neljapäev, 24. veebruar 2011

Mida saab tulevane Riigikogu teha Urvaste arengu heaks?

Tänasel Eesti Vabariigi aastapäeval algavad ka uue Riigikogu koosseisu valimised. Tänasest kuni 2. märtsini saab oma häält anda ja muuta arvuti teel, 28.02-02.03 saab hääletada jaoskondades väljaspool oma elukohta. 6. märtsil saab valida oma koduvalla valimisjoskonnas.

Urvaste Külade Selts ja seltsing Roheline Urvaste (kokku 34 inimest) küsisid kümne kandidaadi käest seisukohta kolme meie piirkonna arengut puudutava küsimuse kohta. Valisime küsitletavad välja selle järgi, et nad eeldatavasti on teistest kandidaatidest rohkem kursis siinkandi elu ja arenguprobleemidega. Nõnda jäid sõelale hiljutine Võru maavanem Ülo Tulik, endine Põlva maavanem ja praegune Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas, samuti pikemat aega Põlva maavanema ametis olnud Priit Sibul ning erinevatel siinkandi aruteludel osalenud Ivari Padar ja Kalvi Kõva. Teiseks valisime välja kandidaadid, kes meile teadaolevalt on lähikonnast pärit või elavad siin – Kurmet Müürsepp (Antsla), Alar Nääme (Urvaste), Aivar Rosenberg (Sulbi), Kaido Kõiv (Kanepi).
Kahjuks ei leidnud vastamiseks aega Tulik, Padar ja Kõva.

See-eest on laekunud vastustes hulganisti ideid ja mõtteainet. Näiteks leitakse, et nii kõvakattega Kanepi tee küsimus kui Pokumaa rahastamisprobleem nõuavad selgemat riigi prioriteetide paikapanekut. Aivar Rosenberg aga saatis meile viimased Kanepi tee liiklusloenduse andmed, mis annavad lootust, et selle tee kõvakatte alla viimine nihkub järjekorras ettepoole. Ess-soo kohta on üldine arvamus, et majandusedu ei tohi tulla meie ja meie laste elukeskkonna arvelt. Isiklik kogemus Ess-soos käigust on kõigil neljal lähikonnast pärit kandidaadil.

Head lugemist ja kaasamõtlemist!

1. Kas ja kuidas saate Riigikogus kaasa aidata Kanepi-Antsla tee kõvakatte alla viimisele, mis teadaolevalt on üks viimaseid olulisemaid ühendusteid keskuste vahel, mis seni on kruusakattega?

URMAS KLAAS (RE): Tolmavad ja kulunud kattega kruusateed on Kagu-Eesti jaoks suur probleem. Meie eripära näiteks Ida-Virumaaga on väga tihe teedevõrk. Olen veendunud, et Riigikokku valitud Kagu-Eesti saadikud peavad tegema tihedamat ja reaalset koostööd Kagu-Eesti saadikurühmas ja selle saadikurühma üks ülesanne peab olema ka riikliku programmi "Kagu-Eesti kruusateedele tolmuvaba katete ehitamine" algatamisele kaasa aitamine.
AIVAR ROSENBERG (RE): Antsla-Kanepi teel tehtud 2010 aasta liiklustiheduse loenduse andmetega annab küll riigikogu liikmel tööd teha et tee kõvakatte alla viia (lisatud 2010 liiklusloenduse andmed)
KURMET MÜÜRSEPP (IRL): Kindlasti saan kaasa aidata Kanepi- Antsla tee mustkatte katmisele. Olen ennast positsoneerinud ikkagi Antsla ja Urvaste valla kandidaatiks Riigikogu valimistel ja sellest tulenevalt ajan valituks osutamise korral ka mõne kohaliku asja korda . Siin nimekirjas on muude asjade hulgas Kanepi- Antsla tee remont. Juhul kui IRL saab koalitsiooni ( mida ma loodan) on kindlasti võimalik otsustajaid mõjustada positivses suunas. Selle juures saab lisaks liiklussageduse mõõdikule , rõhutada tee olulisust meie turismi valdkonnale, Urvaste koolile ja eks see näis millele veel. Minu isiklik huvi on siin samuti olemas, kasutan sageli seda teed.
ALAR NÄÄME (KE): Kindlasti toetan antud teelõigu kõvakatte alla panemist. Kaasa saab seda aidata Regionaalse arengu seaduse sisse viimisega, millega sätestatakse maapiirkondade arenemise käigud. Pooldan ka seda, et omavalitsuse tulubaas läheks samale tasemele, milline see oli enne ja aktsiisist eraldatav raha kohalikele teedele peab suurenema.
KAIDO KÕIV (RE): Selle eest on vaja kindlasti seista, seda teed kasutab väga palju inimesi. Tean seda teed ja tema vajadust väga hästi. Tuleb katsuda see tee teehoiukavasse sisse saada või ettepoole nihutada. Meiekandi meeste teha, tugeva erakonna toel.
PRIIT SIBUL: IRL programmiline eesmärk: IRL koostab kava selle kohta, kuidas muuta kõik Eesti arvestatava kasutusega kruusateed aastaks 2030. tolmuvabaks. Kuna elan siinsamas ja olen selle tee tihe kasutaja, siis on see mulle endale ka oluline ning kavatsen seista, et see tee oleks nimistu esimeses osas. Kõige esimene ülesanne on saada tee riikliku teehoiu kavasse.
MARGUS LEPIK (RE): Probleemne teelõik tuleb lisada teehoiukavasse ja sellise ettepaneku saab Riigikogu liige teha. Sellele peavad eelnema ka uuringud tee kasutustiheduse kohta. Olen osalenud sellealasel nõupidamisel Urvaste vallas ja loodetavasti on vald käivitanud seal kokkulepitud

