Neljapäev, 27. september 2007

teade, mis jäi kogemata sept lehest välja

Vallavalitsus ootab 1.novembriks taotlusi 2008.aasta vallaeelarvest vaba aja, seltsitegevuse, kultuuri- ja sporditegevuse rahastamise taotlusi. Taotluse vorm on valla kodulehel. Koos taotlusega palume esitada 2007.a. toimunud ürituste või tegevuse aruande vallaeelarvest eraldatud raha kasutamise kohta.

Kolmapäev, 26. september 2007

suur tuleb väikeste arvelt?

See Eesti Päevalehe artikkel puudutab ilmselt ka meid, kuigi eeldan, et 2007-2011 riiklikus teehoiukavas Antsla-Kanepi maanteed küll veel ei ole

Teisipäev, 25. september 2007

tänased kuremarjad ess-soo pealt


tamm ja järv

Väike muusikaline videolõik Urvastest Inno Tähismaa kaamerasilma läbi

tammekesest veel



Väga huvitavad muinasjutud Tamme-Lauri tammest.

Esmaspäev, 24. september 2007

tahetakse ühendama hakata

Selline lugu Võrumaa Teatajas ja lehe juhtkirigi samal teemal

käisime Tamme-Lauri tamme luuki vaatamas (täiendatud)



aga lisaks leidsime ka kaunilt kujundatud oksa. Kes on käinud kõrge oksa külge õhupalle sidumas - ja mis abivahendeid on selleks tarvitatud?
Luugist veel
Vana luuk oli teadmata kadunud, uus paigaldati peamiselt sellepärast, et mitme meetri kõrgusel haigutav tühi auk polnud kuigi ilus. Tuulutusluuk on lihtsalt nimi, tuulutust sealtkaudu tegelikult ei toimu, vaid jämedamate okste kaudu. Taastustööde juht Sulev Järve (OÜ Kesklinna Pargid) peab tõenäoliseks, et ligi 40 aastat tagasi, kui puud betooniga jms täideti, tehti luuk puusodi välja võtmiseks. Täideti tookord korralikult, täidist praegu vaja vahetada pole

„Daamide õnn” Liiva küla moodi




Sõmerpalu ja Urvaste valla piiril Liiva külas oli 22. septembril tasuta riiete jagamine, mis on siinse rahva jaoks Hauka laada kõrval teine oluline massiüritus.
Ehkki üliodav second hand kaup on kõigile taskukohane, paelus päris tasuta saamise võimalus nii vaesemaid kui rikkamaid, nii pubekaid kui pensionäre. Õige mitu päeva enne Liiva küla suursündmust hakkasid inimesed end autodesse jagama, ent sellegipoolest oli masinate rivi kohapeal umbes poole kilomeetri pikkune.
Lindiga piiratud alale lasti rahvahulgad ligi kell 12. Selleks ajaks olid rõivad ja jalanõud pikkade triipudena heinamaale sätitud – meeste, naiste ja laste rõivad eraldi. Esemete hulgast sai aimu platsil kõrguvaid kastihunnikuid vaadates. Juba tühjendatud kaste võis nüüd igaüks koos kraamiga koju kaasa võtta. Siiski paistsid inimesed eelistavat suuri musti prügikotte.
Mitu inimest ütlesid, et ega neil riideid vaja olegi, aga äkki leiab midagi põnevat. Üks vanem daam otsis mantleid tuttavale, kes neist toatuhvleid valmistab. Kolmeliikmeline ülevas tujus noormeeste kamp avastas aga võimaluse end päris mardisandi moodi riietada. Ürituse pealiku Peeter Veedleri arvates on rõivaid ja jalanõusid kõige rohkem vaja kasvavate lastega peredes, kus on väikesed sissetulekud. Üksmeelselt kiitsid riidesortijad nii kauba valikut kui seda, et riided on puhtad ja terved.
Kähmlusi seekord ette ei tulnud. Isegi kaotatud mobiiltelefon leiti poole tunni pärast üles. Kaasavõetud põngerjad näisid end murule ja kastidesse poetades igatahes mõnusamalt tundvat kui umbsetes supermarketites. Rohkem traagikat oli kella 13 paiku, kui algas mänguasjade jagamine. Peeter Veedler hoiatas juba ette, et seekord on mänguasju vähe, mistõttu lapsed mänguasjabussi ümber tunglevate emade-isade vahele päris kinni jäid. Nii pitsitamise kui soovitud asjast ilma jäämise pärast oli õige mitmel nutt varuks.
Lisaks riietele oli välja pakkuda õige mitu uut titevoodit – kingitus IKEAlt. Samuti läks vabajagamisele sadakond rulli tapeeti.
Oma talumaal kaupa jagav Peeter Veedler on viie aasta jooksul vastu võtnud 10 rekkatäit kasutatud rõivaid ja mänguasju Rootsist. Veedler on mänguasju, kangast ja mööblit vedanud ka mitmetele ümbruskonna lasteasutustele, hooldekodudele, Võru haiglale. Kokku on Kumla kommuuni abiorganisatsioon Navet selle aja jooksul Eesti poole saatnud 120 rekkatäit kaupa - sealhulgas invaliidivarustust - ning ehitanud mitu hooldekodu.
Peeter Veedler ütles, et arvult 15. rõivajagamine võib jääda viimaseks, sest Rootsi riik ei doteeri enam sedalaadi abiorganisatsioone. Siiski loodab Veedler kasvõi väiksemas mahus jätkata, sest inimeste tagasiside annab tema sõnul palju energiat ka muudeks tegemisteks.


