Kagu Metsa loole lisaks

Küsisin Andres Arikese käest, kas Kagu Mets on oma tegevuse lõpetanud ja mis on nende edasised plaanid.

Andres Arike:
Tõepoolest taotlesime Võrumaa Keskkonnateenistuselt meie välisõhu saasteloa kehtetuks tunnistamist alates 17. novembrist 2008. a ja sellest kuupäevast (tegelikult mõned päevad varem) on puusöe tootmine lõpetatud.
Oleme edaspidisteks investeeringuteks välja valinud tehnoloogia, mis peaks meie arvates sobima igati kaasaegseks puusöe tootmiseks. Tegemist on Eestis hästi tuntud tehnoloogia analoogiga ning seega peaks kõik õhusaastega seonduvad probleemid olema lahendatud. Oleme tellinud antud tehnoloogia juurutamiseks eksperthinnangu OÜ Hendrikson & Ko-lt. Eksperthinnangule on andnud oma seisukoha Võrumaa Keskkonnateenistus ning samuti on hinnang edastatud Urvaste Vallavalitsusele seisukohavõtuks (vastust tänase seisuga (27.11 – toim.) veel pole). Arvan, et kui tehnoloogia on igati keskkonnasõbralik, siis mis peaks olema kohalikul omavalitsusel selle vastu, kui valda investeeritakse.
Muidu jätkame igapäevaselt puusöebriketi tootmist ning selleks välisõhu saasteluba vaja pole. Lihtsalt toorainet on piisavalt ning patt oleks seda kasutamata jätta. Kindlasti tahab rahvast „verd näha“ ja on suur huvi, kes koondatakse jne. Tõepoolest - mõned inimesed oleme sunnitud koondama, mõni läks ise, Urvaste valla elanikest kaotab tänase seisuga töö 1 inimene.
Tegelen ühe projektiga, mis säästaks mõned töökohad Urvaste ja ümbruskonna valdade elanikele (eeskätt Antsla). Seega väike missioonitunne on olemas. Ma arvan, et tõsised arutelud ja vaidlused on alles ees.

Söekas TV3-s lõpuks

Ja siin nüüd see videolõik on.

Vallaleht taas tellimises

Taas saab tellida Urvaste Valla Lehte, tellimisindeks endiselt 00959, tellimishind 7 krooni kuu, miinimumperiood 6 kuud.
Tellida peaks saama ka Eesti Posti kodulehelt

Parandus: täna siiski ei ole veel, aga on tulemas

Tänastes TV3 seitsmestes uudistes peaks olema lõik "surmavabrikust" ehk siis Kagu Mets OÜ-st, kes 17. novembrist on oma tegevuse lõpetanud. Minuga oli ka intervjuu, loodetavasti nad valivad minu jutust head ja adekvaatsed laused, mina ei ole ju tegelikult väga asjaosaline, lihtsalt kõige kuulsam ja käepärasem:)

Ess-soost veel

Ess-soo istung ka Võrumaa Teatajas

Lumelükkamisest

Ilus talv on andnud endast märku ja ehk on võimalik sel aastal ilusat lund oodata ka jõuludeks! Aga nagu ikka, igal heal asjal ka omad pahad pooled. Selle aastane "tuleproov" lumesajuga on pannud meie lumelükkajad juba tõsise katsumuse ette ja näidanud ära ka nõrgad tahud. Loodetavasti õpime kõik oma vigadest ning täiendame oma oskusi selles valdkonnas igapäevaselt. Nüüd aga kõigest lähemalt
2008-2009 ja 2009-2010 talvel on Urvaste vald lumelükkamiseks jagatud neljaks eri piirkonnaks (kaardid saadaval valla kodulehel).