2. Kas toetate kohalikke elanikke Ess-soo kaitsmisel või seal turba kaevandamist majandusliku tulu saamise eesmärgil? Miks?

URMAS KLAAS (RE): Inimeste kodusid ei tohi ohtu seada. Lühiajaline kasu ei tohi küsimärgi alla panna sügavamaid väärtusi. On mõistlik, kui leitakse adekvaatne tasakaal majanduse ning elukeskkonna vahel.
AIVAR ROSENBERG (RE): Toetan Ess-soo kaitsmist. Kasutame ka ise sood lastelaagritele loodusõppe läbiviimisel.
KURMET MÜÜRSEPP(IRL): Olen Ess-soo temaatikas elanikega ühes paadis. Kahjuks puudub mul täielik ülevaade viimaste arengute osas. Viimati soos käies jäi mulje , et seal oleks vaja re-kultiveerimist teha aga selles osas tuleb mul põhjalikumalt teemasse süveneda. Tore muidugi oleks kui seal ka majandustegevust arendataks, pean silmas marjakasvatust, või midagi sellist "pehmeid" tegevust. Peame ju meeles pidama , et majandust on vaja arendada ja töökohad on kõigile olulised
ALAR NÄÄME (KE): Jah toetan. Põhjuseks on juba see, et olen ise seal lapsepõlves jõhvikaid korjamas käinud ning ma ei näe seda et selle üsna pisikese soo turba kaevandamisest saadav kasu kaaluks üle selle kohaliku ökosüsteemi säilimise. Kindlasti seisan selle eest, et Urvaste inimesed, mina nende hulgas, saaksid nautida Üle-euroopalise tähtsusega kooslust.
KAIDO KÕIV (RE): Ess-sood peaks ikka kaitsma nii kaua, kui võimalik. Eestis on niigi palju kaevandusi, kus juba kaevandatakse. Mu vanaema elas kunagi Ruhingu külas ja ma olen ristitud Urvaste kirikus. Mäletan, kuidas seal marjul käisime, kui väike olin.
PRIIT SIBUL: IRL programmiline seisukoht: Eesti majandusedu ei tohi tulla meie ja meie laste elukeskkonna arvelt. Eesti ei tohi olla koht, kus looduse pöördumatu hävitamine on konkurentsieelis. Keskkonnapoliitikat kujundades lähtume sellest, et meie elukeskkond paraneks, riskid meie elule ja tervisele väheneksid ja meie lastel oleks ka tulevikus võimalik nautida vähemalt sama mitmekesist ja puhast keskkonda kui meil on praegu. Meie roheline mõtteviis toetub sellele, et hooliva ja vastutustundliku toimimisega saavad loodushoid ja majanduskasv teineteist toetada, luues nii kogu ühiskonnale täiendavaid võimalusi. Selle eeldus on teadlik planeerimine, vastutustundlik tarbimine ning end maailmas tõestanud keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine ning uute tehnoloogiate väljatöötamine Eestis. Samas ei ole loodushoid ja majanduskasv üksteist välistavad eesmärgid. Kui poliitikat kujundada õigesti, siis nad pigem toetavad üksteist, luues nii kogu ühiskonnale täiendavaid võimalusi. Suuri, nii inim- kui ka looduskeskkonda mõjutavaid otsuseid ei tohi teha umbropsu.
Kahjuks ei ole minul sellele küsimusele konkreetse vastuse andmiseks piisavalt vajalikku teavet. Kui kohalikud inimesed võidaksid oluliselt toasooja hinnas, siis ma arvan, et see oleks piisav argument, et kaevandamist arutada.
MARGUS LEPIK (RE): Kahjuks pole mul hetkel piisavalt informatsiooni Ess-soo juhtumi kohta. Minu üldine seisukoht on, et Eestimaa loodusväärtused vajavad kaitset ja olen valmis vajadusel andma oma panuse ka Ess-soo kaitsmisel.

