Kolmapäev, 31. detsember 2008

Kaks vahvat jõulusündmust

Aastalõpusaginas on blogisse riputamata jäänud mitmed jõulu-uudised. Neist kahe – Kuldre Kooli jõululaada ja Urvaste seltsimaja külaköögi avamise – kohta on pildid üleval ka picasas. Mõlemaid sündmusi ühendab veel see, et nendesse on pandud palju aega ja mõtteid, ilma kõike rahasse ümber arvestamata.
Kuldre Kooli jõululaadal 15 detsembril oli väljas enam kui tosin isetehtud asjade ja toiduga kauplejat. Leidlikkust näitasid üles nii lapsed ise kui nende vanemad, kellest mitmed olid algajatele laadalistele appi tulnud. Laadale olid ostma-müüma kutsutud teisedki vallainimesed ja nii oli paar kauplejat ka väljastpoolt kooli. Suures valikus oli kaarte, ehteid, muffineid ja koogikesi.

Kiiresti osteti ära Heli Kuulmetsa ja tema laste tehtud röstpähklid ja Nõiariigi tüdrukute jäätis isetehtud vahvlites. Populaarsed olid ka Veronika Kaseväli pere jõuluseaded ja Pille Saare pere päkapikud. Antsla gümnaasiumi 10. b klassi noored kogusid müügi kõrvalt annetusi Tilsi lastekodule. Üks noortest rääkis, et heategevusega tegelevad nad juba mitmendat aastat. Mullustel jõuludel kogusid nad raha Võru loomade varjupaigale. Pisut ülevalgustatud laadapilte saab vaadata siit: http://picasaweb.google.com/urvasteleht/KuldreKooliJUlulaat
Urvaste kandi tegemiste aasta võtsime kokku 17. detsembril vanas koolimajas ehk seltsimajas. Pärastlõunal hakati Mariina Kõlleri eestvedamisel endise arstiruumi puupliidi juures verivorste tegema. Kaalika ja piparkookide küpsetamiseks sai ära kasutatud seltsimaja ahjude soojus.
Lubatud üllatuseks oli seltsimaja uue köögi avamine. Pisike, aga tervisekaitse nõuetele vastav köök on ehitatud PRIA külade arendamise meetme 3.2 programmi toel. Avamisele olid tulnud peaaegu kõik kutsutud – köögi projekteerija Kati Kersna (kes aitas ka kõik vajalikud eriprojektid hankida ülikiiresti ja korraldas nii, et kõik need valmisid heategevuslikus korras), ehitustöö juht Tarmo Vaher, kirikuõpetaja, vallavanem ja abivallavanem. Peale selle naiste rahvatantsurühm ning veel pundike seltsimaja tegemistes osalejaid ja eestvedajaid.Jõululaua katmise ajaks ilmus praekõrvaseks veel mitmeid hoidiseid, praekapsast, koduveinist tehtud hõõgveine jm. Pilte saab vaadata siit: http://picasaweb.google.com/urvasteleht/KLakGiAvamineUrvasteSeltsimajas
Minu poolt tänusõnad kõigile, kes lõppeval aastal Urvaste seltsimaja tegemistes osalesid ja võib-olla ka ise ühe või teise asja eestvedajateks olid. Aitäh teile toreda seltskonna ja ideede eest! Kõigile teistelegi rõõmsat aastavahetust ja õnnelikku uut aastat.
Airi Hallik-Konnula

Avaliku Sõna Nõukogu seisukoht sõnastatud

Siit saab lugeda.

