Kuldre söetööstus arvutab võimalikku tulevikku

Kagu Mets OÜ alias „Kuldre söekas” alias „surmavabrik” oli arutluse all Kuldres toimunud rahvakoosolekul. Söetööstuse omanik ja juhatuse liige Andres Arike ütles konkreetse kuupäeva – hiljemalt 31. detsembril käesoleval aastal peaks uus tehnoloogia käiku minema . Kui seda pole, lõpetab firma söetootmise.
Septembri algul peab kõik selge olema, siis algab uus majandusaasta. Kui on näha, et mingit ehitamist ei tule, lõpetatakse tootmine. Tootmine seiskub 2-3 kuuks ka juhul, kui ehitama hakatakse.
Ümarlaual paar kuud varem pakutud variant ehitada olemasolevale tootmisele kinnine hoone ümber, kuulutati teadjate poolt küllalt kahtlaseks, parem mitte üldse proovidagi.
Uute ahjude otsingul sattus Arike Inglise firma peale, mis toodab kombijaamu, mis samal ajal toodaks sütt ja elektrit. Lähemal uurimisel selgus, et asi on alles idee tasandil ja otsitakse investoreid, kes aitaks jaama reaalselt töösse saada.
Hollandi tehnoloogia puhul sai takistuseks liiga kallis hind, lõpuks leiti Peterburist ahi nimega Ekolon 2000. Vene tehnoloogia on põhimõtteliselt sama, mis hollandlastel, näitajad ka head, hind aga oluliselt odavam. Võrumaa Keskkonnateenistuse juhataja Ena Poltimäe ütles kommentaariks, et ei saa välistada, et venelaste tehnoloogia ongi kõige parem.
Ahju ja kõige sellega seonduva ehitamine ja paigaldamine maksaks Eesti rahasse ümberarvestatuna praegu 5 miljonit krooni. Seda Venemaal. Kahe nädala pärast peaks olema Kagu Metsal ka kodumaised kalkulatsioonid tehtud, kui asi annab lootust, minnakse ja uuritakse Venemaalt täpselt välja, kas asi on nii ilus nagu paberil välja näeb.
Hinnapakkumiste tulemused on väga põnevad, koosolekul ütles Arike välja summa 6 miljonit, millest kallimalt ei tasu investeerima hakata. Nendest miljonitest kaks peaks tulema seejuures europrojektist.
Vallamajas eelnevalt toimunud kinnisemal koosolekul ütles Arike, et pankurite sõnul on eksportivatel väikeettevõtjatel on Eestis tulevikku. Aktiivseima „surmavabriku” vastu võitleja Lea Richteri poeg Gunnar ütles, et kahjumis töötavale ettevõttele ei anta laenu, mispeale Arike kehitas vaid õlgu ja ütles, et eks siis tuleb ära lõpetada. Tõepoolest, Kagu Mets OÜ lõpetas eelmise aasta miinusmärgiga.
Eelkoosolekul jõuti ideeni - kaitsta külaelanikke nii tahma, teetolmu kui müra eest haljastuse ehk siis puude istutamisega. Kõige tõhusam oleks seejuures hallnulg.
Andres Arike ütles, et kuigi söetööstus ei näe praegu ilus välja, siis tühjana lagunevad hooned on veel tunduvalt koledamad. Gunnar Richter küsis puurkaevu kohta, mis on samuti Kagu Metsa territooriumil, aga seisab kasutamata ja mõjub seetõttu trööstitult. Kasutusele seda ei võeta, nentis Arike. Ena Poltimäe oli kindel, et niivõrd kulukat asja nagu puurkaev kinni ajama (tamponeerima) ei hakata, sest võib ju tulla aeg, mil seda läheb vaja.
Kohati läks Kuldre koolimaja aulas toimunud rahvakoosolekul ka päris sõnasõjaks. Lea Richter süüdistas Arikest, et ta on sihilikult valinud koosolekule sellise aja, et inimesed ei saa tulla, sest on loomade toitmise aeg.
Arikese küsimusele, mis võiks tulla söetööstuse asemel, vastas Gunnar Richter, et Kõlbi külas on aktiivne põllumajanduspiirkond, pärast nõukaaegsete tootmishoonete lammutamist võiks selle ala lihtsalt üles künda.
Andres Arike lubas, et saastenäitajad jäävad pärast uue tehnoloogia paigaldamist sada korda väiksemaks, ka müra väheneb, sest suur tornkraana asendub tunduvalt väiksema ja vaiksemaga. Gunnar Richter nentis, et Kõlbi küla rahva usaldus on kadunud ja lubadusi nad enam kaua kuulata ei suuda. Siiski tunnistas kohalolnud Kõlbi rahvas võimaluse sada korda puhtamat õhku saada täiesti vastuvõetavaks.
Juunikuus on plaanis korraldada ekskursioon Pärnusse, mida volikogu esimees Margus Klaari sõnul vald kindlasti transpordiga toetab. Siis saavad huvitatud valla elanikud minna nuusutama, kas sealne söetööstus keset linna ka õhku rikub.
Praegused Kagu Mets OÜ ahjud on paigaldatud PRIA toel, siduv nõue, et nad peavad vähemalt viis aastat tootmises olema, saab lähikuudel täis.