Urvaste kirikuõpetaja 80 aastat tagasi

24. detsember 1927
Jaak Valk
Urvaste kog. õpet.
Urvaste kogudusel on laialdased piirid. Et Antsla kiiresti on kasvand, siis peetaks seetõttu jumalateenistusi ka Antslas. Nüüd on kerkinud esile Antslasse kiriku ehitamine.

sellise toreda dokumendi luges täna Urvaste seltsimaja jõulupeol ette jõuluvana

URVASTE NAISTEKLUBI KÄSKKIRI detsembris 2007. aastal

Urvaste Naisteklubi on 2007. aastal hoogsalt toimetanud.
Seltsimajas on aktiivselt toimunud: käsitöö, tantsimine ja mudilased oma emmede ja issidega on väga aktiivsed olnud.
Oleme ennast tutvustamas käinud ka naabervaldades:
Suvel Osulas memme-taadi peol; Põlvamaal Mesipuu talus ja Valgamaal Sangastes lõikuspeol.
Suur saavutus on meie oma URBANIPÄEVA laat
Meil on sisukas aasta olnud.

Kõigi nende saavutuste alusel KÄSIN:

Avaldada tänu ja kiitust järgmiselt:
AIRI HALLIK-KONNULA – seltsimaja töö eestvedaja ja taganttõukaja
AILI RAIDLA – maja soojendaja ja puhastaja
TIIU JÕGISTE ja ANNI MÜRK – käsitööõpetajad
TIIU KUNGUS – meie tantsitaja
RAILI TRUMP – raamatupidaja
SANDRA, JAANIKA ja KRISTI – meie noored külaliigutajad
Mudilaste tublid emmed ANNE, KÄTLIN, VERONIKA, AIGI, KATI
KÕIK TANTSUTÜDRUKUD kes on kõiki raskusi trotsides igal kolmapäeval tantsutunnis olnud
Suured tänud meie headele koostööpartneritele – AIVO MÄNNISTE Uue-Antsla rahvamajast ja ÜLLAR SALUMETS Urvaste kogudusest
Täname ka meie uusi kaasalööjaid nii Restus kui Lümatust ja mujalt.

SOOVIME KÕIKIDELE JÕULURAHU SÜDAMESSE

TUULT TIIBADESSE URVASTE NAISTEKLUBI “mantlipärijale” URVASTE KÜLADE SELTSILE

URVASTE NAISTEKLUBI JUHATUS
AGE ja EVI

Karlssoni äpardused jõuluõhtul

No vot sulle Karlssoni äpardusi - panin kogemata kaks korda sama asja üles. Aga lisan siia juurde, et http://picasaweb.google.com/urvasteleht/UrvasteVaatedMobiilimastist saab vaadata kauneid Urvaste vaateid Age Halleri fotode pealt ja ka mõnda nukunäidendi pilti.

Valla leht on ka valmis, kes kannatamatu, saab juba netist lugeda. urvaste.ee pealt

Aasta Isast Margus Klaarist

Margus Klaarist - Aasta Isast tuleb juttu uues vallalehes, aga seda juttu tasub ka lugeda. Tegemist on kahe küllalt erineva looga.

Foto: Margus Muts

nukunäidend raamatukogus

Taaskord esitasid Uue-Antsla vanaemad – seekord koosseisus Varje, Vaike ja Riina jõulude puhul uue Riina kirjutatud nukunäidendi. Kuivõrd sel aastal möödus Astrid Lindgreni sünnist 100 aastat, oli ka näidendi peakangelane tema loomingust. Eestimaa metsadesse ära eksinud Karlsson, kes pealekauba veel propelleri ära lõhkunud. Aga jänes ja päkapikud aitasid teda, hoolimata rebase riugastest, tagasi Rootsimaale lennata.
“Karlssoni äpardusi jõuluõhtul” mängiti pühapäeval (16.12) mudilaste jõulupeol ja järgmisel päeval Kuldre raamatukogus kolmes vahetuses lasteaia ja esimese nelja klassi lastele.

võru jõululaat

Võru jõululaadal 15. detsembril oli õige mitu osalejat Urvaste vallast.

. Silvi Karu (pildil) Vaabinast pakkus juustu, Enno Hernits koduõlut. Esmakordselt oli laadal MTÜ Kuldre Käsitöötare, mille liige Karille Bergmann (pildil) oli kaasa toonud klaasiahjus valmistatud ehteid ja serveerimisnõusid.

Kõik kolm aastat on osalenud Roheline Urvaste, kes tänavu pakkus pliidisooje pannkooke ja õnneloosi.

Vaabina tuled

Tere!
Kes on näinud Vaabina uut tänavavalgustust? Paluks kommentaare.
Mina ei ole näinud.

Algab Urvaste valla aasta teo selgitamine

Nagu näete, hääletada saab aasta lõpuni. Selgitame praegu viis paremat ja nende vahel tuleb siis finaal.

Tulemas Uue-Antsla Rahvamajas

Laupäev 15. dets kell 20
Jõulupidu kogu Urvaste valla rahvale
Teeme ise väikse eeskava ja kontserdi
Tantsime ja laulame ning tunneme ennast mõnusalt
Tantsuks ans. Part’y
Kogu pidu tasuta

Pühapäev 16. dets kell 14
Urvaste valla mudilaste jõulupidu
Jõuluvana ootab neid lapsi, kes ei käi veel lasteaias ega koolis

Teisipäev 18. dets kell 14
Memme-taadi jõulupidu
Väike eeskava
Räägime muredest ja rõõmudest
Laulame ja lööme tantsu
Õhtut veab härra Heino Kartsepp

kuidas linu varastati ja seltsid hargnesid

13. detsember 1927
Linavargus Urvastes
Ööl vastu 6. detsembrit varastati Urvastes asuvast Rebaste karjamõisast ära kodanik A. Särmeti ropsitud linad.
Linad olid toapeal, kuid varaste tegevust pererahvas siiski ei märganud.
Varaste jälgedele esialgu saadud ei ole ja mingisuguseid märke nad maha ei jätnud. Peale selle varastati veel samal isikul hobuseriistad, ni iet uute riistade muretsemiseni peab hobuse tallis hoidma. Üldine kahju umbes 8000 marka.


13. detsember 1927
Urvaste kaheharuline selts
Ühine selts hargneb jälle kaheks
Sellest on nüüd juba aasta-kaks möödunud, kui Urvaste kaks seltsi – “Siirius” ja rahvaharidusselts sellekohaste peakoosoleku otsuste põhjal otsustasid ühineda ja uue “Kõla” nime all moodustada. Uus selts ongi juba tegelikult ligi aasta töötanud ja kohati õige energiliselt tegutsenud, pidades pidusid jne. Mõlemad seltsidtundsid ennast juba ühise perena ja töö edenes jõudsasti.
Nüüd tuli aga tööle takistus. Tegelikult olid rahvaharidusseltsi varandused “Kõlale”veel üle andmata ja sellepärast kutsuti hiljuti kokku rahvaharidusseltsi peakoosolek, et seltsi likvideerimiskomisjoni valida.
Imelikul kombel kerkis aga koosolekul üles küsimus – kuigi see päevakorras ette nähtud ei olnud – kas maksab seltsi üldse likvideerida. Ja lõpuotsus tuligi – selts jatkab oma tegevust endiselt.
Nüüd on tekkinud naljakas seisukord. Selts on otsustatud varemini peetud peakoosolekul likvideerida, kuid nüüd jälle jatkatakse tegevust. Huvitav, mis ütlevad nüüd need tegelased, kes aasta algul “Kõla” pidulaual suuri tervituskõnesid uuele seltsile pidasid. Igatahes hargneb Urvaste seltskonnategelaste ühine pere nüüd jälle kahte erikilda ja on väga küsitav, kellele selle juures lõhkumise, kellele ülesehitamise kuulsus tuleb anda.

Kas teate Billeneevet?

Võru Linnagalerii PRESSITEADE13.12.2007
17. detsembril kell 18.00 avatakse Võru Linnagalerii II korrusel Billeneeve maalinäitus „Myrin“/

Mis sa arvad, mis sinust saab, kui kuningas sind enam unes ei näe?Tegelikult annavad unenäod lihtsalt impulsi maalimiseks, miski tõuke aga maal veel ei tähenda sama, pigem sünteesitud tunnet juba. Ja naised-pigem inglid või hoopis haldjad, need pisikeste tiibadegatüdrukud sealt metsast. Või diivad, pigem diivad. Kõigel on tekkelood ja lõpulood ja järelood ja külgepookunud lood ning kulgev protsess, vahepealsete produtseeringutega kõrvale. Me elame kokkusurutud seoste maailmas.Kas see on eelmise aasta jätk või selle aasta punkt? Või midagi veel? Kõigil on oma lugu ja kõigil on võimalus ise teha oma lugu ja lood ongi selleks, et neid paisutada ja edasi rääkida. Suhtumine on 90% , kõik muu on 10%. See on päriselu, selle energia ja hais. Sa ei võtnud mult midagi, ma andsin selle sulle./Ma mõtlen, et sa pead tegema seda , mille su süda ja mõistus välja kannatab. Sinul tuleb seda endaga kaasas kanda. Ma ei maali, et inimesi rõõmustada. Et meenutada endale midagi, millest ma ikka pole veel aru saanud, aga mida ma kardan unustada. Ja sellepärast, et ma pean./ Herbjorg Wassamo raamatust „Seitsmes kohtumine“
Alati võin öelda: ”Kajakas on ilus lind!”Ja kui sa oled käinud ära pealpool pilvi, annad sa kõigile andeks. Rahu on jälle maa peal.//**Reality-show sugemetega unenäo analüüs muinasjutulistel teemadel,mänguline eksperiment maalis. Oluline seos = kindel viide - sibularõngad, bussi väljumisaeg 06.04 pm ja naine (liigse liigesega). Kas seosed viivad kindlale lahendusele? Või vajab see hoopiski kõrgemat matemaatikat ning täppidega informatsiooni? Õiged lahendused selguvad alates 17.12 2007
Jälgi lugu! **Billeneeve

Tegemist on erimõõtmeliste õlimaalidega lõuendil. Protsessist kulgev lugu. Näitus jääb avatuks 25. jaanuarini 2008

vallalehel huvitav juubel

Detsembrikuul lisandus 1 Urvaste Valla Lehe tellija, nüüd on neid kokku üle Eesti täpselt 50. Eks näis, mis jaanuaris saab.
2005. a jaanuarist tellimises olnud vallaleht läks esimesel kuul 23 tellijale. See number on peaaegu pidevalt vaikselt kasvanud.
Järgmisest aastast peaks minimaalne tellimisperiood Urvaste Valla Lehele olema 6 kuud, põhjuseks, et Eesti Posti hinnapoliitika tõttu läheb 1 kuu tellimuse töötlemine maksma 3,5 korda rohkem, kui sellest tulu tuleb. Aga ühe numbri hind ostes on ka järgmisel aastal 5 krooni, aastatellimus 55 krooni.

80 aastat tagasi

10. detsember 1927
Vargus Urvastes
5-7. detsembrini varastati Urvaste asunduses Peeter Toome aidast valevõtme abil 52 ½ puuda kaeru 17.150 mk. väärtuses.


10. detsember 1927
Lõpp Vaabina normiviljale
Kord oli Vaabinas segadusi sundusliku normivilja võtmisega vallavaeste heaks. Nüüd on maavalitsus otsustanud normivilja võtmise lõpetada.

Kuulutus
10. detsember 1927
Mina oma ärajooksnud naise Emma K. võlgade eest ei vastuta, varandus on lahus. Karl K, Uue-Antslas

Toompeal taas Võrumaa nädal

Tallinnas Toompea lossis oli detsembri alguses taas müügil Võrumaa käsitöö ja toidukaup, sh ka Urvaste valla rahva oma.
Riigikogu liige Marko Pomerants ütles, et ostis purgi seeni auhinnaks keskkonnateemalisele viktoriinile, mille keskkonnakomisjon korraldab ajakirjanikele.
Üldiselt oli seentel sel aastal kehvem minek kui tavaliselt. Seevastu mesi kadus lettidelt nagu niuhti. Üks iga-aastaseid peakorraldajaid Lya Veski Rõugest ütles, et hea minek oli ka odavamal käsitööl – jõululinikutel, päkapikkudel jms. Teeheinad, sh need, mis päälinna saadetud Urvaste-mailt Ala-Kõlli talust, said samuti sooja vastuvõtu.
30. novembril ülessäetud kaup korjati lossist kokku 6. detsembril. Mis veel polnud kaubaks läinud, on kuni jõuludeni müügis Tartu Lõunakeskuses ja Tallinnas Harku järve ligidal Cerese aianduskeskuses.

