Reede, 30. november 2007

Lp. Ettevõtjad, külaseltside ja külade esindajad!

VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU KUTSUB OSALEMA LEADER i teemalisel ÜMARLAUAL Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis 5. detsembril kell 14.00
Ümarlaual käsitleme järgmisi teemasid:
20. nov avanes noorteprojektide taotlusvoor. Tutvustame taotlemise korda ja tingimusi.
Ettevõtlusmeetme raames elluviidavad tegevused ja projektikonkursid.
Tutvustame LEADER programmi toel elluviidud projekte Rootsis
LEADER programmi ajakava
Info tel. 5026632, E-kiri annely@lasva.ee
Vaata ka: www.werro.ee/partner/

tallinna buss kraavis

Eile, see tähendab neljapäeva õhtul, sõitis Tallinn-Urvaste buss teel Urvaste poole Kirikumäel kraavi ja läks kummuli. Neli reisijat ja bussijuht pääsesid vigastusteta ja väljusid katuseluugist. Buss tiriti püsti peamiselt kohalike traktorite jõul.

PS Püüan seda uudist veel täiendada!


Sama uudis politseiteadetest
29.11.2007 kella 19.45 ajal juhtus liiklusõnnetus Urvaste vallas Antsla- Kanepi tee 10. km, kus Antsla poolt Kanepi suunas liikunud liinibuss, mida juhtis Argo (s 1970), sõitis paremkurvis juhi ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu teelt välja kraavi ning vajus külili. Bussis viibinud neli reisijat viga ei saanud. Bussi juht oli kaine, bussi rehvid vastasid liikluseeskirja nõuetele.

Katuseluuk






Neljapäev, 29. november 2007

noorteprojektide konkurss!!!

Võrumaa Partnerluskogu kuulutab välja NOORTEPROJEKTIDE KONKURSSI
Oodatakse projekte, mis soodustavad noorte algatusvõimet, koostööd ning piirkondliku noorsootöö arengut. Suurendavad maanoorte sidusust oma külakogukonnaga ning toetavad nende aktiivsuse ja võimete arengut. Taotlusvoor on avatud 19. nov. 2007- 10. dets. 2008.a. Projektide teostamise aeg 07. jaanuar – 20.aprill 2008
Toetuse maksimaalne summa on kuni 10 000krooni.
Rahaline omaosaluse ( võib olla ka kaasfinantseering) määr on vähemalt 10%
Projekti elluviimisega seotud arved esitatakse Võrumaa Partnerluskogule.
Taotlused esitatakse hiljemalt 10.detsembriks Võrumaa Partnerluskogule aadressil Jüri 12- 130 65606
Toetust saavad taotleda:Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna (Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Sõmerpalu, Varstu, Urvaste, Vastseliina, Võru, Rõuge) noorteorganisatsioonid, noortegrupid, mittetulundusühingud, õpilasfirmad, seltsingud, omavalitsused, sihtasutused.

Siit leiab ka taotlusevormi

Sea seiklused jätkuvad

1.detsember 1927
Sea seiklused maal ja merel.
Mitmekülgsete omadustega Urvaste pekon
Juba varem kirjeldasime Urvaste taluniku August Rooni “Estonia” eksporttapamajale viidud emissea imelikke seiklusi mööda raudteed Antslast Tallinna, kusjuures emis päralejõudes kuldiks oli muutunud.
Kuidas see sündis, ei ole ju teada, kuid nüüd on asi loodusteadlikust küljest veel imelikumaks muutunud. “Estonia” eksporttapamajalt Antsla tarvitajateühisusele saabunud vahekirjas öeldakse, et kui A.Rooni tõenduse järele ta siga siiski emis oli, siis “pidi see olema sisemine kult.” Mis sest et Rooni seal juba kahel korral põrsad olnud – meie ajal on ju kõik võimalik.
Igastahes võib Urvaste meeste jutu järele nüüd loo järeldusena veel oodata, et see imeomadustega siga varsti Tonkmani metoodi järele ka munele hakkab.

kus see talu on?

29. november 1927
Miku talu Uue-Antslas
Talu.on parema piimaanniga talu Võrumaal
Karja keskmine piimaand iga lehma kohta 11.075 naela aastas.
Puhaskasu igalt lehmalt 18.843 marka.
Meie lehe järgnevates numbrites hakkab ilmuma kirjutusi Võrumaa kõigeparemate talude kohta A. R. T. põllumajandusliidu Võrumaa agronoomi Jaan Kraavi sulest. Kirjutusteks on kasutatud põhjalikke andmeid, mis isiklikult kohtadel kogutud.

Miku talu asub Võrumaal Uue-Antsla vallas Antsla raudteejaaamst 8 kilomeetrit ja Restu-Antsla piimaühisusest 5 kilomeetrit eemal. Praegu on talu omanikuks Karl Õiger, kes talu isalt pärimise teel 1922. aastal omandas. Tegelikult on praegune omanik majapidamist juhtinud juba 1919. aastast saadik. Õigerite perekond on aga nimetatud talu kasutamisele asunud umbes 50 aasta eest. Pärast talu omandamist 1922. aastal on Karl Õiger välja maksnud pärandusmaksu 180.000 marka.
Miku talu majapidamisel on praegu täitsa karjapidamise iseloom, millele tõendusi annab 1926./27. majandusaasta. Rahalisi sissetulekuid oli talul aasta jooksul kogusummas 367 tuhat marka. Sellest langes karjapidamise arvele 272.000 marka (ehk 75 prots.), sigadepidamise arvele 62.000 mk. (18,0 prots.) ja põllupidamsie arvele 27.000 marka (ehk 7,0 prots.).
Talu suurus on 85 riiavakamaad, sellest põldu 52 rvk., heinamaad 26 rvk. ja noort kasumetsa 3 rvk. Põld asub ühes tükis, kuna heinamaa on lahus 3 tükis 3-6 kilomeetri kaugusel. Talu on omal ajal hinnatud 156,62 puhtakasurubla peale. Maa reljeef on laineline ühtlase kallakuga. Maapõhja iseloom on suurelt osalt savine, liivasavi ja savimulla pealispinnaga.
Kesaväljast on harilikult 4,5 riiavakamaad halja viki, 1 rvk. suvinisu ja 1 rvk. musta kesa all. Laudasõnnikut antakse rukkile, nisule, kartulile ja juurviljale. Ülalnimetatud juurviljad saavad ka kunstväetist, 6 puuda superfosfaati ja 3 puuda 40-protsendilist kaalisoola riiavakamaale. Mõnikord saab rukis ja nisu ka tshiilisalpeetrit.
Külvikorra järele on ristikheina all 15 riiavakamaad (30 prots. künnipinnast), rukki ja nisu all 7,5 rvk. (15 prots.), kartulite all 3 rvk (5,8 prots.) ja juurvilja all 2 rvk. (3,9 prots.) künnipinnast. Viimastel aastatel on keskmine saak olnud riiavakamaalt rukkil 48 puuda, talinisul 48 pd., ristikheintel (kuivad) 100-110 pd., peetidel 1000 pd. ja kartulitel 300-350 pd. Viimasel kahel aasta on hakatud tarvitama loomadele allapanekuks samblaturvast, 8-12 kubiksülda aastas, mis muidugi ei jäta saagi suurrnemisele oma mõju avaldamata. Heinamaa, nagu tähendatud, asub talust eraldi ja on looduslikus seisukorras, kannatades liigve all. Kavatsusel on ligemal ajal heinamaade korraldamsiele asuda.

