vanu uudiseid - eriti 80 aasta tagune kõlab tänapäevaselt

Võru Teataja 14. veebruar 1928
Võrumaa jälle haritlase võrra rikkam.
Teatavasti lõpetas hiljuti Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja omas vastava diploomi Urvaste v. kod. Rudolf Keller. Kahjatseda tuleb ainult, et ta ei tule Urvaste tagasi, vaid on valinud omale tööpõlluks Tartu, kus ta praegu juba töötab vannutatud advokaadi abina.

Võru Teataja 14. veebruar 1928
Kuidas on õieti lood Siiriuse maja ehitamisega.
“Siiriuse” majaehitamist on püütud mõnes ajalehes imelikus valguses kirjeldada. Arvustada ju võib, kuid kui see kujuneb kaigaste pildumiseks, siis pole sellest üldsusele mingit kasu. Kui tuntakse, et “Siiriuse” majaehitamine tarvitab näpunäiteid, siis peavad olema need asjalikud.
Ainult hädaldamine, nagu ehitatakse “Siiriuse” maja sohu, või nagu ehitataks “Siirius” küüni, või nagu poleks “Siiriusel” varanduslisi isikuid käemeesteks – on paljas kurtmine, mitte aga mingi loov töö. Noorsooliit “Siirius” on käed külge pannud ja tegudele asunud, et kibedalt tunda andvat ruumide puudust kõrvaldada.
“Siirius” on alati püüdnud kõikide seltside ühiseid ettevõtteid toetada ja veel rohkem, on püüdnud kõiki seltse ühendada.
“Siirius” ei taha mitte ainult sõnade juurde jääda, vaid on asunud ka tegudele. Seltsimaja ehitamine on praegu käsil, milleks liit on ära ostnud Uue-Antsla endise aida, mille äravedamiseks peagi lõpule jõutakse. Maja ehitamise kõrval pole silmast lastud ka liidu kultuurilisi ülesandeid. Kui need edusammud mõnele pinnuks silmas on, siis pole ju siin “Siiriuse” edukas töö süüdi.
Uhtjärv

“Kolhoosi Elu” 15. veebruar 1958
Urvaste kool M. Heibergi nimeliseks
Omal ajal hästituntud luuletaja Marie Heibergi sünnikoht on Urvastes. Austades selle eesti kirjaniku mälestust, tegi Urvaste külanõukogu alaline kultuurikomisjon ettepaneku anda Urvaste 7.- kl. Koolile Marie Heibergi nimi. See ettepanek leidis külanõukogu istungjärgul üksmeelset toetust. Otsustati paluda rajooni täitevkomiteed astuda samme Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi juures, et Urvaste 7.-kl. Kool kinnitataks M. Heibergi nimeliseks kooliks.
A. LEMPU

“Kolhoosi Elu” 15. veebruar 1958
Hoiukassa Vaabinasse
Mõni päev tagasi sai Valga Rajooni Tsentraal-Hoiukassa nr. 6741 ,kes teenindab ka Antsla rajooni, hoiukassade valitsuselt loa agentuur-hoiukassa avamiseks Vaabina sidejaoskonna juurde.
Tsentraal-hoiukassa poolt tehakse praegu vastavaid ettevalmistusi uue agentuur-hoiukassa avamiseks ja vastavalt eeltööde käigule võib avatav agentuur-hoiukassa hakata teemnindama elanikkonda alates 17. veebruarist.
Uus avatav agentuur-hoiukassa on arvult kuues hoiukassa Antsla rajoonis.
K. SAAR
Valga Rajooni Tsentraal-Töö-Hoiukassa nr. 6741 inspektor

80 aastat tagasi

Võru Teataja 11. veebruar 1928
Uued agentuurid
Postipeavalitsuse otsuse põhjal avatakse uued postiagentuurid Peri vallamajas ja Uue-Antsla vallamajas. Mõlemas paigas vahetatakse posti 6 korda nädalas.


Elu 11. veebruar 1928
Urvaste kiriku võlakoorem.
Urvaste inimesed käivad liig harva kirikus. Kirik seisab pühapäeviti alati tühi, ainult suurematel pühadel tullakse suuremal arvul kirikusse. Ka kirikumakse tasutakse Urvastes liig näruselt. Ainult üks neljandik koguduse liikmetest on tasunud kirikumakse. Nii ei jõuagi kogudus õpetajale korralikult palka maksa. Läinud aasta puudujääk ulatab kuni 80 000 margani.

vana pisiuudis

Võru Teataja 9. veebruar 1928
Uus Urvaste vallavanem ametis
Neil päevil lahkus Urvaste vallavanem Jul. Prisko ametist, tema asemele valiti uueks vallavanemaks J. Sild Truuta asundusest.

