Sõit Riiga – Liivimaa pealinna

sai Urvaste rahval teoks 14. juunil. Reisi organiseeris Evi Zirk, mugav transport oli Valdur Rootsi poolt: lisaks uuele suurele bussile oli kõrvalteedelt rahva kokkukorjamiseks välja pandud hommikul sõiduauto ja õhtul saabudes mikrobuss, juhiks Eeri Proškin. Giidiks tuli Valgast peale Gabriela, rahvuselt ungarlanna, puhas eesti keel suus.
40 km enne Riiat peeti maha väike piknik, organiseerijate poolt kaasavõetud kuuma kohvi, saiakeste ja pirukatega.
Esimene peatus – 1980. aastal asutatud Babite rododendronite aed, mis asub 15 km Riiast Jurmala poole. 11,8 hektari suurune ala männimetsa sees on ainukene spetsiaalne rododendronite istandus Baltimaades. Tehakse sordiaretust, arendatakse uusi paljundusviise, uuritakse haiguste ja kahjurite vastu võitlemise meetodeid. Rododendronite liike on praegu 75 ja sorte 170, sh 49 kohalikku selektsioonisorti. Jalutasime mööda kauneid loogelisi alleid, rododendronid olid enamikus veel täisõites – oranžid, lillad, roosad, valged. Mändide vahel ei olnud tühimikke – kõik oli lilledega kaetud, ka tiigi ümbrus. Sai kaasa osta istikuid, müügil olid ka hortensiapotid, kõik soodushinnaga.
Tagasiteel Riiga põikasime sisse Bulduri Aianduskooli (Anno 1910). Jalutasime pargis ja ümbruses, kuid kasvuhooned olid suletud ja lillede istikuid ei saanud vaadata, sest meid ei teatud oodata.
Riias tegi giid Gabriela vanalinna, mis kuulub UNESCO maailma kultuuripärandisse, lühitutvustuse: kiire pilk Läti vabadussambale (1935), Raekoda, Mustpeade maja Raeväljakul, Toomkirik, Jaani kirik ning Püha Brigitta kirik – teeliste kirik, mis kunagi asus Riia linna lõpus.
Vana-Riia torne kaunistavad ja kaitsevad neli kullatud kukke, mida peetakse valvsuse, rahu ja õnne sümboliteks. Legendi järgi kardab kurat kõige rohke kukelaulu ning ei ilmu kunagi sinna, kus seda lindu näha. 2003. aastal valiti kukk Riia linna sümboliks.
Vanalinnast tõeliselt hea ülevaate saamiseks läksime Püha Peetri kirikutorni vaateplatvormile, paar korrust treppe pidi ja edasi liftiga, mis tõstis meid 72 m kõrgusele. Vaated linnale ja Daugavale olid lummavad. Püha Peetri kirik ise on asutatud 1209. a. Palju kordi ümber ehitatud ja laiendatud, sai ta lõpuks praeguse kolmelöövilise basiilika kuju. 64,5 m kõrgune torn oli omal ajal maailma kõrgeim puitkonstruktsioon. Torn hävis korduvalt äikese, sõdade ja tulekahjude tõttu, 1973. a sai kirik uue torni, mis seisab tänini.
Järgmiseks juhatati meid laevasõidule Daugaval, mis kestis 1,5 tundi. Sõitsime ümber suure pika jõesaare, mille peal asetseb Riia teletorn. Daugaval on Riias 5 silda, kolme alt sõitsime läbi. Laeval oli puhvet, täispuidust lauad-toolid ning võimalus laevalael viibida ja vaateid nautida.
Giid juhtis tähelepanu Läti presidendilossile. Kollase torni tipus on 3 lipuvarrast: Läti lipp, mis lehvib kogu aeg; presidendilipp, mis on üleval siis, kui president on lossis ja kolmas on Eesti või Leedu lipp ajal, kui on selle riigi püha, meil näiteks 24. veebruar.
Tagasiteel koju, 60 km enne Valgat oli peatus ja ette tellitud õhtusöök ühes kaunis turismitalus Rubene lähistel, nimega „Mazais Ansis“. Läti riigist lahkusime nagu eelmiselgi aastal läbi Elvi poe Valkas, et lüüa läbi viimane läti raha.
Kogu seda ilusat reisi saatis kauaoodatud vihm ja mõned väiksed äpardused ajakavaga, sest vahepeal ei teadnud, kas jõuame Peetri kiriku torni või laevasõidule – või ei jõua.
Aga lõpuks jõudsime kõikjale. Nii et rõõmus aitäh!

MALL ELBING