PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDE INVENTUUR URVASTE VALLAS
Pärandkultuuriks nimetatakse eelmiste põlvkondade tegutsemise jälgi maastikul. Levinumad pärandkultuuri objektid on taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad metsateed, veskikohad, pärimustega seotud kivid, puud ja allikad, lubja- ja tõrvapõletusahjud ning kohanimed; kuid pärandkultuuri tüübistik on võrreldamatult mitmekesisem. Neid märke tuleb ainult osata tähele panna.
Kuna metsamaastikus ei ole toimunud nii suuri muutusi kui põllumajandusmaastikul, siis võib pärandkultuuri objekte kohata just metsas. Samas võivad metsas asuvaid pärandkultuuri objekte kahjustada raietööd. Seepärast on pärandkultuuri säilimise võtmeküsimus maaomanike ja maastikul tegutsejate teadlikkus, mis loob eelduse omanikuhoiu tekkeks.
Pärandkultuuri objektid ei ole kaitse all, ka ei ole neid plaanis tulevikus kaitse alla võtta – nende kultuurimärkide hoidmine on meie endi kätes.
Viimaste aastakümnete pöördelised sündmused on katkestanud meie seni põlvest põlve edasi kantud mälu. Et unustuse hõlma vajunud kultuurimärgid uuesti tähelepanu alla tuua, on algatatud pärandkultuuri objektide inventeerimine. RMK riigimetsa majandajana on seadnud eesmärgiks inventeerida kogu Eesti pärandkultuur, sõltumata maa- ja omandivormist.
Käesoleva aasta märtsis käivitus Euroopa piiriülese koostöö Eesti-Läti programmi rahastatud projekt „Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks“, mille käigus inventeeritakse pärandkultuur Võru-, Valga-, Tartu- ja Põlva maakonnas. Ka koostööpartnerid Lätis käivitavad inventuuri. Eestis on soositud koostööpiirkondadeks Lõuna-Eesti maakonnad. Meie projektiidee oli inventeerida pärandkultuur sõltumata maa- ja metsaomandist. Projekti kestus on 2 aastat.
Miks on pärandkultuuri kirjeldamine oluline?
- võimaldab analüüsida ja hinnata objektide väärtust – see on edaspidi muinsuskaitse ja kultuuriväärtuste kaitse reserv;
- võimaldab luua ühtse andmebaasi seni arhiivides ja fondides laialiolevate üksikteadete asemel ning lisada sinna senitundmatuid kultuuriväärtusi;
- inventuuri tulemusel tekib andmestik, mis on abivahendiks metsamajanduslike otsuste tegemisel;
- võimaldab selgitustööga korraldada omanikukaitset objekti hävimise eest teadmatuse tõttu;
- teadlik kultuuriväärtuste kaitse metsas loob lisaväärtuse metsa sertifitseerimisel;
- tutvustamise teel tõstab paikkonna mainet, kohaliku rahva enesehinnangut ja väärtustab konkreetset omandit;
- võimaldab koostada kodulooturismi ja looduslooturismi õpperadasid ning marsruute;
- tõstab metsamaastiku üldist väärtust puhkealana;
- võimaldab edasisi uuringuid paikkondade elu ja töökultuuri võrdlevaks analüüsiks.
Kuskohast leida lisainfot?
- Kõikides maaraamatukogudes on saadaval „Väike pärandkultuuri käsiraamat“ (Tarang, L. jt. 2007)
- Internetis on artikleid ja juhendmaterjali leida Eesti Metsaseltsi kodulehelt http://www.metsaselts.ee/
- Pärandkultuuri objektide andmebaas asub aadressil xgis.maaamet.ee
Mida mina ära teha saan?
Mittekaitstava pärandkultuuri objektide hoid on omanikukeskne. Siin loeb ainult maaomaniku tahe ja soov. Vana taluaseme või kiviaia võsast puhastamine on jõukohane igaühele. Soovi korral võib pärandkultuuri objekte eksponeerida ka teistele huvilistele.
Urvaste vallas inventeerib pärandkultuuri Ain Pommer. Kutsun koostööle meie kodukandi pärandkultuuri jäädvustamisel. Minuga saab ühendust e-posti aadressil ainpommer@hotmail.com ja telefonil 55 601 361.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar