2012. aasta algul hakkab Eestis peale järjekordne rahvaloendus. Esimest korda on rahvaloendusel võimalik kirja panna ka võru keele oskus. Seda on inimesed proovinud teha ka varasematel rahvaloendustel. Küll emakeele, küll teise keele oskuse küsimuse all. Aga seni oli nii, et mõni rahvaloendaja pani selle kirja, teine ei pannud ning mingeid kokkuvõtvaid statistilisi andmeid meil võrukeste arvu ja võru keele oskajate arvu kohta siiani olemas ei ole.
Rahvaloendusel puudutab võru keele oskust kaks küsimust, mida küsitakse iga vähemalt 3-aastase isiku kohta, kelle emakeel on eesti keel:
A19A Kas Te oskate / ta oskab mõnda kohalikku keelekuju, murret või murrakut?
1 Jah 2 Ei A20
A19B Palun nimetage see kohalik keelekuju, murre või murrak, mida Te oskate / ta oskab (kõige paremini).
1 Kihnu 4 Setu 7 Hiiu
2 Mulgi 5 Võru 8 Muu (MÄRKIGE)………………………………………
3 Saare 6 Kodavere
Ärge laske ennast segadusse ajada keerulisest küsimusest. See küsimuses nimetatud „keelekuju, murre või murrak“ on ikka seesama võru keel, mida me siin vanal Võrumaal igapäevaselt kõneleme. Asi on lihtsalt selles, et Eesti riigiametnikud ei ole senini nõus meie keelt „keeleks“ nimetama.
Ärge kartke seda, et äkki ma ei kõnele „õiget“ võru keelt. Võru keel varieerub piirkonniti, Harglas kõneldakse veidi teistmoodi kui Põlvas või Räpinas. See keel, mida kõnelevad teie isa-ema, vanaisa-vanaema ning naabrimees-naabrinaine, ongi õige võru keel.
Ja ärge kartke ka seda, et kas ma oskan ikka võru keelt piisavalt hästi. Küsimuse A19A selgituseks on öeldud: „Kohaliku keelekuju või murde oskajaks loetakse isik, kes saab sellest keelest aru ja suudab ka end väljendada“. Selle otsuse, et kas ma oskan võru keelt piisavalt, teete teie ise, ükski rahvaloendaja teie keeleoskust kontrollima ei hakka.
Head võrukesed, kes te elate vanal Võrumaal või ka mujal Eestis. Pange julgelt oma keeleoskus rahvaloendusel kirja. Kasutame ära selle ajaloolise võimaluse, mis meile on antud. Et saaksime ükskord teada, kuipalju siis on neid inimesi, kes kannavad meie omapärast kultuuri ja kõnelevad võru keelt.
teisipäev, 29. november 2011
esmaspäev, 28. november 2011
Oluline koolitus tulekul
Tee, mis suudad, sellega, mis Sul on, seal kus sa oled! (T. Roosvelt)
Omavalitsuse ning kodanikeühenduste vaheline koostöö. Avalikud teenused – võimalus ja väljakutse mõlemile?
5. detsember 2011, Võrumaa, Antsla vald, Kaikamäel
Koolitus loob eeldused:
- põhiteadmiste omandamiseks kohaliku omavalitsuse toimimise mehhanismist, sealhulgas volikogu töö põhimõtetest, ning otsuste tegemise protsessist
- põhiteadmiste omandamiseks avalikest teenustest, avalike teenuste delegeerimise protsessist
- kaasamise olulisuse mõistmiseks kohalikul tasandil ning koostöövõimaluste teadvustamiseks kodanikeühenduste ning omavalitsuste vahel
- PÄEVAKAVA:
10.00 – 10.15 Kogunemine, tervituskohv
10.15 – 11.45 Kohaliku omavalitsuse toimimise mehhanism ja otsuste tegemise protsess
11.45 – 12.00 Jalasirutuspaus
12.00 – 12.45 Koostöövõimalused ja -põhimõtted ühenduste ja omavalitsuste vahel
12.45 – 13.15 Lõunapaus
13.15 – 14.45 Avalike teenuste mõiste. Ülevaade avalike teenuste delegeerimise protsessist
14.45 – 15.00 Jalasirutuspaus
15.00 – 16.30 Koostöövõimalused kohaliku omavalitsuse ning kodanikuühenduste vahel avalike teenuste delegeerimisel
16.30 Asume koduteele!
KAIE TOOBAL on omandanud juristi ja avaliku halduse erialad. Töötas pikka aega äriühingus, kuid viimased kümme aastat on tegelenud nõustamise ja koolitamisega. Ta kuulus mitmeid koosseise kohaliku omavalitsuse volikogusse ja oli tegev vallasekretärina. Alates 2010 aasta suve keskpaigast töötab ta Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhina. KOOLITAJANA soovin edasi anda, kuidas riik on rahva jaoks asjad korraldanud ja kui lihtne on seda teada saada ning enda kasuks tööle panna
Koolituse korraldab Antsla vallavalitsus koostöös Kodukandi Koolituskeskusega. http://koolitus.kodukant.ee
Tulla soovijad peaksid endast kindlasti teada andma Kalev Joabile kalev@antsla.ee
Omavalitsuse ning kodanikeühenduste vaheline koostöö. Avalikud teenused – võimalus ja väljakutse mõlemile?