3. Kas Pokumaa peaks saama regulaarset toetust riigieelarvest ja kui palju?

URMAS KLAAS (RE): Pokumaa ei ole kommertsüritus ning seetõttu ei suuda ta end ise ära majandada, mis ei tähenda, et ei tuleks püüelda suurema omatulu poole. Riigi abi on kindlasti vajalik, selle suurus peab olema läbi analüüsitud, mina selle suurust huupi pakkuma ei hakka.
AIVAR ROSENBERG (RE): Arvan, et Pokumaa peaks saama veel teatud perioodi riigieelarvelist toetust ja liikuma siiski iseseisva majandamise poole.
KURMET MÜÜRSEPP (IRL): Pokumaa peab saama regulaarset riigieelarvelist toetust. Toetus peab olema ca. 80 tuh. eurot aastas millest 50 tuh kulub investeeringute toetuseks ja 30 tuh. igapäevaseks kasutamiseks. Samas arvan, et Urvaste valla panus võiks olla märgatavalt suurem kui tänane ca 600 eurone toetus aastas.
ALAR NÄÄME (KE): Minu andmetel on riik üks osaline antud projektis ja peaks siis ka selle jätkusuutlikuse pärast muret tundma. Kui me vaatame Urvastet eemalt siis võiks see olla Urvaste üks tunnuseid. Me kõik teame mida Urvastest teatakse - Tamme-Lauri tamm, Contra ja kindlasti on Pokumaa üheks Urvaste visiiitkaardile pandavaks tõmbeobjektiks. Minu nägemuse järgi võiks Pokumaa areneda selliseks nagu hr. Edgar Valter seda ette on kujutanud ja kui selleks on riigi tuge vaja siis oleks see mõistlik. Loomulikult olen selle poolt, et minu sünnipaik areneks. Olen aru saanud, et Pokumaa normaalseks eksisteerimiseks oleks vaja ca. 64000 eurot. Toetan seda projekti, kuna maal on iga töökoht olulise tähtsusega.
KAIDO KÕIV (RE): Pokumaa peaks eelkõige suutma end ise ära majandada, kirjutades projekte, tegema rohkem reklaami jne. Riik võiks toetada projektide omaosalusega, mingite investeeringutega, kust hakkab lisatulu tulema. Riik võiks teha tee tolmuvabaks.
PRIIT SIBUL (IRL): Otse Pokumaa SA toetamist riigieelarvest ma ei toeta. Minu jaoks tuleks kõne alla kui Pokumaad käsitletaks kultuurilise objektina, kus oleks võimalik lastel saada loodusteaduse alaseid teadmisi. Toetan, et algkooli tasandil võiksid Eestimaa koolilapsed külastada Pokumaad. Selleks, et külastada ürgset loodust ning avastada ja kogeda seda, millest mujal ei ole võimalik osa saada. Neid ekskursioone/külastusi võiks riik läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös Keskkonna- ja Kultuuriministeeriumiga toetada. Selle eelduseks oleks kindlasti Pokumaa senisest aktiivsem populariseerimine-tutvustamine (multifilmid, lavastused jne), et lastele oleks Pokumaa tuttavam.
MARGUS LEPIK (RE): Pean jälle kahetsusega tõdema, et ei tea Pokumaa probleemi sisu ja rahavajadust. Kahtlemata on kahestusväärne, et ilus turismiobjekt ei ole väärilist kasutust leidnud. Eesti riik peab lähiajal täpsustama riigieelarvest toetust vajavate objektide loetelu ja vajaminevad summad ning tegema pikemaajalise rahastamise kava.