AIRI HALLIK-KONNULA
See jutt ka Maalehes



3-aastane Anette näis olevat juba vilunud kaubavalija.


Kamp Urvaste ja Sõmerpalu valla noormehi leidis rõivaste seast mõndagi silmatorkavat.

Laupäev, 22. september 2007

Mida kogukond teada tohib?

Nagu mõned vallalehe lugejad on märganud, ei ole mitte igas numbris ilmunud teateid äsjasündinud lastest. Üks põhjus on see, et aasta algul ei sündinudki lapsi iga kuu, teine põhjus aga uus isikuandmete kaitse seadus ning sellega seotud õigused rahvastikuregistri kasutamiseks. Lihtsalt öeldes on ametnikel kõik isikuandmed hiirekliki kaugusel, kuid nende avaldamiseks tuleb küsida igalt inimeselt nõusolekut. Lisaks peab ametnik olema kindel, et andmete edastamine näiteks vallalehele on ikka rahvastikuregistri sihipärane kasutamine.
Minu meelest läheb seadus pisut vastuollu kogukonna õigusega saada teavet kõige olulisemate sündmuste kohta, mis omakandi rahva hulgas toimuvad. Varem, kui inimestel oli rohkem aega, käidi neid uudiseid talust tallu rääkimas, nüüd võiks uudise koju tuua ka vallaleht.
Suurem jagu valdasid, kus ilmub korralik vallaleht, võtab sünde-surmi-juubeleid rahvastikuregistrist. Vähemalt seni, kuni keegi tühjast tüli ei tee, õnnitlevad vallad juubilare suisa rahvusringhäälingu vahendusel. Minu endise koduvalla leht Tarvastu Teataja kirjutas augustinumbris, et kaalub sündide-surmade-juubelite avaldamise lõpetamist, sest mõned inimesed ei taha, et nende või nende lähedaste kohta infot avaldatakse. Selle asemel pakkus leht, et inimesed ise annavad teada, keda õnnitleda soovivad. Septembri lehes ei olnud aga ühtki õnnitlust ega kaastundeavaldust peale nende, mis vald ise avaldas. Samas kirjutas üks lugeja, et tänu vallalehele on tal mitmel korral olnud meeles minna juubilari õnnitlema või on ta saanud teada, et lahkunud on kauge sugulane.
Urvaste vallaleht näikse olevat jõudnud vallamajaga kokkuleppele, et võime laste sünnist teada anda pärast seda, kui oleme vanematelt selleks luba küsinud. Seni on õnneks kõik nõus olnud. Oli eriline rõõm panna kirja teateid koguni üheksa sel suvel sündinud lapse kohta.
Lahkunutest anname teada kord aastas – see on vallalehe toimetaja soov. Juubilaridest ja eriti kõrges eas sünnipäevalastest tahaksime aga ilma luba küsimata kuulutada, et meil kõigil oleks meeles kellelegi õigel ajal kaart saata või lilleõis viia. On ju vallalehe lugejate seas ka inimesi, kes enam aastakümneid siin ei ela, kuid mõtlevad ikka kodukandi rahvale. Väljaspool valda on meie lehel 46 tellijat. Need, kes tõesti ei soovi oma hällipäeva avaldamist vallalehes, võivad toimetusele aegsasti teada anda.