5. detsember 2011, Võrumaa, Antsla vald, Kaikamäel
Koolitus loob eeldused:
- põhiteadmiste omandamiseks kohaliku omavalitsuse toimimise mehhanismist, sealhulgas volikogu töö põhimõtetest, ning otsuste tegemise protsessist
- põhiteadmiste omandamiseks avalikest teenustest, avalike teenuste delegeerimise protsessist
- kaasamise olulisuse mõistmiseks kohalikul tasandil ning koostöövõimaluste teadvustamiseks kodanikeühenduste ning omavalitsuste vahel
- PÄEVAKAVA:
10.00 – 10.15 Kogunemine, tervituskohv
10.15 – 11.45 Kohaliku omavalitsuse toimimise mehhanism ja otsuste tegemise protsess
11.45 – 12.00 Jalasirutuspaus
12.00 – 12.45 Koostöövõimalused ja -põhimõtted ühenduste ja omavalitsuste vahel
12.45 – 13.15 Lõunapaus
13.15 – 14.45 Avalike teenuste mõiste. Ülevaade avalike teenuste delegeerimise protsessist
14.45 – 15.00 Jalasirutuspaus
15.00 – 16.30 Koostöövõimalused kohaliku omavalitsuse ning kodanikuühenduste vahel avalike teenuste delegeerimisel
16.30 Asume koduteele!
KAIE TOOBAL on omandanud juristi ja avaliku halduse erialad. Töötas pikka aega äriühingus, kuid viimased kümme aastat on tegelenud nõustamise ja koolitamisega. Ta kuulus mitmeid koosseise kohaliku omavalitsuse volikogusse ja oli tegev vallasekretärina. Alates 2010 aasta suve keskpaigast töötab ta Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhina. KOOLITAJANA soovin edasi anda, kuidas riik on rahva jaoks asjad korraldanud ja kui lihtne on seda teada saada ning enda kasuks tööle panna
Koolituse korraldab Antsla vallavalitsus koostöös Kodukandi Koolituskeskusega. http://koolitus.kodukant.ee
Tulla soovijad peaksid endast kindlasti teada andma Kalev Joabile kalev@antsla.ee
Kodakondsus- ja migratsioonibüroo: „Väldi pikka järjekorda ja ooteaega – pikenda dokument nüüd ja kohe“
Lähiajal, 2012. aasta algusest, on oodata dokumenditaotluste järsku tõusu. Korraga kaotavad kehtivuse Eesti Vabariigi poolt välja antud 10-aastase kehtivusega passid ja isikutunnistused ning esimesed 5-aastase kehtivusajaga dokumendid. See tähendab, et mitmekordistub kodakondsus- ja migratsioonibüroode teenindustes klientide arv, pikenevad oluliselt ootejärjekorrad ning võrreldes praegusega pikeneb ka dokumendi kättesaamise ooteaeg. Eeltoodust tulenevalt loodame elanike mõistvale suhtumisele, aga ka heale koostööle uute dokumentide aegsasti taotlemisel.
Kindlasti tuleks oma dokumentide kehtivusaega kontrollida ja esitada taotlus uue dokumendi saamiseks soovitavalt umbes kuus kuud enne selle kehtivusaja lõppemist. Dokumenti kättesaamisel tuleb arvestada kuni 30-päevase ooteajaga, mistõttu ei tasu ootama jääda, mil dokument kehtivuse lõplikult kaotab. Taotluse uue dokumendi saamiseks võib esitada ka siis, kui olemasoleva kehtivuse lõpuni on veel aega.
Kodakondsus- ja migratsioonibüroo palub ka hoolekandeasutustel üle kontrollida oma hooldusaluste dokumendid, et pensionipäeval kehtetu dokumendi tõttu neil raha saamata ei jääks. Hoolekandeasutustes viibivatele liikumisvõimetutele isikutele tuleb kodakondsus- ja migratsioonibüroo töötaja dokumenditaotlust vormistama kohapeale vastavalt hoolekandeasutuse pöördumisele. Samas tuleb arvestada, et teenindada on suur hulk hoolekandeasutusi, mistõttu tuleb aegsasti maakonna kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindusse teada anda, kui kellelegi on vaja uut dokumenti.
Kõigil, kes soovivad esitada taotluse uue dokumendi saamiseks, tuleb muretseda endast värske foto (Tartus võimalik teha kohapeal), kaasa võtta isikut tõendav dokument, sularaha või panga deebetkaart riigilõivu tasumiseks ning tulla kohalikku teenindusse.