Teisipäev, 23. detsember 2008

Vaabina poiss müürseppade võistlusel edukas

Vana-Antsla kutsekeskkooli teise kursuse õpilased Taimar Sügis ja Reno Toom saavutasid Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis Vana-Võidus möödunud nädalal toimunud rahvusvahelisel noorte müürseppade kutsevõistlusel „Jõulukellu 2008” Eesti arvestuses kolmanda koha ja rahvusvahelises arvestuses viienda koha. Noormeeste juhendaja on Andres Aruväli. Juhendaja otseselt võistlusel juhendada ei tohtinud.
Võistlus kannab sel aastal elust lahkunud Vana-Võidu ehitusmaja õpetaja Jüri Sammuli nime, sest just tema oli ettevõtmise suurim toetaja ja organiseerija.
10.- 12. detsembrini toimunud võistluse esimesel päeval tuli laduda columbia kivist kandev sein, aega oli selleks 4 tundi. Teine päev oli mahukam, seitsme tunni sisse pidi mahtuma ka soojustuse ja tuuletõkke panek ja fassaadi ladumine. Vana-Antsla võistkonnal saigi aeg otsa ja müür jäi pooleli.
Kolmandal päeval oli teoreetiline osa, mille punktiarvestust peeti sel aastal eraldi, kuna Soome ja Läti võistkondade jaoks ei jõutud teha võõrkeelseid teste. Kohal olid võistlejad kõigist Eesti kutsekoolidest, kus saab müürsepaks õppida, lisaks kaks võistkonda Lätist ja 1 Soomest.
Viljandi ühendatud kutsekeskkooli ehitusosakonna juhi Rein Kalda sõnul on võistelnud ehitusõpilaste oskused paranenud ja osalevate võistkondade tase ühtlustunud.
«Tartu oli teistest ees, aga üldiselt andis nuputada, kuidas paremusjärjestus paika panna,» lausus Kalda. Rändkarikas sõitis Tartu kutsehariduskeskusse, teiseks jäi Vana-Võidu teine võistkond, kolmandad olid Lohja ametikooli noormehed Soomest, neljandad lätlased ja viiendad ning eesti-arvestuses kolmandad siis Taimar ja Reno Vana-Antslast. Taimar Sügis on lõpetanud Kuldre Kooli.
„Jõulukellu“ toimus neljandat aastat, samal ajal viidi läbi koolitused ehituseriala õpetajatele. Eesti tootjad toetavad jätkuvalt võistlust materjalidega.

MARGUS KONNULA
Võrumaa Teataja, Sakala ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli kodulehe põhjal

Laupäev, 20. detsember 2008

Ruhingu külast kutsikas kadunud

Kadunud 8-kuune kaukaasia ja saksa lambakoera segune koer. Kaal 43 kg; üks kõrv lontis, teine kikkis. Värvuselt helebeež, kaelas oranž kaelarihm. Peaks reageerima nimele Oskar (mitte Ossu).
Kadus selle kolmapäeva öösel vastu neljapäeva või neljapäeva hommikul ( 18.dets). Reede 19.dets. kell 17.40 seisuga ei ole veel koju tulnud.
Teateid ootab numbril 56485054 Mai

Neljapäev, 18. detsember 2008

UVL ASN teema delfis (täiendatud)

Delfis on uudis ASNi otsusest.
Ja ta on ka portaalis http://www.vorumaa24.ee/ praegust peauudis.
Peab muidugi täpsustama, et seisukoht on veel sõnastamata.

Ja veel üks artikkel delfis samal teemal

Sama lugu saab lugeda ka ERR uudistest

Esmaspäev, 15. detsember 2008

Ruhingu rahvas „Maahommikus”

Sel pühapäeval olid ETV saates „Maahommik” Maia ja Valev Parts Ruhingu külast. Nad rääkisid seal oma toekast pensionisambast – tšintšiljakasvatusest. Saate kordus on juba homme, 16. detsembril kl 11.45. Saadet saab vaadata ka internetis: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=88596

Katame koos jõululaua

Kolmapäeval alates kl 15 saab Urvaste seltsimajas näha ja proovida verivorsti tegemist. Huvilistel palume ühendust võtta Mariinaga tel 5236697. Umbes kl 19 katame jõululaua, kuhu on oodatud kõik, kes meie kandi tegemistes kaasa löövad või tahaksid lüüa. Hea oleks, kui omalt poolt vorstikõrvast kaasa toote. Veel parem, kui see on ise tehtud. Võtame seltsimaja tegemiste aasta kokku pisikese üllatusega.

Kolmapäev, 10. detsember 2008

Otsite jõulupärga?

Hei, hei! Kätte on jõudnud jõulukuu. Kui Teil ei ole kodu kaunistamiseks jõulupärgi, siis võin mina aidata. Valmistan: kuuse, männi, pohla, mustika okstest, erinevatest käbidest ja kastanimunadest pärgi. Kontakt: 51920487 Veronika
Siin on mõned näidised. Võimalik ka tellida.



Kagu Mets OÜ omaniku Andres Arikese kiri rahvale

Olla või mitte?

Nagu ühes heas raamatus on mitu peatükki, nii ka selles romaanis, mis räägib „söetehasest“, „söekast“ või minugipärast „surmavabrikust“.

