Ilmus raamat Marie Heibergist

Üks naine kurbade silmadega – Eesti luuletaja Marie Heibergi õnne ja valu, rõõmu ja mure lugu kirjades” sisaldab Marie Heibergi (1890–1942) kirju Friedebert Tuglasele aastatest 1906–1918. Tänapäeval vähetuntud kirjaniku loominguline tee algas juba varases lapsepõlves ning tema esimene luulekogu „Murelapse laulud” avaldati Noor-Eesti kirjastuse poolt 1906. a., kui Marie Heiberg oli vaid 16-aastane. Teost saatis suur menu, kuid imelapse staatusele järgnesid kurnavad kriisiaastad. Kirjades Tuglasele väljendab Heiberg oma sügavaid armutundeid, mis paraku jäid ühepoolseiks ega pälvinud vastuarmastust. Kirjutatus avaldub intelligentse noore naise julge ja eneseteadlik maailmavaade, mis varjutatuna kahtlustest ja ebastabiilsest vaimuseisundist moodustab lugeja jaoks traagilise ja sügavalt puudutava loo poetessi hääbumisest. Marie Heibergi looming aga on jääv – mitmed Eesti armastatuimad heliloojad on loonud koorilaule Marie Heibergi sõnadele, tema luule ja traagiline elukäik on pakkunud ainest teatrilavastusteks, neist viimasena esietendus 2006. a. Tõnu Kõrvitsa ja Maarja Kangro kammerooper „Mu luiged, mu mõtted”. Lisaks kirjadele sisaldab raamat seni trükis avaldamata luulet, fotosid ja kommentaare. Raamatu koostajad on Iivi Lepik ja Kirsten Simmo. Eessõna autor Viivi Luik. Kujundus ja trükimakett Kadi Pajupuu. Kirjastaja SE&JS. Trükk Tallinna Raamatutrükikoda

262 lk. Koos raamatuga CD, millel luuleõhtu „Üks naine kurbade silmadega…” Teatri- ja Muusikamuuseumi Särevi kortermuuseumis.

Contra sünnipäeva luuleõhtu

22. märtsil, juba 10ndat korda toimunud Contra sünnipäeva luuleõhtul Urvaste vanas koolimajas astusid ametlikus blokis üles Tartu NAKlased Veiko Märka, Piret Jaaks, Olavi Ruitlane, Wimberg, sünnipäevalaps ise, Vahur Afanasjev ja Aapo Ilves. Õhus oli luulet, oma etteasteni jõudsid ka paljud külalised.

traditsiooniline luuleõhtu tulemas

Laupäeval 22. märtsil kell 19.30
Urvaste vanas koolimajas

Contra
34. aasta ärasaatmise
luuleõhtu

Külas külalised
Esinevad esinejad
Luulet loevad luuletajad

(lisaks kuulutustele, et pole päris kindel, kas luulet ainult luuletajad loevad)

Enn Vaino Vaabinas

Vaabina raamatukogus käis reede õhtul armastatud rahvakirjanik Enn Vaino, kellel sel aastal täitub 10 aastat kirjanikustaaži ja senisele 17 raamatule lisandub aasta lõpuks veel 3. Nii et topelt juubel.

Rahvast oli kokku tulnud päris kenasti, arutlused Enn Vaino prototüüpide üle tekitasid palju lõbusust. Kirjanik ütles, et asjast, mida ta ise kogenud pole, ta eriti kirjutama ei kipu, nii sõjaväe-, jahimehe-, kui ka kalamehejutud on oma elamustest. Maapoisist Don Juaniks ta siiski ennast ei tunnistanud.

Enn Vaino annab raamatuid välja oma kulu ja kirjadega.


Kingituseks kirjanikuhärrale ka kohalike naiste joonistatud kruus.

Jaan Ellen 25.06.1937 - 05.03.2008

Eile jättis pärast aastatepikkust haigust selle maailma maha meie armastatud kirjamees Jaan Ellen.
Ärasaatmine esmaspäeval 10. märtsil kell 15 Pärnamäe krematooriumist.
Pilt on tehtud kolme kuu eest Jaan Elleni kodus.