Muuseas, 15-aastastel ja vanematel Eesti kodanikel, on võimalik esitada taotlus uue ID-kaardi saamiseks posti või e-kirja teel. ID-kaardi taotluse esitamiseks ei pea inimene teenindusse kohale tulema, kuid dokumendi kättesaamiseks tuleb siiski pöörduda teenindusse. Seevastu passi ei ole posti ega e-posti teel üldjuhul võimalik taotleda.
Kodakondsus ja migratsioonibüroo ootab teid dokumente taotlema Jõgeva-, Põlva-, Viljandi-, Valga- ja Võrumaal esmaspäevast reedeni kell 9-17. Tartu teeninduse uksed on kõigile avatud kolmapäeviti kell 9-16 ning teistel tööpäevadel kell 9-18. Ühtmoodi kogu Eestis on iga kuu viimasel reedel kõik teenindused klientidele suletud.
Täpsemat infot dokumentide taotlemise kohta on võimalik saada Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt www.politsei.ee rubriigist teenused, e-posti aadressil teeninduskeskus@politsei.ee või infotelefonil 612 3000.
Kindlasti tuleks oma dokumentide kehtivusaega kontrollida ja esitada taotlus uue dokumendi saamiseks soovitavalt umbes kuus kuud enne selle kehtivusaja lõppemist. Dokumenti kättesaamisel tuleb arvestada kuni 30-päevase ooteajaga, mistõttu ei tasu ootama jääda, mil dokument kehtivuse lõplikult kaotab. Taotluse uue dokumendi saamiseks võib esitada ka siis, kui olemasoleva kehtivuse lõpuni on veel aega.
Kodakondsus- ja migratsioonibüroo palub ka hoolekandeasutustel üle kontrollida oma hooldusaluste dokumendid, et pensionipäeval kehtetu dokumendi tõttu neil raha saamata ei jääks. Hoolekandeasutustes viibivatele liikumisvõimetutele isikutele tuleb kodakondsus- ja migratsioonibüroo töötaja dokumenditaotlust vormistama kohapeale vastavalt hoolekandeasutuse pöördumisele. Samas tuleb arvestada, et teenindada on suur hulk hoolekandeasutusi, mistõttu tuleb aegsasti maakonna kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindusse teada anda, kui kellelegi on vaja uut dokumenti.
Kõigil, kes soovivad esitada taotluse uue dokumendi saamiseks, tuleb muretseda endast värske foto (Tartus võimalik teha kohapeal), kaasa võtta isikut tõendav dokument, sularaha või panga deebetkaart riigilõivu tasumiseks ning tulla kohalikku teenindusse.
Muuseas, 15-aastastel ja vanematel Eesti kodanikel, on võimalik esitada taotlus uue ID-kaardi saamiseks posti või e-kirja teel. ID-kaardi taotluse esitamiseks ei pea inimene teenindusse kohale tulema, kuid dokumendi kättesaamiseks tuleb siiski pöörduda teenindusse. Seevastu passi ei ole posti ega e-posti teel üldjuhul võimalik taotleda.
Kodakondsus ja migratsioonibüroo ootab teid dokumente taotlema Jõgeva-, Põlva-, Viljandi-, Valga- ja Võrumaal esmaspäevast reedeni kell 9-17. Tartu teeninduse uksed on kõigile avatud kolmapäeviti kell 9-16 ning teistel tööpäevadel kell 9-18. Ühtmoodi kogu Eestis on iga kuu viimasel reedel kõik teenindused klientidele suletud.
Täpsemat infot dokumentide taotlemise kohta on võimalik saada Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt www.politsei.ee rubriigist teenused, e-posti aadressil teeninduskeskus@politsei.ee või infotelefonil 612 3000.
Simultaanil võidutsesid kanepilased
22. novembri õhtupimeduses kogunesid Urvaste seltsimajja malehuvilised, et tähistsda Kanepi Laulu Seltsi maleringi ja Urvaste noorsooliidu ”Siirius” maleoskonna vahelise malevõistluse 80 aastapäeva. 1931 toimus kahe valla seltside vahel malevõistlus. Siis oli kavas kummalgil poolel välja panna 4 võistlejat. Täpsest võistluse toimumise ajast ja võistluse tulemusest teateid ei ole. Küll aga on teada, et osales Kanepi esimaletaja Aleksander Leib, kes oli ka teistel spordialadel aktiivselt tegev.