15. november 2008 oli see päev kui OÜ Kagu Mets lõpetas puusöe tootmise ning sellega lõppes ka mitmeid aastaid ümbruskonda häirinud tegevus. Olime ju maikuus lubanud, et kui ei suuda käesoleva aasta lõpuks uuel tehnoloogial tootmist käivitada siis lõpetame tootmise sellisel moel. Utreerides klassikuid - tehtud ! Tahan kogu selle meediakära ja kõige muu peale öelda tänusõnad eeskätt meie otsestele naabritele Salmele, Hiljale ja Idale peredega, kes meid aastaid kannatanud on. Kuid on ka seik, mis teeb meele mõrudaks ja mitte ainult minul. Nimelt nimetas isehakanud linnapreili maarahvast või vähemalt neid, kes OÜ-s Kagu Mets tööl käivad, poolearulisteks, vist ei tajuta enam linnas, kust ja kuidas leib või liha lauale jõuab. Lapsed ikka ütlesid vanasti, et „kes teisel nime annab, see ise seda kannab“.

Igatahes on aeg keerata uus lehekülg ning alustada uut peatükki puhtalt lehelt ning unustada möödanik. Nimetame möödanikust veel need kolm asja, mis inimesi tõeliselt häiris (minu subjektiivsel hinnangul) :
1. Uttegaaside pihkumine õhku (ebameeldiv lõhn sissehingamisel)
2. Korstnast aeg-ajalt väljuv must suits (lihtsalt inetu vaatepilt)
3. Puidu eelkuivatamisel liiga kõrge temperatuuriga tekkiv keemiliste komponentidega segunenud veeaur (ebameeldiv sissehingamisel), mis tekib just selles vahemikus kus puit veel kuivab, kuid söestumise protsess pole veel päris pihta hakanud.

Ülejäänud väited mürast,kärast ja ei-tea-millest-veel jäävad „ooperifantoomi“ pärusmaaks ning võiksime seljuhul väita, et Pokumaa valmimine rikub oma suurte külastajate hordidega ka meie (mõtlen siinkohal neid, kes elavad seal läheduses) igapäevaidülli ja peaksime ikka tõsiselt juurdlema tema sulgemise üle. See polnud võib-olla parim näide kuid sunnib kaasa mõtlema.

Pole kellelegi uudiseks, et soovime jätkata puusöe tootmisega samas kohas ja mahus. Selleks alustame koostöös ekspertidega (selle nädala lõpuks on selge, mis firmaga, nimelt on hinnapakkumise kutsedokumendid edastatud 11 firmale) keskkonnamõjude hindamise protsessi. See on avalik protsess kuhu on kaasatud lisaks ekspertidele ka kohalikud inimesed, kes kõik saavad esitada oma seisukohti ning saada vastuseid neid huvitavatele küsimustele, esitada vastuväiteid jne. See on koht, kus me peaksime kõik erimeelsused selgeks rääkima ja vaidlema. Selle protsessi käigus peaks selgeks saama, kas ning mis tingimustel Kagu Mets võiks üldse jätkata antud territooriumil puusöe tootmist. Või peaks selle üldse lõpetama ja … mis siis edasi võiks saada. Oleme avatud kõikidele pakkumistele ning iga mõte edaspidisest arengust on teretulnud.
Koostöös Margus Konnulaga paneme Urvaste Vallarahva Lehte (http://urvasteleht.blogspot.com/) üles küsitluse, mis annab meile juba väikese ülevaate üldistest hoiakutest ning saame paremini ette valmistada vastuseid üleskerkivatele küsimustele.

Kuid nüüd peamise juurde, mis muutub? Mis teeb uue tehnoloogia nii eriliseks? Milles seisneb tema paremus?
Alustaksin kõigepealt asukohast. OÜ-le Kagu Mets kuuluvate kinnistute sihtotstarve on tootmismaa ning see eeldab, et seal käib mingi tootmine või majandustegevus. Uus ehitatav seade on planeeritud kõige esimese seadme asukohale (teatavasti on meil neid kokku kolm, millest töös olid kaks), mis tänu amortiseerumisele ei olnud viimased kaks aastat kasutuses. See tähendab, et seade (ahi) pole tee pealt otse paista, küll hakkab teda veidi nägema, kui sõita meie territooriumilt mööda Kõlbi küla teed Antsla poole peale nn. Salme teeotsa. Kuldre poolt tulles varjab ta ära sigala ja pinnareljeefid. Küll hakkab aga nurga tagant veidi paistma sildkraana, mis hakkab ehitatavat ahju teenindama. Sildkraana katab ca 560 m2 suuruse pinna ehk ta on 35 m pikk ja 16 m lai ning konksu tõstekõrgus ca 9 m. Seega suurema osa planeeritavast seadmest varjab ära olemasolev tootmishoone ja sigalakompleks, kuid näha jääb ta täies hiilguses naabri Salme pererahvale. Teeme omalt poolt ettepaneku selle probleemi lahendamiseks: võime istutada krundi piirile näiteks puud või heki, mis varjaks otsese vaatepildi, lõplik sõna peaks siinkohal jääma naabrite öelda. Niipalju siis asukohaga seonduvast. Lähme nüüd edasi keerulisemate asjade juurde.


