Tule tasuta karjääriõppekursusele Võrus
Toimumisaeg: 10.04 - 02.05.2012.a (teisi- ja neljapäeviti)
Toimumiskoht: Võru Maavalitsuses (III korruse seminariruumis)
Aadressil: Jüri 12, 65620 Võru
Kellaaeg: 11.00 – 16.00
Kursusel saavad osaleda noored, kes on:
• töötud;
• põhiharidusega või põhihariduseta;
• 16-29-aastased
ja kelle elukoht on Võrus või Võrumaal.
Kursusel osaleja saab taotleda stipendiumi ja sõidutoetust.
Lisainfo:
Vaata veebist: www.khk.ee/noored
Saada kiri: noored@khk.ee
Helista tööpäeviti: 736 1878
Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond
Programm „Pikk ja kvaliteetne tööelu“
Meede 1.3.1 „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“
Projekt „Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu-, Põlva-, Jõgeva- ja Võrumaal“
Kuvatud on postitused sildiga lapsed ja noored. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga lapsed ja noored. Kuva kõik postitused
esmaspäev, 2. aprill 2012
teisipäev, 27. märts 2012
SÄRAV TÄHT 2012
Hei, NOORED!
Kui sul on mõni talent, and või isikupärane oskus midagi teha, siis tule ja jaga seda ka meiega. Seega, kui sa oled hea laulja, tantsija, kiire peastarvutaja või sa oskad mängida mingit muusikainstrumenti, lugeda tagurpidi sõnu või oled koguni mustkunstnik, siis see konkurss on just sulle!
Uue-Antsla Noorteklubi kutsub osalema kõiki Urvaste valla noori talendijahis, tiitlile „SÄRAV TÄHT 2012“. Talendijahi tiitli võitja selgub kontserdil, mis toimub 21. aprillil algusega 18.00 Uue-Antsla Rahvamajas, kus igal osalejal antakse võimalus oma talenti või andi esitada.
Särava tähe 2012. aasta võitja valib 5- liiklemine žürii. Samuti valitakse ka publikulemmik.
Peaauhinnaks on: Liikluslinnaku kinkekaardid, Balbiino meened, Megazoni Tartu mängutoa kinkekaart 6-le inimesele, Veski Pubi kinkekaart ja 30 eurot ning palju muud!
OSALEMISTINGIMUSED:
Talendijahis saavad osaleda Urvaste valla noored vanuses 7- 26 aastat. Samuti ka need, kes õpivad Kuldre Koolis või elavad Urvaste vallas.
Osaleda võib ka mitmekesi ( ansambel, tantsugrupp, koor ...), kuid liikmeid ei tohi olla rohkem kui 5.
Esitada võib kõike, piiranguid pole, kuid vali see, milles soled osav.
Esituse pikkuseks kuni 4 minutit.
Võistlejaid hindab 5- liiklemine žürii.
Registreeru hiljemalt 16. aprilliks.
18. aprill algusega 16.00 toimub Uue-Antsla Rahvamajas peaproov.
Registreerimisankeedi leiad noorteblogist: http://vallanoored.blogspot.com/
Täpsem iformatsioon Anita Tretjak 5621 8680/ vallanoored@hot.ee või
Aivo Männiste 5695 4056/ aivo.manniste@gmail.com
kolmapäev, 28. juuli 2010
Maalilaager uuenes ja noorenes
Pildid: Ülal ühe noorima osaleja Markus Meieri töö, alumisel pildil nuputab Marja-Leena Jaanus (vasakul), mida küll tüdrukud lõuendile jäädvustanud on.
Võrumaa Naiskodukaitse Antsla jaoskond korraldas Urvaste pastoraadi juures taas maalilaagri kõigile huvilistele. Peale selle, et oli mitu uut osalejat, oli uus ka juhendaja. Mitmekülgne kunstnik Marja-Leena Jaanus laskis osalejatel pildile jäädvustada mitte üht või teist kindlat objekti, vaid just seda, mis laagrilised ise tahtsid. Laagri korraldaja Sirje Lill maalis näiteks üles Iirimaa reisi mälestuspildi.
Nagu ikka, harjutati kätt õige mitmete vahenditega - õlipastellid, akrüülvärvid, vesivärvid...
Nagu ikka, peeti kirikuõpetaja Üllari pere ja Contra osalusel maha jalgpallilahing. Võistkonnad said seekord aga pea tervenisti noortest kokku pandud, sest 19 maalilaagris osalejast 11 olidki lapsed või noored.
Algava päeva (28.07) lõuna paiku 3-päevane laager selleks korraks lõpetab.
Kui korraldajal Sirjel oli tänavuse 5. maalilaagri künnisel palju kõhklusi, kas ikka teha ja kas osalejaid leidub, siis nüüd võib vist kindlamalt öelda, et kohtume tuleval aastal jälle.
reede, 4. juuni 2010
Lastekaitsepäev Vaabinas
Toimub 6.juunil 13.00 – 16.00
13.00 algab lastekaitsepäev Vaabina kûla
muusikute saatel
Päeva jooksul leiavad aset erinevad tegevused:
Lemmiklooma näitus
Karaoke
Võistkondlikud võistlused
Kûlade vaheline turniir võrkpallis
Lemmiklooma joonistamine
Hobusesõit 10 EEK/in
Kõiki ootab ûks maitsev pannkook
Autasustamine algab kell 15.45
Lisainfo Tiina Liibert 5384 6594.
Allikas: Urvaste Valla Leht
13.00 algab lastekaitsepäev Vaabina kûla
muusikute saatel
Päeva jooksul leiavad aset erinevad tegevused:
Lemmiklooma näitus
Karaoke
Võistkondlikud võistlused
Kûlade vaheline turniir võrkpallis
Lemmiklooma joonistamine
Hobusesõit 10 EEK/in
Kõiki ootab ûks maitsev pannkook
Autasustamine algab kell 15.45
Lisainfo Tiina Liibert 5384 6594.
Allikas: Urvaste Valla Leht
teisipäev, 25. mai 2010
kolmapäev, 19. mai 2010
Uue-Antslas avatud liikluslinn.
Liikluslinna pidulikul avamisel lõikas koos "linnapea" Aivo Värtoniga lindi läbi siseminister Marko Pomerants. Pomerants lõpetas võitjana ka esimese 3-ringilise võidusõidu, tõsi küll, tänu sellele, et koduseinte toel sõitnud 7-aastane Helena, kes oli saanud pika edumaa, lõpetas ootamatult sõidu enne finišijoont.
Toredaid pilte saab vaadata Võrumaa24 portaalist
Alates neljapäevast 20. maist on K-P liikluslinn avatud kõigile soovijatele. Sissepääs 25 krooni, teised hinnakirjad ja muu info leiad http://www.liikluslinn.ee/
kolmapäev, 28. aprill 2010
Teadaanne! Lastelaager!
Urvaste Vallavalitsus palub kõigil lapsevanematel, kelle vähemalt 7-aastased lapsed soovivad sel aastal osaleda lastelaagris, kirjutada Urvaste Vallavalitsusele vastavasisuline avaldus.
Urvaste Vallavalitsus kompenseerib omaosaluse laagripäeva maksumusest VAID toimetulekuraskustes ja erivajadustega lastega peredele AVALDUSE alusel. Teistel peredel tuleb omaosalus 795 krooni kinni maksta endal. Ülejäänud summa tasub Hasartmängu Nõukogu. Transpordi laagrisse organiseerib vald
Laagriks on Valgemetsa Noortelaager Põlvamaal.
Laagris viibimise ajavahemik 21.06 – 29.06 2010.
Võimaluse laagris osaleda saavad 5 Urvaste valla last.
Sooviavaldused palume esitada vallavalitsusele hiljemalt 15. maiks 2010.
Noortelaagrist saab rohkem teada kodulehelt
Lugupidamisega
Agnes Parmas
sotsiaalnõunik
78 57 355
52 90 722
agnes.parmas@urvaste.ee
Urvaste Vallavalitsus kompenseerib omaosaluse laagripäeva maksumusest VAID toimetulekuraskustes ja erivajadustega lastega peredele AVALDUSE alusel. Teistel peredel tuleb omaosalus 795 krooni kinni maksta endal. Ülejäänud summa tasub Hasartmängu Nõukogu. Transpordi laagrisse organiseerib vald
Laagriks on Valgemetsa Noortelaager Põlvamaal.
Laagris viibimise ajavahemik 21.06 – 29.06 2010.
Võimaluse laagris osaleda saavad 5 Urvaste valla last.
Sooviavaldused palume esitada vallavalitsusele hiljemalt 15. maiks 2010.
Noortelaagrist saab rohkem teada kodulehelt
Lugupidamisega
Agnes Parmas
sotsiaalnõunik
78 57 355
52 90 722
agnes.parmas@urvaste.ee
kolmapäev, 10. märts 2010
MTÜ Teatribussi projekt „Teatritalgud Lõuna-Eestis”
MTÜ Teatribussi projekt „Teatritalgud Lõuna-Eestis”
Projekti eesmärk on arendada ja elavdada Eesti väikeste maapiirkondade kultuurielu teatrikoolituse ning laste loovuse arendamise kaudu. Projekti ülesandeks on pakkuda maapiirkondade elanikele teatrielamust, anda lastele võimalust arendada oma loovust, fantaasiat, käelist tegevust ning eneseväljendusoskust. Ülesandeks on tekitada ja säilitada lastes huvi lugude kuulamise ja lugude jutustamise vastu, panna lapsi armastama loodust ja kultuuri.
Põhiliseks sihtgrupiks on maapiirkondade lapsed vanuses 3-10 ning nende pereliikmed.