Tänavu otsustati korraldada Urvastes simultaan, et malemängus saaksid osaleda kõik soovijad. Kuigi algselt oli planeeritud simultaani andjaks Kersti Kõrge, tuli Kersti haigestumise tõttu simultaani andma Ülar Kõrge, kes on 2007 aasta Põlvamaa malemeister tavamales. Ülari vastu istusid 6 maletajat Urvastest, Kanepist ja Antslast. Ruum muutus vaikseks, pinge kasvas ja ainult sügistuule kolistamist oli akna tagant kuulda. Partiid kulgesid võitluslikult ning kerget võitu ei saanud simultaani andja kelleltki. Kanepi maletajale Meelis Vahramäele tuli aga simultaani andjal käsi ulatada alistumise märgiks. Simultaani kokkuvõttes jäi skoor 5:1 Ülar Kõrge kasuks.
Tänu Urvaste Külade Seltsile olid ruumid soojad ning osalejatele pakuti kuuma teed ja suupisteid. Contra, kes ka ise malelaua taga istet võttis, rääkis huvitavaid seiku oma luuletajateelt. Ülar Kõrge jõudis lisaks maletamisele kätte võtta akordioni ja laulda mõned meeleolukad laulud. Maletajate poolt jäi kõlama mõte, et järgmisel aasta võiks üritusega jätkata Kanepis. Suured tänud kõigile korraldajatele ja osalejatele.
Kanepi Laulu Selts
Tänavu otsustati korraldada Urvastes simultaan, et malemängus saaksid osaleda kõik soovijad. Kuigi algselt oli planeeritud simultaani andjaks Kersti Kõrge, tuli Kersti haigestumise tõttu simultaani andma Ülar Kõrge, kes on 2007 aasta Põlvamaa malemeister tavamales. Ülari vastu istusid 6 maletajat Urvastest, Kanepist ja Antslast. Ruum muutus vaikseks, pinge kasvas ja ainult sügistuule kolistamist oli akna tagant kuulda. Partiid kulgesid võitluslikult ning kerget võitu ei saanud simultaani andja kelleltki. Kanepi maletajale Meelis Vahramäele tuli aga simultaani andjal käsi ulatada alistumise märgiks. Simultaani kokkuvõttes jäi skoor 5:1 Ülar Kõrge kasuks.
Tänu Urvaste Külade Seltsile olid ruumid soojad ning osalejatele pakuti kuuma teed ja suupisteid. Contra, kes ka ise malelaua taga istet võttis, rääkis huvitavaid seiku oma luuletajateelt. Ülar Kõrge jõudis lisaks maletamisele kätte võtta akordioni ja laulda mõned meeleolukad laulud. Maletajate poolt jäi kõlama mõte, et järgmisel aasta võiks üritusega jätkata Kanepis. Suured tänud kõigile korraldajatele ja osalejatele.
Kanepi Laulu Selts
Pildil (vasakult): Simultaani andja Ülar Kõrge, Meelis Vahtramäe, Tiina Kodu, Margus Konnula,
Janek Kahro, Kaia Kõrge, Tarvo Treumuth
kolmapäev, 23. november 2011
Kadripäev Võrumaa naistele
Kutsume enne jõule kokku kõiki aktiivseid inimesi, kellel mahti ja tahtmist tähistama KADRIPÄEVA Uue-Antsla rahvamajja reedel, 25. novembril
PÄEVAKAVA
10.30 – 11.00 KOGUNEMINE, tervituskohv
* Õpime torti kaunistama ja martsipanist roose tegema
* Võimalus paika panna oma isiklikud ruunimärgid – 5€ tasub osaleja ise
* Kuidas üks vallavaene tütre pulmas käis - vana aja lugu vanaemade esituses
* Joogatunnis õpime lihtsaid harjutusi, mis toovad leevendust keha ja hinge probleemidele
* Nõiariik katab lauakese ja ühiselt sööme kadripäeva torti.
PÄEV KESTAB KELLA 16.00-ni Palun anna oma osalusest teada hiljemalt kolmapäeva lõunaks Marikale 53 499 454, marika@vaip.werro.ee
Päeva korraldab Kodukant Võrumaa koostöös Kuldre Käsitöötarega.
PÄEVAKAVA
10.30 – 11.00 KOGUNEMINE, tervituskohv
* Õpime torti kaunistama ja martsipanist roose tegema
* Võimalus paika panna oma isiklikud ruunimärgid – 5€ tasub osaleja ise
* Kuidas üks vallavaene tütre pulmas käis - vana aja lugu vanaemade esituses
* Joogatunnis õpime lihtsaid harjutusi, mis toovad leevendust keha ja hinge probleemidele
* Nõiariik katab lauakese ja ühiselt sööme kadripäeva torti.
PÄEV KESTAB KELLA 16.00-ni Palun anna oma osalusest teada hiljemalt kolmapäeva lõunaks Marikale 53 499 454, marika@vaip.werro.ee
Päeva korraldab Kodukant Võrumaa koostöös Kuldre Käsitöötarega.