peeter lindsaare konverents

Avastamist vääriva kirjaniku austamispäev
Sõjaväelase sirgjoonelisus, juuraõpingud Tartu Ülikoolis, austus hiiepuude vastu ning muhe huumor, kirjutamaks lugusid oma kodukandi rahvast – see kõik käib Kassi küla kirjaniku Peeter Lindsaare kohta. 24. oktoobril pidasid Võrumaa raamatukoguhoidjad tema mälestuseks Uue-Antsla rahvamajas konverentsi.
Konverentsi avakõnes ütles Riina Ermel, et Peeter Lindsaar on kaudselt pärit siitsamast, praeguse rahvamaja asemel asunud Vastse-Antsla mõisast. Nimelt kohtusid siin mõisa abitööline Juhan Sahkri ja virtin Anna. Neist said kirjaniku vanavanemad, kes ostsid ka Lindsaare sünnikodu – Hansi talu.
Peeter Lindsaare (1906-1990) eluloos on tähtsal kohal Vastse-Antsla vallakool Kuldres, mille juures oli ka kohaliku haridusseltsi raamatukogu. Samuti sattumine Valga poeglaste gümnaasiumisse pärast Nuustaku era-progümnaasiumi lõpetamist. Just selles Valga koolis on käinud samuti meie kandist pärit kirjanik Bernard Kangro.
Leitnandist luuameheks
1928. aastal võeti Lindsaar kaitseväkke, kus ta jäi kõigile üllatuseks üleajateenijaks ja astus hiljem Tondi sõjakooli. Kaasaegsed mäletavad Peeter Lindsaart ühtaegu kultuurilembese ja sirgjoonelise ohvitserina, kes samas ei kannatanud pedantsust. Lindsaar ise olevat toonase kaitseväe juures hinnanud samuti selle haritust. Näiteks peetud pikki vaidlusõhtuid kultuuripoliitika teemadel.
Sõjakeerises sattus Lindsaar teenima nii punaseid kui sakslasi, teda veeti nii vangi kui põgenikelaarisse. Kui ei oleks olnud ennastohverdavat abikaasat Leonidat, ei oleks kirjaniku tervis arvatavasti vintsutustele vastu pannud. Vangla-aastail kirjutas ta oma esikromaani „Vana hobune”, kus pajatab loomast peategelase kaudu muhedalt ja soojalt oma kodukandi inimestest.
1949. aastal läks Lindsaar koos naisega Austraaliasse, kus töötas esmalt kojamehena, hiljem abitöölisena Sidney raamatukogus. Uuel kodumaal kirjutas Lindsaar romaani „…ja sõdurid laulavad” ning veel neli kasarmuromaani. Tegelikult ongi Lindsaar ainus kirjanik, kes on ehedalt kujutanud elu toonase Eesti sõjaväes. Lindsaare kasarmuromaanidest rääkis lähemalt Valga Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Jaan Rapp.
Kokku jõudis Peeter Lindsaar paguluses välja anda 11 teost, sealhulgas uurimustöö eestlastest Austraalias ja Uus-Meremaal. Suure osa neist andis ta välja oma kirjastuses „Luuamees”.
Valmis kirjandusliku Urvaste järjehoidja
Anne Valmas Tallinna Ülikooli akadeemilisest raamatukogust rääkis lähemalt Lindsaarte Austraalia-elust ning Leonida Lindsaare kirjavahetusest August Gailitiga. Ka Anne Valmas ise pidas Lindsaartega veel hiljuti kirjavahetust ning käis külas kirjaniku abikaasal Leonidal. Valmas ütles, et just tänu Lindsaarele on raamatukogus märkimisväärne hulk eesti kirjanike teoseid.
Ere Raag Võrumaa keskraamatukogust ütles kirjanduslikust Urvastest rääkides, et oleks kangesti vaja kogu kihelkonna haridus- ja kultuurilugu ühtede kaante vahele saada. Ta tutvustas ka MTÜ Järjehoidja poolt välja antavat järjehoidjate sarja, mille uut osa ta trükikoja venitamise tõttu veel näidata ei saanud. Nüüdseks on need aga meie valla raamatukogudes olemas. Järjehoidja ühel poolel on lühidalt Peeter Lindsaare elu- ja kirjanduslugu ning teisel poolel Urvaste kihelkonna kirjanike loetelu koos näopiltidega.
Ka Peeter Lindsaare mälestuspäeva korraldas MTÜ Järjehoidja. Toetasid Kohaliku Omaalgatuse Programm ning Võru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond.
Evi Zirk pani välja Kuldre Käsitöötare tööde näituse, mille vastu oli suur huvi ning mitmed esemed vahetasid ka omanikku. Lõpuks mängisid Aivo Männiste, Vaike Põldsepp ja Riina Ermel Peeter Lindsaare ainetel kirjutatud näitemängu „Suur päev”. Kokku pani selle Riina ja tükk rääkis muhedas võtmes lapse tähtede õppimise vaevast ja et mismoodi sa ikka loed „koer”, kui pildi peal on ju pini mis pini. Urvaste valla toel pakkus Nõiariik kõigile osalistele maitsva lõunasöögi.
Airi Hallik-Konnula