I piirkond: Visela, Koigu, Kirikuküla ja Urvaste külad -Fie Elli Kurss. Vallo Kurss, tel: 56 567 757, e-post: vallo.kurss@mail.ee

II piirkond: Ruhingu, Lümatu, Vaabina külad - Fie Madis Ingver. Madis Ingver, tel: 52 287 04, e-post: madis.ingver@mail.ee

III piirkond: Pihleni, Uue-Antsla, Uhtjärve külad - Fie Elli Kurss. Vallo Kurss, tel: 56 567 757, e-post: vallo.kurss@mail.ee

IV piirkond: Kuldre, Toku, Kassi ja Kõlbi külad - AS Kagu Teed. Indrek Veski, tel: 51 036 23, e-post: indrek.veski@vorumaateed.ee

Lähtuvalt lumelükkajatega sõlmitud lepingutest, peab olema tagatud lumelükkamine esmajärjekorras koolide ning lasteaia ümber ja külakeskustes, busside ja piimaautode graafikujärgne liiklus ning seejärel valla ja erateedel. Lumetõrjega peavad alustama lümelükkajad pärast lumesaju lõppu või tuisu lõppemist või vastutava vallaametniku korraldusel. Liiklus kogu piirkonnas peab olema tagatud 10 tunni jooksul pärast tuisu või lumesaju lõppu.
Lumelükkamine majapidamisteni toimub väravani või hoovi alguseni. Hoovi lumekoristus on eraomaniku enda vastutada.
Erateedel palume teele ulatuvad puud või oksad likvideerida kuni 2 meetri ulatuses teeservast, et tagada lumelükkamiseks vajalike masinate ligipääs. Lumelükkajal on õigus loobuda eratee lumetõrjetööst, kui vastav nõue ei ole täidetud.
Info: Lisaks on võimalik teil leida täpsustavat kaardimaterjali ja infot Urvaste valla kodulehelt: www.urvaste.ee - dokumendid - Teehoid
Kaunist talve kõigile!

Abivallavanem
Kristjan Võrno

Võru politsei võttis röövli vahi alla (täiendatud)

Võru politsei on kindlaks teinud isikud, keda kahtlustatakse 13.11.2008 Urvaste vallas Koigu külas toime pandud röövis, mille käigus seoti kätest kinni korteris viibinud 81-aastane naine ning võeti korterist kaasa mobiiltelefon Nokia 3310 ja rahakott.

Eelmise nädala reedel võtsid politseinikud 21-aastase Tartus elava noormehe, keda röövimises kahtlustatakse, kohtu loal kuueks kuuks vahi alla. Käesoleva aasta septembrikuus on kohus samale noormehele kehalise väärkohtlemise ja grupiviisilise varguse eest tingimisi karistuse määranud. Samal päeval kuulati üle ka 18-aastane Tartus elav neiu, keda kahtlustatakse röövile kaasaaitamises. Tema suhtes kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

Kriminaalmenetlus röövi asjaolude täpsustamiseks jätkub. Seadus lubab röövijaid süüdimõistmisel karistada 3-15 aastase vangistusega.

Lugu Võrumaa Teatajas

Tuisumuljed Uhtjärve külast

Meie pere pühapäev ja esmaspäev möödusid koduselt. Henn ärkas esmaspäeva hommikul kella 6 ajal ja arvas, et läheb õue ja viskab kodutee lumest puhtaks - vaja ju lapsed kooli ja endal Võrru tööle sõita. Õue jõudes tõdes, et külatee ka puhta vallides ja kui peaks jõudma kodutee väljavisata, siis vaja ringiga uuesti alustada. Nõnda hullusti tuiskas.
Eks siis vaatasime, kas enne kaheksat keegi liigub või mitte. Seekord oli Uhtjärve küla kuni lõunani täiesti vaikne - mitte üks hing ei liikunud külateel. Lõunapaiku rajas Neeve Endel teed kodu juurest välja- ikka õige pikalt võttis see aega ja liikumine oli ka tavapärasest erinev. No nüüd oli hea võimalus ka endal poe juures käimiseks. Hakkasid ju leib, sai ja piim otsa lõppema. Suur aitähh Endelile!