Piimakari
Nagu varem tähendatud, on Miku talu peasissetulekuallikaks piimakari, mille korraldamisele erilist rõhku on pandud. Talus peetakse praegu 7 lüpsilehma ja 1 sugupull pullijaama kohaselt. Karjatoodang on intensiivse toitmise ja järjekindla tõuparanduse tagajäelel aasta-aastalt kindlasti tõusnud, nii et 1926./ 27 kontrollaastal iga lehm keskmiselt aastas 11.075 naeld piima andis, mille rasvaprotsent 3,8 ja võirasva toodang 427,5 nl. Se eon Võrumaal kõige kõrgema toodanguga kari.
Ei ole huvituseta lähemalt vaadelda Miku talu karja tasuvust. Arvestades loomadele antud toidu, lauda ja inventari amortisatsiooni, talituse ja piimaveo kulud, protsendid loomadesse mahutatud kapitalist jne. puhta rahana, saame kogusummas kulusid 321.756 marka. Kui arvesse võtta, et kontrollaasta kestel oli talus 6,7 lüpsilehma, siis tuleb iga lehma pealt aastas kulusid 48.023 marka. Arvestades aga tulude hulka saadud piima, laudasõnniku ja loomade ning vasikate müügisaame kogusummas tulusid 448.057 marka. Sellega oleks tulusid iga lehma kohta 66.866 marka. Tuludest kulud maha – (66.866 mk – 48.023 mk.), oleks puhaskasu igalt lehmalt aastas 18.843 marka.
Et pilti saada vähema toodanguga karjade tasuvuse kohta, toon võrdluseks teise talu karja, kus iga lehm keskmiselt aastas ainult 4472 naela piima on annud, rasvaprotsendiga 3,81 ja võirasva toodanguga 170,5 naela. Arvestades endist viisi, oleks kulusid kogu karja kohta aastas 284.209 marka, tulusid aga kõigest 208.509 marka. Siin on kulud tuludest 75.700 marga võrra suuremad, missuguse summa jagame kontrollaasta kestel olnud loomade arvule 7,5. Saame 10.093 marka, mis oleks puhaskahju iga lehma kohta.
Siin ettetoodud andmetest on selge, et mida tugevam toitmine ja parem tõumaterjal, seda tulusam on karjapidamine ja ümberpöörtult nõrga toitmise juures kujuneb kari paratamatuks paheks majapidamises. Andmest selgub ka see, et kõrge toodanguga karjale võib hea eduga ja vahekasuga anda ostujõutoite, et saavutatud kõrget lüpsi alles hoida, kuna aga madala toodanguga karjale ostujõutoidu söötmine toob kahju niikaua kui piimatoodang ei ole tõstetud lehma kohta umbes 6000 naelani.
Loomulik, et kõrget piimatoodangut saavutada ja alles hoida meie majapidamistes, kus vähe kõrge munavalge protsendiga toitusid kasvatatakse, raske on ilma ostujõutoitudeta läbi saada. Seepärast tuleb alguses, kui piimatoodangut tahetakse tõsta tasuvuse piirini, tahtmatult kahju kanda, mis küll enese pärastpoole mitmekordselt ära tasub.
Miku talu omanik ei ole oma karjapidamist tulutoovaks teinud mitte üksnes intensiivse toitmisega, vaid ka hea tõumaterjali muretsemise abil. Juba enne ilmasõda muretseti Uue-Antsla mõisast heade lehmade järeltulijaid, missuguseid on suudetud vaatamata sellele, et sõja ajal palju head materjali rekvireerimise ja muul teel hävines, osalt alles hoida ja edasi arendada.
Pullisid on kasutatud Uue-Antsla pulliühisuselt, kus rahuldava päritoluga pullid seisid. Et veel paremate omadustega vasikaid saada, ostis Miks talu omanik Veikoni taluga viimasel aastal päritolu poolest heade omadustega pulli, keda nad kohustatud on pullijaama kohaselt pidama.
Jaan Kraav

Esmaspäev, 26. november 2007

Urvaste valla pildigalerii

Panin google pildialbumisse üles mõningad pildid selle aasta ettevõtmistest Urvaste vallas.
Aadressiks picasaweb.google.com/urvasteleht. Lisan selle aadressi ka linkide juurde ja hakkan seda galeriid jooksvalt täiendama.

novembri vallalehe juhtkiri

Aasta 2007 - mida see on toonud Urvaste vallale.

Kohe hakkab lõppema 2007. aasta ja seoses sellega on aeg vaadata seljataha. Aasta alguses planeeritud tööde-tegemiste juures on kõige suuremat muret valmistanud inimeste voolavus vallavalitsusest. On lahkutud omal soovil ja raske haiguse tulemusena. Eriti suureks löögiks oli meile kauaaegse ja oma ala hästi tundva pearaamatupidaja Leili Telli surm. Võtan siinkohal julguse öelda, et mina ei ole tundnud teist inimest, kes oleks olnud oma töös nii kompententne ja teinud seda nii suure pühendumusega. Olgu muld talle kerge. Nüüd on uued inimesed asunud tööle ja tahaks loota, et nad jäävad pikemaks ajaks kui aasta või paar.
Suurematest asjadest sai projektide abil tehtud Kuldre Kooli söökla ventilatsioon ja Eesti jämedamate põlispuude seisukorra parandamine. Vaabina ja Restu uute veepuhastusseadmete ostmine peaks lahendama probleemid ka nendes piirkondades ja see peaks valmima uue aasta alguses.
Koostöös maavalitsusega said inimesed uuendada või rekonstrueerida oma majapidamise veevärgi. Tahaks loota, et riik annab raha ka uuel aastal veemajanduse jaoks, vald paneb omalt poolt ühe kolmandiku ja inimesel endal jääb tasuda kolmandik.
Vallateid sai sel aastal remonditud rohkem kui tavaliselt, nimelt 1 miljoni krooni eest. Veel lisandub siia teede hooldust 200 000 krooni. Loodame, et see summa ei lange ja varsti jõuame kõik vallateed korda teha. Siinkohal võiks valla rahvas anda teada volikogu liikmetele, kus vajab tee remonti, sest uue aasta algul vaadatakse teehoiu kava uuesti üle.
Samuti on vald toetanud meie MTÜ-sid, hetkel on aktiivseid kuus, oodatud on ka uued. Uue-Antsla kultuurimaja sai sellel aastal uued aknad, on jäänud veel välisfassaad ja remont lavatagustes ruumides. Siinkohal on vallavanem tegemas suurt lobitööd, et uuel aastal saaks need tööd tehtud ja saame lõpuks üle ka koerasabast.
Suur murelaps on olnud Kuldre Kooli katus, mis vihmaga (oleneb ka tuule suunast) tilgub läbi ja seega pole klassiruume mõttekas enne remontida. Volikogu on teinud otsuse, et katus peab korda saama, loodame nüüd vallavalitsuse kiirele tegutsemisele, et see saaks vahetatud järgmise aasta suvel.
Selle aasta lõppu jääb veel valgustuse paigaldamine Urvaste kiriku juurde ja tänavavalgustus Vaabinasse. Loodan, et see pikale veninud projekt teostub veel sel aastal.
Viimastel aastatel oleme palju raha suunanud ka kultuuriürituste toetamisele. Tiiu Kunguse juhendamisel on tekkinud väga arvestatavad rahvatantsukollektiivid. Sellel aastal võtsid Kuldre kooli rühmad osa Noorte X Laulu- ja tantsupeost Tallinnas, mida võib lugeda suureks kordaminekuks. Tahaks loota, et vallas toimuvad üritused liidavad meie inimesi ja kaob see näpuga näitamine.
Kokkuvõtteks panen südamele vallakodanikele, et varsti algab uue eelarveaasta projekti koostamine ja Teie olete oodatud aktiivselt selles osalema.
Kõike paremat Teile soovides,