Kuldre Kooli hoolekogu kokkusaamiselt
Hoolekogu koosolekul 21. novembril lausa ründasime direktorit küsimusega – kas koolimaja saab valmis. Jah, ehitaja oli lubanud, et 22. detsembriks saavad sisemised tööd ära, haljastuse osa jääb mõistagi kevadeks. Viimasel ajal on töötempo tõusnud, igal nädalal arutatakse asja. Sisekujunduse osas on erinevaid arvamusi, kes seda näinud on: kas on mõnus rahulik või liiga tume. Samas on palju asju veel paigaldamata, nii et jääme lõpptulemust ootama. Huvitav uuendus on isiklikud lukustatavad kapid riiete ja asjade jaoks.
Jaanuarist peaks õppekavasse lisanduma pilliõpe. See on õpe, mille riik on ette näinud, aga esialgu täiendavaid summasid selleks pole, peab leidma valla eelarvest. Valla eelarve projektis on järgmisel aastal koolile sama summa, mis eelmisel, mis on samas vallale suurem koormus, kuna pearaha väheneb õpilaste arvu vähenemise tõttu. Rääkimata muidugi sellest, et tuleb maksta koolimaja remondiks võetud laenu ja ka intressid pole teab mis väiksed.
Esialgu algab pilliõpe IV klassis, väikse kandle ja plokkflöödi vahel oli valida, meie koolis jäi sõelale plokkflööt, sest see on mitu korda odavam. Kuivõrd puhkpill on üsna isiklik asi, tuleb 16 EUR maksev pill vanematel endale osta. Kellele käib selle ostmine üle jõu, palutakse pöörduda valla sotsiaalkomisjoni poole.
Kerkis üles küsimus, et kellel on nakkushaigus (nt sügelised), ei tohiks selle ajal koolis käia. Kui kooliõde soovitab, tuleb neil kindlasti külastada perearsti ja vajadusel jääda kodusele ravile.
Uuel varakevadel on aeg valida uus hoolekogu, kerkis üles mõte, et hoolekogus võiks olla igast klassist üks lapsevanem. Hoolekogu liikmed võiks järgmiseks korraks teha ettepanekuid. Huvitav on see, et 4. klass on praegu esindatud 4 lapsevanemaga, samas on kõigil neil ka teistes klassides lapsi, nii et see võib tulla huvitav kombineerimine.
Ettepanekuid, eelkõige oma lapse klassi esindajaks, võiksid teha kõik aadressil kaire@kuldre.ee. Mõistagi võib igaüks pakkuda ka iseennast, tähtis oleks, et inimene tahab tõesti hoolekogu tööst osa võtta.
Jaanuarist peaks õppekavasse lisanduma pilliõpe. See on õpe, mille riik on ette näinud, aga esialgu täiendavaid summasid selleks pole, peab leidma valla eelarvest. Valla eelarve projektis on järgmisel aastal koolile sama summa, mis eelmisel, mis on samas vallale suurem koormus, kuna pearaha väheneb õpilaste arvu vähenemise tõttu. Rääkimata muidugi sellest, et tuleb maksta koolimaja remondiks võetud laenu ja ka intressid pole teab mis väiksed.
Esialgu algab pilliõpe IV klassis, väikse kandle ja plokkflöödi vahel oli valida, meie koolis jäi sõelale plokkflööt, sest see on mitu korda odavam. Kuivõrd puhkpill on üsna isiklik asi, tuleb 16 EUR maksev pill vanematel endale osta. Kellele käib selle ostmine üle jõu, palutakse pöörduda valla sotsiaalkomisjoni poole.
Kerkis üles küsimus, et kellel on nakkushaigus (nt sügelised), ei tohiks selle ajal koolis käia. Kui kooliõde soovitab, tuleb neil kindlasti külastada perearsti ja vajadusel jääda kodusele ravile.
Uuel varakevadel on aeg valida uus hoolekogu, kerkis üles mõte, et hoolekogus võiks olla igast klassist üks lapsevanem. Hoolekogu liikmed võiks järgmiseks korraks teha ettepanekuid. Huvitav on see, et 4. klass on praegu esindatud 4 lapsevanemaga, samas on kõigil neil ka teistes klassides lapsi, nii et see võib tulla huvitav kombineerimine.
Ettepanekuid, eelkõige oma lapse klassi esindajaks, võiksid teha kõik aadressil kaire@kuldre.ee. Mõistagi võib igaüks pakkuda ka iseennast, tähtis oleks, et inimene tahab tõesti hoolekogu tööst osa võtta.
teisipäev, 22. november 2011
Kohus andis Ess-soo asjas õiguse vallale
Taas on kohus langetanud otsuse Ess-soo küsimuses. Seekord olid Tartu halduskohtus vastamisi Ess-soo kohaliku kaitseala moodustanud Urvaste vald (esindaja Kärt Vaarmari) ja Ess-soos kasvuturvast kaevandada sooviv Ketal Võru OÜ(esindaja Andres Vinkel). Kolmanda isikuna oli kaasatud Keskkonnaministeerium.