Lapsed aga nautisid esmaspäeva täiega. Pole veel tähistanud poiste sünnipäeva sellise tuisuga ja sel moel, et keegi külla tulla ei saa. See muutis nende 15. eluaasta täitumise eriliseks. Nõnda nad siis lustisid lumehangedes. Mõõdeti järgi tuisuvallide sügavused. Tuisuilma nautis ka pisikest kasvu perelemmik Nässu. Vahva oli vaadata kuidas ta lumes sumpas ja lumepalle taga ajas.
Praegu on siis kell 21.00 esmaspäeva õhtul ja külateed pole veel vallapoolselt lahti aetud. See, mis naabrimehe tõugatud, ka see juba täis tuisanud. Eks homne hommik näitab, kas saab tööle-kooli või tuleb veel üks päev lumevangis. Õnneks on alles elekter ja internet. Aga iseenesest täitsa põnev on jälgida looduse seesuguseid käike.
KARILLE BERGMANN

Lumetuisk

Urvaste Valla Leht ja Urvaste blogi kutsub üles saatma muljeid tuisu kätte jäämisest. Kus on midagi umbe tuisanud - kus elekter pikalt ära olnud. Kuidas on teid lahti lükatud.
Saatke juttu ja pilti urvaste@gmail.com või karille.bergmann@gmail.com või parem kui mõlemale korraga.

Täna, esmaspäeval, jäi kool ära, sest bussiringi ei olnud võimalik teha. Võin kinnitada, et tulin jalgsi Vaabina ristist koju ja kui jõudsin Lümatu mäest üles, hakkas hirmus sumpamine. Metsa vahel oligi nagu metsa vahel käimine - mitte miski ei andnud tunnistust sellest, et seal oli kunagi sõidute olnud. Lumi oli kohati põlvini.
Valla lumelükkaja tuli veel valge valuga, kohe pärast seda hakkas lund sadama, aga mitte erti hullusti. Samas õhtul kell pool üheksa paistab, et suurt teed hoopis pole lahti lükatud. Homme on meie kandis Ragn-Sellsi päev, näis siis. Ja kas kool toimub homme, ei tea.



Meie kodu sissesõidutee enne lumelükkaja käimist.

JÕULUEELNE KÄSITÖÖNÄITUS

MTÜ Näputüüselts ja Võrumaa muuseum korraldavad
JÕULUEELSE KÄSITÖÖNÄITUSE.
Näitus on heaks võimaluseks enda ja oma tööde tutvustamiseks võimalikele klientidele.
Tööd ei pea olema uued, võivad olla varem eksponeeritud või ka kasutusel olnud. Peaasi, et nad iseloomustaksid teie tegevust ja tooteid.
Tööd palume varustada andmetega tegija kohta – nimi, telef. nr. ja e-post. Tooted, mis otsivad ostjat peaksid olema varustatud hinnaga. Kuna tegemist on jõulueelse ajaga, pakuksime ka müügivõimalust tootja hinnaga.
Täpsemalt küsi-
Marika Sepp
51928199
sepamari@gmail.com
Tööd tuua detsembri esimesel nädalal Võrumaa Muuseumisse – Katariina 11
tööpäevadel 8 – 16, laupäeval, pühapäeval 10 - 17
kontaktisik Tiia Haug
5254962
7821939

NÄITUS ON KA ALGUSEKS VANA VÕRUMAA KÄSITÖÖLISTE KAARDISTAMISELE.
Tule näitusele ja tutvusta ennast! Mida rohkem meid on seda toredam, nii levitagi uudist ka sõprade ja tuttavate seas .
Näitus on avatud 10.detsembrist. Samal ajal võib muuseumis näha ka vabariigi käsitööliste ühitööna valminud vaipa “Lilled Eesti Vabariigile”.