Söe tootmisel on 4 erinevat faasi:

1. Puidu eelkuivatus – söe tootmise efektiivsuse seisukohalt on väga tähtis, missuguse niiskusastmega puitu me kasutame. Mida kuivem puit, seda efektiivsemalt seade töötab ja seda kasumlikum tootmine (jääb ära puidu lisakulu ahju kütmiseks). Momendil on arvestatud, et kui suudame aastaringselt kasutada puitu ca 30 -35 % niiskussisaldusega siis seade töötab „perpetum mobile“ režiimil ja puidu lisakulu tuleb vaid siis, kui soovime ahju üles kütta (peale hooldustöid, puhkuseid). Selleks on seadmel olemas eraldi kuivatuskamber kus retort koos toorpuiduga kuumutatakse keskmiselt 170˚ C juures ca 8 tundi, selle aja jooksul puidust eraldub üleliigne niiskus ning sellise temperatuuri juures ei eraldu gaasi ning kogu veeaur suunatakse kuivatuskambrist otse korstnasse. Saavutame võrreldes vana tehnoloogiaga esimese efekti - puidu eelkuivatamisel eraldub ainult veeaur korstnasse.

2. Teises etapis asetatakse eelkuivatatud puit pürolüüsi kambrisse, kus kõik protsessid hakkavad kiiresti arenema – ahi tõstab retordi temperatuuri ning umbes 280˚ C juures esimesed eksotermilised reaktsioonid algavad. Esimesed uttegaasid sisaldavad juba lisaks veeaurule (puit peab saavutama absoluutse kuivuse, eelkuivati seda ei taga) süsinikoksiidi ja süsinikdioksiidi, samuti väikestes kogustes etaanhappeid, õli ja tõrva. Kõik need eelpool nimetatud komponendid suunatakse põletuskambrisse, kus nad põlevad (aurustuvad) ja suitsugaasid suunatakse korstnasse. Siin on põhimõtteline ja kõige suurem erinevus kasutusel olnud tehnoloogiast. Nimelt on retort pööratud tagurpidi, kõik uttegaasid, veeaur jne. ei saa enam pihkuda välisõhku. Nüüd saavad gaasid liikuda ainult läbi sisemiste ühendustorude kas küttekoldesse või korstnasse (pürolüüsi kambrist küttekoldesse, kuivatuskambrist otse korstnasse). Miks on sisemised ühendustorud paremad kui praegu kasutusel olnud välimised? Välimiste ühendustorude kõige suurem miinus oli, et kuna uttegaaside temperatuurid langesid väga kiiresti ja tõrv hakkas ummistama torusid, siis oli torude pidev ummistumine üheks väga suureks saastatuse allikaks. Kuna nüüd on torud sisemised ja temperatuurid ühtlaselt kõrged, ei teki ummistavat tõrva ning õlid ja tõrvad põlevad ära põletuskambris.

3. 3. Kolmandas etapis tõusevad temperatuurid veelgi ning eksotermilised reaktsioonid jätkuvad ning temperatuuril 380˚ C algab pürolüüsi protsess kus eraldub kõige rohkem lenduvaid orgaanilisi ühendeid, etaanhappeid, õli ja tõrva. Puidust moodustub süsi. Kõik uttegaasid liiguvad läbi sisemiste ühendustorude küttekoldesse kus nad põlevad.

4. Viimases neljandas etapis eemaldatakse valmis puusüsi koos retordiga seadmest ning pannakse koos kinnise retordiga jahtuma. Selleks asetatakse retort avaga vastu maad liivalukule (õhku ei saa juurde) ning antud situatsioonis süsinikühendid absorbeeruvad söele.


