Reede, 29. mai 2009

Pokumaa Osoonis

Saab ka siit vaadata, kohe saate esimene lõik ...

Koržets on ka tarku raamatuid uurinud ja teada saanud, et poku pole Eestis päris uus sõna, vanasti on ta murdes tähendanud madalat istepinki või hoopiski oinast.

Neljapäev, 28. mai 2009

Uus Urvaste Valla Leht

Saab siit juba lugeda

Lastekaitsepäev pühapäeval

• 31.mai kell 12.00 Urvaste kiriku pastoraadipargis
LASTEKAITSEPÄEV
- meisterdamisnurk – saab teha koos Pipiga Spunki, meisterdada
nukku, joonistada ühispilti
- võimalus sõita poniga
- saab kooki ja jooki
- karaoke
- spordimängud
- võimalus osta jäätist ja karastusjooke
Üritus on tasuta
Lastekaitsepäeva viivad läbi Urvaste Külade Selts, Urvaste
Kogudus, Uue-Antsla Noorteklubi, MTÜ Uhtjärve Krehvinid,
toetavad Swedbank, Urvaste Vallavalitsus ja AS Ayre Kütus

Talukaubanduse realiseerimine ilma vahendajateta

www.elavtoit.com

See sait pakub võimaluse talunike ja tarbijate sõbralike, tasakaalus olevate otsesidemete loomiseks. Teil on nüüd võimalus toidu koju toimetamiseks nii, et see säilitaks oma eheda, elava väärtuse. Sööja vajab usaldust, et toit, mida ta sööb, oleks täisväärtuslik ja vajadusel alati olemas. Talunik vajab usaldust, et toit, mida ta toodab, saaks alati õigeaegselt realiseeritud ja jõuaks nendeni, kes seda vajavad. Nii tarbija kui tootja on huvitatud sellest, et toit oleks õige hinnaga. See on otsesuhtlemine ilma vahendajateta.

Võimalused:
1. Taluniku asukoha vaatamine Google MAP kaardi abil.
2. Kaardi pealt toote otsing. Näidatakse leitud toiduaine müüjaid kaardil.
3. Taluniku jooksev laoseis on kõigile näha.
4. Kui ei leidnud otsitavat toodet, siis on võimalik sisetada ostusoov.
5. Google kaardil marsruutimise ja raadiuse kaudu otsinguvõimalused.
6. Satelliidipildi ja kaardi vaatamise võimalus.
7. 3 õpetusvideot saidi kasutamisest.
8. Aastamaks 100kr, esimesed 3 kuud tasuta.


Lugupidamisega,
Argo Vilberg
Softpro OÜ
56206727

Teisipäev, 26. mai 2009

Politseiteated

Ööl vastu 25.maid lõhuti Vaabina külas kaupluse aken ning läbi akna varastati kuus 2-liitrist pudelit õlut.

22.mai pärastlõunal võeti Kuldre külas spordisaali riietusruumis kolme tüdruku riiete taskutest kokku 400 krooni sularaha.

Esmaspäev, 25. mai 2009

Täna Pokumaa Osoonis

ETV kell 20.05
Loe veel

Pühapäev, 24. mai 2009

Põgus ülevaade urbanilaadast

Kolmas urbanipäeva laat laupäeval algas mureliku taeva poole kiikamisega – kas ilmataadiga sai ikka vettpidav kokkulepe sõlmitud. Aga jahedast ilmast hoolimata tuli nii kauplejaid, kui ka muud rahvast hulgalisemalt kui varasematel aastatel. Kuuldavasti oli Lõuna-Eestis samal ajal veel 5 laata, ligemad neist vast Kanepis ja Võrus.
Vaid ühel hetkel langes müügilettide peale ärevusttekitavaid piisakesi, aga see läks üle ja suurem osa kauplejaid pidas kella 13-ni vastu. Müüjaid oli meie valla igast nurgast, aga ka naabervaldadest, Saaremaalt, lihakraami müüja Lääne-Virumaalt, mulgid oma käsitööga, juba traditsioonilised Haanimehed oma püstkojaga …

Lisaks töötared – pajupilli valmistamine, kauged külalised Tallinnast Uue Maailma seltsist juhendasid postkaartide valmistamist.

Kohalike laulu-tantsunumbrite kulminatsiooniks sai Kihnu Virve pereansambli esinemine, mida vürtsitasid Virve jutustused oma värvikast elust.