Sisu lühikirjeldus
Projekti käigus toimuvad väiksestes maapiirkondades kogu perele mõeldud Teatritalgu päevad, mille raames saavad lapsed osaleda muinasjutu- ja meisterdamise töötoas, kus valmivad käsitöö õpetaja juhendamisel lihtsatest, loodussõbralikest ja taaskasutatud materjalidest etenduses osalevad tegelased (loomad). Paralleelselt meisterdamisega saavad lapsed kuulata Eesti muinasjutte, mida loevad näitlejad. Samuti on võimalus vanematel enne kogupere etendust kuulata logopeed-eripedagoogi ning lasteaiaõpetaja näpunäiteid laste lugemis- ja jutustamisoskuse ning loovuse arendamiseks. Toimub lasteraamatute laat ning tutvustatakse erinevaid lugemismänge. Näitlejad juhendavad teatritöötuba, kus saab vaadata lustlikku kogupere etendust "Rongisõit" ning lapsed saavad hiljem näitlejate juhendamisel ise oma meisterdatud tegelastega "Rongisõitu" mängida.
Projektis osalejad:
Tiina Põllu (meisterdamise ja muinasjutu töötoa juhendaja)
Kati Mäesaar (logopeed) ja Silja Saaremets (eripedagoog) (lugemise töötoa juhendajad)
Marko Mäesaar – lavastaja, näitleja (etenduse tegelane)
Veikko Täär – dramaturg, näitleja (etenduse tegelane)
Alo Kurvits – näitleja (etenduse tegelane)
Riivo Langovits – lavakujundus
Sander Põllu - valgus
Talgupäeva prognoositav ajakava
10.30-12.00 Lava ülespanek, telgi ülespanek ja töötubade ettevalmistamine.
12.00 Avatakse talgupaik huvilistele
12.00-13.00 meisterdamise ja (muinas)jutu töötuba
logopeed/eripedagoog ja lasteaiaõpetaja nõustavad lugemise töötoas ning tutvustavad erinevadi lugemisoskuse soodustamise ja lugemise innustamise võtteid, lugemismänge.
raamatute laat.
13.00-13.40 lustakas kogupereetendus „Rongisõit”
13.40-14.15 lastel võimalus näitlejate juhendamisel ise „Rongisõitu” mängida ja lugu jutustada, kasutades töötoas valminud nukke.
14.30-15.00 lava ja telkide kokkupanek
Kui olete huvitatud, et teie külas võiks suvel selline tore tegevus
aset leida, siis palun võtke ühendust Mare Jakovetsiga 5123910,
marejakovets@hotmail.com
Projekti eesmärk on arendada ja elavdada Eesti väikeste maapiirkondade kultuurielu teatrikoolituse ning laste loovuse arendamise kaudu. Projekti ülesandeks on pakkuda maapiirkondade elanikele teatrielamust, anda lastele võimalust arendada oma loovust, fantaasiat, käelist tegevust ning eneseväljendusoskust. Ülesandeks on tekitada ja säilitada lastes huvi lugude kuulamise ja lugude jutustamise vastu, panna lapsi armastama loodust ja kultuuri.
Põhiliseks sihtgrupiks on maapiirkondade lapsed vanuses 3-10 ning nende pereliikmed.
Sisu lühikirjeldus
Projekti käigus toimuvad väiksestes maapiirkondades kogu perele mõeldud Teatritalgu päevad, mille raames saavad lapsed osaleda muinasjutu- ja meisterdamise töötoas, kus valmivad käsitöö õpetaja juhendamisel lihtsatest, loodussõbralikest ja taaskasutatud materjalidest etenduses osalevad tegelased (loomad). Paralleelselt meisterdamisega saavad lapsed kuulata Eesti muinasjutte, mida loevad näitlejad. Samuti on võimalus vanematel enne kogupere etendust kuulata logopeed-eripedagoogi ning lasteaiaõpetaja näpunäiteid laste lugemis- ja jutustamisoskuse ning loovuse arendamiseks. Toimub lasteraamatute laat ning tutvustatakse erinevaid lugemismänge. Näitlejad juhendavad teatritöötuba, kus saab vaadata lustlikku kogupere etendust "Rongisõit" ning lapsed saavad hiljem näitlejate juhendamisel ise oma meisterdatud tegelastega "Rongisõitu" mängida.
Projektis osalejad:
Tiina Põllu (meisterdamise ja muinasjutu töötoa juhendaja)
Kati Mäesaar (logopeed) ja Silja Saaremets (eripedagoog) (lugemise töötoa juhendajad)
Marko Mäesaar – lavastaja, näitleja (etenduse tegelane)
Veikko Täär – dramaturg, näitleja (etenduse tegelane)
Alo Kurvits – näitleja (etenduse tegelane)
Riivo Langovits – lavakujundus
Sander Põllu - valgus
Talgupäeva prognoositav ajakava
10.30-12.00 Lava ülespanek, telgi ülespanek ja töötubade ettevalmistamine.
12.00 Avatakse talgupaik huvilistele
12.00-13.00 meisterdamise ja (muinas)jutu töötuba
logopeed/eripedagoog ja lasteaiaõpetaja nõustavad lugemise töötoas ning tutvustavad erinevadi lugemisoskuse soodustamise ja lugemise innustamise võtteid, lugemismänge.
raamatute laat.
13.00-13.40 lustakas kogupereetendus „Rongisõit”
13.40-14.15 lastel võimalus näitlejate juhendamisel ise „Rongisõitu” mängida ja lugu jutustada, kasutades töötoas valminud nukke.
14.30-15.00 lava ja telkide kokkupanek
Kui olete huvitatud, et teie külas võiks suvel selline tore tegevus
aset leida, siis palun võtke ühendust Mare Jakovetsiga 5123910,
marejakovets@hotmail.com
teisipäev, 2. veebruar 2010
Taliolümpiateemaliste muinasjuttude konkurss!
Eesti Spordimuuseum korraldab 1.-28. veebruarini 2010 kestva taliolümpiamängude teemaliste muinasjuttude kirjutamise konkursi koolinoortele. Võidutöö jõuab Vancouveri olümpiaraamatusse!
Kõik osalejad võivad kirjeldada muinasjutuvormis just selliseid taliolümpiamänge, nagu neile meeldib. Jutu võib valmis kirjutada nii käsitsi kui ka arvuti abiga ning selle kogupikkus võib olla kuni kaks A4 lehekülge. Kõiki osalejaid ootab üllatus!
Konkursi parimad tööd selgitatakse välja kolmes erinevas vanuserühmas: algklassid, keskaste ja gümnaasium.
Auhindu jagatakse kõigi vanuserühmade parimatele, kõigi vanuserühmade peale kokku peavõidu saanud muinasjutt aga trükitakse ära eestikeelses Vancouveri olümpiaraamatus. Eriauhinnad on välja ka parimate tööde juhendajatele. Parematest töödest koostab Eesti Spordimuuseum muinasjutuvihiku.
Konkursitööd võib kohale saata posti teel (MUINASJUTUKONKURSS, Eesti Spordimuuseum, Rüütli 15, Tartu 51007), e-maili teel (rita@spordimuuseum.ee) või ise kohale tuua (Eesti Spordimuuseumi infolaud, Rüütli 15, Tartu). Tööle tuleb lisada ka oma kontaktandmed (osaleja nimi, kool, klass, vanus, telefon, e-mail, juhendaja nimi).
Võidutööd valib välja žürii, mida juhib 2010. aasta Vancouveri olümpiaraamatu peatoimetaja, spordiajakirjanik Gunnar Press.
Peavõidu saanud muinasjutt kuulutatakse välja 30 päeva jooksul pärast Vancouveri taliolümpiamängude lõppu. Jutuvõistluse auhindade kätteandmine toimub Eesti Spordimuuseumis vastava ürituse käigus.
Konkurss toimub koostöös Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Olümpiaakadeemiaga.
Lisainfo: Rita Mägi (tel 56 910 997, rita@spordimuuseum.ee).
Kõik osalejad võivad kirjeldada muinasjutuvormis just selliseid taliolümpiamänge, nagu neile meeldib. Jutu võib valmis kirjutada nii käsitsi kui ka arvuti abiga ning selle kogupikkus võib olla kuni kaks A4 lehekülge. Kõiki osalejaid ootab üllatus!
Konkursi parimad tööd selgitatakse välja kolmes erinevas vanuserühmas: algklassid, keskaste ja gümnaasium.
Auhindu jagatakse kõigi vanuserühmade parimatele, kõigi vanuserühmade peale kokku peavõidu saanud muinasjutt aga trükitakse ära eestikeelses Vancouveri olümpiaraamatus. Eriauhinnad on välja ka parimate tööde juhendajatele. Parematest töödest koostab Eesti Spordimuuseum muinasjutuvihiku.
Konkursitööd võib kohale saata posti teel (MUINASJUTUKONKURSS, Eesti Spordimuuseum, Rüütli 15, Tartu 51007), e-maili teel (rita@spordimuuseum.ee) või ise kohale tuua (Eesti Spordimuuseumi infolaud, Rüütli 15, Tartu). Tööle tuleb lisada ka oma kontaktandmed (osaleja nimi, kool, klass, vanus, telefon, e-mail, juhendaja nimi).
Võidutööd valib välja žürii, mida juhib 2010. aasta Vancouveri olümpiaraamatu peatoimetaja, spordiajakirjanik Gunnar Press.
Peavõidu saanud muinasjutt kuulutatakse välja 30 päeva jooksul pärast Vancouveri taliolümpiamängude lõppu. Jutuvõistluse auhindade kätteandmine toimub Eesti Spordimuuseumis vastava ürituse käigus.
Konkurss toimub koostöös Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Olümpiaakadeemiaga.
Lisainfo: Rita Mägi (tel 56 910 997, rita@spordimuuseum.ee).
pühapäev, 20. detsember 2009
Taimar Sügis taas edukas
Vana-Antsla kutsekeskkooli õpilane Taimar Sügis saavutas sel nädalal Viljandis toimunud rahvusvahelisel ehitajate kutsevõistlusel „Jõulukellu” kolmanda koha. Ülesandeks oli laduda ringikujuline aknaava. „Esimene päev läks väga hästi, olin enamiku ajast esimene, aga päeva lõpus korrigeerisin tehtut — lammutasin osa ära, mistõttu teise päeva lõpetasin kolmandana,” ütles Taimar Sügis. III kursusel ehitust õppiva noormehe praktikajuhendaja on Andres Aruväli.