AIRI HALLIK-KONNULA

vallalehe esiküljelugu - ehk keegi tahab kommenteerida

Arengukomisjon lõhkise küna ees

Arendus- ja keskkonnakomisjoni esimees Aivo Värton otsustas, et nii enam edasi kesta ei saa. Vald ei arene soovitud tempos. Sellise lausega algas selle aasta esimene Urvaste Valla Leht.
Tookord võeti vastu 30 punkti valla arendamiseks ja kirjutati ka igale asjale nimi (või nimed) taha, et kes peaks vastavat tegevust korraldama. Lõpetati sära silmis, ka pärast koosoleku lõppu jätkus elav arutelu.
Aga nüüd paistab, et entusiasm on takerdunud tööde-tegemiste võrku. “Mis mõtet on vallavalitsusele ettepanekuid teha, kui mingit tagasisidet ei tule,” on Aivo nõutu. Küll on vallavalitsuse liikmeid kutsutud komisjoni koosolekule, aga nad pole viimasel ajal eriti mahti saanud tulla.
Kui 30-punktilist nimekirja sirvida, siis midagi on aasta jooksul ikka toimunud ka -
hajaasustuse veeprojekt käivitus, samuti sai paika ettevõtlustoetuste kord, toimus ettevõtluspäev. Internetisaatja on Urvaste mastis, surnuaia koristus toimus, invabuss on soetatud. Põlispuude parendamise projektist on lähemalt juttu selle lehenumbri 6. lk peal. Kuldre kooli aknad ja ventilatsioon on korda saanud, tehakse uuringuid ka vallamaja kooli katlamajaga ühendamise tasuvusest.
Aga Aivo Värtonil tuleb nagu kuulipildujast teemasid, mis poolel teel vallavalitsusse või sealt tagasi toppama jäänud: arengukava jäi kevadel täiendamata, komisjonist on läinud teele ettepanekud Uue-Antsla allee puuduvate puud uuendamise, parki mänguplatsi ehitamise, Uue-Antsla-Kuldre kergliiklustee rajamise, valla kruusakarjääri otsimise jpm asjade kohta. Aga tagasisidet pole.
Sama nendib ka Võrumaa Arenguagentuuri projektijuht Evelin Buht, kes valmis tegema Uhtjärve matkaradade projektile teostatavus- ja tasuvusanalüüsi, kuid vallalt ei ole laekunud vajalikke lähteandmeid. Lepingut vald katkestanud ei ole, kuid ka olukorda täpsustavat informatsiooni pole laekunud. Küll on Evelinil valminud diplomitöö Uhtjärve puhkeala väljaarendamisest.

Eelarve seab piirid

Esialgu komisjon tegevust ei lõpeta, tehti aga arupärimine vallavolikogule – kes peaks korraldama vallavalitsuse tööd niimoodi, et arenduskomisjoni ettepanekud menetlusse jõuaksid. Kirja arutamine oli ka septembrikuu (19. skp) volikogu päevakorras.
Vallavanem Lembit Luts andis UVL-le küllalt mõistukõnelise vastuse:
“Vanad taluperemehed teadsid, kuipalju maad ja kuidas oma hobustega harida saab. Eks uuel ajal tuleb vanu asju uuesti õppida. Aga eks hobused peavad kiiremini liigutama ja eks peremehed peavad rohkem mõtlema – kuidas neile usaldatud põldu targemini hooldada.”
Plaane pidada ju võib, aga eelarve seab omad piirid, tõdes vallavanem järgnevas vestluses. Seepärast ei jõua vallavalitsus arenduskomisjoni ideedega sammu pidada. Samas on Luts komisjoniga rahul – kõrgelennuliselt peabki mõtlema, muidu edasi ei arene.
“Meie asjad ei ole üldse halvasti, nad on päris hästi,” tõdes vallavanem. “Hoolimata kõigist raskustest on pead ikka vee peal.”
Raskuste all mõtleb Luts eelkõige kaadrivoolavust, ametist lahkuvad septembrikuus sotsiaalnõunik ja vallasekretär. Konkurss kestab 10. oktoobrini ja see tähendab, et mõnda aega on vallavalitsuse töös olulised augud. Ilma sekretäri allkirjata ei kehti ju ükski vastuvõetud otsus. Tõsi küll, naabervalla sekretäri saab “laenata”, kui ta nõus on.