Koduveinide degusteerimisel valisid mekkijad 18 veini hulgast välja veini nr. 15, mille autoriks Urvaste kogudus ja mille koostist UVrL ei suutnudki välja peilida. Ilmselt oli tegu huvitava seguga, millest ei puudunud nt maasikas. Laadaloteriisid sai vähemalt kolmest lauast osta.

MARGUS KONNULA


Reede, 22. mai 2009

Neljapäev, 21. mai 2009

Teatage pärandkultuuri objektidest!

Hiljuti väisas Urvastet inimene, kes hakkab kaardistama meie valla pärandkultuuri objekte. Interregi ja RMK toetatava projekti mõte on saada ja anda tulevatele põlvedele edasi infot siin kunagi toimunu kohta. Kui teate oma maadel olevat talu- jt hoonete asemeid, allikaid, metsateid, kohtade nimetusi jm või teate inimest, kes ümbruskonda hästi tunneb, andke teada e-posti aadressil ainpommer@hotmail.com ja telefonil 55 601 361. Otsitakse just selliseid kohti, mis ei ole veel muinsus- või looduskaitse all ning mille asukohta ei ole seni kaartidel märgitud. Kui teie maal asub mõni selline objekt, mis ka kaardile kantakse, ei too see kaasa mingeid piiranguid. Lugege ka allolevat juttu ning külastage kodulehte www.metsaselts.ee

PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDE INVENTUUR URVASTE VALLAS

Pärandkultuuriks nimetatakse eelmiste põlv­kondade tegutsemise jälgi maastikul. Levinumad pärand­kultuuri objektid on taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad metsateed, veskikohad, pärimustega seotud kivid, puud ja allikad, lubja- ja tõrvapõletusahjud ning kohanimed; kuid pärandkultuuri tüübistik on võrreldamatult mitme­kesisem. Neid märke tuleb ainult osata tähele panna.
Kuna metsamaastikus ei ole toimunud nii suuri muutusi kui põllumajandusmaastikul, siis võib pärand­kultuuri objekte kohata just metsas. Samas võivad metsas asuvaid pärandkultuuri objekte kahjustada raietööd. Seepärast on pärandkultuuri säilimise võtmeküsimus maaomanike ja maastikul tegutsejate teadlikkus, mis loob eelduse omanikuhoiu tekkeks.
Pärandkultuuri objektid ei ole kaitse all, ka ei ole neid plaanis tulevikus kaitse alla võtta – nende kultuurimärkide hoidmine on meie endi kätes.

Viimaste aastakümnete pöördelised sündmused on katkestanud meie seni põlvest põlve edasi kantud mälu. Et unustuse hõlma vajunud kultuurimärgid uuesti tähelepanu alla tuua, on algatatud pärandkultuuri objektide inventeerimine. RMK riigimetsa majandajana on seadnud eesmärgiks inventeerida kogu Eesti pärandkultuur, sõltumata maa- ja omandivormist.

Käesoleva aasta märtsis käivitus Euroopa piiriülese koostöö Eesti-Läti programmi rahastatud projekt „Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks“, mille käigus inventeeritakse pärandkultuur Võru-, Valga-, Tartu- ja Põlva maakonnas. Ka koostööpartnerid Lätis käivitavad inventuuri. Eestis on soositud koostööpiirkondadeks Lõuna-Eesti maakonnad. Meie projektiidee oli inventeerida pärandkultuur sõltumata maa- ja metsaomandist. Projekti kestus on 2 aastat.

Miks on pärandkultuuri kirjeldamine oluline?
- võimaldab analüüsida ja hinnata objektide väärtust – see on edaspidi muinsuskaitse ja kultuuriväärtuste kaitse reserv;
- võimaldab luua ühtse andmebaasi seni arhiivides ja fondides laialiolevate üksikteadete asemel ning lisada sinna senitundmatuid kultuuriväärtusi;
- inventuuri tulemusel tekib andmestik, mis on abivahendiks metsa­majanduslike otsuste tegemisel;
- võimaldab selgitustööga korraldada omanikukaitset objekti hävimise eest teadmatuse tõttu;
- teadlik kultuuriväärtuste kaitse metsas loob lisaväärtuse metsa sertifitseerimisel;
- tutvustamise teel tõstab paikkonna mainet, kohaliku rahva enesehinnangut ja väärtustab konkreetset omandit;
- võimaldab koostada kodulooturismi ja looduslooturismi õpperadasid ning marsruute;
- tõstab metsamaastiku üldist väärtust puhkealana;
- võimaldab edasisi uuringuid paikkondade elu ja töökultuuri võrdlevaks analüüsiks.