Urvaste rahvas Saksamaal mitu korda kuulsamaks

12. oktoobril 2008 jooksis Saksa telekanalil NDR sarja „Hanseblicke“ (Hansahetked) järjekordne saade „Eestimaa hiiglaslikud metsad“, mille peategelaseks on Urvaste mees Valev Parts.
Eelpoolmainitud 45-minutiline film kogus suurema vaatajakvoodi, kui ükski teine sama sarja osa. Oma poolsada vaatajat tuli juurde ka reede õhtul (21. nov) Pokukojas toimunud filmiõhtul.
Filmiõhtu tõlk Ulvi Mustmaa rääkis ka pikalt filmi tekkeloost, milles tal endal oli oluline vahendaja roll. „Hanseblicke“ tegijad olid varemgi mitu saadet Eestimaast teinud, sh Otepäält. Nüüd liiguti mööda Lõuna-Eesti erinevaid paiku, kuni Tartu linnani välja. Eesmärk oli saada pilti Lõuna-Eesti alternatiivsem nägu – ilma Munamäe ja setudeta.
Film käis uudistamas Pokukoda, jälitamas Tartu rattamaratoni sõitnud kahte sakslast, jälgimas metsalangetamise maailmameistri Andres Oleski treeninguid, tutvumas Ridali lennuväljal ühe eestlaste rahvusala kiikinguga, külastati kaanikasvataja Elmarit Karula rahvuspargis, sõideti Emajõel lodjaga jne.
Filmi peategelast otsiti päris pikalt, enne kui nõudliku maitsega filmitegijad rahule jäid. Inimene pidi tundma hästi seeni, jätma kaamera ees esinedes usaldusväärse mulje ja mis üldse mitte väheoluline: tal pidi olema võimalik ennast 10 järjestikuseks päevaks filmitegevusele pühendada. Lõpuks leiti sobiv mees - Valev Parts Ruhingu külast. Tema läbiv tegevus filmis oli metsast seente korjamine ja nende tutvustamine.
Pokukino külastajates tekitas elevust Valev Partsi väide, et ega talle seened eriti ei meeldigi, aga ta ei raatsi neist mööda kõndida. Kiikingust rääkis kinoõhtul filmiski oma oskusi demonstreerinud Mikk Mustmaa. Andres Olesk seletas raie MM-i toimumismehhanisme ja ala arengut. Selgus, et see võistlus annab enda kandepinnalt paljudele spordialadele silmad ette.
Faktivigadesse (Kooraste asub Karula rahvuspargis ja Plaani on sealt ainult paar kilomeetrit kaugel) suhtusid vaatajad leebe huumoriga, sest film tervikuna paistis vaimustavat kõiki. Filmiga seotud inimeste vastastikust kiitmist saatsid publiku rõõmurõkked ja aplaus. Kogukond tundis, et nad kõik koos on ühiselt suure asjaga hakkama saanud. Muidugi kiideti ka sakslaste kaameratööd ja filmi ülesehitust.
Kuigi järgmist filmiõhtut ei teatud veel välja hõigata, oli teisel Pokukoja filmiõhtul juba kergelt traditsioonimaiku tunda.
MARGUS KONNULA


sadakond silma on puuritud "pokukino" ekraanile. Vasakul pool lipsuga - Valev Parts

Padjasadu

Kas väärtustame oma kohanimesid?

20. novembril oli Võrus kohanimepäev. Selgus, et külade, talude ja loodusobjektide nimetamises ei ole hästitoimivat süsteemi.
Kaido Kama tõdes, et kohanimeseadus reguleerib peamiselt asustusnimesid (asulad, talud). Loodusobjektide nimetamine on täiesti reguleerimata.
Seadus lubab nii murdelisi kui kirjakeelseid kohanimesid. Nii vahelduvadki Lõuna-Eesti kohanimed murdekeelsest kuni täiesti kirjakeelseni. Omakeelne nimi on näiteks Tsirguliina. Võru murdest on tartu murdesse ümber pandud Vastse-Roosa (vs Vahtse-Roosa) ja Vastseliina (vs Vahtseliina). Kirjakeelde on pandud Uue-Antsla, Linnamäe (Liinamäe) ja Litsmetsa (Litsmõtsa). Pooleldi on kirjakeelde pandud Süvahavva (Süvähavva) ja Pikakannu (Pikäkannu). See, et lõuna-eesti murretele omane vokaalharmoonia nimede uuendamise käigus ära kaob, on küllalt tüüpiline. Hoopis valesti on aga tõlgitud näiteks Laanemetsa, mis varem oli Lannamõtsa, sest sõna Land tähendab murdes hoopis metsalompi, umbjärve. Vahel on probleemide tekitajaks ka teeviitade valmistajad, kes kirjutavad viidale teistsuguse nime, kui see tegelikult on.

