid,” lisas ta.
Lõuna-Eesti Päästekeskuse päästetöödeteenistuse juht Mart Haljaste:

See, et päästjatel ei olnud kustutustööde ajal õiget koordinaatorit võib paista suures saginas nii mõnelegi pealtnägijale. Esmalt juhtis päästetöid esimesena sündmuskohale saabunud Antsla komando juhtivpäästja, seejärel võttis juhtimise üle sündmuskohale jõudnud Võru optatiivkorrapidaja, kes peale töölõikude kindlaksmääramist ja saabunud abijõudude töölerakendamist otsustas ka ise tuld kustutama asuda.

Et kohalikud mehed olid valmis kustutustöödel abis olema, on tervitatav ja tänuväärne ning neist oli kindlasti palju abi, kuid ühtlasi peab märkima, et abisolijad ei tohi segada päästjate tööd. Kustutustöid teostavad väljaõppinud päästjad ning nende tegevust saab ja peab usaldama. Kustutustöödel on aga esmane tagada päästetöödel osalejate ohutus. Kellel vastavat varustust ei ole, peab mõistma, et võib seada enda, aga ka teiste elu ohtu, mistõttu on ohutum jääda kõrvaltvaatajaks.

Kahjuks lõpetas selle aasta alguses tegevuse Urvaste valla abikomando. Kui leiduks hakkajaid mehi, kes on valmis kohalikku abikomandot vedama, siis Lõuna-Eesti Päästekeskus on igati valmis seda toetama.