Selgitame Urvaste valla aasta teo

Aasta tegu ei ole meil veel valitud, teeks seda siis blogis. Kõigepealt panen välja algse nimekirja, et igaüks saaks seda täiendada. Kuskil kümnekonna päeva pärast vaatame, kas saame selle kõik hääletusele panna. Auhinda ei anna, teo puhul võib ka keeruline olla kellelegi konkreetselt auhinda omistada. Niisama võib ka ju valida.

Timmo Mõts Võrumaa meister
Esimene võistlus Vaabina krossirajal
Pokukoja ehituse algus, nurgakivi panek
Tegevuse elavnemine Urvaste Seltsimajas
Triin Meier Eesti meister võrkpallis
Kuldre Kool kogus 9 tonni vanapaberit
Urvaste valla põlispuude parendamine
Evi Zirgu korraldatud reis Lätimaale
Kuldre korvpallipoiste 3. koht Nike Cup’il
Ettevõtluspäev Uue-Antslas
Urbanipäeva laat Kirikukülas
Rannavõrkpalli sari Kuldres
Kuldre Kool esindatud Noorte Laulu- ja tantsupeol
Vanaaegne jaanipäev Uue-Antslas
Nõiariik tunnistati Eesti parimaks alternatiivtaluks
Urvaste postipunkti avamine
Nõiariigi nõgesesupp Lõuna-Eesti parim
Tamme-Lauri tamme kaotamine
Vaabina mees Volli ehitas omal algatusel Vaabinasse bussiootepaviljoni
Indrek Zilenski edu künnivõistlustel
Uue meeskonna moodustamine vallavalitsuses

vat mida vanasti kontrolliti

detsember 1977
rahvakontroll
RIKUTAKSE MÄÄRUST
Kontrollimisel ilmnes, et Kuldre kolhoosis rikutakse vastavasisulist vabariigi valitsuse määrust ametitelefonide eest abonementmaksu tasumisel. Kolhoosi rahalistest vahenditest on 1976. aastal tasutud 19 töötaja ja 1977. aastal 23 töötaja korteritelefonide abonementmaksu.
Mõni aasta tagasi võeti kolhoosi juhatuse poolt vastu otsus, et töö parema organiseerimise huvides tasutakse teatud ametiisikute korteritelefonide abonement maks kolhoosi summade arvel. Kuigi otsus ei ühtinud eeskirjadega, leidis kolhoosi tolleaegne juriskonsult selle seadusliku olevat.
Istungil selgus, et kolhoosi esimees, pearaamatupidaja ja uus juriskonsult on kontrolli tulemused läbi arutanud. On antud korraldus lõpetada korteritelefonide abonementmaksu tasumine kolhoosi summadest. Käesoleval aastal kolhoosi poolt tasutud summa 412 rubla suuruses on kolhoosi kassasse tagasi makstud.
Otsustati juhtida Kuldre kolhoosi esimehe E.Kontse ja pearaamatupidaja H.Klaari tähelepanu esinenud puudustele. Samuti kohustati rajooni täitevkomitee põllumajandusvalitsust tugevdama majandite juriidilist teenindamist ning tagama majandites vastuvõetavate otsuste kooskõla seadusandlusega.

vana uudis

Elu 3. detsember 1927
Kodumajanduskool Vana-Antsla riigimõisa
V-Antsla riigimõisas avatakse põllumajanduse peavalitsuse ettevõttel ja ülalpidamisel 1928. a alul kodumajanduskool. Kool on samatüübiline, kui praegu Sakus ja Vasulas. Kooli ülesandeks on tütarlapsi ette valmistada tegelikkudeks taluperenaisteks. Vastavalt sellele õpetatakse koolis õppeaineid, mis tegelikus elus taluperenaistele tarvilikud, nagu: majapidamist, toitudevalmistamist, koduhoidu, õmbemist, kangakudumist, piimakarja-, sea- ja kodulindude kasvatamist, mesilastepidamist, aiatööd, lastekasvatamist tervishoiuga, raamatupidamist, ühistegevust ja ühiskonnateadust.
Õpetus on pääle teoreetiliste tundide pääasjalikult tegelike tundide ja tööde näol kooli õppeköögis, käsitöös, karjalaudas, sigalas, kanalas, mesilas ja aias eriharidusega õpetajate juhtimisel.
Kooli kursus on üheaastane – jaanuarist kuni detsembrini ilma suvise vaheajata. Kooli sisseastumiseks nõutakse vähemalt sunduslikku algkooli või 6-kl kooli lõpetamist ja vanust mitte alla 17.

Lp. Ettevõtjad, külaseltside ja külade esindajad!

VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU KUTSUB OSALEMA LEADER i teemalisel ÜMARLAUAL Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis 5. detsembril kell 14.00
Ümarlaual käsitleme järgmisi teemasid:
20. nov avanes noorteprojektide taotlusvoor. Tutvustame taotlemise korda ja tingimusi.
Ettevõtlusmeetme raames elluviidavad tegevused ja projektikonkursid.
Tutvustame LEADER programmi toel elluviidud projekte Rootsis
LEADER programmi ajakava
Info tel. 5026632, E-kiri annely@lasva.ee
Vaata ka: www.werro.ee/partner/

tallinna buss kraavis

Eile, see tähendab neljapäeva õhtul, sõitis Tallinn-Urvaste buss teel Urvaste poole Kirikumäel kraavi ja läks kummuli. Neli reisijat ja bussijuht pääsesid vigastusteta ja väljusid katuseluugist. Buss tiriti püsti peamiselt kohalike traktorite jõul.

PS Püüan seda uudist veel täiendada!

Sama uudis politseiteadetest

29.11.2007 kella 19.45 ajal juhtus liiklusõnnetus Urvaste vallas Antsla- Kanepi tee 10. km, kus Antsla poolt Kanepi suunas liikunud liinibuss, mida juhtis Argo (s 1970), sõitis paremkurvis juhi ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu teelt välja kraavi ning vajus külili. Bussis viibinud neli reisijat viga ei saanud. Bussi juht oli kaine, bussi rehvid vastasid liikluseeskirja nõuetele.

Katuseluuk

noorteprojektide konkurss!!!

Võrumaa Partnerluskogu kuulutab välja NOORTEPROJEKTIDE KONKURSSI
Oodatakse projekte, mis soodustavad noorte algatusvõimet, koostööd ning piirkondliku noorsootöö arengut. Suurendavad maanoorte sidusust oma külakogukonnaga ning toetavad nende aktiivsuse ja võimete arengut. Taotlusvoor on avatud 19. nov. 2007- 10. dets. 2008.a. Projektide teostamise aeg 07. jaanuar – 20.aprill 2008
Toetuse maksimaalne summa on kuni 10 000krooni.
Rahaline omaosaluse ( võib olla ka kaasfinantseering) määr on vähemalt 10%
Projekti elluviimisega seotud arved esitatakse Võrumaa Partnerluskogule.
Taotlused esitatakse hiljemalt 10.detsembriks Võrumaa Partnerluskogule aadressil Jüri 12- 130 65606
Toetust saavad taotleda:Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna (Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Sõmerpalu, Varstu, Urvaste, Vastseliina, Võru, Rõuge) noorteorganisatsioonid, noortegrupid, mittetulundusühingud, õpilasfirmad, seltsingud, omavalitsused, sihtasutused.

Siit leiab ka taotlusevormi

Sea seiklused jätkuvad

1.detsember 1927
Sea seiklused maal ja merel.
Mitmekülgsete omadustega Urvaste pekon
Juba varem kirjeldasime Urvaste taluniku August Rooni “Estonia” eksporttapamajale viidud emissea imelikke seiklusi mööda raudteed Antslast Tallinna, kusjuures emis päralejõudes kuldiks oli muutunud.
Kuidas see sündis, ei ole ju teada, kuid nüüd on asi loodusteadlikust küljest veel imelikumaks muutunud. “Estonia” eksporttapamajalt Antsla tarvitajateühisusele saabunud vahekirjas öeldakse, et kui A.Rooni tõenduse järele ta siga siiski emis oli, siis “pidi see olema sisemine kult.” Mis sest et Rooni seal juba kahel korral põrsad olnud – meie ajal on ju kõik võimalik.
Igastahes võib Urvaste meeste jutu järele nüüd loo järeldusena veel oodata, et see imeomadustega siga varsti Tonkmani metoodi järele ka munele hakkab.

kus see talu on?

29. november 1927
Miku talu Uue-Antslas
Talu.on parema piimaanniga talu Võrumaal
Karja keskmine piimaand iga lehma kohta 11.075 naela aastas.
Puhaskasu igalt lehmalt 18.843 marka.
Meie lehe järgnevates numbrites hakkab ilmuma kirjutusi Võrumaa kõigeparemate talude kohta A. R. T. põllumajandusliidu Võrumaa agronoomi Jaan Kraavi sulest. Kirjutusteks on kasutatud põhjalikke andmeid, mis isiklikult kohtadel kogutud.

Miku talu asub Võrumaal Uue-Antsla vallas Antsla raudteejaaamst 8 kilomeetrit ja Restu-Antsla piimaühisusest 5 kilomeetrit eemal. Praegu on talu omanikuks Karl Õiger, kes talu isalt pärimise teel 1922. aastal omandas. Tegelikult on praegune omanik majapidamist juhtinud juba 1919. aastast saadik. Õigerite perekond on aga nimetatud talu kasutamisele asunud umbes 50 aasta eest. Pärast talu omandamist 1922. aastal on Karl Õiger välja maksnud pärandusmaksu 180.000 marka.
Miku talu majapidamisel on praegu täitsa karjapidamise iseloom, millele tõendusi annab 1926./27. majandusaasta. Rahalisi sissetulekuid oli talul aasta jooksul kogusummas 367 tuhat marka. Sellest langes karjapidamise arvele 272.000 marka (ehk 75 prots.), sigadepidamise arvele 62.000 mk. (18,0 prots.) ja põllupidamsie arvele 27.000 marka (ehk 7,0 prots.).
Talu suurus on 85 riiavakamaad, sellest põldu 52 rvk., heinamaad 26 rvk. ja noort kasumetsa 3 rvk. Põld asub ühes tükis, kuna heinamaa on lahus 3 tükis 3-6 kilomeetri kaugusel. Talu on omal ajal hinnatud 156,62 puhtakasurubla peale. Maa reljeef on laineline ühtlase kallakuga. Maapõhja iseloom on suurelt osalt savine, liivasavi ja savimulla pealispinnaga.
Kesaväljast on harilikult 4,5 riiavakamaad halja viki, 1 rvk. suvinisu ja 1 rvk. musta kesa all. Laudasõnnikut antakse rukkile, nisule, kartulile ja juurviljale. Ülalnimetatud juurviljad saavad ka kunstväetist, 6 puuda superfosfaati ja 3 puuda 40-protsendilist kaalisoola riiavakamaale. Mõnikord saab rukis ja nisu ka tshiilisalpeetrit.
Külvikorra järele on ristikheina all 15 riiavakamaad (30 prots. künnipinnast), rukki ja nisu all 7,5 rvk. (15 prots.), kartulite all 3 rvk (5,8 prots.) ja juurvilja all 2 rvk. (3,9 prots.) künnipinnast. Viimastel aastatel on keskmine saak olnud riiavakamaalt rukkil 48 puuda, talinisul 48 pd., ristikheintel (kuivad) 100-110 pd., peetidel 1000 pd. ja kartulitel 300-350 pd. Viimasel kahel aasta on hakatud tarvitama loomadele allapanekuks samblaturvast, 8-12 kubiksülda aastas, mis muidugi ei jäta saagi suurrnemisele oma mõju avaldamata. Heinamaa, nagu tähendatud, asub talust eraldi ja on looduslikus seisukorras, kannatades liigve all. Kavatsusel on ligemal ajal heinamaade korraldamsiele asuda.