MARGUS KONNULA

seenepäev Pokumaal

Pokumaal õpiti seeni tundma

Pokukoda tee veeres aina kerkib, aga samal ajal toimub ka Pokumaa sisemuses huvitavaid asju. 21. septembril Pokumaal seenepäeval olid urvastelased külla kutsunud seeneteadlase Mall Vaasma Tartu Zooloogia ja Botaanika Instituudist, kelle nõuandva pilgu all käisid Pokumaa metsa all seeni korjamas 20 kohalikku (ka Kanepi vallast).
Ühtegi üliharuldust Pokumaalt kahe tunni jooksul ei leitud, küll oli üle 30 erineva liigi. Neist paljud mittesöödavad - nt punane kärbseseen ja vöödikud, aga ka tavavahelik, mis vanasti täiesti söödavaks tunnistatud seen olnud.
Kokku on Eestis umbes 400 söögiseeneliiki. Süüa võib ka murumunasid, kuni nad on noored st ei ole veel pehmed. Seevastu valget kärbseseent ei maksaks proovida, sest päevakese saad pärast seda veel ehk elada, aga siis on kuri seen maksa täielikult hävitanud ja päästa ei ole enam midagi. Ühest viljakehast “piisab” tervele perele. Mall Vaasma tutvustas ka, kuidas surmatoojat söödavatest valgetest seentest eristada. Aga ei maksa unustada ellujäämise põhitõde – kui seent ei tunne, jäta korjamata.
Mõnda seent ei maksa lihtsalt tema maitseomaduste tõttu süüa. Mall Vaasma andis kõigile nuusutada roisknööbikut, mille peale üteldi – väkk! – või muud taolist.
Metsast tagasi, tehti tuli välipliidi alla, mille ostmine oli osa seltsingu Roheline Urvaste seenepäeva projektist. Veel presenteeris seltsing projekti raames valminud presendist telki, mille mõtles välja ja tegi valmis Viljandi Kultuuriakadeemias rahvuslikku ehitust tudeeriv Heiki Mürk. Telgi all saab Roheline Urvaste tulevikus avalikel ettevõtmistel üles astuda. Projekti “Suur seenepäev” toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm.
Pliidil keedeti kartulid ja tehti soust nendest seentest, mis kupatamist ei vaja. Üldine arvamus oli, et köögis ikka nii head rooga ei saa, kui värskes õhus. Hea sõnaga meenutati ka pokude loojat Edgar Valterit, kellel oli just sel päeval sünnipäev.

MARGUS KONNULA

Teisipäev, 18. september 2007

Põlispuud said taastusravi




Vasakul Mäe-Lõhtsuu tamm kevadel esimeste talgute ajal ja paremal pool pärast parendamist, puuõõnsus on kenasti välisilmas isoleeritud.


