21. aprillil käisime Kuldre kooli hoolekoguga õppereisil Pärnumaal. Eesmärgiks uurida, milline on toimiv hoolekogu.
Tõstamaa Keskkoolis, mis asub kenasti korda tehtud mõisamajas, võttis meid vastu direktor Toomas Mitt, kes särasilmil kõneles enda koolist kui maailma parimast asjast. Ja seal toimuv oli tõesti muljetavaldav. Projektide abil on ruumid korda tehtud, taastatud laemaalingud, millest igaühe kohta oli direktoril pikk lugu rääkida. Nii keldris kui ülemisel korrusel oli tubli muuseum, uksest sisse astudes jäi silma elektrooniline teadetetahvel, ristisin selle teksti TV-ks. Ekraanil jooksid teated: kellel on sünnipäev, mida sööklas täna pakutakse, mis ettevõtmised tulemas jne
Ruumide seintel oli tohutult kunsti, enamus annetatud, aga ka prügimäelt leitud Elmar Kitse maal! Meil tekkis küsimus, kas kooli 170 last pilte ära ei riku, aga midagi sellist ei ole seal juhtunud. Järeldused võib igaüks ise teha.
Mitmeid kordi võis kuulda sõnapaari Feng Shui ehk siis on mõelduid asjade paigutamisel ja ka teede rajamisel, et see inimeste enesetundele hästi mõjuks. Koolikella meloodia oli nii lustakas, et vägisi kiskus suunurki ülespoole.
Projektide tegemiseks on koolis loodud sihtasutus Tõstamaa mõis. Plaane peavad kolm kanget meest – ehitusnõunik, vallavanem ja direktor, ikka koos.
Küsimusele, et kas sa mingisse parteisse ka kuulud, vastas Toomas Mitt: „Minu partei on kool!“ Ja lisas, et see ongi piirkonna stabiilse arengu garantii, et pole erakondlikku kemplemist. Tõsijutt, Tõstamaa vallavolikogus on valimisliidul Tõstamaa 8 kohta 9-st.
Suvel tutvustavad mõisahoonet õpilastest giidid, see on neile hea praktika, sest keskkooli üks põhisuundi on turismiõpetus. Teame, et ka Kuldre Kool peab leidma oma eripära ja sellele rohkem rõhuma hakkama. See on meie hoolekogu peaeesmärk.
Küla tegutseb kooli heaks
Edasi sõitsime Lindile, kus Lindi Lasteaed-Algkooli hoolekogu tõeliselt tublit tööd teinud. Lindi koolis on 26 õpilast kolmes klassikomplektis, sh 3. ja 4. klass liitklassina. Tuleval aastal loodab kool ületada 30 õpilase künnise. Lasteaias käib 36 last
Hoolekogu esinaine Maris Moorits rääkis, et neli aastat tagasi oli nende kool väga kehva mainega, kogukonnaga koostöö puudus. Kuna Marisel mitu last seal koolis käimas, otsustas ta asja tõsiselt käsile võtta. Varsti selgus, et direktori vahetus on möödapääsmatu. Direktor on kooli visiitkaart, hea direktor läheb barrikaadidele oma õpetajate eest, jäi mulle Marise jutust meelde.
Uue direktori Kaire Narvaga hakkasid asjad laabuma. Aga Kaire ja Maris, kellel teineteise jaoks kiidusõnadest puudu ei jäänud, rõhutasid, et ilma küla, lapsevanemate toetuseta ei juhtuks suurt midagi.
Et lapsevanemaid koosolekutele ja muudele ettevõtmistele meelitada, selleks tuli ära teha suur töö. Kuidas see õnnestus? Aitas vaid isiklik pöördumine, inimesele rõhutati, et tema osalemine on oluline!! Mõistagi tuli hoolitseda selle eest, et üritused oleks põnevad, kui inimesel igav ei hakka, siis ta tuleb järgmisel korral tagasi.
Kui nägime seda nimekirja, mida Lindi kooli hoolekogu on aastate lõikes ära teinud, siis mitmed meist ahhetasid. Kardinate õmblemise ja piparkookide tegemiseni välja. Mängumajaka loomise nimel tehti kaks aastat tööd, lapsevanemad tegid laada, kus enda käsitöö müüsid jne. Ühtekokku koguti 11 400 krooni …
Lõbus lugu oli kooli logo konkursiga. Alguses võitis logo, mille peal oli mütsiga kass. Aga siis tulid kahtlused, et mis seos meil kassiga on, kuivõrd Lindi kool asub mere ääres, võeti konkursil teise koha saanud hüljes ja pandi talle kassi müts pähe.
Kindlasti aitab lapsi kodukandi külge kinnitada kaluriküla folkloori kogumine, seda teevad nad näiteks ka kaameraga merel. Suur külamaja, kus on lisaks koolile ja lasteaiale ka rahvamaja ja raamatukogu, on noortele õhtuti avatud, majas on kultuuri- ja noorsootöötaja.
Lasteaia juures tegutseb beebikool, sellest mõttest haarasid innukalt kinni ka Kuldre hoolekogulased. Kui koduvallas on juba beebist peale koht, kuhu lapsega tulla, on tõenäosus suurem ,et hiljem jätkatakse samas ka lasteaias ja koolis.
