laupäev, 22. september 2007

vallalehe esiküljelugu - ehk keegi tahab kommenteerida

Arengukomisjon lõhkise küna ees

Arendus- ja keskkonnakomisjoni esimees Aivo Värton otsustas, et nii enam edasi kesta ei saa. Vald ei arene soovitud tempos. Sellise lausega algas selle aasta esimene Urvaste Valla Leht.
Tookord võeti vastu 30 punkti valla arendamiseks ja kirjutati ka igale asjale nimi (või nimed) taha, et kes peaks vastavat tegevust korraldama. Lõpetati sära silmis, ka pärast koosoleku lõppu jätkus elav arutelu.
Aga nüüd paistab, et entusiasm on takerdunud tööde-tegemiste võrku. “Mis mõtet on vallavalitsusele ettepanekuid teha, kui mingit tagasisidet ei tule,” on Aivo nõutu. Küll on vallavalitsuse liikmeid kutsutud komisjoni koosolekule, aga nad pole viimasel ajal eriti mahti saanud tulla.
Kui 30-punktilist nimekirja sirvida, siis midagi on aasta jooksul ikka toimunud ka -
hajaasustuse veeprojekt käivitus, samuti sai paika ettevõtlustoetuste kord, toimus ettevõtluspäev. Internetisaatja on Urvaste mastis, surnuaia koristus toimus, invabuss on soetatud. Põlispuude parendamise projektist on lähemalt juttu selle lehenumbri 6. lk peal. Kuldre kooli aknad ja ventilatsioon on korda saanud, tehakse uuringuid ka vallamaja kooli katlamajaga ühendamise tasuvusest.
Aga Aivo Värtonil tuleb nagu kuulipildujast teemasid, mis poolel teel vallavalitsusse või sealt tagasi toppama jäänud: arengukava jäi kevadel täiendamata, komisjonist on läinud teele ettepanekud Uue-Antsla allee puuduvate puud uuendamise, parki mänguplatsi ehitamise, Uue-Antsla-Kuldre kergliiklustee rajamise, valla kruusakarjääri otsimise jpm asjade kohta. Aga tagasisidet pole.
Sama nendib ka Võrumaa Arenguagentuuri projektijuht Evelin Buht, kes valmis tegema Uhtjärve matkaradade projektile teostatavus- ja tasuvusanalüüsi, kuid vallalt ei ole laekunud vajalikke lähteandmeid. Lepingut vald katkestanud ei ole, kuid ka olukorda täpsustavat informatsiooni pole laekunud. Küll on Evelinil valminud diplomitöö Uhtjärve puhkeala väljaarendamisest.

Eelarve seab piirid

Esialgu komisjon tegevust ei lõpeta, tehti aga arupärimine vallavolikogule – kes peaks korraldama vallavalitsuse tööd niimoodi, et arenduskomisjoni ettepanekud menetlusse jõuaksid. Kirja arutamine oli ka septembrikuu (19. skp) volikogu päevakorras.
Vallavanem Lembit Luts andis UVL-le küllalt mõistukõnelise vastuse:
“Vanad taluperemehed teadsid, kuipalju maad ja kuidas oma hobustega harida saab. Eks uuel ajal tuleb vanu asju uuesti õppida. Aga eks hobused peavad kiiremini liigutama ja eks peremehed peavad rohkem mõtlema – kuidas neile usaldatud põldu targemini hooldada.”
Plaane pidada ju võib, aga eelarve seab omad piirid, tõdes vallavanem järgnevas vestluses. Seepärast ei jõua vallavalitsus arenduskomisjoni ideedega sammu pidada. Samas on Luts komisjoniga rahul – kõrgelennuliselt peabki mõtlema, muidu edasi ei arene.
“Meie asjad ei ole üldse halvasti, nad on päris hästi,” tõdes vallavanem. “Hoolimata kõigist raskustest on pead ikka vee peal.”
Raskuste all mõtleb Luts eelkõige kaadrivoolavust, ametist lahkuvad septembrikuus sotsiaalnõunik ja vallasekretär. Konkurss kestab 10. oktoobrini ja see tähendab, et mõnda aega on vallavalitsuse töös olulised augud. Ilma sekretäri allkirjata ei kehti ju ükski vastuvõetud otsus. Tõsi küll, naabervalla sekretäri saab “laenata”, kui ta nõus on.

MARGUS KONNULA

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Targem oleks keskenduda 5-10 punktile, mitte 30-le. ja selle nimel ühiselt tegutseda. komisjonid peaksid ka omavahel õppima koostööd tegema ja omaltpoolt ka panuse andma peale ideede genereerimise. sest ideaalis ju põhiline töö komisjonides käibki - nt. arenduskomisjon koostöös eelarvekomisjoniga teevad ettepaneku, millised tegevused võiksid järgmisel aastal rahastust saada ja eelarvesse minna. ja edasi peaks komisjonide mõtted volikoguni/vallavalitsuseni jõudma valmiskujul ehk lõpuni mõelduna - ettepanek, kust saada selleks raha (juhul kui eelarves pole), kuidas mõnes teises vallas sarnane olukord lahendatud jne jne. eeskuju tuleb võtta riigi juhtimisest, kus komisjonidest tulevad eelnõud valmiskujul riigikokku.
Selle asemel, et teha komijoni poolt vallavalitsusele etteheiteid, tasub hoopiski endal intensiivsemat tööd tegema hakata. Teistelt nõuda oskame me kõik, aga endalt...?