Juulis-augustis said rohkem või vähem uue väljanägemise meie valla kolm tuntumat põlispuud – Mäe-Lõhtsuu tamm, Siiriuse kask ja Tamme-Lauri tamm.
Lõhtsuu tamme tüveõõnsuse ette paigaldas Kesklinna Pargid OÜ tumedatest laudadest kilbi, muutes sellega algset kaitsevõrgu paneku plaani. „Pidasime seda ilusamaks ja vandaalikindlamaks," ütles taastustööde juht Sulev Järve. Kõige keerukamaks tööks osutus tema sõnul tammele piksevarda paigaldamine, sest köite abil üles ronivaid elektrikke ei olnudki nii lihtne leida. „Linnas tehakse kõik tööd ju tõstukikorvist, siia aga niiviisi ligi ei pääsenud. Lõpuks saime abi Antsla firmast OÜ Regrestar."
Tamme-Lauri tamm sai kadunud tuulutusluugi asemele uue ning Siiriuse kasele paigaldati laialivajuvaid harusid koos hoidev tugivöö. Kui kaua Siiriuse kask vastu peab, ei osanud Sulev Järve ennustada. „Kased on palju lühemaealised ja mädanikele vähem vastupidavad. Üks haru on ammu murdunud ning mädanik sööb puud vaikselt edasi," nentis Sulev Järve. Puuhooldajad eemaldasid ka murdunud oksad ja oksatüükad.
Juba enne puude parendamist puhastasid seltsingu Roheline Urvaste liikmed ja teised loodusesõbrad Siiriuse kase ja Lõhtsuu tamme ümbruse võsast. Põlispuude parendamise projekti jaoks andis KIK ligi 47 000 ja Urvaste vald 9200 krooni.
Nüüd on alanud Lõhtsuu tammeni viiva tee remont. Tee on juba laiemaks lükatud ja valmima peaks ka pisike parkla, et puu-huvilised ei jätaks bussi enam tee-äärse talupere õuele. Vallavanem Lembit Luts oli pisut murelikki, sest vähemalt ajutiselt kaotab tammeni viiv tee rohtunud külatee võlu.
Tamme-Lauri tamme lähedale on looduskaitsekeskus paigaldanud võimsatest palkidest laua koos pinkidega. Peagi valmivad puude jaoks ka infotahvlid. Muide – kui keegi tahab oma koju tõeliselt pikaealist puud, siis tänavu on Tamme-Lauri tammel suured tõrud ja neid on päris palju.

AIRI HALLIK-KONNULA

Esmaspäev, 17. september 2007

hämaruses tekkis bussipaviljon

Loodus tühja kohta ei salli. Vaabinasse hakkas hiljuti justkui võluväel kerkima bussiootepaviljon koos istepingiga. Tagatipuks riputati peegelgi seinale. Nüüd pidavat varjualune valmis olema. Kuuldavasti ei tea paljud vaabinlasedki, kes õhtu- ja ööhämaruses käsikäruga ehituskraami kohale tõi ja ehitada nokitses. Imekombel õnnestus suure kingituse teinud “päkapikk” pildile saada. “Kindlasti aasta tegu,” leiab foto autor Erma Kallasse.

Uus töö tugiisik kutsub

„Töö tugi Kagu-Eestis 2. Tööklubidest töötuba­deni“ projekti raames osalesin kahepäevalisel võlanõustamise koolitusel, kus teemadeks olid peremajandus ja maksekohustuste täitmine. Seega - kui on küsimusi sellel teemal, siis katsun lahkesti aidata ja nõustada.
Võrumaa Omavalitsuste Liit on algatanud projekti pikaajaliste töötute taasintegreerimiseks tööturule. Projekti tegevused algasid augustis 2007 ja lõpevad juulis 2008. Kavas on: toimetuleku koolitus, tööklubid ja tööturule taassisenemise koolitus, arvutikoolitus, tööharjutus, erialakoolitused ja individuaalne nõustamine. Urvaste vallast osaleb selles projektis kaks töötut. Projekti finantseerivad ESF, Võrumaa omavalitsused ning Tööturuamet.
Soovin kõigile vanadele ning uutele klientidele ilusat ja tegusat sügist!
SILVI PALUOJA