Kuskohast leida lisainfot?
- Kõikides maaraamatukogudes on saadaval „Väike pärandkultuuri käsiraamat“ (Tarang, L. jt. 2007)
- Internetis on artikleid ja juhendmaterjali leida Eesti Metsaseltsi kodulehelt http://www.metsaselts.ee/
- Pärandkultuuri objektide andmebaas asub aadressil xgis.maaamet.ee

Mida mina ära teha saan?
Mittekaitstava pärandkultuuri objektide hoid on omanikukeskne. Siin loeb ainult maaomaniku tahe ja soov. Vana taluaseme või kiviaia võsast puhastamine on jõukohane igaühele. Soovi korral võib pärandkultuuri objekte eksponeerida ka teistele huvilistele.

Urvaste vallas inventeerib pärandkultuuri Ain Pommer. Kutsun koostööle meie kodukandi pärandkultuuri jäädvustamisel. Minuga saab ühendust e-posti aadressil ainpommer@hotmail.com ja telefonil 55 601 361.

Kolmapäev, 13. mai 2009

Uhtjärve jooks 2009 - võib-olla tuleb?

Küsisin SK Urvaste juhtfiguurilt Margus Klaarilt, kas sellel aastal Uhtjärve jooks toimub. Margus vastas, et plaanis on küll, aga enne mai lõppu ei jõua sellega täpsemalt tegeleda. Seega pole veel täit selgust, kas ja millisel marsruudil jooks toimuma saab.

MARGUS KONNULA

Laupäev, 9. mai 2009

Aasta Ema on Pille Saar!

Eilsel emadepäeva peol kuulutati Urvaste valla Aasta Emaks Pille Saar, kes teeb oma kolme lapse kõrvalt ka palju vahvat käsitööd ning võtab kogu perega sageli osa vallas toimuvatest üritustest.

Reede, 8. mai 2009

Suitsuandur hoiatab ja hoiab suuremast õnnetusest

Päästeameti artikkel
Kõige sagedamini toimuvad traagiliselt lõppevad tulekahjud öisel ajal, kui inimesed magavad. Tuli levib tavatingimustes väga ruttu – mõne minutiga muutub ruumis viibimine kõrge temperatuuri ning mürgiste gaaside kiire leviku tõttu eluohtlikuks. Arvamus, et küll ma suitsulõhna peale üles ärkan, ei pea paika, sest mürkgaase sisse hingates uni hoopis süveneb.

Sellises olukorras on asendamatu elupäästja suitsuandur. Andurist kostuv vali sireen ajab üles ka kõige sügavama unega magaja. Reageerides juba vähesele lae alla kerkinud suitsule annab andur häire kohe põlengu algjärgus. Inimestele on tulekahju kustutamine siis veel jõukohane ning päästa jõuab oma vara ja iseennast.

Eriti hädavajalik on suitsuandur maapiirkondades, kus päästjad ei pruugi mõne minutiga õnnetuspaika jõuda. 90% hukkunutest on sündmuskohal surnud enne päästemeeskonna saabumist. Seega on elude säästmiseks ülioluline saada tulekahjule jaole selle algstaadiumis.

Suitsuandur peaks olema kindlasti igas magamistoas, kuid võimalusel ka elutoas ning koridoris. Suurema elamispinna puhul võib anduri paigaldada lisaks pööningule ja keldrisse. Seadet ei tohi panna duširuumi, ventilatsioonikanalite vahetusse lähedusse ega kööki, kuna seal tekkivad aurud ja gaasid võivad valehäireid põhjustada. Suitsuandur tuleb paigaldada võimalikult ruumi keskele lakke vähemalt 30 cm kaugusele seinast. Kuna suitsuanduri toiteallikaks on patarei, ei ole on selle paigaldamiseks vaja vedada juhtmeid. Andur tuleb kinnitada kaasasolevate kruvidega lakke. Suitsuanduri patarei peab vastu kuni paar aastat. Patarei tühjenedes annab andur helisignaaliga sellest märku. Seadme enda tööiga on normaaltingimustes umbes 10 aastat. Suitsuandurit tuleb kontrollida paar korda kuus vajutades testimisnupp umbes viieks sekundiks alla, mille peale andur peab andma häiresignaali.