Allikas: Võrumaa Teataja vorumaateataja.ee
Eelmise aasta võistlust saab meelde tuletada siit
Allikas: Võrumaa Teataja vorumaateataja.ee
Eelmise aasta võistlust saab meelde tuletada siit
reede, 11. detsember 2009
Kuldre Kooli jõululaat! Kõik on oodatud!!!
*Taas on tulemas Kuldre Koolis suur jõululaat! Viimane aeg on broneerida müügikoht. Tule ostma, müüma ja vahetama!
Kõik on oodatud!
Laat toimub 16.detsembril algusega kell 10.00
Info ja broneerimine
Kristina 53 305 632
Sekretär 78 57 156
Kõik on oodatud!
Laat toimub 16.detsembril algusega kell 10.00
Info ja broneerimine
Kristina 53 305 632
Sekretär 78 57 156
neljapäev, 17. september 2009
esmaspäev, 14. september 2009
Urvaste külarahvas võitis uuel staadionil teatevõistluse!
Emotsioon on laes! Otsustasingi pisut lõbusama teksti kirjutada, mitte ajaleheartikli.
Pealegi Kaile kirjutab ju ometi Võrumaa Teatajasse, ma arvan. Võiks juba teisipäevasesse jõuda.
Niisiis, esmaspäeval 14. septembril kell 14 Urvaste Kooli staadioni pidulik avamine.
Kõiksepealt kamandas kehalise kasvatuse õpetaja Vladimir kõiki – nii külalisi, õpilasi kui õpetajaid „Joondu! Valvel!“ ja direktor Kalmer Sarve avakõne võiski alata. Ei, ennem lubati siiski kõigil ennast vabalt tunda.
Direktori poolt kõneldud staadioni valmimise lugu oli nagu seiklusjutt, kõigepealt tõdemus, et riigikoolidele investeeringuteks raha ei anta ja tuli minna laia maailma õnne otsima. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses tuligi vastu Priit, kes pärast kohalkäimist ja platsi üle vaatamist oli veendunud, et SIIA PEAB MIDAGi TULEMA. Esimesel katsel, see oli siis novembris, aga raha ei tulnud, sest ei suudetud paberil tõestada, et see tõesti valmis saab. Järgmine voor maikuus – tehti kõva tööd, saadeti kirju, näidati slaide, eelpoolmainitud Priit oli samuti selle südameasjaks võtnud.
Ja positiivne otsus tuli. Projekt oli muide juba enne valmis ja selle autor Valmap Grupp AS võitis ka riigihanke ehitamise peale.
Ega neid staadioniehitajaid Lõuna-Eestis palju ole, tõdes direktor pidulikus kõnes.
Valmap Grupp on ka suure-suure golfiväljaku ehitanud Otepääle. Ja muidugi – Pokukoja!
Olgu, aga Urvastes järgnes veel rahakogumine, sest egas siis projekti keegi 100% ei rahasta. Kool majutas suvel hoolega rahvast, teenis lisa. Aga sellest veel ei piisanud. Olulise toe andis Urvaste vald ja nii see üldmaksumuses 800 000 krooni ringis maksma läks, aga valmis sai.
Vist ikka sai valmis. Muru tahab veel sirguda, jalgpalli mängida seal see aasta küll ei saa. Vihmasagarad näitasid kätte ka mõned nõrgad kohad, kuhu muru sisse lombike tekkinud. Sinna – neid oli väiksed lapikesed – tuleb natuke veel muru külvata. Jooksurajal on suurepärane 100 m sirge, neli rada maha märgitud ja puha. Aga ülejäänud ringile joont maha tõmmatud ei ole, ega sinna üle kahe raja mahukski, kesk- ja pikamaajooksu jaoks on hea, 400 m joosta ei saa. Aja peale mitte. Olgu, rada on pisut üle 300 m pikk, rohkem ei mahtunud ära. Aga pinnas paistab korralik olevat, vihm praegu küll talle midagi teinud pole.
Kaugushüppe kast – oli üllatava koha peal, nii et raske esmapilgul märgatagi – 100 m stardi juures, nii et 100 m ja kaugushüpet korraga teha ei saa. Kaugushüppekastiga on ka selline lugu, et kui üle kuue meetri hüppad või juba üle 5 meetrigi, võid juba üle kasti ääre välja kukkuda.
Aga olgu sellega. Koolile anti kingitusi. Vald kinkis kaks hantlit, vallavanem Mati Antsi lubas, et kui spordivahendid keskelt suurest tarvitamisest nii peenikeseks muutuvad, et ära murduvad, siis kingivad uued. Aga rasked paistsid need hantlid olevat, kahte hantlit pidi kahe kõva spordimehega ära tooma. Matit aitas volikogu esimees Margus Klaar.
Vastseliina IK kinkis karika – esimese sellel staadionil. Jaanikese kool jalgpalli, et ikka rohkemate pallidega kui ühega jalgpalli mängida saaks. Kingitusi oli veelgi.
Üllar Salumets andis staadionile õnnistuse, sporditeemaline jutlus oli minu jaoks midagi uut. Kaunis oli. Ja kenake tuli ka ilutulestik, hästi värviline.
Ja siis võistlus – teatevõistluses võistlesid neli võistkonda – Valmap Grupp, Urvaste vallavalitsus, Urvaste külarahvas ja Urvaste Kool.
Meie – Urvaste Külade Seltsi koondis – läksime esimeses poolfinaalis ehitusmeestega kokku.
Esimene etapp – hüppenööriga hüppamine. Vahe praktiliselt olematu. Teine, kus pidi viis palli joone tagant ämbrisse saama, võis päris palju otsustavaks saada. Ja ehitusmehed saidki edu, mida järgmisel etapil – hularõnga abil hüppamises – palju muuta ei õnnestunud. Aga neljas etapp – õhupalli õhus finiši poole põrgatamine – see oli tehnika küsimus ja meie mees sai tehnika paremini kätte. Võitsime ülinapilt!
Vallavalitsus sai koolirahvast jagu, meie läksime finaalis nendega kokku, siin tegi superesituse meie palliviskaja Üllar Salumets, kes saavutas edumaa, mida oleks patt olnud käest anda.
Võit! Kaisa ja Joosep Kartau, Üllar Salumets, Margus Konnula esindasid küla.
Valmap Grupi juhataja Matti Mõts aga omalt poolt korraldas õhupüssist märkilaskmise. Selle võitis Urvaste Kool Valmap Grupi ees, meie saime vallavalitsusest 5 punktiga jagu tänu sellele, et Mati Antsi lasi alguses 6 p kooli omade märklauda. Märklauad olid üksteise kõrval.
Samal ajal asusid kooli õpilased esimesi staadionirekordeid paika panema. Külalised siirdusid rohkem kui meetripikkust torti alustama.
Ma ei oska muud lõpetuseks ütelda, et tahaks ka kunagi sel staadionil oma jooksutulemuse kirja saada.
Pealegi Kaile kirjutab ju ometi Võrumaa Teatajasse, ma arvan. Võiks juba teisipäevasesse jõuda.
Niisiis, esmaspäeval 14. septembril kell 14 Urvaste Kooli staadioni pidulik avamine.
Kõiksepealt kamandas kehalise kasvatuse õpetaja Vladimir kõiki – nii külalisi, õpilasi kui õpetajaid „Joondu! Valvel!“ ja direktor Kalmer Sarve avakõne võiski alata. Ei, ennem lubati siiski kõigil ennast vabalt tunda.
Direktori poolt kõneldud staadioni valmimise lugu oli nagu seiklusjutt, kõigepealt tõdemus, et riigikoolidele investeeringuteks raha ei anta ja tuli minna laia maailma õnne otsima. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses tuligi vastu Priit, kes pärast kohalkäimist ja platsi üle vaatamist oli veendunud, et SIIA PEAB MIDAGi TULEMA. Esimesel katsel, see oli siis novembris, aga raha ei tulnud, sest ei suudetud paberil tõestada, et see tõesti valmis saab. Järgmine voor maikuus – tehti kõva tööd, saadeti kirju, näidati slaide, eelpoolmainitud Priit oli samuti selle südameasjaks võtnud.
Ja positiivne otsus tuli. Projekt oli muide juba enne valmis ja selle autor Valmap Grupp AS võitis ka riigihanke ehitamise peale.
Ega neid staadioniehitajaid Lõuna-Eestis palju ole, tõdes direktor pidulikus kõnes.
Valmap Grupp on ka suure-suure golfiväljaku ehitanud Otepääle. Ja muidugi – Pokukoja!
Olgu, aga Urvastes järgnes veel rahakogumine, sest egas siis projekti keegi 100% ei rahasta. Kool majutas suvel hoolega rahvast, teenis lisa. Aga sellest veel ei piisanud. Olulise toe andis Urvaste vald ja nii see üldmaksumuses 800 000 krooni ringis maksma läks, aga valmis sai.
Vist ikka sai valmis. Muru tahab veel sirguda, jalgpalli mängida seal see aasta küll ei saa. Vihmasagarad näitasid kätte ka mõned nõrgad kohad, kuhu muru sisse lombike tekkinud. Sinna – neid oli väiksed lapikesed – tuleb natuke veel muru külvata. Jooksurajal on suurepärane 100 m sirge, neli rada maha märgitud ja puha. Aga ülejäänud ringile joont maha tõmmatud ei ole, ega sinna üle kahe raja mahukski, kesk- ja pikamaajooksu jaoks on hea, 400 m joosta ei saa. Aja peale mitte. Olgu, rada on pisut üle 300 m pikk, rohkem ei mahtunud ära. Aga pinnas paistab korralik olevat, vihm praegu küll talle midagi teinud pole.
Kaugushüppe kast – oli üllatava koha peal, nii et raske esmapilgul märgatagi – 100 m stardi juures, nii et 100 m ja kaugushüpet korraga teha ei saa. Kaugushüppekastiga on ka selline lugu, et kui üle kuue meetri hüppad või juba üle 5 meetrigi, võid juba üle kasti ääre välja kukkuda.