Piimakari
Nagu varem tähendatud, on Miku talu peasissetulekuallikaks piimakari, mille korraldamisele erilist rõhku on pandud. Talus peetakse praegu 7 lüpsilehma ja 1 sugupull pullijaama kohaselt. Karjatoodang on intensiivse toitmise ja järjekindla tõuparanduse tagajäelel aasta-aastalt kindlasti tõusnud, nii et 1926./ 27 kontrollaastal iga lehm keskmiselt aastas 11.075 naeld piima andis, mille rasvaprotsent 3,8 ja võirasva toodang 427,5 nl. Se eon Võrumaal kõige kõrgema toodanguga kari.
Ei ole huvituseta lähemalt vaadelda Miku talu karja tasuvust. Arvestades loomadele antud toidu, lauda ja inventari amortisatsiooni, talituse ja piimaveo kulud, protsendid loomadesse mahutatud kapitalist jne. puhta rahana, saame kogusummas kulusid 321.756 marka. Kui arvesse võtta, et kontrollaasta kestel oli talus 6,7 lüpsilehma, siis tuleb iga lehma pealt aastas kulusid 48.023 marka. Arvestades aga tulude hulka saadud piima, laudasõnniku ja loomade ning vasikate müügisaame kogusummas tulusid 448.057 marka. Sellega oleks tulusid iga lehma kohta 66.866 marka. Tuludest kulud maha – (66.866 mk – 48.023 mk.), oleks puhaskasu igalt lehmalt aastas 18.843 marka.
Et pilti saada vähema toodanguga karjade tasuvuse kohta, toon võrdluseks teise talu karja, kus iga lehm keskmiselt aastas ainult 4472 naela piima on annud, rasvaprotsendiga 3,81 ja võirasva toodanguga 170,5 naela. Arvestades endist viisi, oleks kulusid kogu karja kohta aastas 284.209 marka, tulusid aga kõigest 208.509 marka. Siin on kulud tuludest 75.700 marga võrra suuremad, missuguse summa jagame kontrollaasta kestel olnud loomade arvule 7,5. Saame 10.093 marka, mis oleks puhaskahju iga lehma kohta.
Siin ettetoodud andmetest on selge, et mida tugevam toitmine ja parem tõumaterjal, seda tulusam on karjapidamine ja ümberpöörtult nõrga toitmise juures kujuneb kari paratamatuks paheks majapidamises. Andmest selgub ka see, et kõrge toodanguga karjale võib hea eduga ja vahekasuga anda ostujõutoite, et saavutatud kõrget lüpsi alles hoida, kuna aga madala toodanguga karjale ostujõutoidu söötmine toob kahju niikaua kui piimatoodang ei ole tõstetud lehma kohta umbes 6000 naelani.
Loomulik, et kõrget piimatoodangut saavutada ja alles hoida meie majapidamistes, kus vähe kõrge munavalge protsendiga toitusid kasvatatakse, raske on ilma ostujõutoitudeta läbi saada. Seepärast tuleb alguses, kui piimatoodangut tahetakse tõsta tasuvuse piirini, tahtmatult kahju kanda, mis küll enese pärastpoole mitmekordselt ära tasub.
Miku talu omanik ei ole oma karjapidamist tulutoovaks teinud mitte üksnes intensiivse toitmisega, vaid ka hea tõumaterjali muretsemise abil. Juba enne ilmasõda muretseti Uue-Antsla mõisast heade lehmade järeltulijaid, missuguseid on suudetud vaatamata sellele, et sõja ajal palju head materjali rekvireerimise ja muul teel hävines, osalt alles hoida ja edasi arendada.
Pullisid on kasutatud Uue-Antsla pulliühisuselt, kus rahuldava päritoluga pullid seisid. Et veel paremate omadustega vasikaid saada, ostis Miks talu omanik Veikoni taluga viimasel aastal päritolu poolest heade omadustega pulli, keda nad kohustatud on pullijaama kohaselt pidama.
Jaan Kraav

Urvaste valla pildigalerii

Panin google pildialbumisse üles mõningad pildid selle aasta ettevõtmistest Urvaste vallas.
Aadressiks picasaweb.google.com/urvasteleht. Lisan selle aadressi ka linkide juurde ja hakkan seda galeriid jooksvalt täiendama.

novembri vallalehe juhtkiri

Aasta 2007 - mida see on toonud Urvaste vallale.

Kohe hakkab lõppema 2007. aasta ja seoses sellega on aeg vaadata seljataha. Aasta alguses planeeritud tööde-tegemiste juures on kõige suuremat muret valmistanud inimeste voolavus vallavalitsusest. On lahkutud omal soovil ja raske haiguse tulemusena. Eriti suureks löögiks oli meile kauaaegse ja oma ala hästi tundva pearaamatupidaja Leili Telli surm. Võtan siinkohal julguse öelda, et mina ei ole tundnud teist inimest, kes oleks olnud oma töös nii kompententne ja teinud seda nii suure pühendumusega. Olgu muld talle kerge. Nüüd on uued inimesed asunud tööle ja tahaks loota, et nad jäävad pikemaks ajaks kui aasta või paar.
Suurematest asjadest sai projektide abil tehtud Kuldre Kooli söökla ventilatsioon ja Eesti jämedamate põlispuude seisukorra parandamine. Vaabina ja Restu uute veepuhastusseadmete ostmine peaks lahendama probleemid ka nendes piirkondades ja see peaks valmima uue aasta alguses.
Koostöös maavalitsusega said inimesed uuendada või rekonstrueerida oma majapidamise veevärgi. Tahaks loota, et riik annab raha ka uuel aastal veemajanduse jaoks, vald paneb omalt poolt ühe kolmandiku ja inimesel endal jääb tasuda kolmandik.
Vallateid sai sel aastal remonditud rohkem kui tavaliselt, nimelt 1 miljoni krooni eest. Veel lisandub siia teede hooldust 200 000 krooni. Loodame, et see summa ei lange ja varsti jõuame kõik vallateed korda teha. Siinkohal võiks valla rahvas anda teada volikogu liikmetele, kus vajab tee remonti, sest uue aasta algul vaadatakse teehoiu kava uuesti üle.
Samuti on vald toetanud meie MTÜ-sid, hetkel on aktiivseid kuus, oodatud on ka uued. Uue-Antsla kultuurimaja sai sellel aastal uued aknad, on jäänud veel välisfassaad ja remont lavatagustes ruumides. Siinkohal on vallavanem tegemas suurt lobitööd, et uuel aastal saaks need tööd tehtud ja saame lõpuks üle ka koerasabast.
Suur murelaps on olnud Kuldre Kooli katus, mis vihmaga (oleneb ka tuule suunast) tilgub läbi ja seega pole klassiruume mõttekas enne remontida. Volikogu on teinud otsuse, et katus peab korda saama, loodame nüüd vallavalitsuse kiirele tegutsemisele, et see saaks vahetatud järgmise aasta suvel.
Selle aasta lõppu jääb veel valgustuse paigaldamine Urvaste kiriku juurde ja tänavavalgustus Vaabinasse. Loodan, et see pikale veninud projekt teostub veel sel aastal.
Viimastel aastatel oleme palju raha suunanud ka kultuuriürituste toetamisele. Tiiu Kunguse juhendamisel on tekkinud väga arvestatavad rahvatantsukollektiivid. Sellel aastal võtsid Kuldre kooli rühmad osa Noorte X Laulu- ja tantsupeost Tallinnas, mida võib lugeda suureks kordaminekuks. Tahaks loota, et vallas toimuvad üritused liidavad meie inimesi ja kaob see näpuga näitamine.
Kokkuvõtteks panen südamele vallakodanikele, et varsti algab uue eelarveaasta projekti koostamine ja Teie olete oodatud aktiivselt selles osalema.
Kõike paremat Teile soovides,

MARGUS KLAAR
Volikogu esimees

vana uudist taas

26. november 1927
Kool Uue-Antslasse
Õpetajate liit ei kasuta härrastemaja

19. nov. s.a. pidas Uue-Antsla vallavolikogu oma koosoleku, kus tähtsama punktina arutati Uue-Antsla härrastemaja omandamise küsimust. Tähendatud maja ühes krundiga seisis Võrumaa õpetajate liidu käes senini rendil juba mõisa planeerimisest saadik, kuid Liit ei leidnud võimaliku olevat seda kohta ära osta.
Põllutööministeerium tegi järeldused: ütles liidule härrastemaja ja krundi kasutamise õigused üles ning pööras Uue-Antsla vallavalitsuse poole järelpärimisega, kas vald nõus on härrastemaja omandama, sest viimane ühes krundiga on 1. maist 1928. a väljaandmiseks vaba. Sel koosolekul vallavolikogu kaalus küsimust ja leidis, et härrastemaja ruumid on koolile kohased teatavate ümberehitustega, sest praegusel kujul ei ole võimalik seesmisi ruume otstarbekohaselt ära kasutada.
Sellepärast avaldas volikogu soovi, et härrastemaja saaks põllutööministeeriumi poolt ümberhinnatud, arvesse võttes tema otstarvet.
Valla päralt olev praegune Kuldre koolimaja on uue koolikorralduse järele liiga kitsaks jäänud, sest see maja oli ehitatud 1910. a kahe klassi jaoks, kuna praegu selles 6 klassiline algkool täätab, sellega juureeehitus möödapääsemata.
Uue-Antsla härrastemaja mahutaks enesesse kõik 6 klassi ja 6 õpet. ruumi. Praegu on kohustatud vald korteri raha maksma 3 õpetajale, sest nendel ei ole koolimajas korterit ja normimaa tasu 6 õpetajale, mis aasta kohta 60.000 mrk välja teeb.
Vaielusi tekitas asjaolu, et härrastemaja valla ääres asub ja sellepärast sinna kooli üle viimise puhul kool küllalt kättesaadav ei ole. Siiski leiti, et härrastemajaga ühes saab ka mõisa süda, s.o krunt nr. 36, mille suurus 80 vakamaad, missuguse maa-alaga võimalik oleks õpetajaid normimaaga varustada ja mõisa park jääks lastele jalutuskohaks kui ka mänguplatsiks ning seda võiks ka koolile tarvitada loodusteaduse õpetamiseks – otsustas vallavolikogu ühelhäälel Uue-Antsla härrastemaja ühes selle juurde planeeritud krundiga ja tarviliste kõrvalhoonetega põllutööministeeriumi käest ära osta ja kool mõisasse üleviia.
Otsuses paluti põllutööministeeriumi, et tähentud hooned kui ka krunt saaks vallale müüdud põliste asunikkude kohta maksvate seaduste ja määruste põhjal. Seesugust otsust tuleks aina tervitada.

Õmblusnädal Võrumaal!

Urvaste Seltsimajas toimub kahel järjestikusel nädalavahetusel 24.-25. novembril ja 1.-2. detsembril õmblusnädala raames lihtsama lapitehnika õppimine juhendaja käe all. Osalema on oodatud kõik huvilised. Täpsem info telefonil 5171757. Silvi Paluoja

Urvaste metsavennad näidendi prototüüpideks

NO99 teatri etenduses “Kommunisti surm” kõlab laval ka sõnapaar “Urvaste vald”.
Näidendi kirjutaja ja lavastaja Hendrik Toompere jr sõnul on kasutatud sündmuste kirjeldused pärit NKVD arhiividokumentidest ja metsavendade meenutustest, aga näidendi jaoks on reaalsed sündmused täiesti pulbriks pihustatud ja teisiti kokku pandud.
“Mis juhtus eetiliste tõekspidamistega? Mis juhtus inimese minapildiga, kui senine maailm uppi lendas? Kuidas kirjutatakse endale minevikku? Kuidas elada päevast päeva teadmisega, et iga hetk võid saada kuuli pähe? Kas istuda metsas, püstol käes, või tantsida külapeol julgeolekumehe nina all? Kas tulemuseks on ainult traagika või visatakse just nüüd nalja nii, nagu teda kunagi varem visatud ei ole?” on tüki kohta kirjutatud teatri kodulehel www.no99.ee Urvaste mainimine laval on üsna juhuslik, küll on näidendis lugu sellest, kuidas Kooraste valla partorg ja miilits tahtsid 5. jaanuari öösel Urvaste mehi majast lõõtspilliga välja meelitada - et paneme pilli käima, siis nad mõtlevad et on pidu ja tulevad välja. Lõpuks sai aga partorg hoopis kuuli. Neid Urvaste mehi (Harald Loot, Johannes Hallop, Lembit Paal) näidendis nimepidi ei mainita.
Kahe ja poole tunnist etendust “Kommunisti surm” mängitakse 23. ja 24. november ning 4. ja 5. detsember. Lavastuses tehakse äkilisi pauke ja on suitsuseid eriefekte. Teater NO99 asub Tallinnas Sakala 3, endise Vanalinnastuudio majas.