MARGUS KLAAR
Volikogu esimees

vana uudist taas

26. november 1927
Kool Uue-Antslasse
Õpetajate liit ei kasuta härrastemaja

19. nov. s.a. pidas Uue-Antsla vallavolikogu oma koosoleku, kus tähtsama punktina arutati Uue-Antsla härrastemaja omandamise küsimust. Tähendatud maja ühes krundiga seisis Võrumaa õpetajate liidu käes senini rendil juba mõisa planeerimisest saadik, kuid Liit ei leidnud võimaliku olevat seda kohta ära osta.
Põllutööministeerium tegi järeldused: ütles liidule härrastemaja ja krundi kasutamise õigused üles ning pööras Uue-Antsla vallavalitsuse poole järelpärimisega, kas vald nõus on härrastemaja omandama, sest viimane ühes krundiga on 1. maist 1928. a väljaandmiseks vaba. Sel koosolekul vallavolikogu kaalus küsimust ja leidis, et härrastemaja ruumid on koolile kohased teatavate ümberehitustega, sest praegusel kujul ei ole võimalik seesmisi ruume otstarbekohaselt ära kasutada.
Sellepärast avaldas volikogu soovi, et härrastemaja saaks põllutööministeeriumi poolt ümberhinnatud, arvesse võttes tema otstarvet.
Valla päralt olev praegune Kuldre koolimaja on uue koolikorralduse järele liiga kitsaks jäänud, sest see maja oli ehitatud 1910. a kahe klassi jaoks, kuna praegu selles 6 klassiline algkool täätab, sellega juureeehitus möödapääsemata.
Uue-Antsla härrastemaja mahutaks enesesse kõik 6 klassi ja 6 õpet. ruumi. Praegu on kohustatud vald korteri raha maksma 3 õpetajale, sest nendel ei ole koolimajas korterit ja normimaa tasu 6 õpetajale, mis aasta kohta 60.000 mrk välja teeb.
Vaielusi tekitas asjaolu, et härrastemaja valla ääres asub ja sellepärast sinna kooli üle viimise puhul kool küllalt kättesaadav ei ole. Siiski leiti, et härrastemajaga ühes saab ka mõisa süda, s.o krunt nr. 36, mille suurus 80 vakamaad, missuguse maa-alaga võimalik oleks õpetajaid normimaaga varustada ja mõisa park jääks lastele jalutuskohaks kui ka mänguplatsiks ning seda võiks ka koolile tarvitada loodusteaduse õpetamiseks – otsustas vallavolikogu ühelhäälel Uue-Antsla härrastemaja ühes selle juurde planeeritud krundiga ja tarviliste kõrvalhoonetega põllutööministeeriumi käest ära osta ja kool mõisasse üleviia.
Otsuses paluti põllutööministeeriumi, et tähentud hooned kui ka krunt saaks vallale müüdud põliste asunikkude kohta maksvate seaduste ja määruste põhjal. Seesugust otsust tuleks aina tervitada.

Teisipäev, 20. november 2007

Õmblusnädal Võrumaal!

Urvaste Seltsimajas toimub kahel järjestikusel nädalavahetusel 24.-25. novembril ja 1.-2. detsembril õmblusnädala raames lihtsama lapitehnika õppimine juhendaja käe all. Osalema on oodatud kõik huvilised. Täpsem info telefonil 5171757. Silvi Paluoja

Urvaste metsavennad näidendi prototüüpideks

NO99 teatri etenduses “Kommunisti surm” kõlab laval ka sõnapaar “Urvaste vald”.
Näidendi kirjutaja ja lavastaja Hendrik Toompere jr sõnul on kasutatud sündmuste kirjeldused pärit NKVD arhiividokumentidest ja metsavendade meenutustest, aga näidendi jaoks on reaalsed sündmused täiesti pulbriks pihustatud ja teisiti kokku pandud.
“Mis juhtus eetiliste tõekspidamistega? Mis juhtus inimese minapildiga, kui senine maailm uppi lendas? Kuidas kirjutatakse endale minevikku? Kuidas elada päevast päeva teadmisega, et iga hetk võid saada kuuli pähe? Kas istuda metsas, püstol käes, või tantsida külapeol julgeolekumehe nina all? Kas tulemuseks on ainult traagika või visatakse just nüüd nalja nii, nagu teda kunagi varem visatud ei ole?” on tüki kohta kirjutatud teatri kodulehel www.no99.ee Urvaste mainimine laval on üsna juhuslik, küll on näidendis lugu sellest, kuidas Kooraste valla partorg ja miilits tahtsid 5. jaanuari öösel Urvaste mehi majast lõõtspilliga välja meelitada - et paneme pilli käima, siis nad mõtlevad et on pidu ja tulevad välja. Lõpuks sai aga partorg hoopis kuuli. Neid Urvaste mehi (Harald Loot, Johannes Hallop, Lembit Paal) näidendis nimepidi ei mainita.
Kahe ja poole tunnist etendust “Kommunisti surm” mängitakse 23. ja 24. november ning 4. ja 5. detsember. Lavastuses tehakse äkilisi pauke ja on suitsuseid eriefekte. Teater NO99 asub Tallinnas Sakala 3, endise Vanalinnastuudio majas.

Esmaspäev, 19. november 2007

spordiuudiseid

Võrkpallist
On alanud taas Elioni Rahvaliiga võrkpallis, kus osalevad ka Urvaste valla nais- ja meeskond. Naiskonna esimeseks vastaseks oli 9. novembril Põlva naiskond. Pidime tunnistama põlvakate paremust tulemusega 3:2. Mehed pidid esimeses mängus 18.novembril tunnistama Värska meeskonna paremust samuti tulemusega 3:2. Järgmised kohtumised on veel ees ja püüame paremat tulemust saada.17.november toimus VK Volly Sügisturniir 2007 võrkpallis Põlvas. Osales viis nais- ja meeskonda: Põlva ,Elva, Otepää, Urvaste ja Lasva . Urvaste naiskond suutis Otepää ja Lasva naiskonda võita tulemusega 2:1 ning Põlva ja Elva naiskonda tulemusega 2:0. Seega ka turniirivõit. Naiskond mängis kooseisus: Triin Meier, Marta Tammoja, Anita Tretjak, Anneli Meier, Loore Jõela, Tiina Kodu ja Eva Kuljus.
Meeskond pidi tunnistama Otepää 2:1 paremust, kuid Elvast suudeti ise paremad olla tulemusega 2:1 ning Lasvat ja Põlvat võideti tulemusega 2:0. Seega saavutati turniiril II koht.Meeskond mängis kooseisus: Janno Jõela, Margus Kodu, Taavo Vaher, Tair Vaher, Tarmo Vaher, Raul Rehe ja Andre Jaanimägi