Erinevat tüüpi tulekahjualarmide sh suitsuanduri töökorrasoleku tagamiseks on tähtis regulaarne hooldus. Eramus või korteris lakke paigaldatud suitsuanduri hooldamisega saab iga inimene ise hakkama. Tolmust saab andurit puhastada tolmuimeja või harja abil.

Suitsuandureid võib leida suurematest kauplusekettidest, kodutarvete ja ehituskaupade müügiga tegelevatest kauplustest. Suitsuanduri saab endale muretseda ka kindlustusfirmadest ja Eesti Posti postkontoritest. Enamlevinud andurid erinevad tööpõhimõtte järgi – on optilisi ja ioonandureid. Mõlemad reageerivad läbipaistmatule õhule ehk suitsule. Suitsuanduri hind on umbes 75-150 krooni.

Suitsuandur muutub kõigis eluruumides kohustuslikuks 2009. aasta 1. juulist, uusehitistes on see kohustuslik juba praegu. Loomulikult ei tasu seda kuupäeva ootama jääda. Mõelge enese ja oma lähedaste ohutusele juba praegu ning paigaldage suitsuandur koju kohe. Samuti tuleb koju muretseda esmased tulekustutusvahendid – pulberkustuti ja/või kustutustekk – et tulekahju avastamisel võimalikult kiiresti tule levik peatada.

Ainult hoolimine ja tähelepanelikkus teevad kodust kindluse, kus võib ennast tõesti ohutult ja turvaliselt tunda.

Neljapäev, 7. mai 2009

Urvaste Valla Aasta Ema pidu täna kell 18!

• Reedel 8. mail traditsiooniline EMADEPÄEVA KONTSERT-AKTUS. Urvaste valla 2009 aasta EMA teadustamine.

Kontserdil esinevad valla laululapsed, kellede seast valitakse
„Urvaste Valla laululaps 2009“.

Külakosti toob ja tantsutab Jüri Homenja oma vanade ja uute
lugudega. Tantsuõhtu pääse 50.-

Urbanipäev täiendatud

Jätkuvalt on kõik käsitöö tegijad ja talukauba pakkujad oodatud Urbanipäeva laadale 23. mail. Platsimaksu asemel annetab iga müüja ühe toote oma valikust laadaloteriise.
NB! Noored ja mitte enam nii noored külapillimehed, võtke ühendust Ermaga tel 53826571.
Kes raatsib oma kraami parima koduveini konkursile tuua, võiks võtta ühendust Airi, Mariina või Annega.
Kes aga soovib toetada Kihnu Virve kontserdi korraldamist, saab selleks teha 200-kroonise annetuse Mariina kaudu tel 5236697 (sisaldab hääd istekohta ja "peräpütet").
Väiksemaid annetusi saab teha kontserdi ajal - vastavalt igaühe võimalustele.

URBANIPÄEVA LAAT 23. mail

7.00 Linnulaulu kuulamine Urvaste surnuaial (koguneme väravas, Riho tel 53944131)
8.00 Hommikupalvus Urvaste kirikus. Õpetaja Üllar Salumets
8.15 Urbanipäeva laat pastoraadi pargis
* Käsitöö, kohaliku toidukauba, ökotoodete, istikute ost-müük
* Õpitoad kohupiimavärvi, vilepilli, savist asjade valmistamiseks
* Laadasupp, pannkoogid
* Loterii
* Parima koduveini valimine
* Kirbuturg (kui tahate müüa oma vana asja, helistage Sirjele tel 55655011)
* Kohal on mulgi, haanja, kihnu kogukonna esindus
9.00 Oreli pooltund Urvaste kirikus
10.00 Võimalus esineda külamuusikutel ja –tantsijatel (Erma tel 53826571)
12.00 Kihnu Virve pereansambli kontsert
14.00 Retk ohvriallika ja ohvrikivi juurde (Annika tel 56671928)

Enne laata ja laadal saab teha annetusi päeva läbiviimiseks (Mariina tel 5236697)

Laadainfo:
Airi tel 5206001, Mariina tel 5236697, Anne tel 5292373

Taaskasutuspäev Antslas

Laupäeval, 9. mail kl 10.00-15.00 toimub Antslas vallamaja tagusel platsil TAASKASUTUSPÄEV.
"Pluus on minu pakend" töötuba toimub kl 12.00-15.00.
Halva ilma korral toimub üritus Antsla Gümnaasiumi võimlas.

