pühapäev, 29. november 2009

Urvastelane USAs lapsi hoidmas

Urvaste valla Ruhingu küla neiu Kaisa Kartau on vähemalt järgmise 13 kuu jooksul Ameerika Ühendriikide elanik.
„Eesti ei jäänud kitsaks, lihtsalt tuli tahtmine minna seiklusi otsima, maailma ja iseennast avastama,“ ütleb ta ise.
Kaisa kandideeris edukalt programmi Au Pair in America. See on üks populaarsemaid sarnaseid programme üle kogu maailma, ka kõige turvalisem ja täiesti seaduslik. Võõrustajapered on hoolikalt välja valitud, niisamuti ka au pairid. Au pair on eesti keeles lapsehoidja-koduabiline, laste järele vaatamine ongi Kaisa põhitöö. Kaisa kodupere on kohustatud talle ka 500 dollari eest koolitust pakkuma.
Õpitava aine saab ise valida mõne lähedaloleva kolledži ainete nimekirjast. Koolist saab lõpuks ka tunnistuse, mis märgib, et Kaisa on need kursused läbinud. Heal juhul saab need tulevikus mõnda Eesti ülikooli üle kanda.
Programmis on ette nähtud, et USAs saab olla esialgu 13 kuud, millest 1 kuu on mõeldud reisimiseks omal käel. 12 kuu lõppedes on võimalus võtta pikendust pool aastat või terve aasta. See oleneb Kaisa enda tahtmisest.
„Koju käima ei jõua. Esiteks on lennupiletid kallid ning teiseks ei jää sellist aegagi,“ nendib Kaisa.
Välismaal on Kaisa käinud varemgi. Kas palju või vähe, aga kindlasti veel mitte piisavalt, tahaks ikka veel reisida ja ilma näha.
„Ilusaimad paigad, mida seni olen külastanud, on Norra ja Austria. Ka Venemaa on ära nähtud.“
Kaisa tegemistele Ameerikas saab pidevalt kaasa elada tema blogi k6ta.blogspot.com vahendusel, lingi sinna leiab ka Urvaste Vallarahva Lehe lingikogust.

MARGUS KONNULA

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

kelle asi see on, et keegi rändama läheb. las rändab kui omal maal kitsas

Anonüümne ütles ...

Mina olin Soomes ehitaja. Ei kirjutatud.

Anonüümne ütles ...

Väga huvitav artikkel. See annab teistele ka jõudu edasiminekuks ja püüdlusteks.

konnula contra ütles ...

Esimese anonüümsega ei ole absoluutselt nõus, jääb mulje, et tema rändaks ka, aga ei ole võimalust leidnud.

Teisega olen nõus selles osas, et võiks rohkem kirjutada igasugustest inimestest, nende tegudest koduümbruses ja kaugemalt, minevikus ja olevikus ...

Võtaksin selle kunagi taas ette, aga ei pahanda, kui keegi minust nobedam on, sugugi ei pahanda:)