ANNELI MEIER


Kuldre Koolil läheb spordis päris hästi

Jalgpallis saavutasime maakonnas kolmanda koha, nii kõrget kohta pole Kuldre koolil ette näidata 11 aastat. Alagrupi mängudes õnnestus võita Rõuge, Mõniste ja Kääpa koolide võistkondi. Nelja parema hulgas võitsime Võru Kreutzwaldi 1:0, kuid kaotasime Võru Kesklinnale 0:1 ja mängisime viiki Vastseliina kooli võistkonnaga 0:0. Saime Vastseliina kooliga võrdselt punkte ja mäng lõppes ka viigiliselt, kuid meil oli üks värav Vastseliinast vähem löödud ja seega kolmas koht. Võistkonnas mängisid: Renee Kilter, Kristo Kaelep, Eiko Roosimaa, Jaan Ringinen, Kalle Nöps, Taiger Sügis, Risto Haller, Siim Kolga ja Timo Kaasik.
Tähelepanu Start esimesel osavõistlusel Parksepas saime korraldajate järel 2. koha. Võistlesid II – V klassi õpilased ja ees on veel kaks võistlust uuel aastal. Kevadeks saab ainult võitja vabariiklikku poolfinaali.
Rahvastepallis õnnestus nii tüdrukute kui poistega saavutada 2. koht, i-le jäi punkt panemata. Tüdrukud mängisid üle Osula, Kääpa, Puiga ja Võru Kreutzwaldi II võistkonna, millega kindlustasid alagrupis esikoha ja võitsid ka poolfinaalis teise alagrupi teist kohta ehk Võru Kesklinna kooli. Ainus kaotus saadi finaalis Võru Kreutzwaldi I võistkonnalt geimidega 0:2 Võistkonnas mängisid: Carmen Männiste, Kersti Lõhmus, Kristi Vichterpal, Katri-Liis Klaar, Simone Kolga, Liina-Grete Uibopuu, Liis Uibopuu, Mariliis Kallion, Diana Andritskaja.
Poistelgi läks kõik õlitatult kuni finaalini, alagrupis võideti Parksepa, Puiga, Kääpa, Kesklinna ja Kreutzwaldi II võistkonda 2:0, poolfinaalis Kreutzwaldi I võistkonda samuti 2:0, finaalis kaotasime Kääpa koolile 1:2. Poisid mängisid koosseisus: Kaidar Taal, Lembit Vaiknemets, Hannes Varik, Allan Oja, Rauno Uibopuu, Karl Kaur, Tiveko Rämman, Oliver Liibert, Geiro Veesaar, Sander Veesaar.

MARGUS KLAAR

Reiko + Karmen



17. novembril pani õpetaja Üllar Salumets Urvaste kirikus paari kaks noort inimest – Reiko Kroonmäe (27) ja Karmen Truija (26). Nüüd kannavad nad ühist nime Kroonmäe.
See oli käesoleval aastal Urvaste kirikus juba 14. laulatus, kõigil puhkudel on samas toimunud ka registreerimine. 14 on viimase kümnekonna aasta lõikes küllalt tähelepanuväärne number.
Tuttavaks said Kobela poiss Reiko ja Võru tüdruk Karmen 6 aastat tagasi, aasta eest tõi elutee nende pere elama Urvaste valda Uhtjärve külla. Reiko on ka lõpetanud Kuldre kooli, ühe aasta ta siin koolipinki nühkiski..
Perekond on juba neljaliikmeline, loomulikult ei puudunud pulmast ka aastane Oskar ja kolmene August.
Õhtu jätkus väärika pulmapeoga – pika laua taha Uue-Antsla kultuurimajas mahtus sadakond külalist. Pidu juhtis Aivo Männiste, ka bänd oli kohalik – Part’y. Osad pidulised läksid laiali alles järgmisel õhtul kella kaheksa paiku.

tähtis sõnum 80 aasta eest

Võru Teataja 19. november 1927
Tänasest päevast alates saavad kõik “Võru Teataja” tellijad, kelle post Antsla kaudu käib, oma lehe kätte juba ilmumispäeval.

Pühapäev, 18. november 2007

aasta isa 2007 - Margus Klaar

Urvaste valla selle aasta isa on Kuldre Kooli kehalise kasvatuse õpetaja ja vallavolikogu esimees Margus Klaar, kahe tütre – Katri-Liisi (11) ja Mari-Anni (13) isa.
“Ta ei ole hea isa mitte ainult oma perele, vaid ka teistele lastele - ja nendega puutub ta oma elus väga palju kokku,” ütles Evi Zirk autasustamisel Kuldre koolimajas.
“Isaks saadakse kuidagi… pärast läheb raskemaks,” ütles vallavanem Lembit Luts oma avakõnes. Ta soovis isadele kõige rohkem julgust olla hell.
Nagu tavaks, näitasid pidulikul aktusel oma oskusi ka nooremad ja vanemad lauljad ja tantsijad. Päev jätkus töötubadega – kunstiklassis tehti klaasvitraaži ja maaliti portselani peale. All köögis valmistati koos isadega kaks küpsisetorti kokku 384 küpsisest, mis kaunistati puuviljadega.
Aaasta Isa kandidaate sai seekord pakkuda valla raamatukogudes. Korraldaja Evi Zirgu sõnul sai Margus Klaar hääli nii Urvastest, Kuldrest kui ka Vaabinast.
Pilte saab juurde vaadata siit

Laupäev, 17. november 2007

vana tore uudis

17. november 1927
Maskipidu Uue-Antslas
13. nov. s.a. korraldas Uue-Antsla haridusselts kohalikus rahvamajas maskipeo, mis kõigiti kordaläinuks võib pidada. Pidulisi täitusid kõik ruumid, ka maskeid oli ilmunud ainult 10 ümber.
Auhindadeks jagati välja: lamp, kell ja 2 naela šokolaadi – 1500 mk. väärtuses.
Publiku poolt valitud komisjon otsustas 1. auhinna määrata lumememmele, 2. auhinna kadakapõõsale ja 3. auhinna seale, missugune otsus oli ka publiku soovi kohaselt õnnestunud. Maskipeo harilikuks tõmbenumbriks oli tants, mis kohaliku haridusseltsi keelpillide orkestri saatel kõiki rahuldas. Peo sissetulek 6800 mk. Pidu kord ei jätnud midagi soovida.

Neljapäev, 15. november 2007

Läksime omadega rappa

Eelmise veerandi viimasel päeval käisid Kuldre Kooli 9. klassi õpilased õppematkal koduvalla probleemses soos. Kuigi mõned aastad tagasi soo kaitseks allkirjade andmisest võtsid osa nemadki, sai tõeline teekond sohu ette võetud alles nüüd.

Meenutusi käidust ja nähtust:

Helen Laidma: „Soomatk oli kohutavalt äge. Iial poleks arvanud, et see kaevandamine nii palju kahju teeb.“

Liisi Kroonmäe: „Mulle meeldisid väga sügisesed värvid soos ja õõtsikud. Mõõtsime vee sügavust ja määrasime vee happelisust. Ainult sookail pani pea valutama.“

Keiti Lõhmus: „Kahju, et tahetakse veel kaevandada ainult turba saamiseks- see ala jääb ju siis peale kaevandamist jälle suureks tühjaks maaalaks aastakümneteks.“

Janari Raudsepp: „ See oleks ikka jama kui sinna tehtaks veel selline suur taimestikuta ala nagu seal praegu juba on“.