Inimestel on võimalik:
- müüa kasutatud, kuid heas korras lasteriideid ja –kaupu;
- ära anda ja vahetada seismajäänud lasterõivaid;
- annetada oma seismajäänud rõivad heategevuseks;
- vaadata näitust "särk ja seletus";
- osaleda töötoas, kus räägitakse rõivaste elutsüklist ja selle mõjust keskkonnale;
- värvida endale üks vahva T-särk.

Müügisoovist palume eelnevalt teada anda tel. 5348 6443 või ena@antsla.ee.

Teisipäev, 5. mai 2009

Rege rauta suvel, korstnat puhasta kevadel

Päästeameti artikkel
Parandamata ahju- või korstnapraost lipsab leek lihtsasti tuppa ja pühkimata korstnalõõridesse kogunenud tahm võib süttides põhjustada traagiliste tagajärgedega tuleõnnetuse. Praegu, kui kütteperiood on lõppemas, on paras aeg üle kontrollida ja puhastada kütteseadmed. Kui õnnetus ikkagi juhtub, siis varakult hoiatab sellest lakke paigaldatud suitsuandur.

Kütteseadmete hooldus ja hooletuse ohud
Et tulekahju ära hoida peab ahju ja korstent järjepidevalt hooldama. Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadet ja lõõre puhastada kaks korda aastas, hooajaliselt – sügisest kevadeni – kasutatavaid seadmeid üks kord enne kütteperioodi algust ning gaasikütteseadmeid üks kord aastas. Ka ventilatsioonilõõre ja -korstnaid tuleb puhastada vähemalt kord aastas. Hoone kütteseadmega ühendatud suitsutamisahju tuleb pühkida kaks korda aasta. Korstnapühkijatest spetsialistid soovitavad korstnaid pühkida vahetult kütteperioodi lõppedes, sest siis tuleb tahm ja nõgi kergemini lahti. Sobivaima hooldussageduse kütteseadmete hoolduseks määrab korstnapühkija. Lisaks tuleb seadmete hooldustöödel kontrollida, kas korsten pole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt kinni jms.

Väga suur osa päästjate väljasõitudest on seotud kütteseadmete suitsulõõrides süttinud tahmaga. Kui tahmapõleng lõõrides ei pruugi esimesel korral midagi hirmsamat kaasa tuua, siis võivad siiski tekkida suure kuumuse mõjul kütteseadmesse praod ja järgmine tuleõnnetus ei lase ennast kaua oodata. Sageli süütab ülekuumenenud ahjulõõr või korsten lähedal asuva ruumiosa või ehituskonstruktsiooni ja sel puhul tuleb rinda pista juba suurema tulekahjuga. Praguliste kividega on oht tulekahjuks juba päris suur, sest kuumus liigub pragudest ehitusdetailideni ning puidust osad võivad kuumusest süttida. Päästjad leiavad üsna tihti sündmuskohalt põleva vaheseina- või lae mille süttimise põhjuseks on just katkine küttekolle või suitsulõõr. Tahma põlemisel korstnast lenduvad sädemed on ohtlikud nii ümberkaudsetele hoonetele kui praegusel ajal ülikuivale pinnasele. Hooldamata kütteseadmetest sai alguse väga suurt kahju kaasa toonud Otepää Golfiklubi hoone põleng käesoleva aasta aprillis. Katkisest küttekoldest alguse saanud tulekahju tõttu Tartumaal Mäletjärvel jäid majaelanikele kodust ainult varemed.

Ühepereelamu, suvila või aiamaja ning nende juurde kuuluvate abihoonete kütteseadmeid tohib puhastada hoone omanik ise. Kehva küttematerjali kasutamisel (ka märjad puud) tekib korstnasse palju pigi. Pigi kahjustava toime tõttu tekivad korstnale praod ja suureneb tulekahju oht. Sellest veast annab märku seestpoolt tekkinud pruunikas laik korstna või lõõri välispinnal. Kui tahm ja pigi on lõõrides ja korstnas kinni, siis sellest saab vabaneda ainult tahma põletamise teel. Tahma põletamist suitsulõõrides inimesed omapäi teha ei tohi. Päästeteenistus soovitab igal juhul kasutada kütteseadmete hooldamisel professionaali abi, kes lisaks puhastamisele kontrollib kogu küttesüsteemi korrasolekut.