Aga olgu sellega. Koolile anti kingitusi. Vald kinkis kaks hantlit, vallavanem Mati Antsi lubas, et kui spordivahendid keskelt suurest tarvitamisest nii peenikeseks muutuvad, et ära murduvad, siis kingivad uued. Aga rasked paistsid need hantlid olevat, kahte hantlit pidi kahe kõva spordimehega ära tooma. Matit aitas volikogu esimees Margus Klaar.
Vastseliina IK kinkis karika – esimese sellel staadionil. Jaanikese kool jalgpalli, et ikka rohkemate pallidega kui ühega jalgpalli mängida saaks. Kingitusi oli veelgi.
Üllar Salumets andis staadionile õnnistuse, sporditeemaline jutlus oli minu jaoks midagi uut. Kaunis oli. Ja kenake tuli ka ilutulestik, hästi värviline.
Ja siis võistlus – teatevõistluses võistlesid neli võistkonda – Valmap Grupp, Urvaste vallavalitsus, Urvaste külarahvas ja Urvaste Kool.
Meie – Urvaste Külade Seltsi koondis – läksime esimeses poolfinaalis ehitusmeestega kokku.
Esimene etapp – hüppenööriga hüppamine. Vahe praktiliselt olematu. Teine, kus pidi viis palli joone tagant ämbrisse saama, võis päris palju otsustavaks saada. Ja ehitusmehed saidki edu, mida järgmisel etapil – hularõnga abil hüppamises – palju muuta ei õnnestunud. Aga neljas etapp – õhupalli õhus finiši poole põrgatamine – see oli tehnika küsimus ja meie mees sai tehnika paremini kätte. Võitsime ülinapilt!
Vallavalitsus sai koolirahvast jagu, meie läksime finaalis nendega kokku, siin tegi superesituse meie palliviskaja Üllar Salumets, kes saavutas edumaa, mida oleks patt olnud käest anda.
Võit! Kaisa ja Joosep Kartau, Üllar Salumets, Margus Konnula esindasid küla.
Valmap Grupi juhataja Matti Mõts aga omalt poolt korraldas õhupüssist märkilaskmise. Selle võitis Urvaste Kool Valmap Grupi ees, meie saime vallavalitsusest 5 punktiga jagu tänu sellele, et Mati Antsi lasi alguses 6 p kooli omade märklauda. Märklauad olid üksteise kõrval.
Samal ajal asusid kooli õpilased esimesi staadionirekordeid paika panema. Külalised siirdusid rohkem kui meetripikkust torti alustama.
Ma ei oska muud lõpetuseks ütelda, et tahaks ka kunagi sel staadionil oma jooksutulemuse kirja saada.
reede, 11. september 2009
Kuldre Kooli katus!
„Vabariigi kodanike“ saates 1. sept 2009 kirjeldas Andres Adamson (Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse esimene direktor) väga tabavalt kunagise peaministri kõnet Eesti hariduspoliitika osas. „Õpetajatele rohkem palka ja maakoolide katused korda!“. Ja tõesti, selline tundubki meie hariduspoliitika laias laastus olevat. Kuid ongi nii, et Urvaste, mis on kaunis kodukoht paljudele inimestele, peab olema ka suuteline pakkuma neile kvaliteetset sotsiaalset teenust. Üheks neist on ka haridus, mis hõlmab endas pea poolt Urvaste valla eelarvet ning on suurim tööandja.
Praegusel ajahetkel, kus pea kõik vallad on panustanud oma koolide renoveerimisse, oleme ka meie sunnitud seda tegema. Tegema peame seda seepärast, et iga lapsevanem soovib oma lapsele paremat ja mugavamat elu. Seepärast võivad ka mõned meie lapsed minna teistesse naaberkoolidesse ainuüksi seepärast, et me ei suuda koolile uut ilmet anda.
Kuldre Kooli õppehoone ei ole vana maja. Tegemist on pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ehitatud hoonega, mille ehituskvaliteet on aga äärmiselt halb. Halb kvaliteet ei tule sellest, et aeg on oma töö teinud, vaid seepärast, et need kes kunagi ehitamise eest vastutasid, on teinud oma tööd vastutustundetult. Nii näiteks ongi koolimaja katus pööningult vaadates lausa häbiväärselt auklik. Kandekonstruktsiooni on nii vähe, et hakkab lausa häbi, et keegi sellise maja kunagi vastu on võtnud.
Kuid millal hakatakse Kuldre Kooli katust renoveerima?
Urvaste vald on üks nendest valdadest, kes taotleb nn KOIT kava raames rahalisi vahendeid piirkondliku konkurentsivõime suurendamiseks. Olin isiklikult vastutav selle projekti kokku kirjutamise eest ning 20.märtsil 2009 sai taotlus koos kõigi vajalike lisadokumentidega antud üle Siseministeeriumile. Kuldre Kool, kui Kuldre küla ja ka valla üks rohkem elanikke koondav maja on äärmiselt oluline Urvaste valla konkurentsivõime tagamiseks. Seepärast on ka selle hoone renoveerimine ning ruumide mugav kasutamine tõukefaktoriks, mis koondaks tulevikus ühise katuse alla üha rohkem noori ja vanu nii õppimise kui ka muu sotsiaalse suhtlemise eesmärgil. Maavalitsuselt saadud andmetel on toimumas 21.septembril maakondliku komisjoni koosolek, kus otsustatakse Võrumaa KOIT kava lõppresultaat.
Lisaks meile on voorus teisigi taotlejaid. Maakondlik komisjon on kohustatud lähtuvalt projekti eesmärkidest tegema otsuse paljude taotlejate vahel. Võru linn, Lasva vald, Urvaste vald ja teised. Suurim taotluspäring on esitatud Võru linna poolt Kreutzwaldi Gümnaasiumile, mille eesmärgiks on renoveerida maakonna suurim üldharidusasutus. Soovime jõudu neile, kui edu loodame ka endale.
Nagu mainitud sai, on kõik komisjoni kätes ning volis. Kui otsus peaks tulema meie jaoks positiivne, on oodata 12,75 miljoni kroonist abiraha, millele ise peame lisama juurde vähemalt 2,25 miljonit krooni. Veel aasta algul tundus sellise rahasumma leidmine Urvaste valla eelarves väga suur küsimus. Kui teised vallad suutsid kevadel viia oma kulud ja tulud enamvähem samale tasemele, siis meie suutsime hoida kokku nii palju, et reservina on meil olemas Kuldre Kooli projekti jaoks vajalik omafinantseering, mida eelnevalt mainisin.
Kui tekib olukord, et KOIT kavast ei tule loodetud vahendeid, on Urvaste vald igal juhul suuteline finantseerima Kuldre Kooli katuse renoveerimist omavahenditest ja seda juba käesoleval aastal.
Lõpetuseks sobib väga kenasti lahti seletada sissejuhatus antud kirjutisele. Saatuslik lause toonaselt peaministrilt on sulatõsi. Hariduse arengust rääkides, suudame süveneda vaid katustesse ja õpetajatesse. Tegelik vajadus on diferentseerida koolitundide pikkust, viia läbi õppekava reform, luua koolides võrdsed võimalused ning muuta süsteem selliseks, et õpetajatel on aega paberitöö kõrvalt tegeleda ka õpilastega.
Suurima lugupidamisega
Kristjan Võrno
Abivallavanem
Urvaste Vallavalitsus
Praegusel ajahetkel, kus pea kõik vallad on panustanud oma koolide renoveerimisse, oleme ka meie sunnitud seda tegema. Tegema peame seda seepärast, et iga lapsevanem soovib oma lapsele paremat ja mugavamat elu. Seepärast võivad ka mõned meie lapsed minna teistesse naaberkoolidesse ainuüksi seepärast, et me ei suuda koolile uut ilmet anda.
Kuldre Kooli õppehoone ei ole vana maja. Tegemist on pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ehitatud hoonega, mille ehituskvaliteet on aga äärmiselt halb. Halb kvaliteet ei tule sellest, et aeg on oma töö teinud, vaid seepärast, et need kes kunagi ehitamise eest vastutasid, on teinud oma tööd vastutustundetult. Nii näiteks ongi koolimaja katus pööningult vaadates lausa häbiväärselt auklik. Kandekonstruktsiooni on nii vähe, et hakkab lausa häbi, et keegi sellise maja kunagi vastu on võtnud.
Kuid millal hakatakse Kuldre Kooli katust renoveerima?
Urvaste vald on üks nendest valdadest, kes taotleb nn KOIT kava raames rahalisi vahendeid piirkondliku konkurentsivõime suurendamiseks. Olin isiklikult vastutav selle projekti kokku kirjutamise eest ning 20.märtsil 2009 sai taotlus koos kõigi vajalike lisadokumentidega antud üle Siseministeeriumile. Kuldre Kool, kui Kuldre küla ja ka valla üks rohkem elanikke koondav maja on äärmiselt oluline Urvaste valla konkurentsivõime tagamiseks. Seepärast on ka selle hoone renoveerimine ning ruumide mugav kasutamine tõukefaktoriks, mis koondaks tulevikus ühise katuse alla üha rohkem noori ja vanu nii õppimise kui ka muu sotsiaalse suhtlemise eesmärgil. Maavalitsuselt saadud andmetel on toimumas 21.septembril maakondliku komisjoni koosolek, kus otsustatakse Võrumaa KOIT kava lõppresultaat.
Lisaks meile on voorus teisigi taotlejaid. Maakondlik komisjon on kohustatud lähtuvalt projekti eesmärkidest tegema otsuse paljude taotlejate vahel. Võru linn, Lasva vald, Urvaste vald ja teised. Suurim taotluspäring on esitatud Võru linna poolt Kreutzwaldi Gümnaasiumile, mille eesmärgiks on renoveerida maakonna suurim üldharidusasutus. Soovime jõudu neile, kui edu loodame ka endale.
Nagu mainitud sai, on kõik komisjoni kätes ning volis. Kui otsus peaks tulema meie jaoks positiivne, on oodata 12,75 miljoni kroonist abiraha, millele ise peame lisama juurde vähemalt 2,25 miljonit krooni. Veel aasta algul tundus sellise rahasumma leidmine Urvaste valla eelarves väga suur küsimus. Kui teised vallad suutsid kevadel viia oma kulud ja tulud enamvähem samale tasemele, siis meie suutsime hoida kokku nii palju, et reservina on meil olemas Kuldre Kooli projekti jaoks vajalik omafinantseering, mida eelnevalt mainisin.