Ketal Võru andis Urvaste valla kohtusse, kuna leidis, et vallal ei ole pädevust kohalikku kaitseala luua ning et otsus riivab kaevandaja huve. Kohus ei nõustunud kaebaja väidetega, otsustas jätta kaebuse rahuldamata ning osapoolte menetluskulud nende enda kanda. Kohtuotsust saab edasi kaevata 19. detsembrini.
Pilt: Toomas Trapido
Pilt: Toomas Trapido
esmaspäev, 21. november 2011
Parimad pokumeened valitud
Pokukojas tehti täna kokkuvõtteid pokumeenete konkursist, kuhu oli Eestimaa koolidest saadetud kokku üle
Aga näha sai ja küllap saab edaspidigi veel mõndagi põnevat – turritavate harjastega krõllipalle, herne- ja nööbipilli, märkmikke, kingikarpe, pliiatsitopse…
Vist kõige rohkem töid – kandilisele puutükile joonistatud kauneid pilte – tuli Pokumaale Pärnu Vene gümnaasiumist.
Minu lemmik oli aga hoopis 9-aastase Tartu tüdruku Laura Lehtme kaardikomplekt, kus pokud erinevaid töid ja harjutusi teevad.
250 töö.
5-liikmeliselt žüriilt sai kõige rohkem punkte lainepapi tükkidele kleebitud Pokude memoriin, autoriks 8-aastane Anete-Elisabeth Luukas Tallinnast. II koha pälvisid Luunja keskkooli lihtsad poku-võtmehoidjad ning III koha Puurmani gümnaasiumi laste joonistatud piltidega kinkekotid.
Aga näha sai ja küllap saab edaspidigi veel mõndagi põnevat – turritavate harjastega krõllipalle, herne- ja nööbipilli, märkmikke, kingikarpe, pliiatsitopse…
Vist kõige rohkem töid – kandilisele puutükile joonistatud kauneid pilte – tuli Pokumaale Pärnu Vene gümnaasiumist.
Minu lemmik oli aga hoopis 9-aastase Tartu tüdruku Laura Lehtme kaardikomplekt, kus pokud erinevaid töid ja harjutusi teevad.
laupäev, 19. november 2011
Teisipäeval maletama!
22. novembri õhtul kl 18.30 on Urvaste seltsimajja oodatud kõik, kes soovivad osaleda malesimultaanis või lihtsalt teiste male- ja bridzhihuvilistega kokku saada.
1931. aastal toimus Kanepi Laulu Seltsi maleringi ja Urvaste noorsooliidu „Siirius“ maleosakonna vahel malevõistlus. Selle sündmuse 80. aastapäeva Kanepi Laulu Seltsi eestvedamisel nüüd tähistamegi.
Simultaani annab Ülar Kõrge (mitte Kersti Kõrge nagu oli algselt plaanitud). Simultaani muudavad luulelisemaks Margus Konnula ja musikaalsemaks Ülar Kõrge.
Korraldajad MTÜ Kanepi Laulu Selts (Ülar Kõrge tel 56153009) ja Urvaste Külade Selts (Airi Hallik-Konnula tel 5206001
1931. aastal toimus Kanepi Laulu Seltsi maleringi ja Urvaste noorsooliidu „Siirius“ maleosakonna vahel malevõistlus. Selle sündmuse 80. aastapäeva Kanepi Laulu Seltsi eestvedamisel nüüd tähistamegi.
Simultaani annab Ülar Kõrge (mitte Kersti Kõrge nagu oli algselt plaanitud). Simultaani muudavad luulelisemaks Margus Konnula ja musikaalsemaks Ülar Kõrge.
Korraldajad MTÜ Kanepi Laulu Selts (Ülar Kõrge tel 56153009) ja Urvaste Külade Selts (Airi Hallik-Konnula tel 5206001
esmaspäev, 14. november 2011
Saadame taas käsitöö Toompeale
Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Rõuge Vallavalitsus korraldavad ka sel aastal käsitöömeistrite poolt valmistatud toodete näitusmüügi Riigikogus 5.–7. detsembril.
Käsitöömeistrid saavad enda tooteid näitusmüügi jaoks tuua Rõuge Vallavalitsusse ajavahemikul 26.-29. november. Kontaktisik Liia Veski – 55523366. Antsla piirkonna kontaktisik on Ülle Lehtsalu – 53425707. Urvaste valla käsitöö võib veidi varem tuua ka Urvaste seltsimajja. Kontakt Airi Hallik-Konnula tel 5206001
Oodatud on just naturaalsest materjalist esemed.
Käsitöömeistrid saavad enda tooteid näitusmüügi jaoks tuua Rõuge Vallavalitsusse ajavahemikul 26.-29. november. Kontaktisik Liia Veski – 55523366. Antsla piirkonna kontaktisik on Ülle Lehtsalu – 53425707. Urvaste valla käsitöö võib veidi varem tuua ka Urvaste seltsimajja. Kontakt Airi Hallik-Konnula tel 5206001
Oodatud on just naturaalsest materjalist esemed.