spordiuudiseid

Võrkpallist
On alanud taas Elioni Rahvaliiga võrkpallis, kus osalevad ka Urvaste valla nais- ja meeskond. Naiskonna esimeseks vastaseks oli 9. novembril Põlva naiskond. Pidime tunnistama põlvakate paremust tulemusega 3:2. Mehed pidid esimeses mängus 18.novembril tunnistama Värska meeskonna paremust samuti tulemusega 3:2. Järgmised kohtumised on veel ees ja püüame paremat tulemust saada.17.november toimus VK Volly Sügisturniir 2007 võrkpallis Põlvas. Osales viis nais- ja meeskonda: Põlva ,Elva, Otepää, Urvaste ja Lasva . Urvaste naiskond suutis Otepää ja Lasva naiskonda võita tulemusega 2:1 ning Põlva ja Elva naiskonda tulemusega 2:0. Seega ka turniirivõit. Naiskond mängis kooseisus: Triin Meier, Marta Tammoja, Anita Tretjak, Anneli Meier, Loore Jõela, Tiina Kodu ja Eva Kuljus.
Meeskond pidi tunnistama Otepää 2:1 paremust, kuid Elvast suudeti ise paremad olla tulemusega 2:1 ning Lasvat ja Põlvat võideti tulemusega 2:0. Seega saavutati turniiril II koht.Meeskond mängis kooseisus: Janno Jõela, Margus Kodu, Taavo Vaher, Tair Vaher, Tarmo Vaher, Raul Rehe ja Andre Jaanimägi

ANNELI MEIER


Kuldre Koolil läheb spordis päris hästi

Jalgpallis saavutasime maakonnas kolmanda koha, nii kõrget kohta pole Kuldre koolil ette näidata 11 aastat. Alagrupi mängudes õnnestus võita Rõuge, Mõniste ja Kääpa koolide võistkondi. Nelja parema hulgas võitsime Võru Kreutzwaldi 1:0, kuid kaotasime Võru Kesklinnale 0:1 ja mängisime viiki Vastseliina kooli võistkonnaga 0:0. Saime Vastseliina kooliga võrdselt punkte ja mäng lõppes ka viigiliselt, kuid meil oli üks värav Vastseliinast vähem löödud ja seega kolmas koht. Võistkonnas mängisid: Renee Kilter, Kristo Kaelep, Eiko Roosimaa, Jaan Ringinen, Kalle Nöps, Taiger Sügis, Risto Haller, Siim Kolga ja Timo Kaasik.
Tähelepanu Start esimesel osavõistlusel Parksepas saime korraldajate järel 2. koha. Võistlesid II – V klassi õpilased ja ees on veel kaks võistlust uuel aastal. Kevadeks saab ainult võitja vabariiklikku poolfinaali.
Rahvastepallis õnnestus nii tüdrukute kui poistega saavutada 2. koht, i-le jäi punkt panemata. Tüdrukud mängisid üle Osula, Kääpa, Puiga ja Võru Kreutzwaldi II võistkonna, millega kindlustasid alagrupis esikoha ja võitsid ka poolfinaalis teise alagrupi teist kohta ehk Võru Kesklinna kooli. Ainus kaotus saadi finaalis Võru Kreutzwaldi I võistkonnalt geimidega 0:2 Võistkonnas mängisid: Carmen Männiste, Kersti Lõhmus, Kristi Vichterpal, Katri-Liis Klaar, Simone Kolga, Liina-Grete Uibopuu, Liis Uibopuu, Mariliis Kallion, Diana Andritskaja.
Poistelgi läks kõik õlitatult kuni finaalini, alagrupis võideti Parksepa, Puiga, Kääpa, Kesklinna ja Kreutzwaldi II võistkonda 2:0, poolfinaalis Kreutzwaldi I võistkonda samuti 2:0, finaalis kaotasime Kääpa koolile 1:2. Poisid mängisid koosseisus: Kaidar Taal, Lembit Vaiknemets, Hannes Varik, Allan Oja, Rauno Uibopuu, Karl Kaur, Tiveko Rämman, Oliver Liibert, Geiro Veesaar, Sander Veesaar.

MARGUS KLAAR

Reiko + Karmen

17. novembril pani õpetaja Üllar Salumets Urvaste kirikus paari kaks noort inimest – Reiko Kroonmäe (27) ja Karmen Truija (26). Nüüd kannavad nad ühist nime Kroonmäe.
See oli käesoleval aastal Urvaste kirikus juba 14. laulatus, kõigil puhkudel on samas toimunud ka registreerimine. 14 on viimase kümnekonna aasta lõikes küllalt tähelepanuväärne number.
Tuttavaks said Kobela poiss Reiko ja Võru tüdruk Karmen 6 aastat tagasi, aasta eest tõi elutee nende pere elama Urvaste valda Uhtjärve külla. Reiko on ka lõpetanud Kuldre kooli, ühe aasta ta siin koolipinki nühkiski..
Perekond on juba neljaliikmeline, loomulikult ei puudunud pulmast ka aastane Oskar ja kolmene August.

Õhtu jätkus väärika pulmapeoga – pika laua taha Uue-Antsla kultuurimajas mahtus sadakond külalist. Pidu juhtis Aivo Männiste, ka bänd oli kohalik – Part’y. Osad pidulised läksid laiali alles järgmisel õhtul kella kaheksa paiku.

tähtis sõnum 80 aasta eest

Võru Teataja 19. november 1927
Tänasest päevast alates saavad kõik “Võru Teataja” tellijad, kelle post Antsla kaudu käib, oma lehe kätte juba ilmumispäeval.

aasta isa 2007 - Margus Klaar

Urvaste valla selle aasta isa on Kuldre Kooli kehalise kasvatuse õpetaja ja vallavolikogu esimees Margus Klaar, kahe tütre – Katri-Liisi (11) ja Mari-Anni (13) isa.
“Ta ei ole hea isa mitte ainult oma perele, vaid ka teistele lastele - ja nendega puutub ta oma elus väga palju kokku,” ütles Evi Zirk autasustamisel Kuldre koolimajas.
“Isaks saadakse kuidagi… pärast läheb raskemaks,” ütles vallavanem Lembit Luts oma avakõnes. Ta soovis isadele kõige rohkem julgust olla hell.
Nagu tavaks, näitasid pidulikul aktusel oma oskusi ka nooremad ja vanemad lauljad ja tantsijad. Päev jätkus töötubadega – kunstiklassis tehti klaasvitraaži ja maaliti portselani peale. All köögis valmistati koos isadega kaks küpsisetorti kokku 384 küpsisest, mis kaunistati puuviljadega.
Aaasta Isa kandidaate sai seekord pakkuda valla raamatukogudes. Korraldaja Evi Zirgu sõnul sai Margus Klaar hääli nii Urvastest, Kuldrest kui ka Vaabinast.
Pilte saab juurde vaadata siit

vana tore uudis

17. november 1927
Maskipidu Uue-Antslas
13. nov. s.a. korraldas Uue-Antsla haridusselts kohalikus rahvamajas maskipeo, mis kõigiti kordaläinuks võib pidada. Pidulisi täitusid kõik ruumid, ka maskeid oli ilmunud ainult 10 ümber.
Auhindadeks jagati välja: lamp, kell ja 2 naela šokolaadi – 1500 mk. väärtuses.
Publiku poolt valitud komisjon otsustas 1. auhinna määrata lumememmele, 2. auhinna kadakapõõsale ja 3. auhinna seale, missugune otsus oli ka publiku soovi kohaselt õnnestunud. Maskipeo harilikuks tõmbenumbriks oli tants, mis kohaliku haridusseltsi keelpillide orkestri saatel kõiki rahuldas. Peo sissetulek 6800 mk. Pidu kord ei jätnud midagi soovida.

Läksime omadega rappa

Eelmise veerandi viimasel päeval käisid Kuldre Kooli 9. klassi õpilased õppematkal koduvalla probleemses soos. Kuigi mõned aastad tagasi soo kaitseks allkirjade andmisest võtsid osa nemadki, sai tõeline teekond sohu ette võetud alles nüüd.

Meenutusi käidust ja nähtust:

Helen Laidma: „Soomatk oli kohutavalt äge. Iial poleks arvanud, et see kaevandamine nii palju kahju teeb.“

Liisi Kroonmäe: „Mulle meeldisid väga sügisesed värvid soos ja õõtsikud. Mõõtsime vee sügavust ja määrasime vee happelisust. Ainult sookail pani pea valutama.“

Keiti Lõhmus: „Kahju, et tahetakse veel kaevandada ainult turba saamiseks- see ala jääb ju siis peale kaevandamist jälle suureks tühjaks maaalaks aastakümneteks.“

Janari Raudsepp: „ See oleks ikka jama kui sinna tehtaks veel selline suur taimestikuta ala nagu seal praegu juba on“.

Kenno Roots: „See oli eriline, et võsavahel on asfalt ja korraga tuli üks suur lage plats. See must maa mis oli kahelpool teed polnud üldse ilus. Oleks olnud palju ilusam kui seal oleks olnud soo.“

Ott Mõts: „Sooskäik oli lahe. Nägin esimest korda Esssood. Saime teada palju uut ja huvitavat. Kindlasti jäi terve klass selle käiguga väga rahule.“

Risto Haller „ Soo oli pealtnäha ilus. Kui aga mõelda selle tasase tühja kaevandusala peale kus pole aastakümneid midagi kasvanud siis on natuke kahju ka. Soo on ju loomadele hea ja hubane peidupaik.“
Kuldre Kooli IX klass

Õppereisil nägime igivanu asju!

Oktoobrikuu lõpupäevadel käisid Kuldre Kooli 7. ja 8. klassi õpilased õppereisil Eesti Põllumajandusmuuseumis ja Eesti Maanteemuuseumis. Hoolimata külmast sügisilmast jäädi nähtu ja kogetuga väga rahule.

Õpilastele tundus lausa naljakas ja imelik, et VAZ ostuloa järjekorras olid inimesed koguni mitukümmend aastat. Uskumatu lugu tänapäeva noortele tundus ka see, et käsikärudega veeti teedele kruusa ja seda tööd tegid ka naised.

Meeldejäänud noppeid õpilaste kokkuvõtetest:

Mari Ringinen:”Maanteemuuseum oli rajatud vanasse postijaama. Seal vahetati väsinud hobused uute vastu.”

Kristjan Roosipuu:” Kuidas küll vanasti teid tehti- inimestel oli palju raskem kui praegu.”

Aksi Moorits:” Äge võis olla see, et hobustele pandi soos kõndimiseks jalga puust laiad plätud.”

Kristel Rannamäe:” Maanteemuuseumis oli ka meie vanaaegne koolibuss, millega bussijuht kunagi ka meil lapsi kooli viis.”

Deodora-Josepha-Maria Vahtel:”Põllumajandusmuuseumist jäi meelde neljajalgne kana.”

Allar Kroonmäe:”Mina olin seal käinud aga ikka oli huvitav.”

Kokkuvõtvalt võisime ajalugu tänapäevaga võrreldes nentida aga kõik: tänapäeval on elu ikka palju kergem ja lihtsam küll!

Kuldre Kooli VIII klass

Pilt meie koduvallas oleva tee ehitamisest.(Foto pärit Eesti Maanteemuuseumi kogust)

kommenteerimisest

Kuivõrd on neid, kes ei oska kommenteerida, siis väike seletus.
Iga postituse all on link, kuhu on kirjutatud 0 arvamust. Vahel harva ka 1 või 2 või 3.
Selle arvamust'i peale tuleb klikkida, avaneb aken, kus vasakul on senitulnud kommentaarid ja paremal pool kastike, kuhu saab uue kommentaari kirjutada.
Postitamiseks pakutakse kolm võimalust. Esimene on võimalik juhul, kui on olemas google'i konto. Kellel soovi, võin kutse saata. Kõige usaldusväärsem. Samas pole mõtet ainult kommenteerimise pärast seda kontot teha vast. Muidu googlei kontos saab palju asju teha, näiteks teha palju mahutava aadressi minginimi@gmail.com, pilte saab üles panna ja... on mitmeid asju veel, aga ma ei ole kõige vastu huvi tundnud.
Kolmas variant on lihtsalt anonüümne.
Teine on - muud ehk other - võib ka sinna klikkida, tuleb kaks kasti, esimesse saad siis mingi nime kirjutada, millega ennast hetkel nimetad, teise tuleb panna veebilehe aadress, see võib ilmselt suvaline olla. Ise proovisin täitsa suvalisega nagu ka arvamuste alt kohe näha võite, läks läbi küll.
Kui sellest jutust aru ei saanud, tasub lihtsalt teksti alla arvamuste lingile klikkida, küllap siis saab asi selgeks.