Kui tekib olukord, et KOIT kavast ei tule loodetud vahendeid, on Urvaste vald igal juhul suuteline finantseerima Kuldre Kooli katuse renoveerimist omavahenditest ja seda juba käesoleval aastal.
Lõpetuseks sobib väga kenasti lahti seletada sissejuhatus antud kirjutisele. Saatuslik lause toonaselt peaministrilt on sulatõsi. Hariduse arengust rääkides, suudame süveneda vaid katustesse ja õpetajatesse. Tegelik vajadus on diferentseerida koolitundide pikkust, viia läbi õppekava reform, luua koolides võrdsed võimalused ning muuta süsteem selliseks, et õpetajatel on aega paberitöö kõrvalt tegeleda ka õpilastega.
Suurima lugupidamisega
Kristjan Võrno
Abivallavanem
Urvaste Vallavalitsus
reede, 31. juuli 2009
Heategevuspäev tulekul
MTÜ UHTJÄRVE KREHVINID korraldavad heategevuspäevaUue-Antsla pargis 23.augustil 2009 kell 12. Lastele huvitav teatrietendus, loterii, pluusile joonistamine, vahvad mängud ning muud põnevat. Võimalus annetada, vahetada või müüa kasutatud lasteriideid ning mänguasju. Annetused saab tuua Uue-Antsla Rahvamajja kuni 23. augustini igal teisipäeval kella 14-18. Annetustega toetate Urvaste valla perede lapsi. Müüjatel palume eelnevalt registreerida telefonil 5333 2253 Maria või 513 7830 Liina.
Allikas: 2kyla.blogspot.com
Allikas: 2kyla.blogspot.com
kolmapäev, 8. juuli 2009
Juhuu! Urvastelase' kävevä jälki tantsupeol
Kõik sai alguse tuust, et miiq Kallis tantsuoppaja Tiiu tei latsiga talv otsa hirmsaste tüüd, eesmärgis iks tantsupeole saia. Kävemi läbi tulest ja viist, sõimi ärq mitu puuda suula ja valasimi hiki ja pisarit aga lehekuu algusen oll teedä, et mi pässimigi pidusse. Jess!
Inne peole sõitmist tetti viil hulka pruuvõ, et vällä opata ka varutansja ja hainakuu viimätsõl pääväl alas sõit pääliina poolõ ning joba kell üts pääväl nakas ediminõ pruuv. Latsõ olliva kõik väega rõõmsa, ilm oll illos, eski väega illos tansmisõ jaos – pruuvgõ esi kolmekümnekraaditsõn kuumusen päiv läbi polkat tansi. Edimine päiv olgi pruuvõst kõgõ rassõmp. Sõs oppsõmi, kes kohe minemä piät, kes vidä, kes pidurdas, kiä tõst kätt ja kiä jalga. Opsõmi selges määndse rühmaga tulõ üten tansi ja kellest ei tohi sa ilman vällä tetä. Vahepääl lõiva küll jala nii tuld, et tull mõnikõrd jalavarju jalast kisku ja paljajalu edesi laskõ. Algusen üteldi meile, et pruuv kest kella säitsmõni a ku kell säitsme pääle nakas jõudma tetti meile üllatus ja kuulutati „rõõmuhõisete“ saatel, et mi saami kella katsani tansi.
Tuus aos ollimi küll läbi nigu Läti raha, es jõvva inämp muu päälõ mõtõlda ku õnnõ säng. Aga noorõ omma meil kimmä näid es heidütä lämmi päiv ega Saarõ Maido karmi sõnaq. Koolimajan anti meile süvvä ja juvva ja ku mõsust ka läbi sai käütüs, oll jõud ja rõõm tagasi. Väega illos päiv oll sällä takka jäänü'.
Tõnõ pruuvipäiv nakas joba kell ütessä, nühksõmi jälki nii tütärlatsi ku poistõ tansõ. Päiv oll jälki liiga lämmi, ku nii pallo (60) rühmi kuun om, sis lätt iks peris hulga aigu et kõik õigõle selges saia, iks juhtus, et mõnõl lätt sassi. Sõs tetäs tuud iks uvvõstõ ja uvvõstõ. Egä tunni ao takast oll iks paus kah. Tuu ao seen löüdsevä mi poisiq nuka takast purskkaevu kos na hinnäst õndsalõ jahutaman kävevä.
Tuul päiväl lihvsõmi kõiki joonissit, viimane ku üts sikk, sakk, romb, ruut, joon, kolmnukk, triip, täpp, diagonaal sai läbi juustu ja kõnnitu. Pruuvsõmi viil kuis määndselegi tandsulõ pääle minna ja säält ärq tulla, kohepoole naaratada ja kohe koogutada. Selges tuu sai ja sõs lubati meid joba suurele Kalevi staadionile, kos oll ette nättü viil puultõist tunni pruuvõ.
Aga egäl peol ommava oma üllatusõ ja nii saimi poolõtõisõ tunni asõmõl kolm tunni karata. Päiv lõppi alles poole kümne aigu, oll jäänü viil süük, mõsu ja matt põrmandu pääl, kus ummi vaivatu kontõ edesi karastada. Kolmanda päävä hummogus oll päiv niisama korgõl ku tõistõlgi päivil ja Kalevi staadion uutsõ meid uma kuionu muro ja lõõskava pääväga. Sjool pääväl nakas pidu joba ilmet võtma, kõik rühmä saiva kokku ja nakati järjekõrda opma, kes kuna tans ja kes kellega tans. Sis nakas joba säände peris peo tunne tegünemä ku kõik kõrrast ummi tandsõ läbi tandsõva. Tuul pääväl olliva meil ka edimidsõ kaotusõ. Päiv paistsõ iks armõtulõ ja kats tütarlast mi' rühmäst saiva päikesepiste. Kokkusadajaid oll ka tõistõn rühmin. Õnnõs läts kõik häste ja õdagus olliva kõik latsõ jälki rivi pääl. Sis nakasimigi kaema, et kost vett saia ja hinnäst jahutada. Üts pidev vuurmine käve vii manu ja säält tagasi. Kastõti nii seest kui vällästpuult kõiki ja kõkkõ. Sõs tull ütel targal miilde kuulus energiatsõõr, midä mi sõs ka pruuvsõmi. Usuti vai mitte, tuu tüütäs väega häste ja meil oll tuust pallo kassu. Õigõ tihti kostsõ mi rühmä mant mm-ohoo, mm-ahaa. Vahepääl sai koerust ka tettüs, lükasimi mõnõ latsõ tsõõri sisse ja hõiksõmi mm-ohmu, mm-ohmu. Vähembält kõik nuu kes sõs vällänpuul tsõõri olliva saiva hulga energiat. Kõgõ tuu möllu seen sai iks pruuvõ ka tettüs ja õdagus oll selge kuis tuu pidu vällä näge ja võisimi julgõlt järgmisel pääväl pääpruuvi minnä'. Nelläpäävä õdagu jõudsõ Talnalõ ka laulu-ja tandsupeo ütinõ tuli. Kõik kes tahtsõva lätsivä tulõ tulõmist kaema. Hallõ oll tuust et mi pruuv oll jälki pikale venünü ja mi es näe, kuis laiv mere päält tull, tulõ palasiva ja pillimäng kostsõ kaugelt mere päält inimeste kõrvu. Õnnõs oll tutvit ka laulukoorõn, kiä meile perän tuust kõgõst kõnõlsiva. Aga är näimi mi, kuis tuli lava päält üle anti ja saimi osa tuust kontsõrdist ja simmanist, mis poole üüni kestse.
Tuu üü jäi külq nii mõnõlõgi lühkeses. Nii mõnigi es jõvva hummogu silmi valla tetä, et süvvä, juvva ja hinnäst kosutada. Küll sai mangutus voodi veere pääl, a lõpus' oll iks vaja võileevä ja koogikõsõ sängüviirde tuvva, et iks õigõs aos rivin olla. Riidi hummogu oll vaja joba pidurõiva üten võtta, sest pääle puult päivä pruuvi alas tandsupeo pääpruuv. Või tuud sagimist hummogu! Pluusi olliva kotte seen kortsu lännü ja miiq saatja-kasuimä Kaire ummi väikeste valgidõ virku kässiga triiksõ sõs virnu kaupa mi pluusõ. Oll küll kipõ, aga õigõs aos ollimi platsi pääl ja proovin. Sjol pääväl saimi ka edimedse vihma. Sõs näimi mi ka inemiste leidlikkust, kes kost uma „vihmavarju“ löüdse. Küll näimi kolme pääga keepe ja põõsit, millel oll ossi asemel kümme paari jalgu. Kui pääpruuv alas, olliva kõik kotussõ täüs rõivit vahetavaid tansjaid. Ku pruuvõ aigu oll viil säände tunnõ, et vahemuusika jääs lühkeses ja ei jõvva uma kotussõ pääle, sõs pääproovin sujusi joba kõik ja järjest parõmp tunnõ nakas tegünemä. Hää oll olla.
Ja sõs tulliva kontsõrdi. Kolm tükkü järjest, riidi õdak, laupäiv ja pühäpäiv. Kõik tandsja tulliva rahvarõivin, olliva ootusärevil ja rõõmsa. Sõs mi tundsõmi, kuis mi olõmi kõik üts pere ja üts rahvas, kos mi ajami kõik ütte ja samma asja ja meil om hää ollaq.
Tuul aol kui mi uutsõmi umma kõrda lavale minekus, tandsõmi mi uma pundiga egasugutsit muid tantsõ nagu „Kes aias“, „Lapaduu“, „Puntratants“ ja tõsõ vana hää lastõtandsu. Mängsemi ka musumängu. Tuu oll sääne lõbus vahepala, et ka mõnõ kõrvalrühmi tandsja võtsõva miika punti.