Nimi sõltub maanõunikust

Õnneks on, kellelt põlisnimede hoidmisel eeskuju võtta: Kaido Kama sõnul on Misso vallas kõik külanimed omakeelsed, Rõuge vallas peaaegu kõik. Ka Orava ja Sõmerpalu vallas on omajagu murdekeelseid kohanimesid, ülejäänud Võrumaa valdades aga vaid 1-2 või hoopiski mitte.
Kama pidas väga oluliseks, et paikade omakeelsed nimed on jõudnud Regio kaartidele. Nüüd on lootust et need jõuavad üha enam ka teeviitadele ning kaartidelt ja teeviitadelt igapäevasesse kasutusse. Ehk kui varem muutis kirjasõna inimesi kirjakeelseks, siis nüüd on lootust, et juhtub vastupidi. Näiteks Võru külje all asuv Tsiatsungõlmaa on juba üleriigiliselt tuntud kaitseväe harjutusväli.
Kohanimeuurija Evar Saar tõi välja, et omakeelsed nimed on peamiselt vanadel Lõuna-Eesti taludel. Asundustaludel on juba rohkem kirjakeelseid nimesid – Alliku, Kase jne. Nii ei saa uuema aja katastrinimede järgi enam aru, kas need asuvad Harju- või Võrumaal. Et erastamisele minevate maatükkide juures on olulisim roll omavalitsuse maanõunikul, on isegi näha, kas too on eelistanud paikkondlikku sõnavara või kirjakeelt. Näiteks on ühes vallas paljudes talunimedes kasutatud liidet „-nurme“ (võrukeelne nimetus põllu kohta), aga teises vallas põhjapoolsemat „-põllu“. Lõunaeestiline „-veere“ tükib teed andma Põhja-Eesti „-äärele“. Traditsiooniline täiend „ala-„ ja „mäe-„ hakkab asenduma „ala-„ ja „üla’ga“.
Lõpetuseks leidis Evar, et rahvakeelsed nimed on mitmekesised ja huvitavad, aga nendega, mis inimene oma peaga välja mõtleb, on vastupidi.

Uute talude nimetamise võimalusi

Kuidas siis võiksid uued omanikud või tükeldatud talumaade omanikud uusi talusid nimetada? Evar Saare arvates ei ole suurt probleemi, kui asundustalude nimed, mis ei ole rahvasuus kasutusel, asendatakse uue omaniku nimest tuletatud talunimega. Seda aga ei tohiks teha nende taludega, mille nimi on kestnud põlvkondade viisi. Tükeldatud taludele pakkusid asjatundjad lahenduseks nimetada ilma hooneta maatükke selle talu põlluks või selle talu metsaks. Veel pakuti täiendeid „vana-„, „uue-„ jne.
Sulev Iva küsis, kas Võru linna ei saaks nimetada Võro liinaks nagu see on linna tunnuslausel. Kuna rööpnimed ei ole lubatud, ei saa mõlemaid ametlike nimedena kasutada. Aga selgus ka, et seadus lubab liigisõna (linn, alevik, küla) ainult eestikeelsena. Nii oleks sõna „liin“ kasutuselevõtuks vaja võru keelele eristaatust.
Muus osas on aga vanade kohanimede säilimine peamiselt kohaliku omavalitsuse otsustada. Kahjuks oli vallavalitsuste töötajaid kohanimejutte kuulamas napilt. Silma jäi ainult üks maanõunik.
Kaitsealad saavad põlised nimed
Uudo Timm Keskkonnaministeeriumist rääkis aga sellest, et kaitsealuseid kohti (kaitsealad, sihtkaitsevööndid, üksikobjektid) püüavad nad üha enam nimetada nende piirkondade põliste nimedega. Et paljud kaitstavad paigad asuvad metsas, on ametnikele suureks abiks vanade metsavahipunktide nimetused. Vahel aga ei ole vanu nimesid kusagilt võtta. Nii oleks ühe Virumaa lendorava kaitseala puhul tulnud valida, kas nimetada see olemasolevate kinnistunimede järgi Elevandi või Kaelkirjaku lendorava kaitsealaks.
Timm oli nukker, et näiteks hiljutise vääriselupaikade inventuuri tegijad ei pööranud paikade nimedele tähelepanu ning nüüd on Eesti enam kui seitsmel tuhandel vääriselupaigal registris ainult koordinaadid, aga mitte nime. „See oleks olnud hea kohanimede hoidmise ja elustamise koht,“ tõdes ta.
Uudo Timm loodab, et tuleval aastal algava Eesti soode inventuuriga seda viga ei korrata. Ka töö järvede, paljandite ja allikate nimedega seisab alles ees. Kõige keerulisem on lugu jõgede ja ojade nimedega. Seaduse järgi tohib neil olla vaid üks nimi, ent kohalikud elanikud on oma jõelõiku harjunud võib-olla kutsuma hoopis teisiti.
Teavet kohanimeseaduse ja selle rakendamise kohta jagasid Võrus ka kohanimenõukogu, Eesti Keele Instituudi ja Maa-ameti esindajad. Palju teavet saab kohanimenõukogu kodulehelt www.eki.ee/knn

