Kaugtöö seminar Urvastes

Urvaste seltsimajas on 5. juulil kaugtööseminar, kus on kohal Eesti suuremad asjatundjad.

11.00 - Seminari avamine, osavõtjate registreerimine ning tutvustamine
11.20 – Kaugtöökeskused - uut moodi mõtlemine, uut moodi töötamine. Priit Sibul, Põlva Maavanem
11.50 – Kohustuslik filmiprogramm „Jussi ema kaugtöö“
12.00 – Tööotsimine kaugtöövormis, iseendale tööandjaks olemine ning efektiivne töötamine. Kadri Seeder, Eesti Kaugtöö Ühing
13.00 – kohvipaus
13.30 - Kaugtöö olemus, näited (s.h. Kanepi kaugtöökeskuse rajamise kogemustest) ja rakendamise võimalus Urvaste piirkonnas Enn Ruusmaa Kanepi Kommunikatsioonikeskus
14.15 - Kaugtöö vallavanema pilgu läbi -Vahur Jaakma - Puhja Vallavalitsus
14.45 – Edulood – linnast maale elama tulnud inimesed
15.15 – Seminari lõpetamine

Info: Anne Klaar tel 5292373
Seminari läbiviimist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm

Rukki Päev Sangastes

10. juulil 2010

SANGASTE RUKIS 135
EESTI RUKKI SELTS 10

10.00 Sangaste kalmistu
Krahv Fr. v Bergi uuendatud hauaplatsi avamine

11.00 Sangaste Loss
Pidulik koosolek „135 aastat Sangaste rukki sorti ja
10 aastat Eesti Rukki Seltsi”

13.30 Sangaste Loss
Leiva ja jahulaada avamine

14.00 Sangaste Loss
KOHTUMINE RUKKIRÄÄGU KULTUURIAUHINNA LAUREAATIDEGA
Mats Traat - kirjanik
Anu Raud - tekstiilikunstnik
Voldemar Kuslap - laulja
Mati Narusk – ajakirjanik

15.00 Voldemar Kuslapi kontsert

17.00 „ROTT RUKKIS” esietendus Sangaste Lossis
Lavastaja Margus Möll, osades Sangaste ja Otepää rahvas


Sündmuse korraldajad:
Eesti Rukki Selts
Sangaste Vallavalitsus
Eesti Leivaliit
Eesti Põllumajandusmuuseum

Täna filmiesitlus Urvaste seltsimajas

Uhtjärve jooks - 15. korda

Uhtjärve jooksust saate lugeda siit

Jooksma!

Homme kõik jooksusõbrad Uhtjärve jooksule!
Kell 18 Uhtjärve kõlakoja juurest.

Aga öö varjus on toimunud 3. aprillil Kuldre kandis Urvaste valla auhinnavõistlus öises orienteerumissprindis, mille korraldas OK Võru. Osavõtjaid oli meiegi valla rahva hulgast.
Tulemused siin

Ümber Uhtjärve jooks 23. juunil

Sel korral vahefinišiga Nõiariigis. Start kell 18.00
Kirikukülast Uhtjärve Kõlakoja juurest. Peale jooksu rahvuslikud
võistlused köieveos, vägikaikaveos, sangpommi rebimises,
õllekasti hoidmises jne.
Õhtu jätkub RAHVAPEO JA JAANITULEGA koos Ansambliga.
MTJ. Tartumaalt. Peoõhtu tasuta.

JAANIÕHTU VAABINAS

OLETE KÕIK OODATUD
PÜHAPÄEVAL, 20. JUUNIL KELL 20.00
VAABINA PARKI JAANIÕHTULE, KUS…

• ESINEVAD RAHVATANTSIJAD
• TANTSITAKSE ÜHISTANTSE & MÄNGITAKSE MÄNGE
• ESINEB KÜLAKAPELL, keda toetavad külapillimehed
• SÜÜDATAKSE LÕKE
• SAAB TANTSU LÜÜA MAKIMUUSIKA SAATEL

KÕIGI OSAVÕTJATE ABIGA SAAB TEOKS ÜRITUS
„LAUAKE, KATA END!“

ÜRITUS ON TASUTA, KUID OLLAKSE TÄNULIKUD SPONSORLUSE EEST, MILLEST SAADUD TULU LÄHEB ÜRITUSE KORRALDUSKULUDE KATTEKS.

Sangaste valla jaanituli

Uue-Antsla jaanipidu tuleb taas

HEA RAHVAS!
OLED OODATUD 24. juunil kell 18.00

UUE-ANTSLA RAHVAMAJA JUURDE PARKI

VANA-AJA KÜLAJAANIPÄEVALE

Kohe peo alguses tuleb rahvamajas ettekandele O. Lutsu näidend „Pärijad”
Peo jooksul toimub palju põnevat:
*tuju hoiab lõõtsaga üleval Kadri Laube ja ehk veel mõned kohalikud külapillimehed
*võistlusmängud nii lastele kui suurtele
*otsime sõnajalaõit
*sööme lõkkel keedetud suppi
*maitseme koduleiba ja muud jaanitoitu
*kindlasti on olemas ka jaaniõlu ja jaanikali
*naudime kohalike rahvatantsijate tantsu
*mõned vana-aja jaanipäevarituaalid
*punume pärga

Kogu pidu on tasuta, kuid oleme annetuste eest väga tänulikud!