Päev noorte jaoks
Teisipäeval, 15. novembril kl 14-18 on Võru Kandles noorte karjäärivalikupäev "Elläv Kiräkotus". Huvilistega räägivad elusihtidest ja karjäärivõimalustest paljud oma ala tunnustatud tegijad. Siitkandist näiteks Tauno Klaar, Contra, Leili Väisa, Ülle Harju. Kodulehel http://www.lasvanoored.ee/ saab end eelregistreerida kokkusaamisele Sind huvitava elukutse esindajaga.
Osade tegijate plaanid on üleval ka kodulehel:
Kirikuõpetaja ja usuteadlane Mait Mölder kirjutab oma töö kohta: "... Kirik ja kirikus töötamine on mysterion (kreeka keeles: saladus), seal on midagi, mida mujal maailmas pole. Usuteadlase haridus annab võimaluse maailma näha tavatu (kui soovite ka ajatu) nurga alt. See on midagi palju enamat kui erinevate inimestega kohtumine. Mitte asjata ei öelda, et kirik ei ole maailmast. Mida see tähendab? Selle üle olekski võimalik vestelda..."
Lasteaiaõpetaja Tiia Must ütleb, et lasteaiaõpetaja töö on sellepoolest täiesti eriline, et sa saad lastelt pidevalt vahetut ja siirast tagasisidet. Üks asi on tore ja positiivne tagasiside, teine asi on aus tagasiside. Laps on nagu peegel, mis sulle tema sees toimuvat peegeldab.
Õpetaja Linda Jürs ütleb, et kui miski siin maailmas teda tõeliselt huvitab, siis on need inimesed. Neist ei saa kunagi kõike teada....ja ongi tore.
Koolitaja Ivika Nõgel jagab oma motot: Kõik on võimalik! Kui tahad liikuda kiiresti, mine üksi. Kui tahad jõuda kaugele, siis mine koos.
Koreograaf Leili Väisa loodab kohtuda tantsuvaldkonnast huvitatud , isikupäraste ja julgete noortega.... et noored leiaksid seda, mida nad otsima tulid. Lahkuksid enesekindlalt, pead mõtteid täis ning hing tegutsemissoovist pakatamas, et astuda esimesi samme oma unistuste suunas.
Luuletaja Contra ootab sellel päeval elavat mõttevahetust ja tulemusena seda, et keegi saab tema kogemust omal moel ära kasutada, vähemalt innustajana.
Mootorsõidukijuhi õpetaja Tauno Klaar ootab kohtumist noortega, et neilt kuulata ootusi õppele autokoolis ja samas ka tutvustada ametit, mis kindlasti noortele võõrana tundub. Aidata noortel teha elukutsevalikuid.
Lisalugemist: http://www.lasvanoored.ee/ellav-kirakotus
Osade tegijate plaanid on üleval ka kodulehel:
Kirikuõpetaja ja usuteadlane Mait Mölder kirjutab oma töö kohta: "... Kirik ja kirikus töötamine on mysterion (kreeka keeles: saladus), seal on midagi, mida mujal maailmas pole. Usuteadlase haridus annab võimaluse maailma näha tavatu (kui soovite ka ajatu) nurga alt. See on midagi palju enamat kui erinevate inimestega kohtumine. Mitte asjata ei öelda, et kirik ei ole maailmast. Mida see tähendab? Selle üle olekski võimalik vestelda..."
Lasteaiaõpetaja Tiia Must ütleb, et lasteaiaõpetaja töö on sellepoolest täiesti eriline, et sa saad lastelt pidevalt vahetut ja siirast tagasisidet. Üks asi on tore ja positiivne tagasiside, teine asi on aus tagasiside. Laps on nagu peegel, mis sulle tema sees toimuvat peegeldab.
Õpetaja Linda Jürs ütleb, et kui miski siin maailmas teda tõeliselt huvitab, siis on need inimesed. Neist ei saa kunagi kõike teada....ja ongi tore.
Koolitaja Ivika Nõgel jagab oma motot: Kõik on võimalik! Kui tahad liikuda kiiresti, mine üksi. Kui tahad jõuda kaugele, siis mine koos.
Koreograaf Leili Väisa loodab kohtuda tantsuvaldkonnast huvitatud , isikupäraste ja julgete noortega.... et noored leiaksid seda, mida nad otsima tulid. Lahkuksid enesekindlalt, pead mõtteid täis ning hing tegutsemissoovist pakatamas, et astuda esimesi samme oma unistuste suunas.
Luuletaja Contra ootab sellel päeval elavat mõttevahetust ja tulemusena seda, et keegi saab tema kogemust omal moel ära kasutada, vähemalt innustajana.