Airi Hallik-Konnula

Küünlategu juhatas sisse jõuluaja

Urvaste seltsimajas on täie auruga käima läinud käsitööring. Eriliseks teeb selle kindla juhendaja puudumine ning see, et peaaegu kõik osaliste head ideed saavad ühiselt ära katsetatud.
19. novembri küünlateol osales juba umbes 20 inimest. Lambarasvaga täidetud kartuliküünlaid oli muist rahvast juba varem teinud, aga seekord tõi Mariina kaasa idee lisada rasvale kohvi- ja kaneelipuru ning kasutasime ära ka vahepeal tekkinud mandariinikoored. Urve erilise kujuga kartulid tekitasid üha uusi ideid. Vahaküünlaid keerutasime aga esimest korda ja meil lihtsalt vedas, et Aili köetud ahi oli just parasjagu maha jahtunud, et lasta seal kärjetoorikutel pehmeks minna. Seda, et meisterdamine ei paku huvi ainult naistele, tõestasid kaks Uhtjärve küla koolipoissi.
Jõuludeks valmistume terve detsembrikuu. Meisterdamistunnid on igal kolmapäeval kell 18. Praeguste plaanide järgi teeme 3. detsembril jõulupärgi, 10. detsembril jõulukaarte ja 17. detsembril verivorsti jt jõuluseid talutoite. Materjalist tuleks ise kaasa võtta oksi pärja jaoks, muu vajalik on kohapeal olemas. Materjalide eest tuleb täiskasvanutel tasuda 15 krooni, lastele on osalemine tasuta.
Lisainfot saab internetist urvasteleht.blogspot.com või tel. 5206001
Airi Hallik-Konnula

Roheline Urvaste sai võidu

Tartu halduskohus rahuldas seltsingu Roheline Urvaste kaebuse ja tühistas Urvaste vallavolikogu otsuse, millega keelduti Võrumaal Urvastes asuva Ess-soo raba maastikukaitseala kaitse alla võtmisest.
Loe Postimehest.

Delfis kommenteeritakse ka

Karmen Kroonmäe: käsitööst sõltuvuses

Karmen Kroonmäe (27) on üks tubli noor naisterahvas, kes kasvatab Uhtjärve külas kahte väikest last, 4-aastast Augustit ja 2-aastast Oskarit. Tema mees Reiko on Norras ehitustööl, viis nädalat korraga, nüüd jäi sinna sisse ka nende 1. pulma-aastapäev. Aga pole viga, kui Reiko kord koju jõuab, saab kasvõi kolm nädalat jutti tähistada.
Või siiski – Karmen hakkas sellest aastast raamatupidamist õppima, käib lisaks Pärnu Kutsehariduskeskusele veel mitmetel kursustel ja koolitusel ja juba teeb ka mõnele raamatupidamist. Õnneks on Reiko ema-isa heameelega valmis lastega tegelema kui vaja. „Poisid on tõelised energiapommid ja krutskivennad, igav ja rahulik meil pole,“ kinnitab Karmen.
Sellest hoolimata jõuab Karmen ka tublisti käsitööd teha. „Käsitöö pisik on küljes juba ammu ja see haigus ainult süveneb, olen sattunud sõltuvusse.“
Muidugi ei tee ta käsitööd hommikust õhtuni, vaid siis, kui parasjagu midagi muud ei tee. Vahel hommikul vara, kui lapsed magavad; tihtipeale siis, kui lapsi magama paneb; autosõitude ajal, kui ise roolima ei pea. „Nii andekas veel pole, et rooli keerata ja kududa,“ naerab Karmen.
Vahel harva, kui tähtaeg kukkumas või lihtsal tegemise isu eriti suur, istub ta käsitöö taga terve pika päeva ja vahel ka pool ööd. Ta on omatehtud asju müünud siin-seal laatadel. Laadahooaeg on läbi, aga praegu saab Karmeni „toodanguga“ tutvuda siin.
http://nagi.ee/photos/karmaikel/sets/138693/
Kellele mõni asi meeldima hakkab, on võimalik neid ka soetada. Võtke ühendust karmaikel@hot.ee või 55 63 73 98



Tahaks kõike proovida!