Veel on käsitlemata korstnast väljuva musta suitsu teema. Tegemist on mittepõlenud puidugaasi väljumisega korstnast. Ehk kogu probleem oli seotud kolmanda ahjuga ning juhtudel kui kõik 8 retorti töötasid nö. kolmandas etapis ja uttegaase eraldus niipalju, et need ei jõudnud küttekoldes ära põleda. Siinkohal peame tegema lihtsat matemaatikat. Kolmandal ahjul oli 8 retorti, igaüks 7,6 m3 kokku teeb see 60,8 m3 , uuel ahjul on 10 retorti igaüks 2,25m3 kokku teeb see 22,5 m3 seega ca 3 korda vähem. Kuna uuel seadmel on tegemist sama suure põletuskoldega, kui kolmandal ahjul, siis neid probleeme ei saa lihtsalt tekkida.
Võib tekkida õigustatud küsimus: kui tegemist on nii paljude erinevate temperatuuridega, kuidas suudame seda kontrollida. Nimelt on eraldi temperatuuriandurid nii kuivatuskambris, pürolüüsikambris kui korstnajala juures. Kambrite temperatuure saab reguleerida õhutuskanalite kaudu, kõik temperatuuriandurid on ühendatavad arvutiga, mis registreerib pidevalt temperatuure erinevates kambrites.

Olen rääkinud nüüd pikalt ainult headest külgedest, kuid medalil on kaks külge. Esiteks küsimus, kas me ise oleme valmis antud muudatusteks või mõtleme, et nagunii ei muutu midagi - üks jama lõppes ja teine algab. Teiseks ootame keskkonnamõju hindamise esimesi tulemusi ja aktiivset osavõttu aruteludest ning konstruktiivseid ettepanekuid. Kui meil on kõik küsimused selgeks räägitud ja vaieldud ning eksperdid oma hinnangu andnud plaanitavale seadmele, alles seejärel saame hakata uut seadet ehitama ning investeerima.
ANDRES ARIKE


Ekolon ahju üldvaade


Selline peaks siis kogu süsteem välja nägema pealtvaates.

Teisipäev, 9. detsember 2008

Uue-Antslast koer kadunud

2kyla blogist täpsemalt

Lumelükkamise teemaline intervjuu abivallavanem Kristjan Võrnoga

Kuidas toimus lumelükkajate valik? Kuidas oli koostatud grupp, kes otsustas?

Meil on välja töötatud tegutsemisplaan, mis näeb ette avalikku vähempakkumist ehk lihthanget, mis sai kajastatud maakonnalehes. See tähendab seda, et palusime esitada ettevõtetel vähempakkumised meie vallas lumetõrjetöö tunnihindele. Kriteeriumiks oli tõendada seadmete olemasolu ning maksevõlgade puudumine. Hanke väljakuulutajaks oli vallavalitsus ning pakkumised vaatas läbi vallavara komisjon koosseisus pearaamatupidaja ja abivallavanem. Maanõunik Ain Kikas, kes on kolmas komisjoni liige, ei saanud osaleda haiguse t6ttu.


Kui palju oli kandidaate?

I piirkond: Visela, Koigu, Kirikuküla ja Urvaste külad
1) Fie Elli Kurss
2) Rande talu
II piirkond: Ruhingu, Lümatu, Vaabina külad
1) Fie Madis Ingver
2) Fie Elli Kurss
3) A-Veolainen OÜ
III piirkond: Pihleni, Uue-Antsla, Uhtjärve külad
1) Fie Elli Kurss
2) AS Võrumaa Teed
3) OÜ Targama
4) Fie Gunnar Sarapuu
IV piirkond: Kuldre, Toku, Kassi ja Kõlbi külad
1) AS Võrumaa Teed
(Esimesena märgitud pakkumise võitja – blogi toim.)

Mille põhjal välja valiti?

Valiku kriteeriumiks sai madalaim hind. Kvalifitseerumise aluseks oli
hinnapakkumise, seadmete olemasolu tõestamine ning maksevõlgnevuse
puudumise tõendamine. Kui kõikide muude dokumentidega oli kõigil
pakkujatel kõik korras, siis muret tekitas maksevõlgnevuse puudumist
tõendavad dokumendid, mis olid väljatrükina erinevatest
krediidiportaalidest. Olukorra lahendamiseks käskisime
esitada neil Maksu- ja Tolliameti poolt originaaldokumendi järgmiseks
päevaks, millega pakkujad said ka hakkama ning mis võimaldas ka nendega lepingulise suhte alustamist.


Mis on sanktsioonid, kui 10 tunniga tee puhas ei ole?

Sanktsioonid lepingu mitte täitmise eest on võetud kasutusele
esmakordselt ning need määravad trahvirahaks kuni 5000 krooni
lepingukohustuste mittetäitmise eest.


Mida volikogus valikule põhiliselt ette heideti? Kas oleks esiletoodud puudusi saanud vältida?