Lindi merebioloogiakool
Igal kevadel käivad Vanavanemad lasteaiarühmades ja koolis rääkimas enda tööst või tegevusest., üheskoos väetakse midagi toredat ette. Ühest sellest külaskäigust saadi innustust, kui juttu tuli merebioloogiast. Nüüd ongi Lindi koolil oma isikupärane suund - merebioloogiaõpe. Meri külje all, loogiline ju.
Projekte tehakse Lindi koolis nii palju, et kõrvaltvaatajale jääb mulje, et õppekasvatustööd ei toimugi, mingi show käib koguaeg. Tegelikult õpitakse ikka ka, kõigil olümpiaadidel ei käida, vaid nendel, mis rohkem meeldib. See taktika on ka edu toonud.
Väga vahva on kuulata, kui palju on kooli varustatud heategevuse käigus. Õuepinke vaja – metsamees tuli palkidega ja tegi valmis. Kostüümid, mida Humana riidepood ei suutnud maha müüa, sai kool endale. Nüüd on neil enamus pidusid kostümeeritult. Üks firma vahetas mööbli välja, vana kinkis koolile. Ka suur akvaarium kooli fuajees on kingitus. See on tõeliselt massiivne, paari mehega seda juba ei tõsta. Aga mõnusat meeleolu loob, kord olid lapsed tulnud direktorile rääkima, et kuldkalad on omavahel tülli läinud. Ja tõesti, kalakesed nügisid üksteist ja pildusid kruusaga, mida olid eelnevalt suu täis võtnud.
Kokkuvõtteks kutsuks ülesse kõiki külaelanikke kooli arengule kaasa aitama, ettepanekuid tegema. Ka esialgu võimatuna näivaid ideid võib olla võimalik teostada. Andke julgelt endast hoolekogule teada, kes tunneb, et tahab Kuldre kooli arengule (peab kasutama ka sõna – ellujäämisele) kaasa aidata. Sinu panus on meile, aga eriti sinu lapsele või lapselapsele väga oluline!
MARGUS KONNULA
Kuldre hoolekogu liige
Mis mõtted tekkisid reisi käigus
Merle Tombak:
Minu jaoks tundub taoline hoolekogu aktiivsus valgusaastate kaugusel, kuid samas näitab reaalsus Lindi näitel, et miski pole võimatu. Head tulemused on võimalikud ainult kooli ja kodu vahelises väga heas koostöös. Ja tahtmises. Tahtmine on peamine.
Egle Oja:
Minule meeldis Tõstamaa koolist see, kuidas oli usaldatud lapsi, nt nende maalide näol. Väga omanäoline oli ka moodne info edastamise viis (teksti tv).
Lindi Lasteaed-Algkoolis meeldis, kuidas kogukond töötas koos ja kogu hingega. Raha ei olnud üldjuhul neile takistuseks, vaid uueks väljakutseks.
Margus Konnula:
Kui kõik veavad valla vankrit ühes suunas, võib päris hea hooga minna ja sugugi mitte kuristiku suunas. Lindi kooli puhul paneb mõtlema, et nad olid kõigest neli aastat tagasi kogukondlikus mõttes sama kehvas seisus kui meie praegu.
Kaire Jõela:
Mulle meeldis koostöö ja sõbralikkus. Eriliselt mõjus üksteise toetamine
Aivo Värton :
Hoolekogu peab kohe hakkama Kuldres beebikooli loomisega tegelema
Kristina Minajev:
Koostöös on kõik võimalik
Karin Hellamaa:
on oluline olla apoliitiline ja parteitu
Aire Täär:
Lindi kooli direktor on eriline ja äärmiselt soe inimene - on näha, et hoolekogu ja kooli vahel on väga hea side
kolmapäev, 27. aprill 2011
Talgud Kuldres ja kiriku juures
Hea külaelanik!
Ootame Sind
laupäeval 30. aprillil
Kuldre-Pihleni küla TALGUPÄEVALE
Kogunemine 10.00 vallamaja ees
Võta kaasa töökindad, kang (kuuride lammutamiseks), paar saega meest oleks suureks abiks
Iga talguline saab kõhutäie talgusuppi ja kingituseks ühe URBANI
NB! Vihmase ilma korral lükkame talgupäeva edasi
Info: Merle Tombak, Kristina Absalon, Merike Marinitseva
Samal ajal korrastatakse Urvaste kiriku ümbrust ja parki.
Ootame Sind
laupäeval 30. aprillil
Kuldre-Pihleni küla TALGUPÄEVALE
Kogunemine 10.00 vallamaja ees
Võta kaasa töökindad, kang (kuuride lammutamiseks), paar saega meest oleks suureks abiks
Iga talguline saab kõhutäie talgusuppi ja kingituseks ühe URBANI
NB! Vihmase ilma korral lükkame talgupäeva edasi
Info: Merle Tombak, Kristina Absalon, Merike Marinitseva
Samal ajal korrastatakse Urvaste kiriku ümbrust ja parki.
reede, 22. aprill 2011
Uhtjärve jooks tuleb sel aastal!