Joobes alaealised tegid võõra autoga lõbusõitu:

09.11.2007 läksid kolm alaealist – 13-aastane ja 15-aastane tüdruk ning 15-aastane poiss külla oma Urvaste vallas Kuldre külas elavale täiskasvanud meestuttavale. Pärastlõunal märkasid juba eelnevalt alkoholi tarvitanud noored köögis autovõtmeid ning neil tekkis mõte autoga sõitma minna. Lisaks võtmetele võeti kaasa ka köögist leitud raha. Kuna võtmetega auto ust lahti saada ei õnnestunud, löödi kiviga katki sõiduauto Opel tagumine klaas ning siseneti autosse. Autorooli istus 13-aastane tüdruk ning autoga sõideti Sõmerpalu valda Osula külla. Tee pealt võeti autosse ka 16-aastane poiss ja 18-aastane nooruk, neist viimane ostis seltskonnale kauplusest ka sigarette.
Kui auto omanik märkas, et tema auto on kadunud, sõitis ta noortele Osulasse järgi ning oma autot märgates kutsus kohale politsei. Politsei tuvastas autot juhtinud 13-aastasel tüdrukul kerge alkoholijoobe. Auto tagastati omanikule, kes noorte ärandajate suhtes menetluse alustamist ei soovinud. Autos viibinud 18-aastasele noorukile vormistati väärteoprotokoll alaealistele tubakatoodete ostmise eest. Seltskonnaga, kellest enamikuga on Võru politseil alkoholi tarvitamise, suitsetamise ja koolist puudumise tõttu varemgi probleeme olnud, tegeleb edasi noorsoopolitsei.

Mardiõdak Urvaste seltsimajas

Igas vanuses rahvast kogunes mardiõhtul Urvaste seltsimajja, kus toimus vabas vormis pidu. Nooremad sandid olid selleks ajaks (kell 20) tiiru küla peal juba ära teinud ja liitusid seltskonnaga.
Igaüks näitas mida oskab ja teab – kes õpetas tantsu, kes laulu, korraldati erinevaid mardiõhtu mänge. Söödi mardiparti. Pidu külastasid ka suuremat sorti mardid, kes jätkasid pärast mõningast möllamist oma teekonda.

pokukoda kerkib - seisuga 11. november

vanad uudised 80 ja 30 aastat tagasi

Võru Teataja 10. november 1927
Läbipääsematud teed takistavad postivedu.
Senini olid Urvaste postiolud võrdlemisi rahuldavad. Postiagentuurist, mis asus vallamajas, kanti posti ülepäeviti vallas asuvatesse postkastidesse laiali.
Posti järele läksid kohalikud elanikud ise, kus postkast asus. Nüüd, sügise tulekuga on aga posti toomine muutunud halva teede tõttu korratuks, sest elanikud ei saa korralikult posti järel enam käia.
Nii pole kuu aega posti toodud postkasti nr. 2.
Loodetavasti leiab postikorraldus vallavalitsuse poolt peagi kordaseadmist.


Võru Teataja 10. november 1927
Kuidas emis kuldiks muutus
Pekonsea vaevarikas tee Antslast Tallinna
Poolteist nädalat tagasi viis Urvaste valla Rooni talu peremees August Roon oma emise Antsla kaubatarvitajate ühisusele, kes selle edasi eksporttapamaja “Estoniale” saatis.
Siga kaalus ümmarguselt kuus puuda ja oli esimesele sordile täiesti vastuvõetav. Avansina makseti raha ette 4000 m, kuna puuduv summa 1000-2000 m pärastpoole pidi tasutama. Korraga tuleb aga teade, et tapamaja poolt on Rooni siga niivõrt kõlbmatuks tunnistatud, et koguni saadud avansist 1100 m tagasi tuleb maksta.
Sea hind olla kõigest 2900 mk.
Roon hakkas Antsla tarvitajateühisuselt seletusi pärima. Ühisuse poolt esitatud paberitest selgus aga, et Rooni toodud siga kult olnud. Roon loobus raha tagasimaksmisest, kuna tal kindlad tunnistajad, et müüdud siga emis oli.
Kus kohal emis kuldiks muutus, ei ole praegu veel selgunud ja asi tõotab kohtu kätte minna.

Töörahva Elu 10. november 1977
Sündis luule...
Lõppenud on Võru keskraamatukogu ja kohaliku raamatuühingu eestvõttel ja Kuldre kolhoosi toetusel teoks saanud luulevõistlus, mis oli pühendatud Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäevale

Ees kaks kuud radoonimõõtmist

Urvaste valla kümnesse kohta paigaldati radooni mõõtmise detektorid, osad neist eramajadesse (eluruumidesse) ja osad lasteasutustesse. Seekord osaleb Kiirguskeskuse algatatud projektis 48 valda, kus seni pole mõõtmisi toimunud.
Detektorit tuleb hoida kaks kuud ühes kohas (teise kohta või koguni teise ruumi tõstmisel ei saada teada, millises ruumis millised näidud on) ja sinna mitte mingeid asju peale panna. Kahe kuu pärast tuleb detektorid asetada samadesse kotikestesse, kust nad on võetud ja kotikesed õhukindlalt sulgeda nt teibi abil.
Siis saadetakse detektorid laborisse, kus järeldusi aitab teha ka ankeet, milles tuleb kirjeldada hoone erinevaid parameetreid – eelkõige ehituses kasutatud materjale, kasutatud ventilatsioonitüüpe, pinnase iseloomu, aga ka maja vanust. Ühe maja põhjal üldistusi teha ei saa, aga kui piirkonnas leitakse mitu kõrge radoonitasemega kohta, võib sellest juba miskit järeldada
Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis võib liigsuures koguses suurendada kopsuvähki haigestumise riski. Radoon satub elamusse peamiselt hoonealusest pinnasest ehk ka olmeveest või ehitusmaterjalidest.
Kiirguskeskuse soovitusel tuleks maja projekteerida nii, et hoonealuse pinnase õhku satuks võimalikult vähe eluruumidesse. Suurem oht võib olla kütteperioodil, kui uksed-aknad on tihedalt suletud. Lähemalt saab radooni vähendamise soovitusi lugeda http://www.kiirguskeskus.ee/radoon/radooniohutu_elamu.pdf

Plastmassist radoonidetektor ise inimesele kuidagi ohtlik ei ole

tööd urvaste meierei juures (täiendatud)

Nüüd ootame kevadet, siis on täpsemalt näha, mis seal edasi teha.

8. novembril tasandasid Valmap Grupi masinad Urvaste meierei varemetes pinnast. Meierei trepp oli juba varem käsitsi välja kaevatud, nüüd puhastati masinate abil ka platvorm, mis küll eriti heas korras ei ole.
Valmap Grupp OÜ ehitab pokukoda, osa pokukoja seina läinud vanadest tellistest on üles korjatud just Urvaste meierei jäänustest. Vahepeal käis külarahvas, seltsinglased Rohelisest Urvastest ja ka vallavanem Lembit Luts seitsmel pühapäeval talgutel, mille käigus põletati praht, tehti seltsimajale küttepuid, viidi telliseprahti teetäiteks ja tunti lihtsalt rõõmu seltskondlikust olemisest.

vana krimka

Võru Teataja 8. november 1927
Rahavargus pangas
Urvaste valla kodanikul Jaan Kusta p. Ojal varastati 5. skp Eesti panga Võru osakonnas letilt rahakott ühes 10.500 margaga.
Pärast saadi rahakott 6500 margaga kätte, kuid kahjusaaja ütlemise järgi jäänud 4000 m. kadunuks.

koolituspäev antslas

13. novembril 9.00-15.00 toimub Antsla Vallamaja II korrusel volikogu ruumis Antsla, Urvaste ja Karula valla ühine koolituspäev, mille teemaks on "Töösuhteid reguleerivad õigusaktid". Lektor Merike Kalda, Võrumaa Töövaidluskomisjoni juhataja. Koolituspäev toimub. Huvilistel palun ühendust võtta telefonil: 5171757 . Urvaste valla töö tugiisik Silvi Paluoja

isadepäeva pidu edasi 18. novembrile

Seoses tervet valda puudutava ja liigutava kurva sündmusega otsustas kultuurikomisjon selleks laupäevaks planeeritud isadepäeva tähistamise edasi lükata.
Uus kuupäev - pühapäev 18. november, ikka kell 12 Kuldre koolimajas.

kurb uudis

5. novembril lahkus sellest ilmast pärast pikaajalist haigust meie valla tubli pearaamatupidaja Leili Tell. Ärasaatmine reedel 9. novembril kell 12 Urvaste kirikust

Vallamajas kolm uut töötajat

29. oktoobrist asus tööle vallasekretär Marit Seesmaa (pildil paremal), kes enne seda tegeles Võru linnavalitsuses keskkonnaküsimustega. EPAs metsanduse lõpetanud Marit õpib kolmandat aastat Tartu Ülikoolis juurat, kahel tööpäeval kuus on ta seetõttu meie vallast eemal.
Samast päevast on ametis ka sotsiaalnõunik Agnes Parmas (pildil vasakul) Tartust, kes on õppinud sotsiaali teaduslikumat poolt – sotsioloogiat Oslo Ülikoolis. Sotsiaaltööd sellisel kujul on Agnes teinud vaid nädal aega, küll aga olnud Norras invaliidist tüdruku toetusisik ja samuti Norras pikapäevarühma juhatajana kokku puutunud laste käitumisprobleemidega. Enne Norrat oli ta sekretär kalastustarvete kaupluses.
5. novembrist on ametis ka uus pearaamatupidaja Liina Tell. Võib veel lisada, et kolm valla töötajat: Liina Tell, Agnes Parmas ja vallavanem Lembit Luts elavad ühes ja samas majas – Uue-Antsla “pilvelõhkujas”.

Postibuss esmakordselt Vaabinas

5. novembri hommikul kell 10.15 seisis Vaabina poe juures Eesti Posti logoga väikebuss. See oli postibussi esimene päev üldse, esimeses peatuses Sulbis ühtegi klienti ei tekkinud ja ka Vaabinas olid vallalehe esindajad ainukesed, kes bussi astusid. Paarile möödujale õnnestus esimesel ringil kaasasõitval Võru Postkontori juhatajal Alviine Lepal postibussi infoleht sokutada.
Bussis nokitses IT-spetsialist Alar Pentel, kes oli hädas Antsla mastist korraliku Kõu-signaali kätte saamisega. Kolmapäevaks oli netiprobleem lahendatud ning postibussis sai sooritada pangateghinguid. Võimalik on isegi pangakaarti vahetada. Samuti saab täita ja saata haigekassa blankette, esimesena hakkas riiuli peal silma hambaravi/hambaproteeside hüvitise avaldus.
Mõistagi võetakse vastu tähitud kirju, maksikirju, postipakke, ELS-EMS saadetisi, (va suuremõõtmelised), makseid ja perioodika tellimusi; müüakse postimaksevahendeid, sigarette, kirjatarbeid ja muud kaupa. Näiteks on saadaval lihtsamad 2008. a seinakalendrid.
“Mõned kuud proovib Eesti Post postibussi kindlasti,” lubas klienditeenindaja Ene Andrejev. Praegu sõidab postibuss vaid Võrumaal kahel marsruudil, kui asi osutub edukaks, võidakse bussid sõitma panna mujalgi Eestis. Ei saa välistada ka uute peatuste tekkimist Võrumaa ringidel.
Praegune graafik:
Esmaspäeval ja kolmapäeval: Võru-Sulbi (peatus 9.00 – 9.45)-Vaabina (10.15 – 11.00)-Sänna-Nursi-Võru.
Teisipäeval ja neljapäeval Võru-Pärlijõe-Viitina-Asunduse-Loosi-Võru.Seisab juhataja Alviine Lepp, arvutihiirega klienditeenindaja Ene Andrejeva

meeleolupilt suviselt pokumaalt

FOTO: Tanel Mazur/Eesti Päevaleht

meeldetuletus nädalalõpuks

Isadepäev tulekul!
Seekord tähistame isadepäeva PEREPÄEVAGA, mis toimub laupäeval, 10. novembril kell 12.00 Kuldre Koolimajas. Pidulikul aktusel astuvad üles suured ja väikesed esinejad, ei puudu ka päeva üllatus. Edasine tegevus toimub töötubades, kus isad ja emad koos lastega saavad kätt proovida portselanile joonistamises, klaasi lõigata, seda lihvida lihvimismasinal ja kokku vitraažiks tinutada. Köögis valmib ühiselt üks uhke küpsisetort, mängitakse ja tantsitakse. Päeva naelaks kujuneb, nagu alati, Urvaste Valla AASTA ISA 2007 väljakuulutamine. Rõõmsa nägemiseni isadepäeva laupäeval Kuldres!
Korraldajate mõtteid vahendas
EVI ZIRK

täna 80 aastat tagasi

Võru Teataja 5. november 1927
Arnold Tann
Urvaste vallas, kui teie 2 nädala jooksul oma lamba järele ei ilmu, müün ta ära karjatamise ja toitmiskulude katteks.
Karl Vaher, Kärgulas