Peo päälkiri oll „Meri“. Väega ilosale oll säetü. Peo juhat sisse lainetus, kõik tandsja tulliva lavale. Võimleja teivä' esinejate sisse Eestimaa kujutise ja tõsõ lainetiva tuu ümbre nigu meri. Edesi jutust kontsõrt rannarahva elust, kuis naasõ uutva ummi mehi merelt ja näid sinnä saatva, kuis poiskõsõ uutva pikisilmi tuud aigu, ku nimäki omma' suurõ ja saava' suuri mehhiga üten kuun merele minnä. Noorõ tütärlatsõ eputasõ aga poistõ iin ja otsva hindäle peigmiist. Ku laiv merelt tulõ, omma suurõ peo', kos kõik tandsva ja omma rõõmsa, a tuud pittu es olõ kaugus. Iks tulõ jälki ärsaatmisõ aig. Mehe ehitäsõ laiva ja omgi mereleminek käen. Meri es olõ aga alati lahke ja rahulik, tull ette ka suuri lainit ja tormi. Ka miiq laiv jäi tormi kätte ja mast kisti maha. Õnnõs jõudsõva mehe iks koduranda ja kõik olliva õnnõliku ja peeti pitu. Kui tull uus tandsjidõ rühm pääle, loeti vahele tekste, mis kirjeldiva rannarahva ellu, näide ootusi, lootusi, rõõmõ ja murõsid.
<
Tuu läts meile kõigilõ väega süämelõ. Kui oodõti umma järge ja tull mõni illos lugu sõs laulsõva staadioni takan tandsja üten ja nii mõnigi pidi inne pisarit kuivatama, kui tandsma sai naata. Njo olliva hetke, mis jääse elus aos miilde ja sjo kõgõ nimel tasus oppi tansmist ja mõnikõrd ka vasta tahtmist tetä, mis kästäs.
Vahepääle mahtusi ka rongkäik. Hää oll kõndi ja tunda jälki tuud suurt tunnet, et mi olõmi üts. Tii veeren oll ka peris mitu uma küla inemist meid tervitaman ja nuu tervitusõ olliva kõgõ magusamba.
Aiteh Kallis kasuema Kaire, kes sa saatsõt meid sjol peol, toitset, katset, lohutit, hoidsõt, riietit, kallistit ja kaisutit. Parõmbat saatjat ei olõs mõistnu küll tahta.
Aiteh Kallis Tiiu, et sul om olnu jõudu ja tahtmist meid opata, et sa olet jõudnu vällä kannatada kõik koeruse ja haukmisõ nii ütõlt ku tõsõlt puult ja iks kimmält umma asja ajanu, mille läbi mi olõmi saanu väega meeldejääva kogemuse ja elamuse terves elus.
Tiiq „Kepsutajaq“
Kristiina Kallioni pildid - kõiki pilte näed siit
Inne peole sõitmist tetti viil hulka pruuvõ, et vällä opata ka varutansja ja hainakuu viimätsõl pääväl alas sõit pääliina poolõ ning joba kell üts pääväl nakas ediminõ pruuv. Latsõ olliva kõik väega rõõmsa, ilm oll illos, eski väega illos tansmisõ jaos – pruuvgõ esi kolmekümnekraaditsõn kuumusen päiv läbi polkat tansi. Edimine päiv olgi pruuvõst kõgõ rassõmp. Sõs oppsõmi, kes kohe minemä piät, kes vidä, kes pidurdas, kiä tõst kätt ja kiä jalga. Opsõmi selges määndse rühmaga tulõ üten tansi ja kellest ei tohi sa ilman vällä tetä. Vahepääl lõiva küll jala nii tuld, et tull mõnikõrd jalavarju jalast kisku ja paljajalu edesi laskõ. Algusen üteldi meile, et pruuv kest kella säitsmõni a ku kell säitsme pääle nakas jõudma tetti meile üllatus ja kuulutati „rõõmuhõisete“ saatel, et mi saami kella katsani tansi.
Tuus aos ollimi küll läbi nigu Läti raha, es jõvva inämp muu päälõ mõtõlda ku õnnõ säng. Aga noorõ omma meil kimmä näid es heidütä lämmi päiv ega Saarõ Maido karmi sõnaq. Koolimajan anti meile süvvä ja juvva ja ku mõsust ka läbi sai käütüs, oll jõud ja rõõm tagasi. Väega illos päiv oll sällä takka jäänü'.
Tõnõ pruuvipäiv nakas joba kell ütessä, nühksõmi jälki nii tütärlatsi ku poistõ tansõ. Päiv oll jälki liiga lämmi, ku nii pallo (60) rühmi kuun om, sis lätt iks peris hulga aigu et kõik õigõle selges saia, iks juhtus, et mõnõl lätt sassi. Sõs tetäs tuud iks uvvõstõ ja uvvõstõ. Egä tunni ao takast oll iks paus kah. Tuu ao seen löüdsevä mi poisiq nuka takast purskkaevu kos na hinnäst õndsalõ jahutaman kävevä.
Tuul päiväl lihvsõmi kõiki joonissit, viimane ku üts sikk, sakk, romb, ruut, joon, kolmnukk, triip, täpp, diagonaal sai läbi juustu ja kõnnitu. Pruuvsõmi viil kuis määndselegi tandsulõ pääle minna ja säält ärq tulla, kohepoole naaratada ja kohe koogutada. Selges tuu sai ja sõs lubati meid joba suurele Kalevi staadionile, kos oll ette nättü viil puultõist tunni pruuvõ.
Aga egäl peol ommava oma üllatusõ ja nii saimi poolõtõisõ tunni asõmõl kolm tunni karata. Päiv lõppi alles poole kümne aigu, oll jäänü viil süük, mõsu ja matt põrmandu pääl, kus ummi vaivatu kontõ edesi karastada. Kolmanda päävä hummogus oll päiv niisama korgõl ku tõistõlgi päivil ja Kalevi staadion uutsõ meid uma kuionu muro ja lõõskava pääväga. Sjool pääväl nakas pidu joba ilmet võtma, kõik rühmä saiva kokku ja nakati järjekõrda opma, kes kuna tans ja kes kellega tans. Sis nakas joba säände peris peo tunne tegünemä ku kõik kõrrast ummi tandsõ läbi tandsõva. Tuul pääväl olliva meil ka edimidsõ kaotusõ. Päiv paistsõ iks armõtulõ ja kats tütarlast mi' rühmäst saiva päikesepiste. Kokkusadajaid oll ka tõistõn rühmin. Õnnõs läts kõik häste ja õdagus olliva kõik latsõ jälki rivi pääl. Sis nakasimigi kaema, et kost vett saia ja hinnäst jahutada. Üts pidev vuurmine käve vii manu ja säält tagasi. Kastõti nii seest kui vällästpuult kõiki ja kõkkõ. Sõs tull ütel targal miilde kuulus energiatsõõr, midä mi sõs ka pruuvsõmi. Usuti vai mitte, tuu tüütäs väega häste ja meil oll tuust pallo kassu. Õigõ tihti kostsõ mi rühmä mant mm-ohoo, mm-ahaa. Vahepääl sai koerust ka tettüs, lükasimi mõnõ latsõ tsõõri sisse ja hõiksõmi mm-ohmu, mm-ohmu. Vähembält kõik nuu kes sõs vällänpuul tsõõri olliva saiva hulga energiat. Kõgõ tuu möllu seen sai iks pruuvõ ka tettüs ja õdagus oll selge kuis tuu pidu vällä näge ja võisimi julgõlt järgmisel pääväl pääpruuvi minnä'. Nelläpäävä õdagu jõudsõ Talnalõ ka laulu-ja tandsupeo ütinõ tuli. Kõik kes tahtsõva lätsivä tulõ tulõmist kaema. Hallõ oll tuust et mi pruuv oll jälki pikale venünü ja mi es näe, kuis laiv mere päält tull, tulõ palasiva ja pillimäng kostsõ kaugelt mere päält inimeste kõrvu. Õnnõs oll tutvit ka laulukoorõn, kiä meile perän tuust kõgõst kõnõlsiva. Aga är näimi mi, kuis tuli lava päält üle anti ja saimi osa tuust kontsõrdist ja simmanist, mis poole üüni kestse.
Tuu üü jäi külq nii mõnõlõgi lühkeses. Nii mõnigi es jõvva hummogu silmi valla tetä, et süvvä, juvva ja hinnäst kosutada. Küll sai mangutus voodi veere pääl, a lõpus' oll iks vaja võileevä ja koogikõsõ sängüviirde tuvva, et iks õigõs aos rivin olla. Riidi hummogu oll vaja joba pidurõiva üten võtta, sest pääle puult päivä pruuvi alas tandsupeo pääpruuv. Või tuud sagimist hummogu! Pluusi olliva kotte seen kortsu lännü ja miiq saatja-kasuimä Kaire ummi väikeste valgidõ virku kässiga triiksõ sõs virnu kaupa mi pluusõ. Oll küll kipõ, aga õigõs aos ollimi platsi pääl ja proovin. Sjol pääväl saimi ka edimedse vihma. Sõs näimi mi ka inemiste leidlikkust, kes kost uma „vihmavarju“ löüdse. Küll näimi kolme pääga keepe ja põõsit, millel oll ossi asemel kümme paari jalgu. Kui pääpruuv alas, olliva kõik kotussõ täüs rõivit vahetavaid tansjaid. Ku pruuvõ aigu oll viil säände tunnõ, et vahemuusika jääs lühkeses ja ei jõvva uma kotussõ pääle, sõs pääproovin sujusi joba kõik ja järjest parõmp tunnõ nakas tegünemä. Hää oll olla.
Ja sõs tulliva kontsõrdi. Kolm tükkü järjest, riidi õdak, laupäiv ja pühäpäiv. Kõik tandsja tulliva rahvarõivin, olliva ootusärevil ja rõõmsa. Sõs mi tundsõmi, kuis mi olõmi kõik üts pere ja üts rahvas, kos mi ajami kõik ütte ja samma asja ja meil om hää ollaq.
Tuul aol kui mi uutsõmi umma kõrda lavale minekus, tandsõmi mi uma pundiga egasugutsit muid tantsõ nagu „Kes aias“, „Lapaduu“, „Puntratants“ ja tõsõ vana hää lastõtandsu. Mängsemi ka musumängu. Tuu oll sääne lõbus vahepala, et ka mõnõ kõrvalrühmi tandsja võtsõva miika punti.