Karmen ütleb, et satub kiiresti uutest asjadest vaimustusse ja ei julgegi hästi uusi käsitööliike juurde õppida, sest muidu peab varsti oma väikese majakese lõngahunnikutele ja kõiksugustele käsitöökastidele loovutama. Ja ega Karmen lõngaga piirdu. „Teen kõike, ja kui veel teinud pole, siis hakkan tegema,“ on ta kindel. „Kohaliku puutöömeistri Tarmo tehtud riiuli ahvisin järele ja tegin endale ka kööki sarnase. Nii kvaliteetne ja sirge ei tulnud, kuid mina olen rahul.“
Üle- eelmisel suvel mässas Karmen kaks kuud ühe vana kapi restaureerimisega. „Muidugi, kui Reiko poleks appi tulnud vana värvi maha kraapima, oleks vist siiamaani seda kappi nikerdanud,“ arvab Karmen.
Mõistagi oli omatehtud ka pulmalipp (roosidest süda punasel taustal), mille peale läks oma paar nädalat. Lisaks joonistas Reiko teisegi , kus oli kaks varest peal ja neid sai kokku tehtud 2 eksemplari, lõppviimistlus ikka Karmeni poolt.


Karmen ei hoia oma mehest rääkides kiidusõnu kokku. „Ta joonistab megalt hästi, lahtise käega ja kõik pildid on humoorikad. Tema suur kirg on muusika. Ammune unistus on teha oma bänd, kus mängida ja laulda. Mitte raha pärast teha , vaid ta naudib mängimist ja see tuleb tal tõsiselt hästi välja. Ma ise usun, et ta saaks kõikide pillide mängimisega hakkama, kui ainult see laiskuse-poiss ta juurest minema läheks. Ta oskab veel suupilli mängida ja üha paremini tuleb akordion välja. Ammusel ajal käis ta ka karaoket laulmas nii Tartus Püssirohukeldris, kus said vist teise koha ja Pühajärve Beach Partyl. Nii et mul on kuradima andekas mees:)“

Ja meeldetuletuseks neile, kes ise käsitööd teevad – novembri lõpuni on võimalik veel enda tooteid Toompeale näitusmüügile saata. Täpsemalt siit.
MARGUS KONNULA



Nimekiri Karmeni töödest:
Koon: sokke (kunagi sai palju varvassokke tehtud), kindaid, pontšosid, mütse, salle, kotte.
Heegeldan: kardinaid, õlarätte, salle, pontšosid, mütse, susse, booleroid, pitse, kotte.
Tikin: padjakatetele, voodipesule, pilte linikutele.
Riietele joonistan pilte: T-särgid ja bokserid hetkel.
Vanutamine: hetkel olen vaimustuses mütsidest.
Õmblemine: kardinad, autoistme katted,“ Heade mõtete padi“ (neid on tehtud megalt palju), lastele istumiseks elevandi-padjad, linased särgid meestele ( ka Reikole).
Kõik ei tulegi lambist meelde:)
KARMEN KROONMÄE

Meeldetuletusi

Et Pokumaal juba reedel filmiõhtu.
Ja veel kuskil nädala tuuris saab osa võtta padjasajust

Käsitööring

Sel kolmapäeval kell 18 valmistame Urvaste seltsimajas küünlaid lambarasvast ja mesilasvahast. Osalustasu 15 krooni, lastele tasuta.
Info 5206001 Airi

VÕRU MAARAHVA AASTALÕPUPEOLE!

MTÜ Kodukant Võrumaa ja Võrumaa Talupidajate Liit korraldavad:

VÕRU MAARAHVA AASTALÕPUPIDU,
Võru Kultuurimajas "Kannel", Liiva 13

reedel, 28. novembril 2007, algusega kell 19.oo

Tuju aitab üleval hoida ansambel MESIKÄPP

Vahepalad igale maitsele ja igale eale!
Pääse 150 krooni

Piletid välja osta hiljemalt 24.novembriks
telefonidel 53 499 454 (M.Parv) või marika@vaip.werro.ee

Pileteid piiratud koguses,
müümisel kehtib reegel, kes ees see mees!

