Mida saab tulevane Riigikogu teha Urvaste arengu heaks?

Tänasel Eesti Vabariigi aastapäeval algavad ka uue Riigikogu koosseisu valimised. Tänasest kuni 2. märtsini saab oma häält anda ja muuta arvuti teel, 28.02-02.03 saab hääletada jaoskondades väljaspool oma elukohta. 6. märtsil saab valida oma koduvalla valimisjoskonnas.

Urvaste Külade Selts ja seltsing Roheline Urvaste (kokku 34 inimest) küsisid kümne kandidaadi käest seisukohta kolme meie piirkonna arengut puudutava küsimuse kohta. Valisime küsitletavad välja selle järgi, et nad eeldatavasti on teistest kandidaatidest rohkem kursis siinkandi elu ja arenguprobleemidega. Nõnda jäid sõelale hiljutine Võru maavanem Ülo Tulik, endine Põlva maavanem ja praegune Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas, samuti pikemat aega Põlva maavanema ametis olnud Priit Sibul ning erinevatel siinkandi aruteludel osalenud Ivari Padar ja Kalvi Kõva. Teiseks valisime välja kandidaadid, kes meile teadaolevalt on lähikonnast pärit või elavad siin – Kurmet Müürsepp (Antsla), Alar Nääme (Urvaste), Aivar Rosenberg (Sulbi), Kaido Kõiv (Kanepi).
Kahjuks ei leidnud vastamiseks aega Tulik, Padar ja Kõva.

See-eest on laekunud vastustes hulganisti ideid ja mõtteainet. Näiteks leitakse, et nii kõvakattega Kanepi tee küsimus kui Pokumaa rahastamisprobleem nõuavad selgemat riigi prioriteetide paikapanekut. Aivar Rosenberg aga saatis meile viimased Kanepi tee liiklusloenduse andmed, mis annavad lootust, et selle tee kõvakatte alla viimine nihkub järjekorras ettepoole. Ess-soo kohta on üldine arvamus, et majandusedu ei tohi tulla meie ja meie laste elukeskkonna arvelt. Isiklik kogemus Ess-soos käigust on kõigil neljal lähikonnast pärit kandidaadil.

Head lugemist ja kaasamõtlemist!

1. Kas ja kuidas saate Riigikogus kaasa aidata Kanepi-Antsla tee kõvakatte alla viimisele, mis teadaolevalt on üks viimaseid olulisemaid ühendusteid keskuste vahel, mis seni on kruusakattega?

URMAS KLAAS (RE): Tolmavad ja kulunud kattega kruusateed on Kagu-Eesti jaoks suur probleem. Meie eripära näiteks Ida-Virumaaga on väga tihe teedevõrk. Olen veendunud, et Riigikokku valitud Kagu-Eesti saadikud peavad tegema tihedamat ja reaalset koostööd Kagu-Eesti saadikurühmas ja selle saadikurühma üks ülesanne peab olema ka riikliku programmi "Kagu-Eesti kruusateedele tolmuvaba katete ehitamine" algatamisele kaasa aitamine.
AIVAR ROSENBERG (RE): Antsla-Kanepi teel tehtud 2010 aasta liiklustiheduse loenduse andmetega annab küll riigikogu liikmel tööd teha et tee kõvakatte alla viia (lisatud 2010 liiklusloenduse andmed)
KURMET MÜÜRSEPP (IRL): Kindlasti saan kaasa aidata Kanepi- Antsla tee mustkatte katmisele. Olen ennast positsoneerinud ikkagi Antsla ja Urvaste valla kandidaatiks Riigikogu valimistel ja sellest tulenevalt ajan valituks osutamise korral ka mõne kohaliku asja korda . Siin nimekirjas on muude asjade hulgas Kanepi- Antsla tee remont. Juhul kui IRL saab koalitsiooni ( mida ma loodan) on kindlasti võimalik otsustajaid mõjustada positivses suunas. Selle juures saab lisaks liiklussageduse mõõdikule , rõhutada tee olulisust meie turismi valdkonnale, Urvaste koolile ja eks see näis millele veel. Minu isiklik huvi on siin samuti olemas, kasutan sageli seda teed.
ALAR NÄÄME (KE): Kindlasti toetan antud teelõigu kõvakatte alla panemist. Kaasa saab seda aidata Regionaalse arengu seaduse sisse viimisega, millega sätestatakse maapiirkondade arenemise käigud. Pooldan ka seda, et omavalitsuse tulubaas läheks samale tasemele, milline see oli enne ja aktsiisist eraldatav raha kohalikele teedele peab suurenema.
KAIDO KÕIV (RE): Selle eest on vaja kindlasti seista, seda teed kasutab väga palju inimesi. Tean seda teed ja tema vajadust väga hästi. Tuleb katsuda see tee teehoiukavasse sisse saada või ettepoole nihutada. Meiekandi meeste teha, tugeva erakonna toel.
PRIIT SIBUL: IRL programmiline eesmärk: IRL koostab kava selle kohta, kuidas muuta kõik Eesti arvestatava kasutusega kruusateed aastaks 2030. tolmuvabaks. Kuna elan siinsamas ja olen selle tee tihe kasutaja, siis on see mulle endale ka oluline ning kavatsen seista, et see tee oleks nimistu esimeses osas. Kõige esimene ülesanne on saada tee riikliku teehoiu kavasse.
MARGUS LEPIK (RE): Probleemne teelõik tuleb lisada teehoiukavasse ja sellise ettepaneku saab Riigikogu liige teha. Sellele peavad eelnema ka uuringud tee kasutustiheduse kohta. Olen osalenud sellealasel nõupidamisel Urvaste vallas ja loodetavasti on vald käivitanud seal kokkulepitud