Peo päälkiri oll „Meri“. Väega ilosale oll säetü. Peo juhat sisse lainetus, kõik tandsja tulliva lavale. Võimleja teivä' esinejate sisse Eestimaa kujutise ja tõsõ lainetiva tuu ümbre nigu meri. Edesi jutust kontsõrt rannarahva elust, kuis naasõ uutva ummi mehi merelt ja näid sinnä saatva, kuis poiskõsõ uutva pikisilmi tuud aigu, ku nimäki omma' suurõ ja saava' suuri mehhiga üten kuun merele minnä. Noorõ tütärlatsõ eputasõ aga poistõ iin ja otsva hindäle peigmiist. Ku laiv merelt tulõ, omma suurõ peo', kos kõik tandsva ja omma rõõmsa, a tuud pittu es olõ kaugus. Iks tulõ jälki ärsaatmisõ aig. Mehe ehitäsõ laiva ja omgi mereleminek käen. Meri es olõ aga alati lahke ja rahulik, tull ette ka suuri lainit ja tormi. Ka miiq laiv jäi tormi kätte ja mast kisti maha. Õnnõs jõudsõva mehe iks koduranda ja kõik olliva õnnõliku ja peeti pitu. Kui tull uus tandsjidõ rühm pääle, loeti vahele tekste, mis kirjeldiva rannarahva ellu, näide ootusi, lootusi, rõõmõ ja murõsid.
<
Tuu läts meile kõigilõ väega süämelõ. Kui oodõti umma järge ja tull mõni illos lugu sõs laulsõva staadioni takan tandsja üten ja nii mõnigi pidi inne pisarit kuivatama, kui tandsma sai naata. Njo olliva hetke, mis jääse elus aos miilde ja sjo kõgõ nimel tasus oppi tansmist ja mõnikõrd ka vasta tahtmist tetä, mis kästäs.
Vahepääle mahtusi ka rongkäik. Hää oll kõndi ja tunda jälki tuud suurt tunnet, et mi olõmi üts. Tii veeren oll ka peris mitu uma küla inemist meid tervitaman ja nuu tervitusõ olliva kõgõ magusamba.
Aiteh Kallis kasuema Kaire, kes sa saatsõt meid sjol peol, toitset, katset, lohutit, hoidsõt, riietit, kallistit ja kaisutit. Parõmbat saatjat ei olõs mõistnu küll tahta.
Aiteh Kallis Tiiu, et sul om olnu jõudu ja tahtmist meid opata, et sa olet jõudnu vällä kannatada kõik koeruse ja haukmisõ nii ütõlt ku tõsõlt puult ja iks kimmält umma asja ajanu, mille läbi mi olõmi saanu väega meeldejääva kogemuse ja elamuse terves elus.
Tiiq „Kepsutajaq“
Kristiina Kallioni pildid - kõiki pilte näed siit
reede, 27. märts 2009
Kas Kuldre noortetuba on vaja - ootame eriti noorte avamusi!
Praegu on teoksil Kuldre noortetoa projekt, mida veab kooli õppealajuhataja Heli Kuulmets. Noortetuba tuleks vallamaja keldrisse, selle remontimisele on plaanis kaasata ka noori.
Noored saaksid seal peale kooli, õhtuti ja nädalavahetustel aega veeta. Tööl peaks olema noorsootööspetsialist, kes nendega tegeleks, kirjutaks erinevateks tegevusteks projekte ja vaataks, et kord majas oleks.
Ideaalis oleks seal võimalus mängida lauamänge, lugeda (raamatud, ajakirjad), koroonalaud, pinksilaud, arvuti, televiisor, muusikakeskus, lahe muusikategemise võimalus, mida ükskord „Tomi juures“ tutvustati, kööginurk, meisterdamise võimalus jms.
See oleks küll terve valla noortekeskus, aga põhiliselt mõeldud Kuldre lastele. „Uue-Antsla omad käivad kultuurimajas, Urvaste omad seltsimajas, aga Kuldre omadel pole ju kusagil käia. Maal on liikumisvõimalused väga piiratud ja ega sa ei saada ju last omapead pimedas kuhugi teise külla noortekeskusse,“ ütles Heli Kuulmets
Praegu on raha vähe, ja täiendava noorsootöötaja tööle võtmine kahtlane. Noortekeskuse remondiks kirjutatud projekt on samuti veel esitamata, enne on vaja selgitada noortetoa vajadust, mida saab kommenteerida ka siin blogis.
Noored saaksid seal peale kooli, õhtuti ja nädalavahetustel aega veeta. Tööl peaks olema noorsootööspetsialist, kes nendega tegeleks, kirjutaks erinevateks tegevusteks projekte ja vaataks, et kord majas oleks.
Ideaalis oleks seal võimalus mängida lauamänge, lugeda (raamatud, ajakirjad), koroonalaud, pinksilaud, arvuti, televiisor, muusikakeskus, lahe muusikategemise võimalus, mida ükskord „Tomi juures“ tutvustati, kööginurk, meisterdamise võimalus jms.
See oleks küll terve valla noortekeskus, aga põhiliselt mõeldud Kuldre lastele. „Uue-Antsla omad käivad kultuurimajas, Urvaste omad seltsimajas, aga Kuldre omadel pole ju kusagil käia. Maal on liikumisvõimalused väga piiratud ja ega sa ei saada ju last omapead pimedas kuhugi teise külla noortekeskusse,“ ütles Heli Kuulmets
Praegu on raha vähe, ja täiendava noorsootöötaja tööle võtmine kahtlane. Noortekeskuse remondiks kirjutatud projekt on samuti veel esitamata, enne on vaja selgitada noortetoa vajadust, mida saab kommenteerida ka siin blogis.
kolmapäev, 28. jaanuar 2009
Uus hoolekogu koos
Kuldre Kooli hoolekogu uus koosseis Margus Konnula, Henn Bergmann, Gunnar Sarapuu, Egle Oja, Merle Tombak, Kristjan Võrno, Aire Täär, Liia Prisko, Anneli Uibopuu, Kaire Jõela, pidas esimese koosoleku.
Hoolekogu esimeheks valiti ühehäälselt Merle Tombak ja aseesimeheks Henn Bergmann.
Põhimõtteliselt rohkem otsuseid vastu ei võetud.
Probleemiks nr 1 on endiselt koolimaja läbitilkuv katus, projekt ootab sügisest otsust, aga Gunnar Sarapuu majanduskomisjoni liikmena valdas arvamust, et katus tuleb igal juhul juba sel suvel ära teha, nt projekti omaosalusena.
Kristjan Võrno ettekandest selgus, et koolimaja vajab vähemalt paarikümne miljońilist investeeringut.
Kõlama jäi ka hirm haldusreformi ees, mis varem või hiljem ilmselt ära tehakse. Ja et lisaks sellele, et Urvaste valla lapsed võiksid enda lapsi põhikooli panna just Kuldresse, oleks ka oluline, et gümnaasiumisse minnakse Antslasse.
Sest gümnaasiumi ärakadumine Antslast (e reorganiseerimine põhikooliks) oleks samm ligemale ka Antsla ja Kuldre koolide liitmisele.
Samas ei ole maha maetud pillimängu õppimise võimalust Kuldre kooli juures. Kaalutakse mitmeid erinevaid variante. Ka meie laste Antsla muusikakoolis käimise rahastamise ümber. Need on ka küllalt suured summad praegu.
Oli juttu ka sellest, et Kuldre kool läheb e-koolile üle, sellest ma praegu ei oska ise küll midagi kirjutada. Põhimõtteliselt tähendab seda, et õpilaspäevik kolib üle internetti.
Järgmine koosolek on planeeritud märtsi lõppu.
MARGUS KONNULA
Hoolekogu esimeheks valiti ühehäälselt Merle Tombak ja aseesimeheks Henn Bergmann.
Põhimõtteliselt rohkem otsuseid vastu ei võetud.
Probleemiks nr 1 on endiselt koolimaja läbitilkuv katus, projekt ootab sügisest otsust, aga Gunnar Sarapuu majanduskomisjoni liikmena valdas arvamust, et katus tuleb igal juhul juba sel suvel ära teha, nt projekti omaosalusena.
Kristjan Võrno ettekandest selgus, et koolimaja vajab vähemalt paarikümne miljońilist investeeringut.
Kõlama jäi ka hirm haldusreformi ees, mis varem või hiljem ilmselt ära tehakse. Ja et lisaks sellele, et Urvaste valla lapsed võiksid enda lapsi põhikooli panna just Kuldresse, oleks ka oluline, et gümnaasiumisse minnakse Antslasse.
Sest gümnaasiumi ärakadumine Antslast (e reorganiseerimine põhikooliks) oleks samm ligemale ka Antsla ja Kuldre koolide liitmisele.
Samas ei ole maha maetud pillimängu õppimise võimalust Kuldre kooli juures. Kaalutakse mitmeid erinevaid variante. Ka meie laste Antsla muusikakoolis käimise rahastamise ümber. Need on ka küllalt suured summad praegu.
Oli juttu ka sellest, et Kuldre kool läheb e-koolile üle, sellest ma praegu ei oska ise küll midagi kirjutada. Põhimõtteliselt tähendab seda, et õpilaspäevik kolib üle internetti.
Järgmine koosolek on planeeritud märtsi lõppu.
MARGUS KONNULA
kolmapäev, 31. detsember 2008
Kaks vahvat jõulusündmust
Aastalõpusaginas on blogisse riputamata jäänud mitmed jõulu-uudised. Neist kahe – Kuldre Kooli jõululaada ja Urvaste seltsimaja külaköögi avamise – kohta on pildid üleval ka picasas. Mõlemaid sündmusi ühendab veel see, et nendesse on pandud palju aega ja mõtteid, ilma kõike rahasse ümber arvestamata.