Kenno Roots: „See oli eriline, et võsavahel on asfalt ja korraga tuli üks suur lage plats. See must maa mis oli kahelpool teed polnud üldse ilus. Oleks olnud palju ilusam kui seal oleks olnud soo.“

Ott Mõts: „Sooskäik oli lahe. Nägin esimest korda Esssood. Saime teada palju uut ja huvitavat. Kindlasti jäi terve klass selle käiguga väga rahule.“

Risto Haller „ Soo oli pealtnäha ilus. Kui aga mõelda selle tasase tühja kaevandusala peale kus pole aastakümneid midagi kasvanud siis on natuke kahju ka. Soo on ju loomadele hea ja hubane peidupaik.“
Kuldre Kooli IX klass

Õppereisil nägime igivanu asju!

Oktoobrikuu lõpupäevadel käisid Kuldre Kooli 7. ja 8. klassi õpilased õppereisil Eesti Põllumajandusmuuseumis ja Eesti Maanteemuuseumis. Hoolimata külmast sügisilmast jäädi nähtu ja kogetuga väga rahule.

Õpilastele tundus lausa naljakas ja imelik, et VAZ ostuloa järjekorras olid inimesed koguni mitukümmend aastat. Uskumatu lugu tänapäeva noortele tundus ka see, et käsikärudega veeti teedele kruusa ja seda tööd tegid ka naised.

Meeldejäänud noppeid õpilaste kokkuvõtetest:

Mari Ringinen:”Maanteemuuseum oli rajatud vanasse postijaama. Seal vahetati väsinud hobused uute vastu.”

Kristjan Roosipuu:” Kuidas küll vanasti teid tehti- inimestel oli palju raskem kui praegu.”

Aksi Moorits:” Äge võis olla see, et hobustele pandi soos kõndimiseks jalga puust laiad plätud.”

Kristel Rannamäe:” Maanteemuuseumis oli ka meie vanaaegne koolibuss, millega bussijuht kunagi ka meil lapsi kooli viis.”

Deodora-Josepha-Maria Vahtel:”Põllumajandusmuuseumist jäi meelde neljajalgne kana.”

Allar Kroonmäe:”Mina olin seal käinud aga ikka oli huvitav.”

Kokkuvõtvalt võisime ajalugu tänapäevaga võrreldes nentida aga kõik: tänapäeval on elu ikka palju kergem ja lihtsam küll!

Kuldre Kooli VIII klass

Pilt meie koduvallas oleva tee ehitamisest.(Foto pärit Eesti Maanteemuuseumi kogust)

Kolmapäev, 14. november 2007

kommenteerimisest

Kuivõrd on neid, kes ei oska kommenteerida, siis väike seletus.
Iga postituse all on link, kuhu on kirjutatud 0 arvamust. Vahel harva ka 1 või 2 või 3.
Selle arvamust'i peale tuleb klikkida, avaneb aken, kus vasakul on senitulnud kommentaarid ja paremal pool kastike, kuhu saab uue kommentaari kirjutada.
Postitamiseks pakutakse kolm võimalust. Esimene on võimalik juhul, kui on olemas google'i konto. Kellel soovi, võin kutse saata. Kõige usaldusväärsem. Samas pole mõtet ainult kommenteerimise pärast seda kontot teha vast. Muidu googlei kontos saab palju asju teha, näiteks teha palju mahutava aadressi minginimi@gmail.com, pilte saab üles panna ja... on mitmeid asju veel, aga ma ei ole kõige vastu huvi tundnud.
Kolmas variant on lihtsalt anonüümne.
Teine on - muud ehk other - võib ka sinna klikkida, tuleb kaks kasti, esimesse saad siis mingi nime kirjutada, millega ennast hetkel nimetad, teise tuleb panna veebilehe aadress, see võib ilmselt suvaline olla. Ise proovisin täitsa suvalisega nagu ka arvamuste alt kohe näha võite, läks läbi küll.
Kui sellest jutust aru ei saanud, tasub lihtsalt teksti alla arvamuste lingile klikkida, küllap siis saab asi selgeks.

Joobes alaealised tegid võõra autoga lõbusõitu:

09.11.2007 läksid kolm alaealist – 13-aastane ja 15-aastane tüdruk ning 15-aastane poiss külla oma Urvaste vallas Kuldre külas elavale täiskasvanud meestuttavale. Pärastlõunal märkasid juba eelnevalt alkoholi tarvitanud noored köögis autovõtmeid ning neil tekkis mõte autoga sõitma minna. Lisaks võtmetele võeti kaasa ka köögist leitud raha. Kuna võtmetega auto ust lahti saada ei õnnestunud, löödi kiviga katki sõiduauto Opel tagumine klaas ning siseneti autosse. Autorooli istus 13-aastane tüdruk ning autoga sõideti Sõmerpalu valda Osula külla. Tee pealt võeti autosse ka 16-aastane poiss ja 18-aastane nooruk, neist viimane ostis seltskonnale kauplusest ka sigarette.
Kui auto omanik märkas, et tema auto on kadunud, sõitis ta noortele Osulasse järgi ning oma autot märgates kutsus kohale politsei. Politsei tuvastas autot juhtinud 13-aastasel tüdrukul kerge alkoholijoobe. Auto tagastati omanikule, kes noorte ärandajate suhtes menetluse alustamist ei soovinud. Autos viibinud 18-aastasele noorukile vormistati väärteoprotokoll alaealistele tubakatoodete ostmise eest. Seltskonnaga, kellest enamikuga on Võru politseil alkoholi tarvitamise, suitsetamise ja koolist puudumise tõttu varemgi probleeme olnud, tegeleb edasi noorsoopolitsei.

Pühapäev, 11. november 2007

Mardiõdak Urvaste seltsimajas


Igas vanuses rahvast kogunes mardiõhtul Urvaste seltsimajja, kus toimus vabas vormis pidu. Nooremad sandid olid selleks ajaks (kell 20) tiiru küla peal juba ära teinud ja liitusid seltskonnaga.
Igaüks näitas mida oskab ja teab – kes õpetas tantsu, kes laulu, korraldati erinevaid mardiõhtu mänge. Söödi mardiparti. Pidu külastasid ka suuremat sorti mardid, kes jätkasid pärast mõningast möllamist oma teekonda.

pokukoda kerkib - seisuga 11. november


vanad uudised 80 ja 30 aastat tagasi

Võru Teataja 10. november 1927
Läbipääsematud teed takistavad postivedu.
Senini olid Urvaste postiolud võrdlemisi rahuldavad. Postiagentuurist, mis asus vallamajas, kanti posti ülepäeviti vallas asuvatesse postkastidesse laiali.
Posti järele läksid kohalikud elanikud ise, kus postkast asus. Nüüd, sügise tulekuga on aga posti toomine muutunud halva teede tõttu korratuks, sest elanikud ei saa korralikult posti järel enam käia.
Nii pole kuu aega posti toodud postkasti nr. 2.
Loodetavasti leiab postikorraldus vallavalitsuse poolt peagi kordaseadmist.