esmaspäev, 21. veebruar 2011

Kaugtöökoolitus homme Kanepis - veel on kohti

22 veebruaril
Kanepi Seltsimajas
Kell 9.30

Kaugtöötaja kui ettevõtja koolitus

Maht: 8 akadeemilist tundi

Sihtrühm: Kanepi kandi ettevõtlikud ja algatusvõimelised inimesed, kes soovivad luua oma ettevõtet ning töötada oma linna või valla kaugtöökeskuses. Kaugtöökeskus kujutab endast inimeste elukoha lähedal asuvaid tööruume, kus on tagatud tingimused kaugtöö tegemiseks.

Eesmärk
Kaugtöötaja kui ettevõtja koolituse eesmärgiks on luua eeldused oma ettevõtte käivitamiseks suurendades teadlikkust, võimaldades oskuste omandamist ja ettevõtliku hoiaku kujunemist.

Õppekava sisu

Kaugtöötaja kui ettevõtja
Eesmärgiks on, et õppija:
teab mis on ettevõtlus ning missugused on selle vormid;
teab, kuidas alustada ettevõtlusega;
teab, mis on äriplaan ja selle põhialused;
teab, kes on ettevõtja ja missugused on ettevõtja isikuomadused ning mõtteviis.

Teemad:
Mis on ettevõtlus?
Ettevõtluse vormid – väikeettevõtlusele sobivaimad
Kuidas alustada ettevõtlusega?
Eduka äri alustalad
Mis on äriplaan ja selle koostamise põhialused?
Kes on ettevõtja ja missugused on tema isikuomadused?
Ettevõtja mõtteviis

Koolitajad: Heidi Grenman
Korraldab: MTÜ Kanepi Kommunikatsioonikeskus

Registreerimine ja info:
Enn Ruusmaa
GSM 5036304
E-mail: ennruusmaa@gmail.com

pühapäev, 20. veebruar 2011

Sünnipäevapidu seltsimajas


PALJU ÕNNE, EESTI!
Urvaste seltsimajas 25. veebruaril kl 16

Räägime Kuldre ja Urvaste elu edendamisest – valmis said uued arengukavad!
Ideekohvik URBANI uutest kasutusvõimalustest
MEIE INIMVARAST – TÜ Pärnu Kolledži lektor Valter Parve
Pidupäevatort ja tantsuklubi elava muusikaga
Saab osta kohalikku käsitööd
Võimalusel võtke kaasa vahetusjalatsid!
Vajadusel avatud laste mänguring (andke teada Annele tel 5292373)

Korraldaja Urvaste Külade Selts (Airi tel 5206001), projekti „Urvaste külakogukondade tugevdamine innovatsiooni ja kaasamise abil“ toetavad Urvaste vald ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital



kolmapäev, 16. veebruar 2011

Võimalus osaleda KUDUMISGRAFITI tegemises


Tere kallid käsitöömeistrid ja teised tublid tegijad!

Eesti Käsitööõpetajate Selts koos Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga kutsuvad osalema projektis KUDUMISGRAFITI, mille mõte seisneb 2011.a. koolinoorte laulu- ja tantsupeo dekoreerimises kaunite värviliste kudumitega Tallinnas Tammsaare pargis.

Kudumise materjalid tuleks valida enda äranägemise järgi, kasutades ära ka vanu lõngajääke või harutatud lõnga ja kudumeid, riideribasid, nahka, erinevaid tekstiile, narmaid tutte jne. Kena oleks kasutada maa ja ilma värve: aastaaegade värvid,ilmastiku värvid, looduses esinevad värvid. Kudumise algus võiks olla juba täna. Kutsume kõiki koole, seltse, ühinguid, üksikisikuid kuduma vaba fantaasiat.