Kütteseadmete korrashoidu ja korstnapühkimist reguleerib siseministri määrus nr 7 “Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded” ja selle hilisemad täiendused. See määrus kehtestab kütteseadmete ja lõõride puhastamise korra ja sageduse vastavalt hoone otstarbele. Samuti on määruses ära toodud korstnapühkija kohustus anda välja hooldustööde teostamist kinnitav akt. Vastavalt Päästeseadusele on õigus tuleohutusnõuete rikkujat karistada rahatrahviga kuni 18 000.00 krooni.

Kütteseadmete ohutusest saab rohkem teavet päästeteenistuse kodulehelt www.rescue.ee/1667
Päästeala infotelefonilt 1524 saab infot korstnapühkijate ja pottsepa teenuse kohta. Samuti leiab piirkonna korstnapühkijate kontakte Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt www.korsten.ee, vabatahtlikest tuletõrjeseltsidest või kinnisvara hooldusfirmadest.

Esmaspäev, 4. mai 2009

Mõttetalgutel lobisemiseks aega ei jäänud

1. mail toimunud üle-eestilistel mõttetalgutel Minu Eesti osales Urvaste Mõttekojas 23 talgulist Urvaste, Kuldre, Uue-Antsla, Kärgula, Saverna ja Antsla kandist, Tallinnast ja Tartust. See oli üks suuremaid numbreid üle Võrumaa.

Mis mõtted siis mõttetalgutel tekkisid?

Loodusvarade kasutamise töötoas oli üks põhiküsimus: „Kuidas selgitada välja loodusvarade kasutamisega seotud plussid ja miinused”. Osalised leidsid, et tuleb ennast ise harida, samuti nõuda uuringuid ning osaleda aktiivselt valla omavalitsuse planeeringute ja arengukava koostamisel. Kogukonnas saaks korraldada väljasõite, nt põlevkivikaevandusse, kokkusaamisi asjatundjatega ning kirjutada projekte Euroopa Liidu toel uuringute tegemiseks. Riik saaks tellida suuremas mahus uuringuid, selgitada välja kõige jätkusuutlikumad lahendused, avalikustada tulemused ja selle baasil teha otsused kõige loodussäästlikumate tehnoloogiate kasutamiseks arendamiseks.
Selle grupi tööst kirjutab rohkem Helina Kärgenberg Rohelise Urvaste kodulehel rohelineurvaste.blogspot.com
Ka teine töörühm tegeles loodusvarade teemaga. Nende küsimus oli „Kuidas muuta/kasvatada inimesi nii, et nad vähem loodust kahjustaks”. Lahendusteks pakuti: Mõjutada isiklikult/grupiga arvamusliidreid ja poliitikuid, et tehtaks seadusemuudatusi looduse kahjustamise vähendamiseks; Kogukond võiks teha tööd selle nimel, et saada usundiõpetus kooliprogrammi; Soovitada vähem kasutada tooteid mille valmistamine hävitab/kulutab loodusressursse suures ulatuses (puuvillased riided, banaanid jne); Õpetada nii lapsi kui ka täiskasvanuid looduses hoolivalt käituma; Targa teejuhi saatel rohkem looduses käia; Valida kohalikku omavalitsusse ja riigikokku inimesi kes hoolivad loodusest; Luua ökoloogilise eetika kodulehekülg.

Stressiga toimetuleku töötoa küsimuseks kuulutasid osalised „Kuidas leevendada stressi kasulike tegevuste kaudu”. Pakuti välja, et iga lapsevanem peaks leidma lapsele kasulikku tegevust, et tekitada lapses tegutsemisharjumust. Osalejad pidasid vajalikuks tegusate ja algatusvõimeliste inimeste võrgustikku ning leidsid ka, et riik ja ühiskond peaksid selliseid inimesi rohkem tunnustama.