Ümber Uhtjärve jooks
23. juunil kell 18
Võrumaa, Urvaste Kirikuküla
Distants 9 km
Trass on väga looduslik
Start Uhtjärve kõlakoja juures (Urvaste kiriku kõrvalt alla sõita)
Korraldab SK Urvaste
Kontakt Margus Klaar 56491622, margus.klaar@mail.ee
Osavõtt tasuta, registreerimine kohapeal
23. juunil kell 18
Võrumaa, Urvaste Kirikuküla
Distants 9 km
Trass on väga looduslik
Start Uhtjärve kõlakoja juures (Urvaste kiriku kõrvalt alla sõita)
Korraldab SK Urvaste
Kontakt Margus Klaar 56491622, margus.klaar@mail.ee
Osavõtt tasuta, registreerimine kohapeal
neljapäev, 21. aprill 2011
Liikluslinnas avatakse turismihooaeg
Pühapäeval 1.mail kell 13.00 toimub Võrumaal Urvaste vallas Liikluslinnas
Võrumaa Turismihooaja avamine!
Päeva teeb põnevaks:
Võrumaa autokool, Kaitseliit, Lõunapolitsei
Külastajatele pakume avamise puhul
TASUTA sissepääsu, sünnipäevatorti ja suppi!
Tule ja külasta Liikluslinna!
Liikluslinn on avatud 1.maist
E-T suletud
K-R 14.00-18.00
L-P 12.00-18.00
Seoses maakonna turismihooaja avamisega toimub samal paeval:
• 11.00 Rõuges Hüdrotöökoja-muuseumi avamine.
• 12.00 Pokumaa Pokukoda on avatud külastamiseks.
Aivo Värton, 504 5066
http://www.liikluslinn.ee/
Võrumaa Turismihooaja avamine!
Päeva teeb põnevaks:
Võrumaa autokool, Kaitseliit, Lõunapolitsei
Külastajatele pakume avamise puhul
TASUTA sissepääsu, sünnipäevatorti ja suppi!
Tule ja külasta Liikluslinna!
Liikluslinn on avatud 1.maist
E-T suletud
K-R 14.00-18.00
L-P 12.00-18.00
Seoses maakonna turismihooaja avamisega toimub samal paeval:
• 11.00 Rõuges Hüdrotöökoja-muuseumi avamine.
• 12.00 Pokumaa Pokukoda on avatud külastamiseks.
Aivo Värton, 504 5066
http://www.liikluslinn.ee/
Vallaleht postkastis hiljem, internetis olemas
Vallaleht kahjuks ei jõua täna postkastidesse. Põhjuseks Eesti Posti sisemine infosulg. Loodetavasti jõuab leht lugejani laupäeval. Internetis saab lehte näha valla kodulehel urvaste.ee
Taaskord suured vabandused
Vallalehe toimetaja
Karille Bergmann
Taaskord suured vabandused
Vallalehe toimetaja
Karille Bergmann
URVASTE VALLARAHVA KÄSITÖÖNÄITUS
AVATAKSE 24. aprillil kell 12.00
NÄITUS ON AVATUD:
24. aprillil kell 12.00-16.00
30. aprillil kell 12.00-16.00
1. mail kell 12.00-16.00
Võimalusel on näitus avatud veel mõned nädalavahetused.
KÄSITÖÖNÄITUSE AVAMISPÄEVAL
24. aprillil algusega kell 12.00
PEREPÄEV
KUHU OOTAME HÄSTI PALJU LAPSI
KOOS EMMEDEGA– ISSIDEGA
Lapsed saavad meisterdada, värvida ja veeretada mune ning teha muud põnevat
Võimalusel võta ka üks värvitud muna kaasa.
Korraldajad:
MTÜ Uue-Antsla Vanaemad
MTÜ Kaksküla
Ürituse toetuseks on võimalus teha kohapeal annetusi.
NÄITUS ON AVATUD:
24. aprillil kell 12.00-16.00
30. aprillil kell 12.00-16.00
1. mail kell 12.00-16.00
Võimalusel on näitus avatud veel mõned nädalavahetused.
KÄSITÖÖNÄITUSE AVAMISPÄEVAL
24. aprillil algusega kell 12.00
PEREPÄEV
KUHU OOTAME HÄSTI PALJU LAPSI
KOOS EMMEDEGA– ISSIDEGA
Lapsed saavad meisterdada, värvida ja veeretada mune ning teha muud põnevat
Võimalusel võta ka üks värvitud muna kaasa.
Korraldajad:
MTÜ Uue-Antsla Vanaemad
MTÜ Kaksküla
Ürituse toetuseks on võimalus teha kohapeal annetusi.