Volikogu peamiseks mureks oli samuti nagu ka vallavalitsusel Võrumaa Teed AS-i poolt
puudulikult tehtud lumetõrjetöö. Sai antud aru ning selgitusi lumetormist ning sellest, kui tõsise olukorraga oli siiski tegu.
Kindlalt olen ka ise seda meelt, et aktsiaseltsi tööd olid esialgu raskendatud ning olukorda ehk tõesti lahendati liialt aeglaselt.
Olukord sai õnneks lahendatud lisajõudude rakendamisega.
Mida aga õppida antud olukorrast. Kui suudaks Ilmataadi mobiilinumbri endale saada, küll oleks õnnega koos:).
Ilusat jõuluaega kõigile!
Kristjan Võrno
abivallavanem
Urvaste vald

Pühapäev, 7. detsember 2008

Nüüd on aeg viriseda!

Pange kirja, mis on teie ümber halvasti, mis teeb südame täis.
Mul on selle infoga oma plaan, aga sellest kunagi hiljem.

Anonüümsus leiab sellel puhul küll ainult heakskiitu, sest kokkuvõttes ei olegi plaanis kellegi nime avaldada selle info juures.

Niisiis, virisege palun ka need, kes tavaliselt virisemist heaks tooniks ei pea. Ega te sellest hoolimata kõigega rahul pole, eks ole?

Lõbusam on, kui panete siia kommentaariumisse, võib ka mulle meilile urvaste@gmail.com saata

Avaliku Sõna Nõukogu võttis Urvaste Valla Lehe juhtumi suhtes seisukoha

4. detsembril toimunud koosolekul leiti järgmist:

(390) ASN lähtuvalt laekunud informatsioonist, et Urvaste vallalehe toimetaja Margus Konnula on vallavalitsuse ja -volikogu otsusel vabastatud ametist
LAHEND: 04.12.08 Seisukoht: tegevuspraktika põhjal käsiteb ASN Urvaste valla lehte ajakirjandusväljaandena. Toimetaja tegutses loo korrigeerimisel hea tava raames ning loo sisu ei ole moonutatud. Volikogu ja vallavalitsuse reaktsioon seoses rahulolematusega toimetaja tööga oli ebaproportsionaalne ja poliitilist võimu kuritarvitav (sõnastamisel)

See on kopipeist asn.org.ee pealt, kuivõrd asi on sõnastamisel, võib välja tulla veel nüansse, mis selle otsuse tõid. Aga laias laastus on asi selge.

Neljapäev, 4. detsember 2008

Ühinemisplaan

Lugege seda artiklit, keskendumisega Raidali jutule.

Päris metsik idee. Või mis arvab blogi lugeja?

Jõulukuu artiklid Päästeametilt

Hoiatav jõululugu

Rakett pole mänguasi ja laps pole kosmonaut - kasuta ilutulestikku ohutult!

Ja huvitavast projektist "Ajalugu tulest ja veest", kus tutvustatakse, kuidas inimene saab ise vabatahtliku päästjana kaasa lüüa.

Novembri valla leht on ka netis loetav

Kas keegi tahab viimast Urvaste Valla Lehte kommenteerida.
Ma ei oska midagi muud öelda, kui et loeksin heameelega ka mõnda arvamusartiklit.
Mardijutus küll mõningaid sugemeid juba on.
Aga mõni jõulumõtisklus oleks tore. Eriti mõne ootamatu inimese poolt. Nii et see on üleskutse kõigile. Ja mitte ainult jõuludeks.

Teisipäev, 2. detsember 2008

Esmaspäev, 1. detsember 2008

Valla kodulehekülg saab uueks

Leheküljele www.urvaste.ee annab uue näo OÜ New Media Guru ja see peaks käiku minema jaanuaris.
Uuest leheküljest on loota rohkem operatiivsust, sest valla volitatud esindaja saab ise jooksvalt muuta teksti ja üles panna sündmusi.
Üldiselt jääb praegune informatsioon alles, kuid vananenud andmed asendatakse uutega.