Väärtuste ja kultuuri töötoa küsimuseks sõnastasime oma töörühmas „Kuidas mina/meie saame mõjutada kultuuriväärtuste kestmajäämist kogukonnas”. Enim toetust leidis mõte, et peame innustama külade inimesi leidma ühiseid tegevusi, mille tulemusena säilib ja areneb külakultuur. Samuti peeti tähtsaks, et nii nagu PRIA jagab niitmis- jm toetusi, võiks olla vanaviisi talupidamise toetus neile, kes seda oma talus teevad ning on nõus oskusi huvilistele edasi andma. Veel võiks riik toetada kogukonnapõhiste algkoolide taasloomist, mis – nagu laste päevahoidki – aitab pärimust ühelt põlvkonnalt teisele ja kolmandale edasi anda. Oluliseks pidasime veel külaraamatukogude allesjäämist. Aitame kaasa valla või piirkonna raamatukogunõukogu loomisele, mille ülesanne on raamatukogusid toetada ja arendada. Vanadele kultuuriväärtustele tuleks anda uus elu, et inimesed saaksid nende loos osalised olla, mitte ei peaks lugema ainult teksti infotahvlilt. Kutsekoolides peaks edaspidi rohkem õpetama talukultuuri – mitmeviljasüsteemi, looduslikest materjalidest ehitamist jm.

Teine väärtuste ja kultuuri töörühm tegeles küsimusega „Kuidas julgustada ja toetada inimeste omaalgatuslikku tegevust, mis viiks tugevate ja elujõuliste suhtevõrgustike tekkimiseni”. Osalejad leidsid, et on väga tähtis suhelda kodus ema-isa, laste või lastelastega, jagada oma mõtteid, rõõme, muresid, kuulata neid ära, tunda huvi nende tegemiste vastu ja teha seda iga päev, et ei katkeks põlvkondadevaheline side. Samamoodi suhelda oma lähikondlastega: naabrite, sugulaste, sõprade, töökaaslaste, mõttekaaslastega. Meie koos aga viime ellu omi ideid ja ei jää ootama kuni keegi teine seda teeb meie eest, nt. korraldame vanade oskuste ja teadmiste päeva (nagu Urbanipäeva laat Urvastes), et kaasata neid inimesi, kes jagavad oma kogemusi: vanad noortele, noored vanadele. Tähtis on usaldada kaaslasi, jagada vastutust ning tõmmata järeltulevaid põlvi oma tegemistesse kaasa.


***
Kojavanemana on mul hea meel, et Urvastesse jõudis mitu inimest, kes on meie vallaga juurikatpidi seotud või tulid lihtsalt huvitavate teemade pärast. Tekkis väga tugev tunne ainuüksi mõttest, kui palju need inimesed kogukonnale juurde anda saavad – kas siia elama tulles või oma kodukandiga seotud ideid kaugemalt teostades.
Suur tänu kõigile tulijatele! Eriline tänu talgujuht Maret Ahonenile, kes tundmatus kohas vette hüpates meie kirju kambaga kenasti hakkama sai. Tänu Kalevi kommivabrikule, kes varustas kõiki mõttekodasid kommidega sellisel hulgal, et neid jätkub veel mitme kuu üritusteks. Ja minu ekstra-tänu Lembit Kuhlbergile ja Uuno Ojalale, kes abistasid autoratta vahetusel. Sest talguhommikul õnnestus nael kummi saada.

AIRI HALLIK-KONNULA

Politseiteated

30.04.2009 teatati, et Uue-Antsla külas asuvasse majja ja selle kõrvalhoonesse on sisse murtud ning sealt varastatud murutrimmer väärtusega 1500 krooni ning lasteriideid.

03.05.2009 hommikul avastas mees, et tema Urvaste vallas Koigu külas asuva talu maalt on varastatud üks mägimänd, neli õunapuud, kolm kadakat, üks elupuu, 30 hollandi narmastulpi ja neli roosipõõsast. Omanik hindab kahju 11 000 kroonile

Reede, 1. mai 2009

Vaabinas toimunud Suure Munamäe motokrossist (täiendatud)

Põgusalt Võrumaa Teatajas

Timmo on ka pilte üles pannud.

Timmo hindas enda sõidu tugevas konkurentsis päris normaalseks, sest eesti paremik oli kohal.
"Võib-olla oleks mõne koha ülespoole kerkinud, aga võhm sai otsa ja pidin hoo maha võtma, et mitte kukkuda," tunnistas ta.