kaks 2. veebruari uudist 80 aastat tagasi

2. veebruar 1928
Urvastes pole asjad korras
Haridusseltsi asjaajamises hulk lohakusi
Urvaste rahvaharidusseltsi praegune juhatus leidis, et seltsi varandusega on endise juhatuse poolt lubamatult talitatud. Nii on rahva poolt näitemüügiks annetatud asjadest osa teadmata kadunud ja seltsi kassast 21 000 marka vekslite vastu välja laenatud. Raha laenamiseks juhatusele peakoosoleku poolt mingit luba antud ei olnud. Juba pikemat aega ei ole ka laenude tasumist nõutud ega laenusid uuesti korraldatud. Viimane seltsi üldkoosolek leidis endise seltsi esimehe V. Sõrmuse seltsi varanduse kaotsiminekus vastutava olevat ja otsustas tema kohtulikule vastutusele võtta.
Korratuses on ka seltsi raamatukogu, kus hulk raamatuid puudu olevat.

2. veebruar 1928
Kõneõhtu Vaabinas
Möödunud laupäeval kõneles pr. Dr. Solon-Feldmann Vaabinas naiste tervishoiust. Inimesi oli kokku ilmunud palju – üle 100 ja kõnet kuulati elava huviga.

purelemine vanas urvastes

Võru Teataja 31. jaanuar 1928
Vägikaika vedu Urvastes
Siiski valmib seltsimaja. Ehitustööd käsil
Varem tegutses Urvastes ainult kaks seltsi, nimelt Eesti noorsoo liit “Siirius”ja Urvaste Rahvaharidusselts. Seltside tegelased elasid vaenus, kusjuures alalisi kokkupõrkeid tekkis. Näiteks pidas “Siirius” pidu, siis tuli haridusseltsi poolehoidjate poolt korrarikkumisi ette jne. Üldse valitses kahe seltsi tegelaste vahel alaline kisklemine ja nääklemine.
“Siirius” tegi Haridusseltsile mitu korda ühinemise ettepaneku, mis lõpuks ka teoks sai. 1. jaan. 1927. a. peeti Urvaste laulu- ja mänguselts “Kõla” asutamispidu. Noor “Kõla” hakkas juba algusest edukalt tööle, toimides pidusid nii Urvastes kui ka väljaspool Urvastet. Varsti tekkis aga konflikt varanduste üleandmise juures “Kõlale”. “Siirius” oli valmis oma varandust üle andma, kuid millegi pärst keeldus sellest Haridusselts, kes Urvaste vallavalitsuselt saadud “magasiaita”, kui ka puhkpille “Kõlale” üleanda ei tahtnud. Asja arutamiseks kutsuti detsembrikuu algul kokku peakoosolek, kuhu hulk liikmeid kokku kogus. Seal tekkis Urvaste seltsielule pööre – nimelt kriis, mis “Kõla” kolmeks erinevaks seltsiks muutis. Kriisi algatajaks oli keegi Urvaste oludega võõras noorhärra, kes kellegi prouakese kihutusel publikule müjuva kõne pidas. Kõne ajas publikumi nii ärevile, et uuesti eraldusid “hariduslased” ja “siiriuslased”, ning jätsid püsima veel kolmanda seltsi, “Kõla” Urvastesse.
Nüüd kisklevad Urvastes kolm seltsi. Kadestusega vaatavad teiste seltside tegelased pealt, kui toimib üks selts mõne peo, või astub seltsimaja ehitamiseks samme. Kõiksugused abinõud võetakse tarvitusele, et ajada teiste kavatsust nurka ja võita omale poolehoidu.
Pärast kriisi on “Siiriuse” noored energiliselt tööle asunud – tahetakse püstitada seltsimaja. Haridusseltsi poolehoidjad on võtnud jälle kõik abinõud tarvitusele, et ajada “Siiriuse” maja ehitamise kavatsust nurja.
Sarnane võitlemine kurnab seltse ja halvab seltsitegelaste töötahet ning sünnitab pahameelt vanemate inimeste keskel, kes pahameelega alalist kisklemist pealtvaatama peavad.
Urvaste seltsid on peale kriisi nii majandusliselt kui ka mõjult langenud. Naabri seltside tegelased vaatavad Urvaste seltside kriisi ja kisklemisi ainult hirvitades pealt, ennustades mõne langemist ning surmale suikumist.
Lugu ongi nii. Kolme seltsi olemasolul ei ole väikeses Urvaste vallas mõtet; ainult üks ühine selts suudab siin tugevaks ja elujõuliseks ning haridusedendajaks saada. Sarnase kisklemise juures peab aga konstateerima kadu ja surma Urvaste seltsielus.
Erapooletu

80 ja 30 aastat tagasi ajalehtedes

Võru Teataja 17. jaanuar 1928
Teised töötavad – tema puhkab
Vaabinas on märgata elavat töötamist ühiskondlikus elus. Ühingud korraldavad pidusid pidude järele, et oma ainelist tasapinda tõsta ja vaimlist tööd hõlbustada. Aga karskusselts puhkab.