Grafiti kudumisel sobib just taaskasutatud materjal, sest kudumid eksponeeritakse õues ja seepärast on ette antud orienteeruvad mõõdud: 150x70cm, 150x30cm, 150x15cm. Mõõdud ei pea olema absoluutse täpsusega. Kudum ju venib nii- ja naapidi. Kududa võib triipe, kirju, oma piirkonna eripära aga ka lihtsalt põnevaid pindu, auke, pitse ja mida veel! Lisada narmaid, tutte. Valmis fantaasiakudumeid ootan enda kätte 01.maini 2011, et edastada need siis Tallinnasse.
Toredat kudumist!
Meeleolu loob kindlasti kui vaatate internetist märksõna knitgraffiti alt. Palun anda märku, kes on nõus projektis osalema. Info: 5041602tkallion@gmail.com; tiinakallion@hot.ee Tiina KallionVõrumaa käsitöö ja kodunduse ainesektsiooni juhtEesti Käsitööõpetajate Selts “Aita” Võrumaa esindaja

Kalvi Kõva tuleb rahvaga kohtuma

Hea Urvaste valla elanik. Ootan Teid 21. veebruaril kell 16.30 ümarlauale Kuldre Kooli, et üheskoos arutada Kagu-Eesti elu ja arengu üle. Kohtumisele on oodatud Kõik Urvaste valla elanikud, volikogu liikmed, külavanemad ja haridustöötajad. Antud teemadel arutavad ja Teie ettepanekuid kuulavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu kandidaadid.
Olete oodatud!
Lugupidamisega, Kalvi Kõva tel 5216732

teisipäev, 8. veebruar 2011

Lumesaun Nõüiariigis


Loe Maalehest

esmaspäev, 7. veebruar 2011

Anneli Viitkin Uue-Antslas teisipäeval kell 16

Sotsiaaldemokraatide saadikukandidaat Anneli Viitkin tutvustab teisipäeval 8. veebruaril kell 16 Uue-Antsla rahvamajas oma ideid.

pühapäev, 6. veebruar 2011

11. veebruar on Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 päev!

Seoses 112 päevaga toimub Lõuna-Eesti päästekomandodes 11. veebruaril avatud uste päev. Päästjad räägivad hädaabinumbri teemadel, selgitavad kuidas teha hädaabikõnet ja kuidas anda täpne teejuhatus, et hätta sattunud inimesteni võimalikult kiiresti abi kohale jõuaks.

Euroopa 112 päeval on kõigil eurooplastel suurepärane võimalus tuletada meelde numbrit 112, mis võib päästa elu! On ju elu kõige ilusam kingitus universumis ja selle päästmisel loeb iga sekund. Seetõttu räägime Euroopa 112 päeval oma sõpradele 112-st, ohutusest ja turvalisusest, et igaüks meist saaks end tunda julgemalt ja kindlamini, kui varem.

Komandokülastuseks palume suurematel gruppidel tulekust ette teatada.

Kontaktid:
Võru komando
Räpina mnt 20A, Võru linn 65606
Komandopealik Aivar Lai
tel. 782 7121, 524 2920
e-post: aivar.lai@rescue.ee

Antsla komando
Kreutzwaldi 1, Antsla 66403 VÕRUMAA
Komandopealik Toomas Sloog
tel. 785 5501, 505 2101
e-post: toomas.sloog@rescue.ee

reede, 4. veebruar 2011

Koerad ketti !

Veel mõned aastad tagasi, kui jõule peeti musta maaga, kirusime taevataati, et miks küll maad ei kata paks lumevaip. Möödunud aasta talve algus, detsembrikuu ja uue aasta jaanuar meenutasid tõelist talve, millesarnast polnud isegi vanemad meie eesti asukad näinud.Taevast sadas lund lausa iga päev, Ida-Virumaal oli kohati selle paksus üle meetri.
Paksu lund ja halbu liiklustingimusi ei kirunud mitte ainult autojuhid vaid ka jalakäijad, keda katustelt varitsesid surmatoovad jääpurikad. Majaomanikud ja suurte marketite haldajad pidid ränkrasket vaeva nägema, et lumi katustelt eemaldada. Aga tänu lumerohkusele said tööd paljud firmad, kes seniajani lükkavad katuselt lund, hoidmaks ära majade kokkuvarisemist.

Külmakraadid on vaheldunud sulaga, lumel on mitu kihti. Jäine koorik aga muudab eriti metskitsede liikumise üliraskeks. Sõrad vajuvad lumest läbi, veritsevad ning iga jalaliiigutus on piinarikas. Linnaelanikud, kes metsas eriti ei käi, ei kujuta ette sellist olukorda. Kahjuks ei saa metsloomade raskest elust aru ka paljud maal elavad inimesed, kes oma koerad ketist lahti on päästnud.