Teatriõhtu Uue-Antslas
Laupäeval 23. aprillil kell 18.00 Uue-Antsla rahvamajas TEATRIÕHTU. Tsooru külateatri esituses etendub täispikk Raimond Pähni kahevaatuseline tragi-komöödia "Kolmas noorus". Pilet 3€
kell 20.00 Jüriõhtu pidu koos ansambliga Party. Pilet 3 € Ostes pileti mõlemale üritusele 5 €
kell 20.00 Jüriõhtu pidu koos ansambliga Party. Pilet 3 € Ostes pileti mõlemale üritusele 5 €
kolmapäev, 20. aprill 2011
Uus tuleohutuse seadus lõkke tegemisest ja grillimisest
Käes on kevad ning aeg välisteks koristustöödeks, millega kaasneb prahipõletamine. Ühtlasi algab grillihooaeg. Paraku saab ohutusnõuete eiramisest igal aastal alguse hulk tuleõnnetusi, mille tagajärjel hävib elanike vara ning tekib kahju keskkonnale. Järelevalveta jäetud kustutamata lõkkest saab sageli alguse ulatuslik kulu- või metsapõleng, mida päästjatel tuleb kustutada tunde, päevi või halvemal juhul nädalaid.
01.septembrist 2010.a kehtima hakanud tuleohutuse seadusega on muutunud ning täpsustatud nõudeid küttekoldevälise tule tegemisele ja grillimise kohale. Kulupõletamise keelab seadus aastaringselt.
Lõkke tegemise koht
Prahti põletada ja lõket teha tohib mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mittesüttival pinnasel. Lõkkekoha valikul tuleb kõigepealt lähtuda ohutust kaugusest hoonetele, põlevmaterjali ja kütte hoiukohtadele ning jälgida, et tule tegemisega ei kaasneks tuleohtu metsale, taimestikule või turbapinnasele.
Lõkkekoha ohutu kauguse määramisel lähtutakse lõkke läbimõõdust ning kehtiva aasta-aja tuleohtlikkusest:
1. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkke tegemisel peab lõkkekoht paiknema hoonetest või põlevmaterjali hoiukohast vähemalt 8 meetri kaugusel ning metsast tuleohtlikul ajal vähemalt 10 meetri kaugusel. Tuleohtliku aja määrab Päästeamet ning teavitab avalikkust selle algusest ja lõpust. Tuleohtlik aeg jääb vahemikku kevadest kuni sügiseni.
2. Üle ühe meetrise läbimõõduga tule tegemisel peab lõkke tegemise koht paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest või põlevmaterjali hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel metsast.
3. Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule tegemise lõkkekoha valik ja vajalikud tuleohutust tagavad meetmed tuleb kooskõlastada päästekeskusega. Teavitamise korra kohta saab infot päästeala infotelefonilt 1524.
Kohalikud omavalitsused seavad tule tegemisele mõni kord rangemaid piiranguid, mida peab endale eraldi selgitama.
Grillimise koht
Grillimise koha ohutu kaugus hoonest sõltub, kas grillitakse eelvalmistatud söega või põletatakse puid söe saamiseks ise.
- Tahkkütusel töötaval grillseadmel, milles grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali on ohutuks kauguseks vähemalt 2 meetrit. Rõdu loetakse ehitise osaks ning söegrilliga seal toimetada ei tohi.
- Grillseade, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga on ohutuks kauguseks hoonest vähemalt 5 meetrit.
Eelloetletud ja teistsugustel grillseadmetel tuleb grillimise koha ohutu kauguse määramisel lähtuda ka seadme kasutusjuhendis märgitust.
Lõkkekoha ja grillimise koha ettevalmistamine
Ettevaatust! Hõõguvad sädemed võivad tugevama tuulega kanduda kuni 200 meetri kaugusele. Lõkke tegemisel ja grillimisel tuleb lähtuda tervest mõistusest, hinnata tuule tugevust ja suunda, et lendu läinud sädemele ei järgneks tuleõnnetust. Kui lõkkekoha läheduses on hoone, mets, taimestik, turbapinnas või muu objekt, siis võib tuld teha tuule kiirusel kuni 5,4 meetri sekundis, st nõrga tuule korral, mis liigutab ainult peenikesi puid ja puuoksi. Tuleõnnetuse ärahoidmiseks puhasta ka lõkkekoha ja grillimise vahetu ümbrus vähemalt 0,5 meetri ulatuses kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist.
Ohutu lõkke ja grillimise koha ettevalmistamisel tuleb ümbritsev süttimisohtlik kuiv maapind veega märjaks teha, lõkkekoht kivide või mineraalpinnasega piirata. Lõkkekoha täiendav piiramine on vajalik juhul, kui muul viisil ei saa tule levikut ümbritsevale maa-alale takistada.
Tulekustutusvahendid lõkkekohas
Lõkkekohas peab olema vähemalt üks tule kustutamiseks mõeldud tulekustutusvahend, mis vastab lõkke suurusele.
1. Tule kustutamiseks ja selle leviku piiramiseks alla ühemeetrise läbimõõduga lõkke puhul on vähemalt 2 kg tulekustutusaine kogumassiga tulekustuti, ämber, kastekann või muu anum vähemalt 10 liitri veega. Sobib ka kasutamisvalmis veega täidetud aiakastmisvoolik.
2. Üle ühemeetrise läbimõõduga lõkke puhul on sobivaks kustutusvahendiks vähemalt kaks 2 kg või üks 6 kg tulekustuti, ämber, kastekann või muu anum vähemalt 20 liitri veega. Sobib samuti kasutamisvalmis veega täidetud aiakastmisvoolik.