Politseiteade

Röövimine
13.11.08 kella 16 ajal teatati, et Urvaste vallas Koigu külas asuvasse korterisse sisenes tundmatu noormees, kes sidus kätest kinni korteris viibinud 81-aastase naise ja võttis kaasa mobiiltelefoni Nokia 3310 ning rahakoti koos sularaha ja dokumentidega. Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust.

Urvastes taas käsitööring

Urvaste seltsimajas alustab pärast suvepuhkust kolmapäeviti kl 18 taas käsitööring.
Sügise algul tundus, et saame tänavu Urvastes hakkama ilma eraldi käsitööringita, aga inimestel on palju mõtteid ja oskusi, mida teistega jagada.
Sel kolmapäeval kell 18 vildime päkapikke. Kellel on, võiks kaasa võtta värvilist villavatti ja viltimisnõela. Osalusmaks on 15 krooni, lastele tasuta.
Seltsimajas saab liituda veel rahvatantsijatega. Naisterühm käib Tiiu Kunguse juhendamisel koos esmaspäeviti kl 18.30, segarühm nädalavahetusel.
Reedeti kl 10 avab seltsimajas uksed mudilaste mänguring.
Airi Hallik-Konnula

Pokumaa SA kutsub filmiõhtule reedel, 21. nov. 2008 kell 18.00

KUIDAS SAADA STAARIKS? KUIDAS KINO TEHAKSE?

12. oktoobril 2008 jooksis Saksa telekanalil NDR 45-minutiline film
Lõuna-Eestist, mille peategelaseks on Urvaste mees VALEV PARTS. Kuidas
saab ühest vaikselt metsanukas elavast pensionieas mehest staar?
Kas me ise teame, kes meie kõrval elavad - et see võib olla näiteks
maailmameister metsalangetamises?
Millisena näeb Lõuna-Eestit võõrsilt tulnud telemeeskond?

Kohtume filmis osalenud inimestega ja vaatame ära NDRi sarja
"Hanseblicke" läbi aegade parima vaatajakvoodi kogunud saate "Eestimaa
hiiglaslikud metsad" (eestikeelne tõlge kohapeal Ulvi Mustmaalt).

Ühtlasi aitäh kõigile kaadritagustele nõustajatele-abistajatele, nagu
näiteks Silja Otsarile muusikasoovituse eest, Joosep Kartaule puukoorest
laeva eest, Airi Hallik-Konnulale pannkoogi eest, Avo Väljale kiire
faktiabi eest...

Tasu täiskasvanutele 25 kr, õpilastele 15 kr, koolieelikutele tasuta

Pakume teed ja kohvi

Urvaste valla Aasta Isa 2008 on Eeri Proškin

Vargus

Ajavahemikul 13.10.- 03.11.2008 on sisse murtud Uue-Antsla külas asuvasse majja, kust varastati külmkapp ja kaks pesumasinat

Kaks Võrumaa meistritiitlit motokrossis

Võrumaa Teataja kirjutab
Timmo Mõts võitis teist aastat järjest, aga see aasta tuli Jan Jakobson ka meistriks ja nagu lugeda võib, on ta suvega võrreldes 15 kuubikut juurde võtnud ja seda valutult.

Saab avaldada arvamust uue lipu ja vapi kohta

7. novembrini saab raamatukogudes ja vallamajas tutvuda valla uue lipu ja vapi kavanditega. Arvamust avaldada ja ettepanekuid võib ka teha, vallamajja 78 57304 või sekretar@urvaste.werro.ee.
Siin blogis võib ka muidugi arvamust avaldada, ehk tekib väike arutelu.

Vadim Fomitševi kavandid ei vastanud esialgu kõigile heraldistele nõuetele, nüüd on neid Heraldika Nõukogu näpunäidete järgi muudetud.

Ess-soo kohtuistung

Ess-soo asjus oli 29. oktoobril Tartus halduskohtu istung.
Seda valgustab Võrumaa Teataja