Võru Teataja 10. november 1927
Kuidas emis kuldiks muutus
Pekonsea vaevarikas tee Antslast Tallinna
Poolteist nädalat tagasi viis Urvaste valla Rooni talu peremees August Roon oma emise Antsla kaubatarvitajate ühisusele, kes selle edasi eksporttapamaja “Estoniale” saatis.
Siga kaalus ümmarguselt kuus puuda ja oli esimesele sordile täiesti vastuvõetav. Avansina makseti raha ette 4000 m, kuna puuduv summa 1000-2000 m pärastpoole pidi tasutama. Korraga tuleb aga teade, et tapamaja poolt on Rooni siga niivõrt kõlbmatuks tunnistatud, et koguni saadud avansist 1100 m tagasi tuleb maksta.
Sea hind olla kõigest 2900 mk.
Roon hakkas Antsla tarvitajateühisuselt seletusi pärima. Ühisuse poolt esitatud paberitest selgus aga, et Rooni toodud siga kult olnud. Roon loobus raha tagasimaksmisest, kuna tal kindlad tunnistajad, et müüdud siga emis oli.
Kus kohal emis kuldiks muutus, ei ole praegu veel selgunud ja asi tõotab kohtu kätte minna.

Töörahva Elu 10. november 1977
Sündis luule...
Lõppenud on Võru keskraamatukogu ja kohaliku raamatuühingu eestvõttel ja Kuldre kolhoosi toetusel teoks saanud luulevõistlus, mis oli pühendatud Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäevale

Neljapäev, 8. november 2007

Ees kaks kuud radoonimõõtmist

Urvaste valla kümnesse kohta paigaldati radooni mõõtmise detektorid, osad neist eramajadesse (eluruumidesse) ja osad lasteasutustesse. Seekord osaleb Kiirguskeskuse algatatud projektis 48 valda, kus seni pole mõõtmisi toimunud.
Detektorit tuleb hoida kaks kuud ühes kohas (teise kohta või koguni teise ruumi tõstmisel ei saada teada, millises ruumis millised näidud on) ja sinna mitte mingeid asju peale panna. Kahe kuu pärast tuleb detektorid asetada samadesse kotikestesse, kust nad on võetud ja kotikesed õhukindlalt sulgeda nt teibi abil.
Siis saadetakse detektorid laborisse, kus järeldusi aitab teha ka ankeet, milles tuleb kirjeldada hoone erinevaid parameetreid – eelkõige ehituses kasutatud materjale, kasutatud ventilatsioonitüüpe, pinnase iseloomu, aga ka maja vanust. Ühe maja põhjal üldistusi teha ei saa, aga kui piirkonnas leitakse mitu kõrge radoonitasemega kohta, võib sellest juba miskit järeldada
Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis võib liigsuures koguses suurendada kopsuvähki haigestumise riski. Radoon satub elamusse peamiselt hoonealusest pinnasest ehk ka olmeveest või ehitusmaterjalidest.
Kiirguskeskuse soovitusel tuleks maja projekteerida nii, et hoonealuse pinnase õhku satuks võimalikult vähe eluruumidesse. Suurem oht võib olla kütteperioodil, kui uksed-aknad on tihedalt suletud. Lähemalt saab radooni vähendamise soovitusi lugeda http://www.kiirguskeskus.ee/radoon/radooniohutu_elamu.pdf

Plastmassist radoonidetektor ise inimesele kuidagi ohtlik ei ole

tööd urvaste meierei juures (täiendatud)

Nüüd ootame kevadet, siis on täpsemalt näha, mis seal edasi teha.

8. novembril tasandasid Valmap Grupi masinad Urvaste meierei varemetes pinnast. Meierei trepp oli juba varem käsitsi välja kaevatud, nüüd puhastati masinate abil ka platvorm, mis küll eriti heas korras ei ole.
Valmap Grupp OÜ ehitab pokukoda, osa pokukoja seina läinud vanadest tellistest on üles korjatud just Urvaste meierei jäänustest. Vahepeal käis külarahvas, seltsinglased Rohelisest Urvastest ja ka vallavanem Lembit Luts seitsmel pühapäeval talgutel, mille käigus põletati praht, tehti seltsimajale küttepuid, viidi telliseprahti teetäiteks ja tunti lihtsalt rõõmu seltskondlikust olemisest.


vana krimka

Võru Teataja 8. november 1927
Rahavargus pangas
Urvaste valla kodanikul Jaan Kusta p. Ojal varastati 5. skp Eesti panga Võru osakonnas letilt rahakott ühes 10.500 margaga.
Pärast saadi rahakott 6500 margaga kätte, kuid kahjusaaja ütlemise järgi jäänud 4000 m. kadunuks.

koolituspäev antslas

13. novembril 9.00-15.00 toimub Antsla Vallamaja II korrusel volikogu ruumis Antsla, Urvaste ja Karula valla ühine koolituspäev, mille teemaks on "Töösuhteid reguleerivad õigusaktid". Lektor Merike Kalda, Võrumaa Töövaidluskomisjoni juhataja. Koolituspäev toimub. Huvilistel palun ühendust võtta telefonil: 5171757 . Urvaste valla töö tugiisik Silvi Paluoja

Kolmapäev, 7. november 2007

isadepäeva pidu edasi 18. novembrile

Seoses tervet valda puudutava ja liigutava kurva sündmusega otsustas kultuurikomisjon selleks laupäevaks planeeritud isadepäeva tähistamise edasi lükata.
Uus kuupäev - pühapäev 18. november, ikka kell 12 Kuldre koolimajas.

Teisipäev, 6. november 2007

kurb uudis


5. novembril lahkus sellest ilmast pärast pikaajalist haigust meie valla tubli pearaamatupidaja Leili Tell. Ärasaatmine reedel 9. novembril kell 12 Urvaste kirikust

Vallamajas kolm uut töötajat


29. oktoobrist asus tööle vallasekretär Marit Seesmaa (pildil paremal), kes enne seda tegeles Võru linnavalitsuses keskkonnaküsimustega. EPAs metsanduse lõpetanud Marit õpib kolmandat aastat Tartu Ülikoolis juurat, kahel tööpäeval kuus on ta seetõttu meie vallast eemal.
Samast päevast on ametis ka sotsiaalnõunik Agnes Parmas (pildil vasakul) Tartust, kes on õppinud sotsiaali teaduslikumat poolt – sotsioloogiat Oslo Ülikoolis. Sotsiaaltööd sellisel kujul on Agnes teinud vaid nädal aega, küll aga olnud Norras invaliidist tüdruku toetusisik ja samuti Norras pikapäevarühma juhatajana kokku puutunud laste käitumisprobleemidega. Enne Norrat oli ta sekretär kalastustarvete kaupluses.
5. novembrist on ametis ka uus pearaamatupidaja Liina Tell. Võib veel lisada, et kolm valla töötajat: Liina Tell, Agnes Parmas ja vallavanem Lembit Luts elavad ühes ja samas majas – Uue-Antsla “pilvelõhkujas”.