3. Täiendavalt on soovitav lõkke tegemise juurde varuda kululuud või muu vahend materdamiseks, liiva või muid materjale, millega vajadusel tule levik peatada.
Tulekustutusvahendid peavad paiknema lõkketegemise kohas!
Viimane kustutab tule
Lõkke tegemisel ja grillimisel tuleb valvata ning loomulikult viimane kustutab tule!
LÜHIKE OHUTUSE MEELESPEA!
• Metsas tee lõket vaid selleks ette nähtud tähistatud kohas või omaniku loal.
• Lõke tee selleks ettevalmistatud mittepõlevale alusele või kuivanud taimestikust puhastatud mittesüttivale pinnasele nii, et see ei kujuta ohtu hoonetele, puuriidale, metsale, taimestikule või turbapinnasele.
• Lõkkeaseme või grilli ümbrus hoia poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks.
• Tule tegemisel jälgi tuule tugevust ja suunda, et sädemed ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule, turbapinnasele või muule kergesti süttivale.
• Tee lõket, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetri sekundis, mis liigutab ainult peenemaid puid ja puuoksi.
• Hoia käepärast pulberkustuti, ämber veega või aiakastmisvoolik.
• Kasta enne tule tegemist kuiv lõkkekoht ja selle ümbrus veega märjaks.
• Piira lõkkekoht kivide või pinnasevalliga.
• Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, seda valvatakse kuni lõpuni põlemiseni ja kustutatakse veega või summutatakse liivaga.
• Enne lõkke tegemist uuri kohaliku omavalitsuse õigusakte. Tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.
Almar Nuuma
Lõuna-Eesti Päästekeskus
Tuleohutusbüroo juhataja
01.septembrist 2010.a kehtima hakanud tuleohutuse seadusega on muutunud ning täpsustatud nõudeid küttekoldevälise tule tegemisele ja grillimise kohale. Kulupõletamise keelab seadus aastaringselt.
Lõkke tegemise koht
Prahti põletada ja lõket teha tohib mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mittesüttival pinnasel. Lõkkekoha valikul tuleb kõigepealt lähtuda ohutust kaugusest hoonetele, põlevmaterjali ja kütte hoiukohtadele ning jälgida, et tule tegemisega ei kaasneks tuleohtu metsale, taimestikule või turbapinnasele.
Lõkkekoha ohutu kauguse määramisel lähtutakse lõkke läbimõõdust ning kehtiva aasta-aja tuleohtlikkusest:
1. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkke tegemisel peab lõkkekoht paiknema hoonetest või põlevmaterjali hoiukohast vähemalt 8 meetri kaugusel ning metsast tuleohtlikul ajal vähemalt 10 meetri kaugusel. Tuleohtliku aja määrab Päästeamet ning teavitab avalikkust selle algusest ja lõpust. Tuleohtlik aeg jääb vahemikku kevadest kuni sügiseni.
2. Üle ühe meetrise läbimõõduga tule tegemisel peab lõkke tegemise koht paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest või põlevmaterjali hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel metsast.
3. Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule tegemise lõkkekoha valik ja vajalikud tuleohutust tagavad meetmed tuleb kooskõlastada päästekeskusega. Teavitamise korra kohta saab infot päästeala infotelefonilt 1524.
Kohalikud omavalitsused seavad tule tegemisele mõni kord rangemaid piiranguid, mida peab endale eraldi selgitama.
Grillimise koht
Grillimise koha ohutu kaugus hoonest sõltub, kas grillitakse eelvalmistatud söega või põletatakse puid söe saamiseks ise.
- Tahkkütusel töötaval grillseadmel, milles grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali on ohutuks kauguseks vähemalt 2 meetrit. Rõdu loetakse ehitise osaks ning söegrilliga seal toimetada ei tohi.
- Grillseade, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga on ohutuks kauguseks hoonest vähemalt 5 meetrit.
Eelloetletud ja teistsugustel grillseadmetel tuleb grillimise koha ohutu kauguse määramisel lähtuda ka seadme kasutusjuhendis märgitust.
Lõkkekoha ja grillimise koha ettevalmistamine
Ettevaatust! Hõõguvad sädemed võivad tugevama tuulega kanduda kuni 200 meetri kaugusele. Lõkke tegemisel ja grillimisel tuleb lähtuda tervest mõistusest, hinnata tuule tugevust ja suunda, et lendu läinud sädemele ei järgneks tuleõnnetust. Kui lõkkekoha läheduses on hoone, mets, taimestik, turbapinnas või muu objekt, siis võib tuld teha tuule kiirusel kuni 5,4 meetri sekundis, st nõrga tuule korral, mis liigutab ainult peenikesi puid ja puuoksi. Tuleõnnetuse ärahoidmiseks puhasta ka lõkkekoha ja grillimise vahetu ümbrus vähemalt 0,5 meetri ulatuses kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist.
Ohutu lõkke ja grillimise koha ettevalmistamisel tuleb ümbritsev süttimisohtlik kuiv maapind veega märjaks teha, lõkkekoht kivide või mineraalpinnasega piirata. Lõkkekoha täiendav piiramine on vajalik juhul, kui muul viisil ei saa tule levikut ümbritsevale maa-alale takistada.