Meisterdame jõulupärgi

Sel kolmapäeval kl 18 meisterdame Urvaste seltsimajas Veronika Kaseväli juhendamisel jõulupärgi. Kaasa tuleks võtta suurem kogus 10-15 cm pikkuseid okaspuuoksi (kuusk, mänd, kadakas, elupuu jne) ja kui võimalik, siis ka okste kinnitamiseks sobiv traat ning oksakäärid. Varud on olemas ka kohapeal. Osalusmaks 15 krooni, lastele tasuta.
Info tel 5206001, Airi Hallik-Konnula

Võrumaa Puuetega Inimeste Koja teadaanne

4. detsembril 2008 a. kell 11:00 – 14:00
toimub Rahvusvaheline Puuetega Inimeste päev Võru Kultuurimaja ”Kannel” kontsertsaalis.
Sissepääs kell 10:00
Käsitöö näitus
Asjaosaliste päevakohased sõnavõtud
Aasta parimate invasportlaste ja mälumängurite autasustamine
Taidlejate ja külaliste esinemised
Ühislaulmine, tants ja trall

Võrumaa PIK juhatus

Parim padi on raamat-padi


Reedese Padjasaju Urvastes võitis endise urvastelase Ere Ploomipuu (Hainas) koos lastega tehtud raamat-padi „Mi latsi sõbra”. Teise koha vääriliseks tunnistas kohaletulnud rahvas Veronika Kaseväli „Maasika” ning kolmandaks Tiiu Rämmanni vanast kampsunist tehtud kassipadja.
Kui veel kolm päeva enne Padjasaju päeva ootas seltsimajas hindamist ainult suur ja punane „Maasikas”, ja idee autor Anne Klaar oli juba üsna murelik, siis viimasel hetkel tuli tervelt 11 istepatja juurde.

Ideedepuuduse üle ei saanud kurta – olid mõnusad ristpistetehnikas, heegelmotiividest ja kootud padjad; olid erilise lõikega lillepadjad, põhukott, päikese- ja pilvepadi, hüljes, kass ja maasikas.
Võidutöö kohta kirjutas autor Ere Ploomipuu ise nõnda: „Raamatu lehekülgedel on meie pere laste lemmikud. Kes meist ei teaks Sipsikut või päästekoer Nublut, poleks vaadanud multikat „Lepatriinude jõulud”, joonud Limpa limpsi või söönud wõromaiseid Jussi viinereid – kõik mõnusad ja eestimaised. Pokud ja Puukogi on omakandi rahvas!
Raamat-padi pakub lisaks pehmele pepualusele ka mitmeid tegevusi. Kes oskab, saab tähtedest laduda sõnu – piilu taskusse, vahest on seal ka magus üllatus. Kel soovi, võib punuda patsi Lottele või Pokule. Pisike Richard aga leidis, et täitsa tore on näpitseda jalgpalli ja puulehti ning uurida isekujundatud helkurit. Liblikas aitab raamatus järge hoida, leia talle sobiv koht!” Ta lisas, et raamat-padi valmiski koostöös laste – 8-aastase Lisette ja 10-kuuse Richardiga.
Tegijate innustamiseks loosisime ülejäänud padjameistrite vahel välja veel kolm käsitööraamatut. Fortuunaks oli õhtujuht Merle Tombak
Padjasaju korraldas Urvaste Külade Selts, auhinnad ja suupisted said ostetud Urvaste valla toel. Lisaks konkursile andis Riina Ermel nukuetenduse, Merle Tombak tegi vabariigi juubeliaasta lõpu tähistamiseks asjakohase laulumängu ning Marika Meier õpetas sokinukkude valmistamist. Õhtu jätkus traditsioonilise kohvikklubiga, mida vedas Endla Piiritalo Rõuge kandist.
Airi Hallik-Konnula

Urvaste on Lõuna-Eesti parim turismi toetaja

Möödunud kolmapäeval sai Urvaste vald tiitli „Parim turismi toetaja”, mille sihtasutus Lõuna-Eesti Turism andis välja 11. korda.
Konkursi mõte on motiveerida omavalitsusüksusi ja turismi arendusorganisatsioone Lõuna-Eesti turismipiirkonna arendamisel ja konkurentsivõime tõstmisel.
Urvaste kõrval konkureerisid tiitlile Viljandi, Elva, Tõrva ja Võru linn, Kanepi, Karksi ja Jõgeva vald.
„Kaalukausiks sai see, et Pokumaa saaga on olnud ilmatu pikk ja et üks oluline osa Pokumaast on nüüd valmis,” ütles SA Lõuna-Eesti Turism juhataja Marika Kool. „Loodetavasti aitab see tunnustus kaasa Pokumaa teemapargi valmimisele,” lisas ta.
Marika Kooli sõnul kandideeris ka Kanepi vald parima turismitoetaja tiitlile seoses Pokumaaga, kuid otsustamine ei olnud raske, kuna Urvaste vald on olnud selle projekti eestvedajaks juba palju aastaid.
Sama konkursi – „Ehe Lõuna-Eesti” – raames valiti välja ka parim turismiobjekt. Õigemini kaks, sest tiitel läks jagamisele Dorpati konverentsikeskuse ja Haanjamehe talu vahel. Ära märgiti veel Piusa Ürgoru Puhkekompleks Võrumaal, Otepää Seikluspark ja Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus ka seekordsed võitjad välja kuulutati.
Konkursi üldeesmärgiks on tõsta Lõuna-Eesti kui turismipiirkonna mainet ja konkurentsivõimet. Alates käesolevast aastast pööratakse hindamisel enam tähelepanu nominentide panusele Lõuna- Eesti turismiregioonile iseloomuliku elulaadi väärtustamisel ja propageerimisel.
Marika Kool tunnistas, et auhind ise on pigem sümboolne (tänavu näiteks kepikõnni kepid), olulisem on tunnustus ise ja selle info jõudmine inimesteni.
Varem on Võrumaa valdadest parima turismi toetaja tiitli saanud Rõuge ja Haanja vald.
Airi Hallik-Konnula