2. Kas toetate kohalikke elanikke Ess-soo kaitsmisel või seal turba kaevandamist majandusliku tulu saamise eesmärgil? Miks?

URMAS KLAAS (RE): Inimeste kodusid ei tohi ohtu seada. Lühiajaline kasu ei tohi küsimärgi alla panna sügavamaid väärtusi. On mõistlik, kui leitakse adekvaatne tasakaal majanduse ning elukeskkonna vahel.
AIVAR ROSENBERG (RE): Toetan Ess-soo kaitsmist. Kasutame ka ise sood lastelaagritele loodusõppe läbiviimisel.
KURMET MÜÜRSEPP(IRL): Olen Ess-soo temaatikas elanikega ühes paadis. Kahjuks puudub mul täielik ülevaade viimaste arengute osas. Viimati soos käies jäi mulje , et seal oleks vaja re-kultiveerimist teha aga selles osas tuleb mul põhjalikumalt teemasse süveneda. Tore muidugi oleks kui seal ka majandustegevust arendataks, pean silmas marjakasvatust, või midagi sellist "pehmeid" tegevust. Peame ju meeles pidama , et majandust on vaja arendada ja töökohad on kõigile olulised
ALAR NÄÄME (KE): Jah toetan. Põhjuseks on juba see, et olen ise seal lapsepõlves jõhvikaid korjamas käinud ning ma ei näe seda et selle üsna pisikese soo turba kaevandamisest saadav kasu kaaluks üle selle kohaliku ökosüsteemi säilimise. Kindlasti seisan selle eest, et Urvaste inimesed, mina nende hulgas, saaksid nautida Üle-euroopalise tähtsusega kooslust.
KAIDO KÕIV (RE): Ess-sood peaks ikka kaitsma nii kaua, kui võimalik. Eestis on niigi palju kaevandusi, kus juba kaevandatakse. Mu vanaema elas kunagi Ruhingu külas ja ma olen ristitud Urvaste kirikus. Mäletan, kuidas seal marjul käisime, kui väike olin.
PRIIT SIBUL: IRL programmiline seisukoht: Eesti majandusedu ei tohi tulla meie ja meie laste elukeskkonna arvelt. Eesti ei tohi olla koht, kus looduse pöördumatu hävitamine on konkurentsieelis. Keskkonnapoliitikat kujundades lähtume sellest, et meie elukeskkond paraneks, riskid meie elule ja tervisele väheneksid ja meie lastel oleks ka tulevikus võimalik nautida vähemalt sama mitmekesist ja puhast keskkonda kui meil on praegu. Meie roheline mõtteviis toetub sellele, et hooliva ja vastutustundliku toimimisega saavad loodushoid ja majanduskasv teineteist toetada, luues nii kogu ühiskonnale täiendavaid võimalusi. Selle eeldus on teadlik planeerimine, vastutustundlik tarbimine ning end maailmas tõestanud keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine ning uute tehnoloogiate väljatöötamine Eestis. Samas ei ole loodushoid ja majanduskasv üksteist välistavad eesmärgid. Kui poliitikat kujundada õigesti, siis nad pigem toetavad üksteist, luues nii kogu ühiskonnale täiendavaid võimalusi. Suuri, nii inim- kui ka looduskeskkonda mõjutavaid otsuseid ei tohi teha umbropsu.
Kahjuks ei ole minul sellele küsimusele konkreetse vastuse andmiseks piisavalt vajalikku teavet. Kui kohalikud inimesed võidaksid oluliselt toasooja hinnas, siis ma arvan, et see oleks piisav argument, et kaevandamist arutada.
MARGUS LEPIK (RE): Kahjuks pole mul hetkel piisavalt informatsiooni Ess-soo juhtumi kohta. Minu üldine seisukoht on, et Eestimaa loodusväärtused vajavad kaitset ja olen valmis vajadusel andma oma panuse ka Ess-soo kaitsmisel.