Tulekustutusvahendid lõkkekohas
Lõkkekohas peab olema vähemalt üks tule kustutamiseks mõeldud tulekustutusvahend, mis vastab lõkke suurusele.
1. Tule kustutamiseks ja selle leviku piiramiseks alla ühemeetrise läbimõõduga lõkke puhul on vähemalt 2 kg tulekustutusaine kogumassiga tulekustuti, ämber, kastekann või muu anum vähemalt 10 liitri veega. Sobib ka kasutamisvalmis veega täidetud aiakastmisvoolik.
2. Üle ühemeetrise läbimõõduga lõkke puhul on sobivaks kustutusvahendiks vähemalt kaks 2 kg või üks 6 kg tulekustuti, ämber, kastekann või muu anum vähemalt 20 liitri veega. Sobib samuti kasutamisvalmis veega täidetud aiakastmisvoolik.
3. Täiendavalt on soovitav lõkke tegemise juurde varuda kululuud või muu vahend materdamiseks, liiva või muid materjale, millega vajadusel tule levik peatada.
Tulekustutusvahendid peavad paiknema lõkketegemise kohas!
Viimane kustutab tule
Lõkke tegemisel ja grillimisel tuleb valvata ning loomulikult viimane kustutab tule!
LÜHIKE OHUTUSE MEELESPEA!
• Metsas tee lõket vaid selleks ette nähtud tähistatud kohas või omaniku loal.
• Lõke tee selleks ettevalmistatud mittepõlevale alusele või kuivanud taimestikust puhastatud mittesüttivale pinnasele nii, et see ei kujuta ohtu hoonetele, puuriidale, metsale, taimestikule või turbapinnasele.
• Lõkkeaseme või grilli ümbrus hoia poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks.
• Tule tegemisel jälgi tuule tugevust ja suunda, et sädemed ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule, turbapinnasele või muule kergesti süttivale.
• Tee lõket, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetri sekundis, mis liigutab ainult peenemaid puid ja puuoksi.
• Hoia käepärast pulberkustuti, ämber veega või aiakastmisvoolik.
• Kasta enne tule tegemist kuiv lõkkekoht ja selle ümbrus veega märjaks.
• Piira lõkkekoht kivide või pinnasevalliga.
• Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, seda valvatakse kuni lõpuni põlemiseni ja kustutatakse veega või summutatakse liivaga.
• Enne lõkke tegemist uuri kohaliku omavalitsuse õigusakte. Tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.
Almar Nuuma
Lõuna-Eesti Päästekeskus
Tuleohutusbüroo juhataja
pühapäev, 17. aprill 2011
Kellel on koer kadunud? (koer leitud)
reede, 15. aprill 2011
Arutame Kuldre kandi tulevikku
Oled oodatud
KULDRE PIIRKONNA KÜLAKOOSOLEKULE
Teisipäeval 19. aprillil kell 19.00 lasteaia saali (peale lastevanemate koosolekut)
Arutame järgmistel teemadel:
1. Kuldre küla talgupäeva kuupäeva paika panemine
2. Millised kohad vajavad kõige enam korrastamist ja abikäsi?
3. Kuhu rajada küla lõkkeplats?
Tule kohale, sest Sinu arvamus on oluline!
Lisainfo: Merle Tombak 56472632, merle@sangastevv.ee
KULDRE PIIRKONNA KÜLAKOOSOLEKULE
Teisipäeval 19. aprillil kell 19.00 lasteaia saali (peale lastevanemate koosolekut)
Arutame järgmistel teemadel:
1. Kuldre küla talgupäeva kuupäeva paika panemine
2. Millised kohad vajavad kõige enam korrastamist ja abikäsi?
3. Kuhu rajada küla lõkkeplats?
Tule kohale, sest Sinu arvamus on oluline!
Lisainfo: Merle Tombak 56472632, merle@sangastevv.ee
esmaspäev, 11. aprill 2011
Südamenädal kutsub kõiki liikuma
Traditsioonilise südamenädala avab sel aastal üle-eestiline liikumispäev „Sinu sammud loevad“, et tuletada kõigile meelde kui oluline on liikumine ja füüsiline aktiivsus südamehaiguste ärahoidmisel.
Südame-veresoonkonna haigused on jätkuvalt Eestis surmapõhjus number üks. Peamised südamehaiguste riskitegurid on suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene liikumine ning puu- ja köögiviljade tarbimine. Lisaks südamehaigustele on liigvähene liikumine seotud enamiku tänapäeva levinumate haigustega.
Viimane Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et 33% inimestest harrastab vabal ajal tervisesporti vaid mõned korrad aastas või üldse mitte.
Oluline on aga teada, et regulaarse füüsilise aktiivsusega inimestel on poole väikesem südame isheemiatõppe haigestumise risk ning veerandi võrra väikesem risk saada insult.
Südamenädalt tähistatakse iga aasta aprilli kolmandal nädalal. Eestis on seda korraldatud juba 1993. aastast. Tänavu on südamenädal pühendatud liikumisele. Südamenädala läbiviimist toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010-2011“ raames.