Elu 5. november 1927
Restu-Antsla piimaühisus hakkab ehitama.
Restu-Antsla piimaühisus otsustas ehitada uue vabriku põllukividest, lootes põllukividest ehitatud maja pikka püsivust ja iga. Maja ehitamiseks otsustati teha riiklist laenu 2 ½ miljoni ja koorejaamadesse pastorisaatorite sisseseadmiseks 1 miljon mk.
Omega

Elu 5. november 1927
“Kaotatud õigused” Uue-Antslas
Haridusseltsi püüded, juhid ja tegelased
Uue.Antsla, see puhtalt ja soliidilt kõlav nimi väärib juba mitmendat korda erilist tähelepanu. Ei taha käesoleva kirjatükiga juttu teha Uue-Antsla vallast, vaid ta energilisest ja elujõulisest haridusseltsist. Tahtmata peab märkima Uue-Antsla haridusseltsi püüdeid ja veel enam ta väärilist kultuuritööd oma ümbruskonnas. Ent kui üldse maaühingust juttu teha, siis seisab neist igas asjas esimesel kohal Uue-Antsla vald oma haridusseltsiga, mille sihte ja teguviise nii paljudki ühingud omada püüavad.
Nii korraldas nimetatud s. “Kuldre” rahvamajas 30. okt peoõhtu. Kavas oli kuus segakoori laulu ja tragöödia “Kaotatud õigused” Peab tähendama, et Uue-Antsla haridusseltsi laulukoor on teinud hiilgavaid edusamme energilise noore juhi; hr. Sollmanni, taktikepi all. See, alles äsja asutatud koor, esines puhtalt ja kõlavalt kõigi lauludega, mis kutsus esile tugeva aplausi. Taheti ainult lauludele lisa ja lisa. Seekordne hää kordaminek tuleb kirjutada noore juhi arvele, sest mis on koor ilma juhita.
Näidend “Kaotatud õigused” esitati üldiselt hästi, kui esines siiski mõnede osaliste poolt tehnilisi vigu.
Pääosades esinesid härrad Melts, Kõiv, J. Taal, Tuvikene Sollmann ja naisosades pr S. Kõiv ning mõned teised.
Meesosalised lõid kõik oma osad hästi läbi. Härra Melts, esinedes Uue-Antsla rahvamajas esimest korda jättis publikule eriliselt hea mulje ja näis, et ta kohalikkudest meesjõududest esimene on. Naisosalisena ja ühtlasi pääosalisena esines pr. Kõiv. Nagu alati, nii mängis ka seekord pr. Kõiv oma osa väga hästi. Ta oskab väljendada elavust ja hingelisi elamusi, ühtlasi on ta ümbruskonnas parimaid naisjõude. Ebaõnnestunud kuju oli peaaegu täielikult ema osas mängija; ta ei oska olla emalik ja ei ela ise oma osale kaasa.
Läinud suvel tellis Uue-Antsla haridusselts ka kunstnik J. Karellilt ka uue lava dekoratsiooni. Sellel peol oli ka nende esmakordne näitamine publikule. Dekoratsioon oli peol üldiselt hää, aga peaks ka veel nende kiirele vahetusele rõhku panema, mille tõttu vaheajad nii pikad ja tüütavad ei oleks. Halbade teede tõttu oli nimetatud peol, võrreldes eelmistega, publikut hõredavõitu.-Joiner-

kolm meie kandi uudist ühes numbris!

3. november 1927
Vargused Urvastes
Pimedad sügiseööd on kätte jõudnud ja öötegelased oma tegelused Urvastes alanud. Nii on kutsumata külalised ööl vastu möödunud reedet Hööde talu aidapõranda kaudu ära viinud P. Märitsa meetagavara. Muud kraami tolles ruumis ei olnud. Eelmisel ööl viidi aga Mustametsa taluomanikult kolm lammast laudast.

3. november 1927
“Kaotatud õigused” Kuldres
Pühapäeval, 30. oktoobril korraldas Kuldre haridusselts omas rahvamajas peo, mida võib tunnistada kordaläinuks. Kavads oli kuus segakoori laulu, mis kõlasid hästi hra Sollmanni juhatusel. Näidendiks oli tragöödia “Kaotatud õigused” kuues pildis. Uute dekoratsioonide ja tugevate näitejõudude tõttu läks näidend hästi korda, ehkki olid mõned tehnilised vead. Peaosades mängisid pr. Kõiv, hra Melts, hra Tuvikene, hra Sollmann ja pr. Tuvikene. Pr. Kõiv mängis ka seekord hästi, nagu alati ja oli näidendis tähtsam ja parem kuju. Hääd mängu näitas ka hra Melts. Teised näitlejad näitasid enam-vähem rahuldavat mängu. Lõpuks oli muidugi ka tants seltsi keelpillide orkestri saatel. Halva teede tõttu oli rahvast, võrreldes eelmiste pidudega, vähevõitu.

3. november 1927
Urvaste maskeraaditab.
Et mardi- ja kadripäevad hakkavad liginema, siis on Urvaste “Kõla” kavatsenud nimetatud päevade kohaselt ka tänavu endiste aastate eeskujul mardi ja kadri maskeraadiõhtuid korraldada.
Nii on nad mõeldud 12. nov. s.a. Urvaste ja 26. nov. s.a. Koigu kooliruumides pidada, nagu see varemgi olnud. Kuna ka muidugi auhinnad maskidele ei puudu, siis võib loota rohket osavõttu pidudest.

kiri eesti postist

Eesti Post tuleb kliendile lähemale
Alates 1. novembrist k.a. suletakse Urvaste vallas Vaabina postipunkt. Ettevõtte eesmärk on pakkuda maapiirkondades, erinevalt tavapärasest postkontorist, alternatiivseid lahendusi st Eesti Post tuleb kliendile lähemale. Postipunktide teeninduspiirkonna elanikud saavad edaspidi teostada postiteenuseid postibussis või kirjakandja kanderingil. Kirjakandja võtab vastu makseid ja perioodika tellimusi, müüb kaupa ning postimaksevahendeid. Kirjakandja toimetab koju ka pakke, esialgu jääb see teenus tasuliseks.
Postibussis võetakse vastu tähitud kirju, maksikirju, postipakke, ELS-EMS saadetisi, makseid ja perioodika tellimusi.
Postibussis müüakse postimaksevahendeid, kirjatarbeid ja muud kaupa.
Esmaspäeval ja kolmapäeval liigub postibuss ringil Võru-Sulbi-Vaabina-Sänna-Nursi-Võru.
Teisipäeval ja neljapäeval Võru-Pärlijõe-Viitina-Asunduse-Loosi-Võru.
Täpsem postibussi liikumisgraafik avaldatakse lähiajal.

peeter lindsaare konverents

Avastamist vääriva kirjaniku austamispäev
Sõjaväelase sirgjoonelisus, juuraõpingud Tartu Ülikoolis, austus hiiepuude vastu ning muhe huumor, kirjutamaks lugusid oma kodukandi rahvast – see kõik käib Kassi küla kirjaniku Peeter Lindsaare kohta. 24. oktoobril pidasid Võrumaa raamatukoguhoidjad tema mälestuseks Uue-Antsla rahvamajas konverentsi.
Konverentsi avakõnes ütles Riina Ermel, et Peeter Lindsaar on kaudselt pärit siitsamast, praeguse rahvamaja asemel asunud Vastse-Antsla mõisast. Nimelt kohtusid siin mõisa abitööline Juhan Sahkri ja virtin Anna. Neist said kirjaniku vanavanemad, kes ostsid ka Lindsaare sünnikodu – Hansi talu.
Peeter Lindsaare (1906-1990) eluloos on tähtsal kohal Vastse-Antsla vallakool Kuldres, mille juures oli ka kohaliku haridusseltsi raamatukogu. Samuti sattumine Valga poeglaste gümnaasiumisse pärast Nuustaku era-progümnaasiumi lõpetamist. Just selles Valga koolis on käinud samuti meie kandist pärit kirjanik Bernard Kangro.
Leitnandist luuameheks
1928. aastal võeti Lindsaar kaitseväkke, kus ta jäi kõigile üllatuseks üleajateenijaks ja astus hiljem Tondi sõjakooli. Kaasaegsed mäletavad Peeter Lindsaart ühtaegu kultuurilembese ja sirgjoonelise ohvitserina, kes samas ei kannatanud pedantsust. Lindsaar ise olevat toonase kaitseväe juures hinnanud samuti selle haritust. Näiteks peetud pikki vaidlusõhtuid kultuuripoliitika teemadel.
Sõjakeerises sattus Lindsaar teenima nii punaseid kui sakslasi, teda veeti nii vangi kui põgenikelaarisse. Kui ei oleks olnud ennastohverdavat abikaasat Leonidat, ei oleks kirjaniku tervis arvatavasti vintsutustele vastu pannud. Vangla-aastail kirjutas ta oma esikromaani „Vana hobune”, kus pajatab loomast peategelase kaudu muhedalt ja soojalt oma kodukandi inimestest.
1949. aastal läks Lindsaar koos naisega Austraaliasse, kus töötas esmalt kojamehena, hiljem abitöölisena Sidney raamatukogus. Uuel kodumaal kirjutas Lindsaar romaani „…ja sõdurid laulavad” ning veel neli kasarmuromaani. Tegelikult ongi Lindsaar ainus kirjanik, kes on ehedalt kujutanud elu toonase Eesti sõjaväes. Lindsaare kasarmuromaanidest rääkis lähemalt Valga Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Jaan Rapp.
Kokku jõudis Peeter Lindsaar paguluses välja anda 11 teost, sealhulgas uurimustöö eestlastest Austraalias ja Uus-Meremaal. Suure osa neist andis ta välja oma kirjastuses „Luuamees”.
Valmis kirjandusliku Urvaste järjehoidja
Anne Valmas Tallinna Ülikooli akadeemilisest raamatukogust rääkis lähemalt Lindsaarte Austraalia-elust ning Leonida Lindsaare kirjavahetusest August Gailitiga. Ka Anne Valmas ise pidas Lindsaartega veel hiljuti kirjavahetust ning käis külas kirjaniku abikaasal Leonidal. Valmas ütles, et just tänu Lindsaarele on raamatukogus märkimisväärne hulk eesti kirjanike teoseid.
Ere Raag Võrumaa keskraamatukogust ütles kirjanduslikust Urvastest rääkides, et oleks kangesti vaja kogu kihelkonna haridus- ja kultuurilugu ühtede kaante vahele saada. Ta tutvustas ka MTÜ Järjehoidja poolt välja antavat järjehoidjate sarja, mille uut osa ta trükikoja venitamise tõttu veel näidata ei saanud. Nüüdseks on need aga meie valla raamatukogudes olemas. Järjehoidja ühel poolel on lühidalt Peeter Lindsaare elu- ja kirjanduslugu ning teisel poolel Urvaste kihelkonna kirjanike loetelu koos näopiltidega.
Ka Peeter Lindsaare mälestuspäeva korraldas MTÜ Järjehoidja. Toetasid Kohaliku Omaalgatuse Programm ning Võru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond.
Evi Zirk pani välja Kuldre Käsitöötare tööde näituse, mille vastu oli suur huvi ning mitmed esemed vahetasid ka omanikku. Lõpuks mängisid Aivo Männiste, Vaike Põldsepp ja Riina Ermel Peeter Lindsaare ainetel kirjutatud näitemängu „Suur päev”. Kokku pani selle Riina ja tükk rääkis muhedas võtmes lapse tähtede õppimise vaevast ja et mismoodi sa ikka loed „koer”, kui pildi peal on ju pini mis pini. Urvaste valla toel pakkus Nõiariik kõigile osalistele maitsva lõunasöögi.
Airi Hallik-Konnula

pokukoda kerkib - seisuga 27. oktoober

ess-soo võru lehes

lugege ja kommenteerige

Timmo Mõts Võrumaa meister!