Töö tugiisiku vastuvõtuajad vallamajas II korrusel:
E 8-16
T 8-16
Kontakt: 5171757 või 78 57 257
E-post: silvi.paluoja@gmail.com

pokukoda kerkib - seisuga 17. september


Kündmise MM


Meie mees künni MMil

Eesti künnimeister Indrek Zilensk sai nädalavahetusel Leedus toimunud künni MM-il kahe päeva kokkuvõttes 17. koha. Indrek kahetseb, et esimesel päeval “õnnestus” tal ajalimiit ületada, misläbi kaotas kindlasti päris mitu kohta. Üldse hinnatakse künnivõistlusel kümmetkonda komponenti – vao sirgus, kokkukünnil harja kõrgus, lõpuvagu, vaootsad jne. Kui ühega kehvasti läheb, on võimalik seda teistega tasa teha.
Ligi 30 osavõtja konkurentsis oli pöördadral edukaim Inglismaa ja tavaadral Põhja-Iirimaa võistleja. Indrek Zilenskil oli Eestist traktor ja adrad kaasa võetud, kuigi põhimõtteliselt oleks saanud ka kohapealt laenata. Aga võõra masinaga võib segadust tekkida – kasvõi näiteks sellest, et kummid on harjumuspärasest laiemad. Ja edu satis ikka neid, kellel endal masinad kaasas, võitnud inglasel olnud päris oma talu traktor.
Kui kõva sportlikku ettevalmistust künnivõistlus nõuab? Kes ikka maal kasvanud ja tööd teinud, sellel füüsisega probleeme ei tule, muigab Indrek.
Enne võistlusi käis Indrek Vastseliinas põllumeeste päeval tavaatra demonstreerimas. Seal võisteldi pöördadral, mis on ka igapäevatöödes tavaatra välja tõrjumas.
Kaks nädalat pärast Leedut läheb Indrek Zilensk Olustverre Eesti künnimeistrivõistlustele tiitlit kaitsma, seal esindab Indrek Zilensk Helme valda, kes teda ka künnivõistlustel käimisel igati toetab. Tulevikus loodab Indrek end siiski Kassi külla sisse kirjutada, kus ta ka tegelikult elab.
Fotol Indrek Zilensk Eesti künnimeistrivõistluste kõrgemal pjedestaaliastmel möödunud aastal.

Laupäev, 15. september 2007

90 aastat tagasi

Võru Teataja 16. september 1917
Vaabinast. Siin lõhkusid soldatid Vaabina mõisa viinavabriku ära. Torud ja niisugune kraam, mis võtta sünnis, võeti ära.
Vabrikus piiretust ei olnud. Kahju arvatakse 50.000 rubla suuruses olevat.
-e.-

pokukoda kerkib

Pokukoja ehitusest kirjutas 27. augusti Eesti Päevaleht ja nüüd ka 15. septembri Võrumaa Teataja

Reede, 14. september 2007

Arenduskomisjoni tegevuskava

Jaanuarikuisel arenduskoosolekul kirjapandud tegevused ja inimesed, kes vastavate punktide eest vastutama peaksid. Või asju eest võtma.
Mis siis vahepeal toimunud on - hajaasustuse veeprojekt vist toimub, internetisaatja on Urvaste mastis, surnuaia koristus toimus, bussipaviljon on Vaabinas tehtud, kuuldavasti küll eraalgatusel.
Külakeskused toimivad Urvastes ja vististi ka Vaabinas, ettevõtlustoetusi saab taotleda, invabuss on soetatud. Teistest asjadest pole ma kuulnud, kes teab, võiks informeerida.

Arenduskomisjoni tegevuskava

Kool
Muusikakooli rajamine – Margus Klaar, Karin Hellamaa
Kuldre Kooli renoveerimisprojekti algatamine – Margus Klaar, Gunnar Sarapuu, Karin Hellamaa
Kuldre Kooli staadioni lõplik valmimine – Margus Klaar
Mänguväljakute rajamine – Evi Zirk

Infrastruktuur
Joogivee projektide lõpetamine – Gunnar Sarapuu, Mati Antsi
Kanalisatsioonisüsteemid Kuldre, Uue-Antsla, Vaabina, Urvaste, Visela – Rene Kütt
Puhastusseadmete renoveerimine – Rene Kütt
Valla hajaaasustuse veeprojekt – Rene Kütt
Vallamaja ühendamine kooli katlamajaga – Mati Antsi
Tänavavalgustuse rajamine, renoveerimine – Margus Klaar, Gunnar Sarapuu, Peeter Tarikas
Urvaste kiriku valgustuse ehitus – Rene Kütt
Prügimajanduse korraldus vallas – Airi Hallik-Konnula
Uue-Antsla rahvamaja aknad, välisfassaad ja kanalisatsiooniga ühinemine – Evi Zirk
Urvaste masti internetisaatja paigaldamine –
Valla territooriumil olevate bussiootepaviljonide küsimused – Valdur Roots
Urvaste surnuaia korrastamine – Rolf Kiitsak