Tunnetades olukorra tõsidust ja traagilisust, pöördun ma Võrumaa ca 600 jahimehe ja loodusesõbra nimel kõikide maakonna elanike poole, teha kõik endast olenev, et aidata hädasolevaid jahiulukeid.
Mind sundis sulge haarama teadmine, et Illi jahimaadel murti 1. veebruaril hulkuvate koerte poolt lausa kaks metskitse.Ühe murtud metskitse avastasid kohalikud jahimehed ise, nähes samas kolme koera, kes metsa jooksid. Teisest metskitse murdmise faktist, kus oli ka pealtnägija, teavitasin koheselt Võru politseijaoskonda.
Kõikidel valdadel on nende volikogude poolt kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjad. See õigusakt kohustab koeraomanikke hoidma oma neljajalgsed majavalvurid ketis või ehitama tara või piirdeaia, mis välistab koerte lahtipääsemist.
Järelevalvet eelpoolnimetatud eeskirja üle on kohustatud teostama vallavolikogu poolt volitatud ja pädevust omav ameetiisik või politsei.
Eeskirja rikkunud koeraomanikku on politseil õigus trahvida rahatrahviga kuni
400 eurot.Vallaametnik, kellel on väärtegude menetlemise õigus ja pädevus ning volikogu poolt antud volitus, on samuti õigus rahatrahvi määramiseks.
Oma kogemustest tean, et enamus eriväljaõppe saanud vallaametnikest pole koeraomanikke vist kunagi karistanud. Põhjuseks on vastus” Kuidas saan ma oma naabrimeest, tuttavat või tublit vallaelanikku trahvida, kuidas ma talle järgmisel päeval otsa vaatan.” Inimlikult igati arusaadav vastus, kuid ametijuhendis olevaid kohustusi arvestades pole selline vastus korrektne. Milleks kehtestada eeskirju, teades ette, et nende üle järelevalvet ei teostata. Kuid paljude õigunormide vastuvõtmist nõuab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Niisiis nokk kinni, saba lahti...
Kahtlen, kas politsei jõuab igas külas, asulas, igas majas kontrollida koerte ja kasside pidamise eeskirjade täitmist.
Iga koeraomanik peaks tunnetama vastutust, kui laseb neljajalgsel vabalt maal või metsas joosta.
Väga sageli aga lastakse metsa jõudes koer rihma otsast lahti, kes esimesel võimalusel pärast oma loomulike vajaduste rahuldamist jookseb metslooma jälgi ajama. Sügava lume korral võib siin metskits oma elu kaotada .

Tulenevalt metsaseaduse § 35 lg 1 p 3 nõudest on metsas lubatud liikuda ainult lõastatud koertega. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad tenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahil. Koeraomanikku, kes eirab eelpoolnimetatud seadusesätet, võib karistada rahatrahviga kuni 800 eurot. Menetlejaks on Keskkonnainspektsioon.
Õnneks on viimasel ajal piir pandud marutaudile, kuid kuri koer võib ohtlik olla nii lastele, kui ka naabritele, rääkimata siis metsloomade murdmisest.

Pika loo lõpetuseks kutsun üles kõiki koeraomanikke olema seaduskuulekad ja hoidma koerad ketis.
Metskitsedel on nüüd eriti rasked ajad. Metsades varitsevad neid ilvesed, kelle arvukus on suur, küttimist aga piiravad ja takistavad üliranged euronõuded.
Kui ka koerad kitsi mitmekesi karjas varitsevad, võib kevadel nende arvukus langeda drastiliselt. Kui palju hukkub metskitsi autorataste all, selle kohta puudub statistika, aga needki arvud on väga suured.

Kuna rasked talveolud kestavad veel mitu kuud, peaksime eriti valvsad olema ja mõtlema neile metsaelanikele, kes meie abi vajavad.
Jahimehed viivad nagunii lisasööta metsa nii sigadele kui ka kitsedele. Siinjuures võiksid kõik loodusesõbrad nendega koostööd teha, et annetused jõuaksid ühiselt õigel ajal õigesse kohta.
Suur tänu kõikidele, kes on juba leidnud aega, ressurssi ja kaastunnet aitamaks metsaelanikke. Jõudu ja pealehakkamist neile, kes seda kavatsevad teha.

Uno Minka

Illi jahtkonna esimees

teisipäev, 1. veebruar 2011

Aeroobika Uue-Antslas

Aeroobika Uue-Antsla rahvamajas igal esmaspäeval kl 18 ja kolmapäeval kl 19. Treener Anneli Uibopuu tel 56682869.