Esmaspäev, 5. november 2007

Postibuss esmakordselt Vaabinas






5. novembri hommikul kell 10.15 seisis Vaabina poe juures Eesti Posti logoga väikebuss. See oli postibussi esimene päev üldse, esimeses peatuses Sulbis ühtegi klienti ei tekkinud ja ka Vaabinas olid vallalehe esindajad ainukesed, kes bussi astusid. Paarile möödujale õnnestus esimesel ringil kaasasõitval Võru Postkontori juhatajal Alviine Lepal postibussi infoleht sokutada.
Bussis nokitses IT-spetsialist Alar Pentel, kes oli hädas Antsla mastist korraliku Kõu-signaali kätte saamisega. Kolmapäevaks oli netiprobleem lahendatud ning postibussis sai sooritada pangateghinguid. Võimalik on isegi pangakaarti vahetada. Samuti saab täita ja saata haigekassa blankette, esimesena hakkas riiuli peal silma hambaravi/hambaproteeside hüvitise avaldus.
Mõistagi võetakse vastu tähitud kirju, maksikirju, postipakke, ELS-EMS saadetisi, (va suuremõõtmelised), makseid ja perioodika tellimusi; müüakse postimaksevahendeid, sigarette, kirjatarbeid ja muud kaupa. Näiteks on saadaval lihtsamad 2008. a seinakalendrid.
“Mõned kuud proovib Eesti Post postibussi kindlasti,” lubas klienditeenindaja Ene Andrejev. Praegu sõidab postibuss vaid Võrumaal kahel marsruudil, kui asi osutub edukaks, võidakse bussid sõitma panna mujalgi Eestis. Ei saa välistada ka uute peatuste tekkimist Võrumaa ringidel.
Praegune graafik:
Esmaspäeval ja kolmapäeval: Võru-Sulbi (peatus 9.00 – 9.45)-Vaabina (10.15 – 11.00)-Sänna-Nursi-Võru.
Teisipäeval ja neljapäeval Võru-Pärlijõe-Viitina-Asunduse-Loosi-Võru.Seisab juhataja Alviine Lepp, arvutihiirega klienditeenindaja Ene Andrejeva

meeleolupilt suviselt pokumaalt


FOTO: Tanel Mazur/Eesti Päevaleht

meeldetuletus nädalalõpuks

Isadepäev tulekul!
Seekord tähistame isadepäeva PEREPÄEVAGA, mis toimub laupäeval, 10. novembril kell 12.00 Kuldre Koolimajas. Pidulikul aktusel astuvad üles suured ja väikesed esinejad, ei puudu ka päeva üllatus. Edasine tegevus toimub töötubades, kus isad ja emad koos lastega saavad kätt proovida portselanile joonistamises, klaasi lõigata, seda lihvida lihvimismasinal ja kokku vitraažiks tinutada. Köögis valmib ühiselt üks uhke küpsisetort, mängitakse ja tantsitakse. Päeva naelaks kujuneb, nagu alati, Urvaste Valla AASTA ISA 2007 väljakuulutamine. Rõõmsa nägemiseni isadepäeva laupäeval Kuldres!
Korraldajate mõtteid vahendas
EVI ZIRK

täna 80 aastat tagasi

Võru Teataja 5. november 1927
Arnold Tann
Urvaste vallas, kui teie 2 nädala jooksul oma lamba järele ei ilmu, müün ta ära karjatamise ja toitmiskulude katteks.
Karl Vaher, Kärgulas

Elu 5. november 1927
Restu-Antsla piimaühisus hakkab ehitama.
Restu-Antsla piimaühisus otsustas ehitada uue vabriku põllukividest, lootes põllukividest ehitatud maja pikka püsivust ja iga. Maja ehitamiseks otsustati teha riiklist laenu 2 ½ miljoni ja koorejaamadesse pastorisaatorite sisseseadmiseks 1 miljon mk.
Omega

Elu 5. november 1927
“Kaotatud õigused” Uue-Antslas
Haridusseltsi püüded, juhid ja tegelased
Uue.Antsla, see puhtalt ja soliidilt kõlav nimi väärib juba mitmendat korda erilist tähelepanu. Ei taha käesoleva kirjatükiga juttu teha Uue-Antsla vallast, vaid ta energilisest ja elujõulisest haridusseltsist. Tahtmata peab märkima Uue-Antsla haridusseltsi püüdeid ja veel enam ta väärilist kultuuritööd oma ümbruskonnas. Ent kui üldse maaühingust juttu teha, siis seisab neist igas asjas esimesel kohal Uue-Antsla vald oma haridusseltsiga, mille sihte ja teguviise nii paljudki ühingud omada püüavad.
Nii korraldas nimetatud s. “Kuldre” rahvamajas 30. okt peoõhtu. Kavas oli kuus segakoori laulu ja tragöödia “Kaotatud õigused” Peab tähendama, et Uue-Antsla haridusseltsi laulukoor on teinud hiilgavaid edusamme energilise noore juhi; hr. Sollmanni, taktikepi all. See, alles äsja asutatud koor, esines puhtalt ja kõlavalt kõigi lauludega, mis kutsus esile tugeva aplausi. Taheti ainult lauludele lisa ja lisa. Seekordne hää kordaminek tuleb kirjutada noore juhi arvele, sest mis on koor ilma juhita.
Näidend “Kaotatud õigused” esitati üldiselt hästi, kui esines siiski mõnede osaliste poolt tehnilisi vigu.
Pääosades esinesid härrad Melts, Kõiv, J. Taal, Tuvikene Sollmann ja naisosades pr S. Kõiv ning mõned teised.
Meesosalised lõid kõik oma osad hästi läbi. Härra Melts, esinedes Uue-Antsla rahvamajas esimest korda jättis publikule eriliselt hea mulje ja näis, et ta kohalikkudest meesjõududest esimene on. Naisosalisena ja ühtlasi pääosalisena esines pr. Kõiv. Nagu alati, nii mängis ka seekord pr. Kõiv oma osa väga hästi. Ta oskab väljendada elavust ja hingelisi elamusi, ühtlasi on ta ümbruskonnas parimaid naisjõude. Ebaõnnestunud kuju oli peaaegu täielikult ema osas mängija; ta ei oska olla emalik ja ei ela ise oma osale kaasa.
Läinud suvel tellis Uue-Antsla haridusselts ka kunstnik J. Karellilt ka uue lava dekoratsiooni. Sellel peol oli ka nende esmakordne näitamine publikule. Dekoratsioon oli peol üldiselt hää, aga peaks ka veel nende kiirele vahetusele rõhku panema, mille tõttu vaheajad nii pikad ja tüütavad ei oleks. Halbade teede tõttu oli nimetatud peol, võrreldes eelmistega, publikut hõredavõitu.-Joiner-

Laupäev, 3. november 2007

kolm meie kandi uudist ühes numbris!

3. november 1927
Vargused Urvastes
Pimedad sügiseööd on kätte jõudnud ja öötegelased oma tegelused Urvastes alanud. Nii on kutsumata külalised ööl vastu möödunud reedet Hööde talu aidapõranda kaudu ära viinud P. Märitsa meetagavara. Muud kraami tolles ruumis ei olnud. Eelmisel ööl viidi aga Mustametsa taluomanikult kolm lammast laudast.

3. november 1927
“Kaotatud õigused” Kuldres
Pühapäeval, 30. oktoobril korraldas Kuldre haridusselts omas rahvamajas peo, mida võib tunnistada kordaläinuks. Kavads oli kuus segakoori laulu, mis kõlasid hästi hra Sollmanni juhatusel. Näidendiks oli tragöödia “Kaotatud õigused” kuues pildis. Uute dekoratsioonide ja tugevate näitejõudude tõttu läks näidend hästi korda, ehkki olid mõned tehnilised vead. Peaosades mängisid pr. Kõiv, hra Melts, hra Tuvikene, hra Sollmann ja pr. Tuvikene. Pr. Kõiv mängis ka seekord hästi, nagu alati ja oli näidendis tähtsam ja parem kuju. Hääd mängu näitas ka hra Melts. Teised näitlejad näitasid enam-vähem rahuldavat mängu. Lõpuks oli muidugi ka tants seltsi keelpillide orkestri saatel. Halva teede tõttu oli rahvast, võrreldes eelmiste pidudega, vähevõitu.