Kinnisvara
Uue-Antsla kinnistu detailplaneeringu algatamine või müük – Ain Kikas
Vallavara kinnistusse kandmine – Ain Kikas
Valla korterite ja varadega seotud küsimused – Valdur Roots
Valla muuseumile uue maja leidmine – Rene Kütt

Turism ja arendus
Uue-Antsla pargi arendamine – Gunnar Sarapuu, Peeter Tarikas, Aivo Värton, Evi Zirk
Külakeskuste väljaarendamine Uue-Antsla Rahvamajas, Kuldre vallamajas, Urvaste vanas koolimajas, Vaabina raamatukogus – külavanemad (vajalik initsiatiiv altpoolt)
Sauna ja külakeskuse loomine Kuldre vallamaja keldrisse – Margus Klaar, Siimo Kolga, Mati Antsi
Uhtjärve matkaraja projekti jätkamine – Aivo Värton
Urvaste valla trükiste väljaandmine – Airi Hallik-Konnula, Aivo Värton
Valla piirkondade arendamine – Lembit Luts
Ettevõtluse toetusskeemide ja programmi väljatöötamine – Helina Kärgenberg

Sotsiaal
Avahoolduse, vanurite ja abivajajatega seotud küsimused – Valdur Roots
Invabussi soetamine – Valdur Roots
Sotsiaalmaja loomine – Valdur Roots

trikimehest

Hetke andmetel tuleb Trikimehe saade, kus ka Tamme-Lauri tamm sees, kunagi oktoobrikuus. Soovitati jälgida reklaami.

Neljapäev, 13. september 2007

Uhtjärve metsa inimluud ajakirjanduses

Jutujupike inimluudest Võrumaa Teatajas, aga noh, niipea midagi täpsemalt teada vist ei saa.
Umbes sama pikk on ka Eesti Päevalehe lugu

Kolmapäev, 12. september 2007

ülikooli lõpetajaid

Head inimesed!
Andke palun teada, kes on sel aastal Urvaste valla noortest ülikooli lõpetanud. Tõstaks neid hea meelega taas lehes esile nagu eelmisel aastal. Võite kirjutada ka meili urvaste@gmail.com peale mulle.

Esmaspäev, 10. september 2007

vallamajas vabanevad töökohad

Urvaste Vallavalitsus kuulutab välja konkursi sotsiaalnõuniku ja vallasekretäri ametikoha täitmiseks.
Avaldus koos CV ja haridust tõendava dokumendi koopiaga saata hiljemalt 10.10.2007 aadressil:
Urvaste Vallavalitsus, Kuldre sjk , 66501 Võrumaa
või e-posti aadressil lembit@urvaste.werro.ee

Sotsiaalnõuniku koht vabaneb 17. septembril ja vallasekretäri koht 25. septembril

Laupäev, 8. september 2007

80 aastat tagasi

8. september 1927
Piduõhtu Uue-Antslas
Viinamüük topkaviisi leti alt.
Otepää vabat. tuletõrje ühingu korraldusel oli pühapäeval 4. septembril s.a. Uue-Antsla Rahvamajas peo-õhtu.
Lavastati 8-vaatuslik “Börse palavik”, mis kiiduväärselt ette kanti. Seesugune külaskäigu etendus oli uue-antslalastele esimene külaliste poolt, mis hea mulje jättis. Pahasti mõjus ainult nimetatud ühingu poolt kaasasolija puhvetipidaja Ivan Moscharovi teguviis, kes va kibedat hakkas ohtralt soovijatele topka ja pudeli viisi jagama, mis temale aga saatuslikuks sai.
Kohalik konstabel tegi ootamatult mehikese puhvetis läbiotsimise ja sai kätte 3 liitrit viina ning kuulas rea tunnistajaid üle, kes viina ostmist jaatasid.
Mehikesel tuleb nüüd oma ebaõige teguviisi üle kohtus aru anda.