3. Kas Pokumaa peaks saama regulaarset toetust riigieelarvest ja kui palju?

URMAS KLAAS (RE): Pokumaa ei ole kommertsüritus ning seetõttu ei suuda ta end ise ära majandada, mis ei tähenda, et ei tuleks püüelda suurema omatulu poole. Riigi abi on kindlasti vajalik, selle suurus peab olema läbi analüüsitud, mina selle suurust huupi pakkuma ei hakka.
AIVAR ROSENBERG (RE): Arvan, et Pokumaa peaks saama veel teatud perioodi riigieelarvelist toetust ja liikuma siiski iseseisva majandamise poole.
KURMET MÜÜRSEPP (IRL): Pokumaa peab saama regulaarset riigieelarvelist toetust. Toetus peab olema ca. 80 tuh. eurot aastas millest 50 tuh kulub investeeringute toetuseks ja 30 tuh. igapäevaseks kasutamiseks. Samas arvan, et Urvaste valla panus võiks olla märgatavalt suurem kui tänane ca 600 eurone toetus aastas.
ALAR NÄÄME (KE): Minu andmetel on riik üks osaline antud projektis ja peaks siis ka selle jätkusuutlikuse pärast muret tundma. Kui me vaatame Urvastet eemalt siis võiks see olla Urvaste üks tunnuseid. Me kõik teame mida Urvastest teatakse - Tamme-Lauri tamm, Contra ja kindlasti on Pokumaa üheks Urvaste visiiitkaardile pandavaks tõmbeobjektiks. Minu nägemuse järgi võiks Pokumaa areneda selliseks nagu hr. Edgar Valter seda ette on kujutanud ja kui selleks on riigi tuge vaja siis oleks see mõistlik. Loomulikult olen selle poolt, et minu sünnipaik areneks. Olen aru saanud, et Pokumaa normaalseks eksisteerimiseks oleks vaja ca. 64000 eurot. Toetan seda projekti, kuna maal on iga töökoht olulise tähtsusega.
KAIDO KÕIV (RE): Pokumaa peaks eelkõige suutma end ise ära majandada, kirjutades projekte, tegema rohkem reklaami jne. Riik võiks toetada projektide omaosalusega, mingite investeeringutega, kust hakkab lisatulu tulema. Riik võiks teha tee tolmuvabaks.
PRIIT SIBUL (IRL): Otse Pokumaa SA toetamist riigieelarvest ma ei toeta. Minu jaoks tuleks kõne alla kui Pokumaad käsitletaks kultuurilise objektina, kus oleks võimalik lastel saada loodusteaduse alaseid teadmisi. Toetan, et algkooli tasandil võiksid Eestimaa koolilapsed külastada Pokumaad. Selleks, et külastada ürgset loodust ning avastada ja kogeda seda, millest mujal ei ole võimalik osa saada. Neid ekskursioone/külastusi võiks riik läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös Keskkonna- ja Kultuuriministeeriumiga toetada. Selle eelduseks oleks kindlasti Pokumaa senisest aktiivsem populariseerimine-tutvustamine (multifilmid, lavastused jne), et lastele oleks Pokumaa tuttavam.
MARGUS LEPIK (RE): Pean jälle kahetsusega tõdema, et ei tea Pokumaa probleemi sisu ja rahavajadust. Kahtlemata on kahestusväärne, et ilus turismiobjekt ei ole väärilist kasutust leidnud. Eesti riik peab lähiajal täpsustama riigieelarvest toetust vajavate objektide loetelu ja vajaminevad summad ning tegema pikemaajalise rahastamise kava.