Siinkohal hea teada anda, et Vaabina poiss Timmo Mõts võitis sel nädalavahetusel teisel Võrumaa motokrossimeistrivõistluste etapil 500-kuubikulistel tsiklitel mõlemad sõidud ja teenis kahe etapi kokkuvõttes meistritiitli. Esimesel etapil Vaabinas tuli alla vanduda vaid Tanel Leokile, kes teisel etapil ei osalenud. Konkurents polnud sellest hoolimata kuigi väike - 25 osalejat.
Vaabina etapist kirjutasin nupukese ka Päevalehte, ja Võrumaa Teataja kirjutas sellest ka pisut.
Ka kokkuvõtte artikkel on Võru lehest leida

Saame kokku Käsitöötares! Juba teisipäev 30. oktoober

Rõõm oleks näha vanu sõpru ja uusi uudistajaid, et koos plaani pidada selle üle, kuidas edasi minna ja mida huvitavat veel ette võtta. Tegelikult on juba mõned uued ideed olemas. Septembris käisime väikese grupiga Läänemaal Üdruma külas õppimas omapäraste, kaunite ehete (klaasist, sulatustehnikas) valmistamist. Materjalid on tellitud Ameerikast Norra käsitööliste kaudu. Esimene saadetis on kohal ning esimesed proovitöödki valmis. Puhta käsitööna valminud, kordumatu väljanägemisega ehte valmistamine tasub proovimist. TÕN-i raames toimus portselanile maalimise-alane koolitus, kus proua Mai Kolossova Pärnu Kunstide Majast õpetas roosi joonistamise tehnikat. See oli küll paras proovikivi, kuid pärastise harjutamise tulemusena on sündinud meie vaagnatele juba päris kenad roosid. Tundub, et mõni meist julgeb seda tehnikat teistele juba edasi õpetada. Koolitus toimus kahasse MTÜ Kodukant Sangaste rõõmsameelse ja toreda rahvaga. TÕN-i nädalal harjutasime ka plakatkirja Malle Kera juhendamisel. Selle tehnika selgeks saamine vajab rohkem aega ja harjutamist, mistõttu kordame kursust päris algusest peale ja pikemas variandis. Anname teada, et kõik huvilised saaksid osaleda. Hea uudis neile, kes on arvanud, et ei tule toime klaasi lõikamisega ja on loobunud seetõttu vitraazi valmistamisest: nüüd on meil olemas klaasilõikamismasin, mis teeb klaasitüki väljalõikamise lihtsaks. Ootan kõiki huvilisi TEISIPÄEVAL, 30. OKTOOBRIL, KELL 17.00 huvitavate ideedega, vaatame võimalused üle ja paneme plaanid paika.

EVI Uue-Antslas

Urvaste meierei mööbel

Urvaste meierei juures on koristustalgud sel sügisel juba kolmel nädalavahetusel toimunud.

Koristatud kiviprahti, avardatud vaadet võsa langetamise teel.
Aga küttepuude lõikamise käigus jäi saemees Jüri Roonile silma huvitav võimalus. Mõnedest pakkudest ja nottidest sai paari saelõike abiga kena pink või kogunisti seljatoega tool. Ilusa ilmaga päris mõnus seal peal istuda.

Indrek Zilensk Kassi külast künni MMil Leedus

Mart Porila fotod



Ja veel üks - Indrek Olustveres Eesti meistrivõistluste kuldmedaliga.

vald otsib abivallavanemat

URVASTE VALLAVALITSUS

otsib uuenevasse meeskonda abivallavanemat

Nõudmised kandidaadile

*kõrgharidus (soovituslik majandus- või avalik haldus)

*avaliku sektori töökogemus (soovituslik)

*projektide kirjutamise kogemus

*majandusalase tegevuse töökogemus (teede ehitus, vee- ja

kanalisatsioonitrasside remondi ja hoolduse korraldamine jne.)

Vallavalitsus pakub

*mitmekesist ja huvitavat tööd

*konkurentsivõimelist palka

*meeldivat töökeskkonda

Kirjalik avaldus koos CVga esitada 09.novembriks 2007.a.

Urvaste Vallavalitsusele aadressil

Kuldre küla, Urvaste vald, 66517 Võrumaa

või meilitsi: lembit@urvaste.werro.ee

Ess-soo sai tagasilöögi

Urvaste vald algatas teatavasti Ess-soo kohaliku kaitse alla võtmise, toetudes ühiskondlike organisatsioonide ja ettevõtjate kirjalikule ettepanekule. Maa-ameti 4. oktoobri kiri Urvaste vallale nendib, et Ess-soo maapõues oleva turba on Eesti Maavarade Komisjon 2001. a tunnistanud aktiivseks tarbevaruks. Maa-amet rõhutab veel ka asjaolu, et Võrumaa Keskkonnateenistus jätkab kaevandusloa väljaandmise menetlust. Seega on Maa-ameti vastus Ess-soo kaitse alla võtmise suhtes kindlalt eitav.
Marjuliste sõnul oli Ess-soo jõhvikasaak tänavu harukordselt suur ning nii suuri marju ei ole nad seal varem näinud.

Antsla-Kanepi lähiajal asfalti ei saa

Antsla-Kanepi maantee teelõik Urvastest Kärgulani muutus hiljaaegu väga raskesti läbitavaks, inimeste kommentaar oli, et “augul pole enam kuhugi tekkida”. Kagu Teedevalitsuse juhataja Tõnis Pleksepp ütles, et kraavide puhastamise käigus sai tee ikka vigastada ja kui ka vihm kohe peale tuli, läkski asi hukka.
Pleksepp lubas teed ise vaatama tulla, sest “ega see siis maailma lõpus ei ole.” Aga uskus, et töömehed teevad ilma tema kohalolekutagi asja korda. Vallalehe trükkimineku ajal oligi tee juba parem.
Urvaste valla poolt on tulnud küll teedevalitsusse taotlus Antsla-Kanepi lõigu asfalteerimiseks, aga praegu on teehoiukava tehtud 2011. aastani ja seal nimekirjas Antsla-Kanepi teed ei ole. Kui aktsiisi laekub kõvasti, võib plaane korrigeerida, ütles Pleksepp, aga nentis ka, et praegused prognoosid seda eriti ei luba.
Hirmu, et neljarealise Tallinn-Tartu maantee ehitus võib hakata neelama väiksemate teede rahasid, peab Tõnis Pleksepp möödunud nähtuseks.
Vallavanem Lembit Lutsu sõnul on Kanepi tee praeguseks kirjas maakonna kolme tähtsaima korrastamist vajava tee hulgas.

Pokumaa asjus üht-teist selgusetut

Vallavanem Lembit Luts käis koos Põlva- ja Võrumaa ning Kanepi valla esindajatega möödunud nädalal kohtumas kultuuriministri ja regionaalministri esindajatega.
Kõne all oli Pokumaa iga-aastaste tegevuskulude rahastamine. Lutsu sõnul oleks vaja vähemalt miljon krooni aastas, sinna sisse kuuluks nelja töötaja palk. Esialgu pole veel päris selge seegi, mis ministeeriumi alla peaks Pokumaa kuuluma. Praegu ollakse siseministeeriumi rea peal, aga sobiks paremini ikka kultuuriministeeriumi alla.

Söetööstuse saastetase nagu korras

12.-19. juulini teostati Keskkonnainspektsiooni tellimusel välisõhu saastetaseme mõõtmisi. Kasutati liikuvat õhulaborit.
Kolmel päeval ületas peentolm ööpäeva keskmist piirväärtust, ülejäänud saasteainete osas piirväärtuste ületamist ei registreeritud. Samas – tõdetakse ka lõpphinnangus – puhusid mõõteperioodil valdavalt edelatuuled, viies saasteaineid pigem liikuvast õhulaborist eemale, idatuulte puhul oleks saastetasemed oleks olnud märgatavalt kõrgemad. Paraku pidi arvestama ka sellega, et õhulabor saaks kasutada elektrit.
Asjad ei ole ikka päris korras, menetlus jätkub, tõdes ka Keskkonnainspektsiooni Võru osakonna juhataja kt Lea Visnap. Ahjud ei töötanud mõõtmise ajal täiskoormusega. Kindlasti teeb KKI ettekirjutusi, vajadusel ka trahvi. “Kas ettevõte investeerib vanade seadmete kordategemisse või uute ostmisesse, aga päris sellisel kujul ettevõte jätkata ei saa,” on Visnap kindel.

Vaabina esimene motokross

Vaabina krossirajal toimus 20. oktoobril esimene ametlik krossivõistlus – Võrumaa meistrivõistluste etapp, aga Läti, Soome ja Vene krossisõitjad tegid asja lausa rahvusvaheliseks
Neljast masinaklassist kõige suuremal – 500-kuubikulistel tsiklitel , kus ka kõige rohkem osalejaid (21) sai Tanel Leoki järel teise koha Vaabina oma poiss Timmo Mõts. Timmo, selle aasta Eesti kaheksas mees, ongi “peasüüdlane”, et perekond Mõts viie aasta eest krossirada looma hakkas. Eriti tõsist tööd on pereisa Arveti sõnul just viimased kolm aastat tehtud.
Siiamaani on aja jooksul 1,9 km pikkuseks kasvanud rada olnud treeningute jaoks. Võru meistrite kross tuli ootamatult, mõnepäevase etteteatamisega, sest Matsi rada oli alt ära hüpanud. Aga kohalolnud vaatlejad avaldasid arvamust, et tuleval aastal pole võimatu ka üle-eestiline kross.
Võrumaa meistrivõistluste teine ja otsustav etapp toimub laupäeval Haanjas.

Kaks lookest ühest ekskursioonist

Loomapargis
Esimese, teise ja kolmanda klassi õpilased käisid ekskursioonil Mõniste loomapargis. Ilmataat oli natukene pahur, puistas vihma krae vahele. Loomapargis nägime metssigu, ilveseid, väikseid oravaid, miilusid, faasaneid. Metssead olid suures aias, neid oli kokku 70. Eriti armsad olid musta ja pruuni värvi põrsad. Ilvesed jooksid puude vahel ringi. Üks oli isegi puu otsas. Mulle meeldisid kõige rohkem pisikesed oravad. Oravad närisid käbisid. Kõige suuremad loomad olid karu, miilud. Lindudest nägime faasaneid. Nad olid väga ilusad ja värvilised.
Meile meeldis see ekskursioon väga.
MAILIS MALLEUS Kuldre Kool II klass

Taluloomaaed
Käisime 5. oktoobril algklassidega Mõnistes taluloomaaias. Seal oli 70 metssiga. Oravaid oli kaks ja oli ka neli ilvest. Üks tuli väga lähedale, teised olid kaugel. Seal olid ka miilud. Üks kass ja neli koera jalutasid niisama ringi. Metssigadel oli sügav roheline mudalomp. Kõik kes tahtsid said neile tammetõrusid visata. Peremees kutsus neid enda juurde, mõned tulid ka. Karu nimi oli Mõmsik. Mõmsik oli 8 kuud vana ja mega armas.
ANETT KUULMETS Kuldre Kool II klass

TÕN tuli koju kätte

Täiskasvanud Õppija Nädal (TÕN) jõudis tänavu esimest korda ka päris pisikestesse küladesse. Võrumaal peatus TÕNi buss Tsoorus, Osulas, Tsolgos ja Urvastes. Bussis oli ohtrasti infomaterjale koolituste kohta ning Andrase projektijuht Marika Lunden tutvustas kasulikke internetisaite. Lunden tundis huvi, millistest koolitustest ollakse külades huvitatud. Urvastelased mainisid peamiselt inglise keelt ja tunnistasid, et koolitusel saaks käia ainult siis, kui see toimub kodu lähedal.
Pärast seda jätkus töö siseruumides. TÕNi Võrumaa koordinaatori Merike Ojasooga oli kaasas Merike Kalda Võrumaa Tööinspektsioonist, kes ärgitas nii töötajaid kui tööandjaid töövaidluse puhul inspektsiooni poole pöörduma. Nõu ja abi õigluse jaluleseadmiseks saab sealt tasuta. Õpibussi tiim pakkus ka kohvi, küpsiseid ja TÕNi komme.
Edasi jätkus töö kohalike eestvedamisel. Erna Tolmov juhendas portselanimaalijaid ja Tiiu Jõgiste pärlitöö tegijaid. Urvaste raamatukogus oli väljas Kuldre Käsitöötare portselaninäitus. Nii said algajadki aimu, kuhu hobikorras maalimisega välja võib jõuda.