Pühapäeval, 17. aprillil on üle Eesti avatud liikumisrajad ning toimuvad erinevad liikumist propageerivad üritused, kuhu kõik on oodatud kas lihtsalt kõndima, jooksma, rattaga sõitma või kepikõndi tegema.
Meie liikumispäev saab alguse 17. aprillil Uue-Antsla pargist, kus kõndijad saavad valida kaks marsruuti: lühem distants viib Uue-Antslast Vana-Antslasse ja tagasi, pikem distants viib Uue-Antslast Vana-Antslasse, sealt edasi Kuldre ristteele ja tagasi Uue-Antslasse.
Kuna marsruut läbib ka suuremaid teid, siis võta kindlasti kaasa neoonvest, et autojuhtidele kõndijad hästi
näha oleks.
Kõndimist alustame kell 11.00 rahvamaja juurest.
Võta kaasa ka südamesõbralikke suupisteid, mida ühiselt peale mõnusat kõndimist nosida saame.
Kohtume pühapäeval Uue-Antslas!
Südame-veresoonkonna haigused on jätkuvalt Eestis surmapõhjus number üks. Peamised südamehaiguste riskitegurid on suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene liikumine ning puu- ja köögiviljade tarbimine. Lisaks südamehaigustele on liigvähene liikumine seotud enamiku tänapäeva levinumate haigustega.
Viimane Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et 33% inimestest harrastab vabal ajal tervisesporti vaid mõned korrad aastas või üldse mitte.
Oluline on aga teada, et regulaarse füüsilise aktiivsusega inimestel on poole väikesem südame isheemiatõppe haigestumise risk ning veerandi võrra väikesem risk saada insult.
Südamenädalt tähistatakse iga aasta aprilli kolmandal nädalal. Eestis on seda korraldatud juba 1993. aastast. Tänavu on südamenädal pühendatud liikumisele. Südamenädala läbiviimist toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010-2011“ raames.
Pühapäeval, 17. aprillil on üle Eesti avatud liikumisrajad ning toimuvad erinevad liikumist propageerivad üritused, kuhu kõik on oodatud kas lihtsalt kõndima, jooksma, rattaga sõitma või kepikõndi tegema.
Meie liikumispäev saab alguse 17. aprillil Uue-Antsla pargist, kus kõndijad saavad valida kaks marsruuti: lühem distants viib Uue-Antslast Vana-Antslasse ja tagasi, pikem distants viib Uue-Antslast Vana-Antslasse, sealt edasi Kuldre ristteele ja tagasi Uue-Antslasse.
Kuna marsruut läbib ka suuremaid teid, siis võta kindlasti kaasa neoonvest, et autojuhtidele kõndijad hästi
näha oleks.
Kõndimist alustame kell 11.00 rahvamaja juurest.
Võta kaasa ka südamesõbralikke suupisteid, mida ühiselt peale mõnusat kõndimist nosida saame.
Kohtume pühapäeval Uue-Antslas!
Töötukassa teabepäev tööandjatele
EESTI TÖÖTUKASSA TEABEPÄEV VÕRUMAA TÖÖANDJATELE
13. aprillil Tamula Hotellis aadressil Vee 4, Võru.
PÄEVAKAVA
10.45-11.00 Registreerumine
11.00-11.10 Tervituskõne
Andres Kõiv, Võru maavanem
11.10-12.10 Töövahendus ja töötukassa tugi töötajate värbamisel
Kadri Lühiste, Eesti Töötukassa teenuste osakonna juhataja
12.10-12.30 Ülevaade tööturu olukorrast Võrumaal
Jaan Veeroos, Eesti Töötukassa Võrumaa osakonna juhataja
12.30-12.45 Kohvipaus
12.45-13.15 Iseteeninduse võimalused täna ja homme
Kadri Lühiste, Eesti Töötukassa teenuste osakonna juhataja
13.15-13.45 Vanemaealine tööjõud – võimalused ja väljakutsed
Anu Sark, projekt „Vanemaealised – väärtuslik ressurss tööturul“
13.45-14.00 Mobiilne nõustamine ja karjääriinfotuba
Maarika Ilves, Eesti Töötukassa Võrumaa osakonna karjäärinõustaja
14.00-14.15 Abistavad meetmed puudega inimeste tööle rakendamisel
Malle Kelt, Eesti Töötukassa Võrumaa osakonna juhtumikorraldaja
14.15-14.30 Küsimused - vastused
Osavõtust palume teatada hiljemalt 11.aprilliks telefonil 786 6081 või e-posti teel kulli.velkmann@tootukassa.ee.
13. aprillil Tamula Hotellis aadressil Vee 4, Võru.