Peo korraldajad
MTÜ Uue-Antsla Vanaemad
MTÜ Kaksküla

Muumimaale sõit jääb ära!

Kahjuks jäi seekord vaid plaaniks, kuna muutunud kuupäevad ei sobinud liiga paljudele (lõpupäevad jms).


Muid üksikasju saab lugeda siit
Reis maksab 1600 krooni, hinna sees on bussisõit, laevapiletid, ööbimine laevas, hommikusöök, Muumimaa ja Naantali piletid. Kaasa peaks võtma päeval söömise jaoks ja lastele nn kommiraha :)
Sõidetakse Ekerö laevaga.

Lastekaitsepäev Vaabinas

Toimub 6.juunil 13.00 – 16.00
13.00 algab lastekaitsepäev Vaabina kûla
muusikute saatel
Päeva jooksul leiavad aset erinevad tegevused:
Lemmiklooma näitus
Karaoke
Võistkondlikud võistlused
Kûlade vaheline turniir võrkpallis
Lemmiklooma joonistamine
Hobusesõit 10 EEK/in
Kõiki ootab ûks maitsev pannkook
Autasustamine algab kell 15.45
Lisainfo Tiina Liibert 5384 6594.

Allikas: Urvaste Valla Leht

Vette minnes tunne oma võimeid!

Igal aastal jätab veeõnnetuste tõttu oma elu umbes 60 inimest. Kuigi suvi pole veel alanud, on juba kolm noort Eesti meest hooletu vettehüppamise tõttu halvatuna voodis. Jahmatav reaalsus. Peamisteks veeõnnetuste põhjusteks on vähene ujumisoskus ja enda võimete ülehindamine. Ent tegelikult saame teadlikult ja õigesti käitudes nii enda kui teistega juhtuvaid veeõnnetusi ära hoida.

Looduslikud veekogud on kõik erinevad ning seetõttu on ka veekogudega seotud ohud erinevad. Ohutuks ujumas käiguks arvesta konkreetse veekogu omadustega – sügavuse ja vee läbipaistvusega, kallaste omapäraga, veetaimedega, voolutugevuse ja lainetusega. Meeles peab pidama, et vee temperatuur võib olla tänu hoovustele ja allikatele muutlik. Palju vigastusi juhtub vette hüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest (nt sillad, muulid), kus vesi võib olla kas liiga madal või vee all on kive, kändusid ja muid takistusi, mis on ohtlikud just vette hüpates.

Vees olles ei tohi nalja pärast teeselda uppujat, võistelda hinge kinnipidamises, vee all ujumises või kellegi vee alla surumises. Nõndaviisi võib väga hõlpsalt vee kurku tõmmata ning õnnetus ongi käes.

Ujuma ei soovita minna, kui ollakse väsinud, ülekuumenenud, halva enesetunde või liiga täis kõhuga. Mine ujuma või paadiga sõitma koos kaaslasega. Üksi vette minnes on mõistlik sellest kaldale jääjatele teada anda.

Äärmiselt eluohtlik on ujuma minna joobeseisundis, sest joobest on tingitud suurem riskimine, oma võimete ülehindamine ja füüsilise võimekuse vähenemine. Seltskondades, kus pidutsemise käigus alkoholi tarbimise kogus kipub käest minema, ei ole üldse harvad juhud, kui hakatakse ujumisoskusega mõõtu võtma ning üksteisele „ära tegema“. Aga arukas inimene saab aru, et alkohol ja ujumine ei sobi kokku. Kui tahad pidutseda, tee seda ilma ujumiseta.

Ohutust tuleb silmas pidada ka paadiga sõitma minnes, sest õnnetused paadisõidul tekivad sageli oskamatusest või hooletusest. Sagedasemaks põhjuseks on paatide ülekoormamine, paadisõit alkoholijoobes, sõiduks kõlbmatute paatide kasutamine, kogenematus juhtimisel.

Lastel peab ujumisel ja veekogude läheduses alati silma peal hoida. Lapsed ei taju veega kaasnevaid ohtusid, mistõttu on täiskasvanu juuresolek tõesti oluline. Kahjuks on igal aastal traagiliselt lõppenud veeõnnetustesse sattunud ka lapsi, seega ärge jätke neid tähelepanuta.

Sel aastal pöörabki päästeteenistus ennetustöös rohkem tähelepanu veeohutusele ning selle raames koolitame gümnaasiumiastme noori ohutust käitumisest veekogu ääres, kuidas veeõnnetusi vältida ja kuidas anda abi.

Vaata ka www.veeohutus.ee

Eha Anslan
Lõuna-Eesti Päästekeskus
ennetustöötaja