Mootorsõidukijuhi õpetaja Tauno Klaar ootab kohtumist noortega, et neilt kuulata ootusi õppele autokoolis ja samas ka tutvustada ametit, mis kindlasti noortele võõrana tundub. Aidata noortel teha elukutsevalikuid.
Lisalugemist: http://www.lasvanoored.ee/ellav-kirakotus
pühapäev, 13. november 2011
Aasta isa valitud
Ja Aasta Isa 2011 Urvaste vallas on Olev Veskus. Palju õnne!
Pilt: Karille Bergmann
reede, 11. november 2011
Täna Urvaste Seltsimajas
11. november kell 18 teeõhtu ning Contra raamatututvustus. Võta kaasa midagi tee kõrvale. Teeme tutvust samovari ja teiste teejoomise tavadega.
Filmitalgute rahvafilm“Täitsa lõpp“ kl 20.11, pileti hind 2 (õpilased, pensionärid) ja 3 eurot.
NB! Film pole soovitatav alla 12-aastastele.
Ehk saab pärast filmi ka Eesti-Iirimaa jalgpalli vaadata.
Filmitalgute rahvafilm“Täitsa lõpp“ kl 20.11, pileti hind 2 (õpilased, pensionärid) ja 3 eurot.
NB! Film pole soovitatav alla 12-aastastele.
Ehk saab pärast filmi ka Eesti-Iirimaa jalgpalli vaadata.
pühapäev, 6. november 2011
Sangaste pansionaat kutsub talvituma
Üldhooldekodu tüüpi Sangaste pansionaat osutab ööpäevaringset hoolekandeteenust eakatele ja teistelegi. Alustasime veidi enam kui kümme aastat tagasi kahe hoolealuse ja kolme töötajaga, tänaseks on meie pere tublisti kasvanud - hoolealuseid on ligi kolmekümmend,töötajaid 13.
Möödunud aastal renoveerisime oma maja 100% kaasaja nõuetele vastavaks. Meil on nüüd varuväljapääsud ja tulekindlad vaheuksed, korruste vahel liikleb invalift. Kõigil tubadel on WC ja dušširuumid kasutada, söögituba on ühine. Keldrikorrusel asub pesumaja ja saun ning väike puutöökoda meistrimeestele. Pansionaadiga samas majas asub ka perearstipraksis, mis teeb arstiabi hoolealustele hästi kättesaadavaks.
Meie hoolealused on sagedased külastajad kõrvalasuvas raamatukogus, ka jalutuskäigud on igapäevased.
Sel sügisel valmis meie pansionaadil täiesti uus blokk, selleks renoveerisime endise algkooli ruumid. Saame nüüdsest lisaks hooldekoduteenusele pakkuda ka toetatud elamise teenust. On ju paljudel inimestel soov oma kodus elada ent eriti karmidel talvekuudel käib see üle jõu. Meie saame neile inimestele pakkuda omaette avara toa, kuhu saab tuua oma toalilled ja eriti armsad asjad. Anname 4 korda päevas süüa ja vahetame kord nädalas pesu. Talve möödudes saab taas oma koduste peenarde ja toimetamiste juurde tagasi pöörduda.
Meiega saab ühendust võtta helistades telefonil 7690318 või mobiiltelefonil 5182017. Mõistagi ootame oma silmaga meie võimalusi üle vaatama.
Ruth Muttik
Sangaste pansionaadi juhataja
Möödunud aastal renoveerisime oma maja 100% kaasaja nõuetele vastavaks. Meil on nüüd varuväljapääsud ja tulekindlad vaheuksed, korruste vahel liikleb invalift. Kõigil tubadel on WC ja dušširuumid kasutada, söögituba on ühine. Keldrikorrusel asub pesumaja ja saun ning väike puutöökoda meistrimeestele. Pansionaadiga samas majas asub ka perearstipraksis, mis teeb arstiabi hoolealustele hästi kättesaadavaks.
Meie hoolealused on sagedased külastajad kõrvalasuvas raamatukogus, ka jalutuskäigud on igapäevased.
Sel sügisel valmis meie pansionaadil täiesti uus blokk, selleks renoveerisime endise algkooli ruumid. Saame nüüdsest lisaks hooldekoduteenusele pakkuda ka toetatud elamise teenust. On ju paljudel inimestel soov oma kodus elada ent eriti karmidel talvekuudel käib see üle jõu. Meie saame neile inimestele pakkuda omaette avara toa, kuhu saab tuua oma toalilled ja eriti armsad asjad. Anname 4 korda päevas süüa ja vahetame kord nädalas pesu. Talve möödudes saab taas oma koduste peenarde ja toimetamiste juurde tagasi pöörduda.
Meiega saab ühendust võtta helistades telefonil 7690318 või mobiiltelefonil 5182017. Mõistagi ootame oma silmaga meie võimalusi üle vaatama.
Ruth Muttik
Sangaste pansionaadi juhataja
Tellimine:
Postitused (Atom)