Kuldre Kooli jõululaadal 15 detsembril oli väljas enam kui tosin isetehtud asjade ja toiduga kauplejat. Leidlikkust näitasid üles nii lapsed ise kui nende vanemad, kellest mitmed olid algajatele laadalistele appi tulnud. Laadale olid ostma-müüma kutsutud teisedki vallainimesed ja nii oli paar kauplejat ka väljastpoolt kooli. Suures valikus oli kaarte, ehteid, muffineid ja koogikesi.
Kiiresti osteti ära Heli Kuulmetsa ja tema laste tehtud röstpähklid ja Nõiariigi tüdrukute jäätis isetehtud vahvlites. Populaarsed olid ka Veronika Kaseväli pere jõuluseaded ja Pille Saare pere päkapikud. Antsla gümnaasiumi 10. b klassi noored kogusid müügi kõrvalt annetusi Tilsi lastekodule. Üks noortest rääkis, et heategevusega tegelevad nad juba mitmendat aastat. Mullustel jõuludel kogusid nad raha Võru loomade varjupaigale. Pisut ülevalgustatud laadapilte saab vaadata siit: http://picasaweb.google.com/urvasteleht/KuldreKooliJUlulaat
Urvaste kandi tegemiste aasta võtsime kokku 17. detsembril vanas koolimajas ehk seltsimajas. Pärastlõunal hakati Mariina Kõlleri eestvedamisel endise arstiruumi puupliidi juures verivorste tegema. Kaalika ja piparkookide küpsetamiseks sai ära kasutatud seltsimaja ahjude soojus.
Lubatud üllatuseks oli seltsimaja uue köögi avamine. Pisike, aga tervisekaitse nõuetele vastav köök on ehitatud PRIA külade arendamise meetme 3.2 programmi toel. Avamisele olid tulnud peaaegu kõik kutsutud – köögi projekteerija Kati Kersna (kes aitas ka kõik vajalikud eriprojektid hankida ülikiiresti ja korraldas nii, et kõik need valmisid heategevuslikus korras), ehitustöö juht Tarmo Vaher, kirikuõpetaja, vallavanem ja abivallavanem. Peale selle naiste rahvatantsurühm ning veel pundike seltsimaja tegemistes osalejaid ja eestvedajaid.
Jõululaua katmise ajaks ilmus praekõrvaseks veel mitmeid hoidiseid, praekapsast, koduveinist tehtud hõõgveine jm. Pilte saab vaadata siit: http://picasaweb.google.com/urvasteleht/KLakGiAvamineUrvasteSeltsimajas
Minu poolt tänusõnad kõigile, kes lõppeval aastal Urvaste seltsimaja tegemistes osalesid ja võib-olla ka ise ühe või teise asja eestvedajateks olid. Aitäh teile toreda seltskonna ja ideede eest! Kõigile teistelegi rõõmsat aastavahetust ja õnnelikku uut aastat.
Airi Hallik-Konnula
Kuldre Kooli jõululaadal 15 detsembril oli väljas enam kui tosin isetehtud asjade ja toiduga kauplejat. Leidlikkust näitasid üles nii lapsed ise kui nende vanemad, kellest mitmed olid algajatele laadalistele appi tulnud. Laadale olid ostma-müüma kutsutud teisedki vallainimesed ja nii oli paar kauplejat ka väljastpoolt kooli. Suures valikus oli kaarte, ehteid, muffineid ja koogikesi.
Kiiresti osteti ära Heli Kuulmetsa ja tema laste tehtud röstpähklid ja Nõiariigi tüdrukute jäätis isetehtud vahvlites. Populaarsed olid ka Veronika Kaseväli pere jõuluseaded ja Pille Saare pere päkapikud. Antsla gümnaasiumi 10. b klassi noored kogusid müügi kõrvalt annetusi Tilsi lastekodule. Üks noortest rääkis, et heategevusega tegelevad nad juba mitmendat aastat. Mullustel jõuludel kogusid nad raha Võru loomade varjupaigale. Pisut ülevalgustatud laadapilte saab vaadata siit: http://picasaweb.google.com/urvasteleht/KuldreKooliJUlulaatUrvaste kandi tegemiste aasta võtsime kokku 17. detsembril vanas koolimajas ehk seltsimajas. Pärastlõunal hakati Mariina Kõlleri eestvedamisel endise arstiruumi puupliidi juures verivorste tegema. Kaalika ja piparkookide küpsetamiseks sai ära kasutatud seltsimaja ahjude soojus.
Lubatud üllatuseks oli seltsimaja uue köögi avamine. Pisike, aga tervisekaitse nõuetele vastav köök on ehitatud PRIA külade arendamise meetme 3.2 programmi toel. Avamisele olid tulnud peaaegu kõik kutsutud – köögi projekteerija Kati Kersna (kes aitas ka kõik vajalikud eriprojektid hankida ülikiiresti ja korraldas nii, et kõik need valmisid heategevuslikus korras), ehitustöö juht Tarmo Vaher, kirikuõpetaja, vallavanem ja abivallavanem. Peale selle naiste rahvatantsurühm ning veel pundike seltsimaja tegemistes osalejaid ja eestvedajaid.
Jõululaua katmise ajaks ilmus praekõrvaseks veel mitmeid hoidiseid, praekapsast, koduveinist tehtud hõõgveine jm. Pilte saab vaadata siit: http://picasaweb.google.com/urvasteleht/KLakGiAvamineUrvasteSeltsimajasMinu poolt tänusõnad kõigile, kes lõppeval aastal Urvaste seltsimaja tegemistes osalesid ja võib-olla ka ise ühe või teise asja eestvedajateks olid. Aitäh teile toreda seltskonna ja ideede eest! Kõigile teistelegi rõõmsat aastavahetust ja õnnelikku uut aastat.
Airi Hallik-Konnula
teisipäev, 23. detsember 2008
Vaabina poiss müürseppade võistlusel edukas
Vana-Antsla kutsekeskkooli teise kursuse õpilased Taimar Sügis ja Reno Toom saavutasid Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis Vana-Võidus möödunud nädalal toimunud rahvusvahelisel noorte müürseppade kutsevõistlusel „Jõulukellu 2008” Eesti arvestuses kolmanda koha ja rahvusvahelises arvestuses viienda koha. Noormeeste juhendaja on Andres Aruväli. Juhendaja otseselt võistlusel juhendada ei tohtinud.
Võistlus kannab sel aastal elust lahkunud Vana-Võidu ehitusmaja õpetaja Jüri Sammuli nime, sest just tema oli ettevõtmise suurim toetaja ja organiseerija.
10.- 12. detsembrini toimunud võistluse esimesel päeval tuli laduda columbia kivist kandev sein, aega oli selleks 4 tundi. Teine päev oli mahukam, seitsme tunni sisse pidi mahtuma ka soojustuse ja tuuletõkke panek ja fassaadi ladumine. Vana-Antsla võistkonnal saigi aeg otsa ja müür jäi pooleli.
Kolmandal päeval oli teoreetiline osa, mille punktiarvestust peeti sel aastal eraldi, kuna Soome ja Läti võistkondade jaoks ei jõutud teha võõrkeelseid teste. Kohal olid võistlejad kõigist Eesti kutsekoolidest, kus saab müürsepaks õppida, lisaks kaks võistkonda Lätist ja 1 Soomest.
Viljandi ühendatud kutsekeskkooli ehitusosakonna juhi Rein Kalda sõnul on võistelnud ehitusõpilaste oskused paranenud ja osalevate võistkondade tase ühtlustunud.
«Tartu oli teistest ees, aga üldiselt andis nuputada, kuidas paremusjärjestus paika panna,» lausus Kalda. Rändkarikas sõitis Tartu kutsehariduskeskusse, teiseks jäi Vana-Võidu teine võistkond, kolmandad olid Lohja ametikooli noormehed Soomest, neljandad lätlased ja viiendad ning eesti-arvestuses kolmandad siis Taimar ja Reno Vana-Antslast. Taimar Sügis on lõpetanud Kuldre Kooli.
„Jõulukellu“ toimus neljandat aastat, samal ajal viidi läbi koolitused ehituseriala õpetajatele. Eesti tootjad toetavad jätkuvalt võistlust materjalidega.
MARGUS KONNULA
Võrumaa Teataja, Sakala ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli kodulehe põhjal
Võistlus kannab sel aastal elust lahkunud Vana-Võidu ehitusmaja õpetaja Jüri Sammuli nime, sest just tema oli ettevõtmise suurim toetaja ja organiseerija.
10.- 12. detsembrini toimunud võistluse esimesel päeval tuli laduda columbia kivist kandev sein, aega oli selleks 4 tundi. Teine päev oli mahukam, seitsme tunni sisse pidi mahtuma ka soojustuse ja tuuletõkke panek ja fassaadi ladumine. Vana-Antsla võistkonnal saigi aeg otsa ja müür jäi pooleli.
Kolmandal päeval oli teoreetiline osa, mille punktiarvestust peeti sel aastal eraldi, kuna Soome ja Läti võistkondade jaoks ei jõutud teha võõrkeelseid teste. Kohal olid võistlejad kõigist Eesti kutsekoolidest, kus saab müürsepaks õppida, lisaks kaks võistkonda Lätist ja 1 Soomest.
Viljandi ühendatud kutsekeskkooli ehitusosakonna juhi Rein Kalda sõnul on võistelnud ehitusõpilaste oskused paranenud ja osalevate võistkondade tase ühtlustunud.
«Tartu oli teistest ees, aga üldiselt andis nuputada, kuidas paremusjärjestus paika panna,» lausus Kalda. Rändkarikas sõitis Tartu kutsehariduskeskusse, teiseks jäi Vana-Võidu teine võistkond, kolmandad olid Lohja ametikooli noormehed Soomest, neljandad lätlased ja viiendad ning eesti-arvestuses kolmandad siis Taimar ja Reno Vana-Antslast. Taimar Sügis on lõpetanud Kuldre Kooli.
„Jõulukellu“ toimus neljandat aastat, samal ajal viidi läbi koolitused ehituseriala õpetajatele. Eesti tootjad toetavad jätkuvalt võistlust materjalidega.
MARGUS KONNULA
Võrumaa Teataja, Sakala ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli kodulehe põhjal
Tellimine:
Postitused (Atom)