PÄEVAKAVA
10.45-11.00 Registreerumine
11.00-11.10 Tervituskõne
Andres Kõiv, Võru maavanem
11.10-12.10 Töövahendus ja töötukassa tugi töötajate värbamisel
Kadri Lühiste, Eesti Töötukassa teenuste osakonna juhataja
12.10-12.30 Ülevaade tööturu olukorrast Võrumaal
Jaan Veeroos, Eesti Töötukassa Võrumaa osakonna juhataja
12.30-12.45 Kohvipaus
12.45-13.15 Iseteeninduse võimalused täna ja homme
Kadri Lühiste, Eesti Töötukassa teenuste osakonna juhataja
13.15-13.45 Vanemaealine tööjõud – võimalused ja väljakutsed
Anu Sark, projekt „Vanemaealised – väärtuslik ressurss tööturul“
13.45-14.00 Mobiilne nõustamine ja karjääriinfotuba
Maarika Ilves, Eesti Töötukassa Võrumaa osakonna karjäärinõustaja
14.00-14.15 Abistavad meetmed puudega inimeste tööle rakendamisel
Malle Kelt, Eesti Töötukassa Võrumaa osakonna juhtumikorraldaja
14.15-14.30 Küsimused - vastused
Osavõtust palume teatada hiljemalt 11.aprilliks telefonil 786 6081 või e-posti teel kulli.velkmann@tootukassa.ee.
pühapäev, 10. aprill 2011
Sotsid tulevad koos pealikuga külla
Hea Sõber!
Kutsun Sind kohtumisele Sven Mikseriga.
Kohtumine toimub Uue-Antsla rahvamajas 14. aprillil kell 14.30-16.00
Kohal ka teised head sotsiaaldemokraadid: Urve Palo, Rein Randver, Karel Rüütli ja Kalev Kotkas.
Tule ise ja võta sõber ka kaasa!
Sinu esindaja Riigikogus
Kalvi Kõva
Kutsun Sind kohtumisele Sven Mikseriga.
Kohtumine toimub Uue-Antsla rahvamajas 14. aprillil kell 14.30-16.00
Kohal ka teised head sotsiaaldemokraadid: Urve Palo, Rein Randver, Karel Rüütli ja Kalev Kotkas.
Tule ise ja võta sõber ka kaasa!
Sinu esindaja Riigikogus
Kalvi Kõva
neljapäev, 7. aprill 2011
Tasub Aunaste saadet vaadata
Paistab, et reedeõhtuses ETV saates "Mida teie arvate?" on üheks arvamusliidriks Urvaste valla tüdruk Marika Tragel. Peale selle veel hulgake tuttavaid nägusid saatepubliku hulgas.
pühapäev, 3. aprill 2011
Meisterdame vaselisi
Urvaste seltsimajas 9.aprillil kl 10.00
VASELISTE TÖÖTUBA
Õpetab Marika Sepp Kreutzwaldi muuseumist
Osalustasu 7 eurotKaasa võtta väikesed tangid traadi lõikamiseks,
vana nahkkinnas, õhukese teraga nuga,suurema silmaga õmblusnõelu, sukavarras nr. 2
Osalemisest andke teada Anne Klaarile tel 5292373 või klaar.anne@gmail.com* Vaselised on muinasaegne rõivaste kaunistamise viis, kuid neid spiraalikesi kasutati ka ehete valmistamisel. Spiraale punuti koos lõngaga või tikiti eraldi rõivastele keerulistesse mustritesse.
laupäev, 2. aprill 2011
Regatt Linda rahvamajas
PIDU 80-ndate STIILIS ANSAMBLIGA REGATT
& DJ GHOST VIDEODISKOGA SUUREL EKRAANIL
LINDA RAHVAMAJAS 9.APRILL KELL 20.00
Kohal baar KINDEL KOHT
PILET : EELMÜÜGIST 7€, KOHAPEAL 8€..., aga NB! 80-ndate stiilis riietatuile taas 7€
Oodata on kohaliku moemaja „STIIL“ värskeimat kollektsiooni ja näpunäiteid eesolevaks hooajaks!
PILET : EELMÜÜGIST 7€, KOHAPEAL 8€..., aga NB! 80-ndate stiilis riietatuile taas 7€
Oodata on kohaliku moemaja „STIIL“ värskeimat kollektsiooni ja näpunäiteid eesolevaks hooajaks!
Laudade broneerimine ja piletite eelmüük
Linda Rahvamajas 4.-8. aprill kell 10.00-12.00 ja 16.00-18.00
Peole kutsub BOOSE SELTS Info tel. 53884307 Eevi
Urvastes oma naiskodukaitse
Naiskodukaiste aktivistid Liisa Aru ja Marje Kangro 2008. aastal Urvastes organisatsiooni tegevust tutvustamas
Eile, 1. aprillil lõid naiskodukaitse aktivistid Urvastesse oma piirkondliku üksuse. Täpsemalt tähendab see, et Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna Antsla jaoskonnast sai kaks jaoskonda. Antsla jaoskonna esinaisena jätkab Inga Niit, Urvaste jaoskond valis oma juhiks Naiskodukaitse taasasutamise algusest saadik selle töös osalenud Marje Kangro.
Vastloodud Urvaste jaoskond hakkab rõhku panema kohalike õppuste ja motivatsiooniürituste läbiviimisele ning loodusmaastike tundmaõppimisele. Jaoskond osaleb Urvaste piirkonna arendamises koos teiste kodanikuühendustega.
Kõik isamaaliselt mõtlevad naised, kes tahaksid omandada oskusi kriisiolukordades hakkama saamiseks, on oodatud naiskodukaitse tegemistega tutvuma ja ka liikmeks astuma. Marje Kangroga saab kontakti telefonil 55553862.
Tellimine:
Postitused (Atom)