Töörahva Elu 17. jaanuar 1978
SIGALA JA SÖÖDAKÖÖK KULDRESSE
Kuldre kolhoosis valmis tõuseakasvatuse Kõlbi farmi esimene ehitusjärk. Lisaks kahele olemasolevale sigalale täienes farm uue sigalaga 124 poegivale emisele ja söödaköögiga, mille võimsus on kuni 35 tonni sööta vahetuses. Ehituste maksumus on 430 000 rubla.

vana uudist taas - täna 80 aasta eest

Elu 14. jaanuar 1928
Meierei Uue-Antslasse
Möödunud pühapäeval oli Uue-Antsla rahvamajja kokkukutsutud karjapidajate koosolek uue meierei asutamiseks. Koos oli ligi 150 tegelikku põllumeest. Nõupidamise koosoleku juhatajaks valiti rkl. Kornell ja riigimõisa valitseja hr. Vooru ning protokolli kirjut. hr. Kõiv. Uue meierei asutamise küsimust kaaluti mitmekülgselt. Lõpuks võeti otsus vastu, et Restu meiereisse piimavedu halbade teede tõttu raske, tuleb asutada Uue-Antslasse uus piimaühing. Põllutööministeeriumilt otsustati paluda ühingule Uue-Antsla riigimõisa end. meierei, kus praegu mõisa piirituse reservuaarid. Selle hoone saamiseks on kindlaid lootusi.
Koosolekul võeti vastu põhikiri ja valiti 6 liikm. komisj. tegevuse alustamiseks. Nõupidamisel viibisid ka Vana-Antsla piimaühisuse esitajad. Kes soovitaks nendega liituda. Igatahes tervitav nähtus. Koorejaamu mõeldakse asutada Kassile ja Ziksi. Arvatavasti juba kevadel algab uus meierei tegutsema.
Kuulaja

vanad uudised

Võru Teataja 9. jaanuar 1928
Äkiline surm Vaabinas
Keskmisel jõulu pühal viis Vaabinas Mihklihansust pärit olev Aleksander Soots tuttavaid rahvamajasse pidule. Koju tulles heitis ta voodisse magama ja suri äkitselt, ilma et mingisuguseid valusid oleks varem kaebanud. Kadunu oli 29 a. vana.

Võru Teataja 9. jaanuar 1928
“Hüpe abiellu” Vaabinas
Vaabinas kanti pühade ajal ette “Hüpe abiellu”.

80 aastat tagasi

Võru Teataja 3. jaanuar 1928
Parmureinu lehmavargad
8 kuud vangistust ja aasta trahviroodu
Vargad olid Urvaste poolt mehed
Möödunud sügisel ühel ilusal hommikul leidis Kooraste valla Parmureinu talu pererahvas oma kõigeparema valkjaspunast karva lehma kadunud olevat.
Lukustamata lauda juurest viisid selged jäljed maanteele, kuid kadusid seal kõige otsimise peale vaatamata.
Paar päeva hiljem aga sõitsid paar Valgjärve talumeest laadale. Valguta mõisa juurde jõudes nägid nad oma ees kahel vankril kolme meest sõitvat, kusjuures viimase vankri taga suur valkjaspunast karva lehm astus. Kui talumehed eessõitjale hoopis lähedale jõudsid, pöördus viimane eessõitja ühes lehmaga ühele kõrvalisele teele, kuna esimene vanker teele peatuma jäi.
Valgjärve mehed aga ei tunnud laadateed. Nad pöördusid lehmaga sõitva mehe järel kõrvalisele teele, kihutasid järele ja küsisid laadateed. Vastati, et ei teata. Siis pöörati tagasi suurteele. Lehmaga vankril sõitjais tundsid aga Valgjärve mehed ära Jaan Prunni ja Kusta Lüüsi. Tekkis kohe kahtlus, kas need ei olnudki Parmureinu lehmavargad.
Laadal olid kahtlased mehed juba ilma lehmata, kelle nad teel maha müünud. Ülekuulamisel selgus meeste segasest jutust, et lehm tõepoolest varastatud ja vargaiks olnud Lüüs ning Gustav Tamm, kes esimesel vankril sõitis.
Kõik kolm meest olid neil päevil kohtu ees. Prunn ja Lüüs tunnistasid enese süüdi. Tamm aga mitte. Süü ülestunnistanuile määrati 8 kuud vangistust, Tammele aga 1 aasta vangiroodu.
Süüdlased on Urvaste Truuta mehed ja varemgi lehmi varastanud.

Urvaste kirikuõpetaja 80 aastat tagasi

24. detsember 1927
Jaak Valk
Urvaste kog. õpet.
Urvaste kogudusel on laialdased piirid. Et Antsla kiiresti on kasvand, siis peetaks seetõttu jumalateenistusi ka Antslas. Nüüd on kerkinud esile Antslasse kiriku ehitamine.