Siin ka korraldajate selgituskiri, miks just Urvaste vald tihedas konkurentsis parimaks turismitoetajaks sai:
Tänu Urvaste vallale on edukalt käivitunud Pokumaa teemapargi tegevus. Pokumaa teemapargi külastuskeskuse Pokukoja ehitus sai teoks, sest Urvaste vald võttis riski piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist toetatud Pokumaa Sihtasutuse projekti „Pokumaa teemapargi väljaarendamine koos vajaliku tugiinfrastruktuuriga” omafinantseeringu tagamisega. Projekti kogumaksumus 13 327 017 kr. Projekti käigus valmis Pokumaa külastuskeskus Pokukoda, mida on selle lahtiolekuaja esimese 4 kuu jooksul (alates 12. juuni 2008) külastanud ca 21 000 turisti. Atraktiivne ja Eestis ainulaadne Pokumaa teemapark aitab elavdada Lõuna-Eesti kultuurielu ja arendada loodushoidu, edendada kultuuri-ja keskkonnasõbralikku turismi ning tõsta kohalikku tööhõivet. Tänu Pokukoja suurele külastatavusele on Urvaste, Kanepi jt lähivaldade toitlustus- ja majutusettevõtted saanud lisakülastajaid ja -tellimusi.
Eraldi esiletoomist väärib Urvaste vallavalitsuse ametnike aastatepikkune töö Pokumaa Sihtasutuse tegevuse toetamisel ning teemapargi praktilisel arendamisel. Vald on teinud koostööd Põlva maakonna Kanepi vallaga rahastamise planeerimisel ja ehitusdokumentatsiooni vormistamisel.
Urvaste vallas on sisse viidud toetus alustavale ettevõtjale, mida on soovitatud kasutada turisminduse või turismi toetavate tegevustega alustamiseks (nt on toetatud liikuva nukuteatri rajamist). Eeltaotlustest on teada, et tuleval aastal on kohalikel inimestel toetuse abil plaanis rekonstrueerida mitu suitsusauna valla eri piirkondades, mis võimaldab mitmekesistada turismiettevõtlust ja pakkuda lihtsamat majutusteenust telkimise ning varjualuste kasutamisega.
Urvaste seltsimaja ja Uue- Antsla kultuurimaja rekonstrueerimisprojektid koos mitmekülgsete käsitööga tegelemise võimaluste loomisega annavad lisavõimalusi turismiteenuste arendamisel. Värkstubades traditsioonilise käsitööna valminud meened ilmestavad juba praegu Pokukoja müügiletti. Urvaste seltsimajas valmiv köök võimaldab Urvaste valla põllumajandustootjail ja väiketöötlejail liituda Võrumaa kohaliku toidu võrgustikuga.
Lisaks on Urvaste vald nii toetanud kui läbi viinud loodushoiuga seotud projekte, nt Eesti suurimate põlispuude seisukorra parandamine. Pidevalt on hooldatud loodusväärtuste ümbrust ja nende juurde viivaid teid (Tamme- Lauri tamm, Mäe- Lõhtsuu tamm, Siiriuse kask).
Urvaste valla tegevus Pokumaa teemapargi rajamisel ja koostöö edendamisel teiste mittetulundusorganisatsioonide, ettevõtjate ja omavalitsusüksustega on mõjutanud ja mõjutab ka edaspidi positiivselt nii Võrumaa kui kogu Eesti turismi arengut ja konkurentsivõimet. Urvaste vald on vääriline kandma parima turismi toetaja tiitlit.