AIRI HALLIK-KONNULA

tants ümber aurukatla

Elu 22. oktoober 1927
Restu-Antsla piimaühisuse
erakorralisel pääkoosolekul, 25. oktoobril tuleb arutusele piimaühisuse uue maja ehitamiseks riikliku laenu tegemise asi. Teatavasti on otsustatud kohaliku ühisuse poolt uue maja ehitamine jaatavalt. Pääkoosolek peaks aga ka mõne otsuse tegema uue aurukatla kuhugi varjualla panemise üle, sest juhatus seda senini teinud pole, kuigi aurukatel roostetab lageda taeva all juba läinud talvest saadik katmatult. Kui ta sääl seni jumalat palvetab katmata pääga, kuni uus maja valmis saab – siis ehk on see uus katel küllalt vana – uude majja.
Omega

sangaste lõikusepäev

Sangastes lõikuspäeva laadal oli meie vallarahva osavõtt küllaltki tuntav. Päeva lavastas Zoja Mellov. Kõrvuti seisid Sangaste lossi õue peal seltsing Roheline Urvaste oma uue telgiga, pakkudes sooja pannkooki ja kohvi ning õllemeister Enno Hernits enda erinevates vanustes kaljadega.
Kultuurilist osa aitasid sisustada Urvaste Segaste ja Tamme tütrikute tantsurühmad.
Sangaste Lõikuspüha korraldajad tänavad kõiki, kes päeva õnnestumisele kaasa aitasid - kes pannkooke müües, kes tantsu lüües! Sangaste vald loodab, et naabritega koostöö ja head suhted jätkuvad ka edaspidi.

Pildil Zoja Mellov, Airi Hallik-Konnula ja Margus Konnula Rohelisest Urvastest ning üks päevajuhte Agu Trolla Võru Teatriateljeest

Kus vast vanasti oli Urvaste mailt uudiseid!

Võru Teataja 20. oktoober 1927 - 3 uudist!

Uue=Antsla nais=kodukaitse
Pühapäeval, 16. okt oli Uue-Antsla Kaitseliidu raiooni pääliku Glokmani kokku kutsutud “Kuldre” algkooli ruumidesse naiskaitseliidu-kodukaitse naisühingu jaosk asutamise koosolek, kus jaoskonna asutamise vajadusest ja tähtsusest andsid seletusi malevk. päälik A. Melts ja hra. A. Põder.
Valiti ajutine juhatus – prl. Kõra, Taal, Solmann, Ruuder ja Lukering. Lähemas tulevikus otsustati suurem koosolek pidada, kus juba põhikirja kohased valimised toimetada ja tegevuskava kokkuseada tahetakse.
Juba esimeselt koosolekult oli näha, et kaitseliidu-kodukaitse naisühingust asja saab.


Vaabina toidab vaeseid seadusevastaselt
Viljanõudmine kodanikkudelt seisma pandud
Vaabina valla volikogu oli läinud aastal otsustanud valla vaestele toetust määrata osaliselt natuuras ja nimelt otri ja rukkeid, mis otsustati kokku võtta maa ja metsa puhtakasu rubla pealt üks nael otri ja üks nael rukkeid.
Vallavalitsus asus volikogu otsusel vilja sissenõudmisele. Volikogu oli võimaluse jätnud maksukohustuslistele viljanormi tasuda ka rahas turuhindade järele.
Vallavalitsus määras rukki puuda hinnaks nelisada ja odra puuda hinnaks kolmsada kakskümmend marka. Nõutava normivilja kokku tulemine oli aga õige visa, olgugi, et tasumiseks oli määratud küllalt pikk tähtpäev.
Nüüd on aga norminõudmisele tulnud uus pööre. Siseministeerium on leidnud sarnase norminõudmise mitteseadusliku olevat ja vilja sissenõudmise seisma pannud.
Mis seletab Vaabina vallavalitsus ise selle asja kohta.
Oma otsust põhjendab vallavolikogu endise veneaegse korraga, kus oli nähtud ette võimalus vallavaeseid toita maapidajatelt vabatahtlikult kokku toodud viljaga. Käesoleval juhusel on ka nemad vaestele abi annud väljaspool eelarvet ja tasuta, et sellega hoida eelarve suurenemisest ja maksude kõrgendamisest. Pealegi on vallavolikogu seletuse järele maapidajad ise nõus olnud vaestele natuuras abi andma tasuta.
Olgu, kuidas on, aga ka vene ajal peeti vallavaeseid ülal eelarve korras võetud kohuslikkude maksudega, aga mitte maapidajatelt tasuta võetud viljaga.
Kuuldavasti on ka maavalitsus selle imeliku vaestetoitmise korra kohta Vaabina vallavalitsuselt seletust nõudnud ja maksudekogumise seisma pannud.


Vaabina viina vastu
Õllelao avamise vastu protesteeritakse valjult.
Vallavalitsused ei saa keelata õllekeldrite ja tagavaraladude avamist. Pudelite viisi müügis kaupluste juures aga peitub veel suurem hädaoht, kui avalikus müügikohas, sest maal asuvad ametivõimud kaugel. Ladude juures aga on salamüük ja kurikalduvustega isikute kokkusaamine väga kerge.
Ka Vaabinasse on väikekauplusepidaja K. Kuusik omale õllekeldri avamiseks luba soetanud. Seal on aga juba varemini märgatud joomist ja kogunemist kaardimänguks, mispärast Vaabina vallavolikogu otsustas kõige valjumalt protesteerida Kuusikule õlleloa luba andmise vastu.
Aktsiisivalitsusele avaldatakse palve, et Vaabinasse üldse mingisuguseid alkoholiga kauplemise lubasid ei annaks.

Kuldre Kooli uudiseid

Õpetajatepäev Kuldre Koolis

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb ilmselt alustada sellest, kuidas juba esimese koolipäeva klassijuhataja tunnis huvitas 9. klassi õpilasi vaid üks teema – õpetajatepäeva korraldamine. Kogu september mööduski selle tähe all. Ja siis ta tuli, see 4. oktoober.
Juba nädala alguses olid üles riputatud stendid, millel laste mõttekillud õpetajaametist ja fotod meie pedagoogidest koos õpilaste koostatud iseloomustustega. Aga huvitavamad kui fotod on ju originaalid ise. Kuna eelnevalt olid korraldajad palunud õpetajatelt väikest stiilimuutust (naised maskeeruvad meesteks ja vastupidi), siis võis sel päeval meie majas kohata igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Ei olnud meie hakkajad meesõpetajad pidanud paljuks panna näkku meiki ja selga miniseelikuid. Samuti liikus ringi palju naissoost koolipoisse, kes tegid pättusi igal võimalikul juhul.
Õpetajate jaoks algas päev teisiti kui tavaliselt. Selle asemel, et tundi kiirustada, valmis koostööna suur pidulaud ja järgmised paar tundi nauditigi lihtsalt head seltskonda. Neljanda tunni ajal aga viidi ka õpetajad klassiruumi ja algas terviseõpetuse tund, teemaks inimese kehaosad ja turvaline seksuaalelu. Tutvuti õppevahenditega ja tehti ka praktilisi ülesandeid. Aga noortel õpetajatel ei õnnestunud klassi kuidagi kontrolli all hoida. Lendasid kirjakesed ja lennukid, mängiti mobiilidega ja aeti juttu. Ehk siis oli kõik nagu tavaliselt tunni ajal. Nii võiski märgata noorpedagoogide nägudel tohutut kergendust, kui võis kogu pundi sööklasse kamandada.
Õpsideks olid sel päeval 9. klassi õpilased. Tundide vahel kogunesid nad endi kujundatud õpetajate tuppa, mis asus logopeedi ruumis. Seal olid nii diivanid kui ka kohvilaud. Tunti end lihtsalt hästi ja vahetati kogemusi. Ühesõnaga – nagu tavaliselt õpetajad teevad.
Keskpäeval algas kooli aulas aktus. Alustuseks joondusid õpetajad lavale ja reastusid nii jalanumbri kui ka kohvitassi suuruse järgi. Moodustati ka inimpüramiid (selleks valmistutaksegi juuresoleval pildil) ning alles siis lubati lavalt lahkuda. Järgnes kontsert, kus astusid üles üllatuskülalised valgete kinnaste, jalutuskeppide ja kikilipsudega ehk siis härrasmehed ansamblist Hauka Vägevad. Kõne pidas Urvaste vallavanem. Lõpetuseks kingiti kõigile õpetajatele lilleõis koos tänukirjaga väga heaks õpetajaks olemise eest.
Seejärel siirdus kogu koolirahvas võimlasse, kus ees ootas päeva viimane sündmus – korvpallimatš õpilased versus õpetajad. Kaks aastat tagasi toimunud loomade jalgpallis oldi lepitud viigiga, eelmisel aastal aga kaotasid õpetajad napilt võrkpallis. Seekord lõppes mäng tulemusega 49:29 õpetajate kasuks. Oma osa oli õpetajate võidul ka väga valjuhäälsel fännklubil, kes tagusid trumme ja lehvitasid plakatitega, millelt võis näiteks lugeda, et “Õpetaja pole tropp, ta on meie koolis popp!”. Õpilaste võistkonnal aga olid kaasas kenad tantsutüdrukud, kes vaheaegadel oma etteasteid tegid ja muidu lihtsalt kaasa elasid.
Kokkuvõttes oli meil kõigil üks igati tore ja vahva päev. Nalja sai palju ja kuigi rollid olid täiesti sassis, toimis kool täielikult. Kuid kogu selle õnnestunud ürituse eest tuleb tänada nii õpetajaid, kes ei kohku milleski kaasa löömast, kui ka meie lõpuklassi õpilasi, kelle ühtekuuluvus ja organiseerimisvõime avalduvad kõige paremini just nimelt niisuguste klassiväliste ürituste korraldamises. Samuti oli tubli kogu ülejäänud koolipere, kes suutis austada ja aktsepteerida noort õpetajat nii, nagu ta austab tavaliselt meid, tavalist õpetajat.

9. klassi juhataja
KAIRIT THEALANE



Veel Kuldre Koolist
19.-20. septembril oli koolis sügisandide näitus. Osavõtjaid oli kenasti ja lapsed tõid väga uhkeid töid.
Kõige etem töö oli Simone Kolgal. Kõige suurem eksponaat Auli Laatsil, Kõige väiksem aga Taigri-Ly Kirsil.
Kõige huvitavamad, eksootilisemad, nunnumad, vahvamad, ilusamad, leidlikumad ja põnevamaid tööd olid:
Eerik Laanarul, Hannes Varikul, Oliver Liibertil, Piibe-Eliise Varikul, Renate Ermelil, Rosita Lillmal, Kaspar Punningul, Carl-Robert Mõtsal, Kiur Tedrel, Kersti Lõhmusel, Maris Abelil, Anett Kuulmetsal, Kristjan Märtsonil, Hanna-Annika Kuulmetsal, Enri Tääril, Virko Marinitševil, Birjo Priskol, Merje Randojal, Aile Noolel, Diana Andritskajal.
Tublid osalejad olid veel:
Annabel Täär, Kristi Umbleja, Kadi Pütsepp Liisi Kangro, Sander Veskus, Kaili Teder, Lilian Oja, Villu Viiksaar , Jaanika Marinitševa, Mailis Malleus, Sälly Hellamaa, Sandra Raudsepp, Johanna Ringinen, Liis Uibopuu, Regina Ermel, Martin Püvi ja meie kooli õde Raili Lusti
*
8-12 oktoobril oli leivanädal,
9.oktoobril külastas kooli Ayre pagar. Mariina Kõller tutvustas toodangut ja selle valmistamist. Mariinal oli kaasa toodud ka väga maitsev kodus küpsetatud leib.
10. oktoobril tegin lastele viktoriini, teemaks leib meie laual.
Vanematest õpilastest sai viktoriinis kõige rohkem punkte 7. klass ja noorematest 4. klass.
11-12 oktoobril tõid lapsed joonistusi ja luuletusi, mis said seinale kõigile vaatamiseks pandud.

Huvijuht
TIINA LIIBERT