3. november 1927
Urvaste maskeraaditab.
Et mardi- ja kadripäevad hakkavad liginema, siis on Urvaste “Kõla” kavatsenud nimetatud päevade kohaselt ka tänavu endiste aastate eeskujul mardi ja kadri maskeraadiõhtuid korraldada.
Nii on nad mõeldud 12. nov. s.a. Urvaste ja 26. nov. s.a. Koigu kooliruumides pidada, nagu see varemgi olnud. Kuna ka muidugi auhinnad maskidele ei puudu, siis võib loota rohket osavõttu pidudest.

Neljapäev, 1. november 2007

kiri eesti postist

Eesti Post tuleb kliendile lähemale
Alates 1. novembrist k.a. suletakse Urvaste vallas Vaabina postipunkt. Ettevõtte eesmärk on pakkuda maapiirkondades, erinevalt tavapärasest postkontorist, alternatiivseid lahendusi st Eesti Post tuleb kliendile lähemale. Postipunktide teeninduspiirkonna elanikud saavad edaspidi teostada postiteenuseid postibussis või kirjakandja kanderingil. Kirjakandja võtab vastu makseid ja perioodika tellimusi, müüb kaupa ning postimaksevahendeid. Kirjakandja toimetab koju ka pakke, esialgu jääb see teenus tasuliseks.
Postibussis võetakse vastu tähitud kirju, maksikirju, postipakke, ELS-EMS saadetisi, makseid ja perioodika tellimusi.
Postibussis müüakse postimaksevahendeid, kirjatarbeid ja muud kaupa.
Esmaspäeval ja kolmapäeval liigub postibuss ringil Võru-Sulbi-Vaabina-Sänna-Nursi-Võru.
Teisipäeval ja neljapäeval Võru-Pärlijõe-Viitina-Asunduse-Loosi-Võru.
Täpsem postibussi liikumisgraafik avaldatakse lähiajal.

peeter lindsaare konverents




Avastamist vääriva kirjaniku austamispäev
Sõjaväelase sirgjoonelisus, juuraõpingud Tartu Ülikoolis, austus hiiepuude vastu ning muhe huumor, kirjutamaks lugusid oma kodukandi rahvast – see kõik käib Kassi küla kirjaniku Peeter Lindsaare kohta. 24. oktoobril pidasid Võrumaa raamatukoguhoidjad tema mälestuseks Uue-Antsla rahvamajas konverentsi.
Konverentsi avakõnes ütles Riina Ermel, et Peeter Lindsaar on kaudselt pärit siitsamast, praeguse rahvamaja asemel asunud Vastse-Antsla mõisast. Nimelt kohtusid siin mõisa abitööline Juhan Sahkri ja virtin Anna. Neist said kirjaniku vanavanemad, kes ostsid ka Lindsaare sünnikodu – Hansi talu.
Peeter Lindsaare (1906-1990) eluloos on tähtsal kohal Vastse-Antsla vallakool Kuldres, mille juures oli ka kohaliku haridusseltsi raamatukogu. Samuti sattumine Valga poeglaste gümnaasiumisse pärast Nuustaku era-progümnaasiumi lõpetamist. Just selles Valga koolis on käinud samuti meie kandist pärit kirjanik Bernard Kangro.
Leitnandist luuameheks
1928. aastal võeti Lindsaar kaitseväkke, kus ta jäi kõigile üllatuseks üleajateenijaks ja astus hiljem Tondi sõjakooli. Kaasaegsed mäletavad Peeter Lindsaart ühtaegu kultuurilembese ja sirgjoonelise ohvitserina, kes samas ei kannatanud pedantsust. Lindsaar ise olevat toonase kaitseväe juures hinnanud samuti selle haritust. Näiteks peetud pikki vaidlusõhtuid kultuuripoliitika teemadel.
Sõjakeerises sattus Lindsaar teenima nii punaseid kui sakslasi, teda veeti nii vangi kui põgenikelaarisse. Kui ei oleks olnud ennastohverdavat abikaasat Leonidat, ei oleks kirjaniku tervis arvatavasti vintsutustele vastu pannud. Vangla-aastail kirjutas ta oma esikromaani „Vana hobune”, kus pajatab loomast peategelase kaudu muhedalt ja soojalt oma kodukandi inimestest.
1949. aastal läks Lindsaar koos naisega Austraaliasse, kus töötas esmalt kojamehena, hiljem abitöölisena Sidney raamatukogus. Uuel kodumaal kirjutas Lindsaar romaani „…ja sõdurid laulavad” ning veel neli kasarmuromaani. Tegelikult ongi Lindsaar ainus kirjanik, kes on ehedalt kujutanud elu toonase Eesti sõjaväes. Lindsaare kasarmuromaanidest rääkis lähemalt Valga Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Jaan Rapp.
Kokku jõudis Peeter Lindsaar paguluses välja anda 11 teost, sealhulgas uurimustöö eestlastest Austraalias ja Uus-Meremaal. Suure osa neist andis ta välja oma kirjastuses „Luuamees”.
Valmis kirjandusliku Urvaste järjehoidja
Anne Valmas Tallinna Ülikooli akadeemilisest raamatukogust rääkis lähemalt Lindsaarte Austraalia-elust ning Leonida Lindsaare kirjavahetusest August Gailitiga. Ka Anne Valmas ise pidas Lindsaartega veel hiljuti kirjavahetust ning käis külas kirjaniku abikaasal Leonidal. Valmas ütles, et just tänu Lindsaarele on raamatukogus märkimisväärne hulk eesti kirjanike teoseid.
Ere Raag Võrumaa keskraamatukogust ütles kirjanduslikust Urvastest rääkides, et oleks kangesti vaja kogu kihelkonna haridus- ja kultuurilugu ühtede kaante vahele saada. Ta tutvustas ka MTÜ Järjehoidja poolt välja antavat järjehoidjate sarja, mille uut osa ta trükikoja venitamise tõttu veel näidata ei saanud. Nüüdseks on need aga meie valla raamatukogudes olemas. Järjehoidja ühel poolel on lühidalt Peeter Lindsaare elu- ja kirjanduslugu ning teisel poolel Urvaste kihelkonna kirjanike loetelu koos näopiltidega.
Ka Peeter Lindsaare mälestuspäeva korraldas MTÜ Järjehoidja. Toetasid Kohaliku Omaalgatuse Programm ning Võru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond.
Evi Zirk pani välja Kuldre Käsitöötare tööde näituse, mille vastu oli suur huvi ning mitmed esemed vahetasid ka omanikku. Lõpuks mängisid Aivo Männiste, Vaike Põldsepp ja Riina Ermel Peeter Lindsaare ainetel kirjutatud näitemängu „Suur päev”. Kokku pani selle Riina ja tükk rääkis muhedas võtmes lapse tähtede õppimise vaevast ja et mismoodi sa ikka loed „koer”, kui pildi peal on ju pini mis pini. Urvaste valla toel pakkus Nõiariik kõigile osalistele maitsva lõunasöögi.
Airi Hallik-Konnula