Neljapäev, 6. september 2007

Elustusid mälestused Urvaste meiereist

2. septembril hakkas peale töö Urvaste mõisa vana meierei aseme korrastamiseks. Korjasime prahti, põletasime roikaid ja võsa ning viisime osa katkisi kive taluteede täiteks. Algselt Rohelise Urvaste 3. sünnipäeva tähistamise talgutena mõeldud ettevõtmisest sai rohkem hoopis Urvaste mõisa rahva üritus. Lagunev meierei on siinseid elanikke kurvastanud juba palju aastaid. Nüüd aga tekkis õige mitu mõtet, kuidas paika korrastada, et siia oleks külarahval hea tulla ning kuidas meierei lugu kohapeal jäädvustada. Kokkukäimiskoht on seal praegugi, kuna kaks korda nädalas peatub meierei juures autolavka.
Töö juures rääkis oma poisipõlve mälestusi Jüri Uibopuu, kelle isa oli siin meieriks tervelt 11 aastat ja Jüri ise tal abiks käinud, näiteks kaseiinvärvi seganud. Seekord talgutel oli palju kasu Jüri traktorist. Mootorsaega oli abiks seltsingu sõber Olav Kasenurm Tartust, kellel ka Kuldre kandiga tihe side.
Enne talve plaanib mõisarahvas teha veel 1-2 ühiskoristust. Oma abi on valla kaudu pakkunud ka Pokukoja ehitaja, sest suure osa vajaminevatest tellistest sai Pokukoda just vana meierei müüridest.


Herbert Konnula foto

Kolmapäev, 5. september 2007

kiri Urvaste Valla Lehele Lõunalehe peatoimetajalt

Aitüma Urvaste Valla Lehe eest. Lugesin, et Sööde Helmi sai 82. Hea teada, et lapsepõlvest meelde jäänud ikka veel elavate kirjas. Aga kes nimetab/määrab sünnipäevaliste nimede taha märgitud külasid? See Urvaste mõisa nime määrimine omaaegse pisikese Ruhingu karjamõisa nimega peaks tasapisi lõppema. Vähemalt Eesti Vabariigis A.D 2007.
Sööde Helmi lähimad "naabrid", vaid sajakonna meetri kaugusel, on mõisa kalmistul viimset und puhkavad von Samson-Himmelstjernad. Viimased pöörleksid ilmselt hauas mitte ainult ringi, vaid lausa vurrkannina, kui kuuleksid, et nende kalmistu ei asugi enam Urvaste mõisas, vaid hoopis Ruhingu külas (varem kandis seda nime Kanepi suunas asunud pisike karjamõis). Tean, et külade uurija ja Võru Instituuri teadur Evar Saar on teinud Urvaste vallavolikogule ettepaneku, nimetada Urvaste mõisa piirkond Urvastemõisa külaks. Ajalooliselt ongi ju Urvaste mõis Urvastele nime andja. Seega tuleks ikka alles hoida palju sajandeid vana nimi.

Alustaks sellest, et selle kandi inimesed nimetaksid ise seda kohta nii ja et Urvastemõisa inimeste taga ei seisaks valla seitungis enam "Ruhingu". Maanteeameti viidad juba näitavad Urvaste mõisa peale, Regio kaardil on see koht samuti olemas, loodetavasti leiab ka Urvaste volikogu lõpuks mahti, et valla ajaloolistele kohtadele anda nende õiged nimed.

tervitades
Urmas Paidre
juurtelt otse Urvaste mõisast

Pühapäev, 2. september 2007

kus asub/asus selline maja?

Võru Teataja 1.september 1927
Vaabinasse kerkib seltsimaja
Teatavasti lubas Vaabina vallavolikogu valla magasiaida Vaabina rahvaraamatukoguseltsile rahvamajaks. Selts kavatseb lähimal ajal maja ümberehitamisele asuda. Esialgsete kavatsuste järele ehitatakse magasiaidale teine kord peale, kusjuures alumisele korrale tuleksid riidehoiu, ameti jne. ruumid, kuna pidusaal näitelavaga teisele korrale asetatakse.