Kuldre kooli kolimist 28. detsembril ei toimu!
Kolimine toimub 02.01.2012 kell 10.00 algusega Urvastest.
teisipäev, 27. detsember 2011
reede, 23. detsember 2011
Pürotehnika kasutamisel peab järgima ohutusnõudeid
Seoses aastavahetuse lähenemisega tuletab Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) meelde, et pürotehnika kasutamisel peab järgima ohutusnõudeid ja kasutusjuhendit. Pürotehnika väärkasutamine võib põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi- põlenguid, vigastusi (põletusi, kuulmis- ja nägemiskahjustusi) jms.
Millele tuleb pürotehnilise toote ostmisel ja kasutamisel tähelepanu pöörata:
· Pürotehnilist toodet osta ainult selleks vastavat luba omavast müügikohast. Ära osta tooteid turult või suvaliselt isikult tänavalt;
· Tooteid hoia kuivas, ohutus ja lastele kättesaamatus kohas;
· Jälgi enne toote kasutamist, et sellel poleks mehaanilisi vigastusi, vigastatud toode tagasta müüjale;
· Vali toote kasutamiseks õige aeg ja koht, arvestades nii öörahu, ilmastikuolude kui toote ohutu kaugusega inimestest, hoonetest ja sõidukitest;
· Ära kasuta tooteid alkoholijoobes;
· Ära viska toodet tulekoldesse ega inimeste ja loomade suunas;
· Kasuta toodet üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil (vanusepiirang, ohumaa, süütamise viis);
· Ilutulestiku tegemisel ära hoia toodet käes ega kummardu selle kohale;
· Kui toode ei rakendu, oota mõnda aeg enne selle üles korjamist. Ära jäta sellist toodet vedelema ega viska prügikasti, vaid tagasta müüjale.
Pürotehniliste toodete valdkonnas teevad järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet, Tarbijakaitseamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.
Täiendav informatsioon pürotehniliste toodete kohta on kättesaadav TJA kodulehelt www.tja.ee ja ohutusportaalist www.ohutus.ee
Millele tuleb pürotehnilise toote ostmisel ja kasutamisel tähelepanu pöörata:
· Pürotehnilist toodet osta ainult selleks vastavat luba omavast müügikohast. Ära osta tooteid turult või suvaliselt isikult tänavalt;
· Tooteid hoia kuivas, ohutus ja lastele kättesaamatus kohas;
· Jälgi enne toote kasutamist, et sellel poleks mehaanilisi vigastusi, vigastatud toode tagasta müüjale;
· Vali toote kasutamiseks õige aeg ja koht, arvestades nii öörahu, ilmastikuolude kui toote ohutu kaugusega inimestest, hoonetest ja sõidukitest;
· Ära kasuta tooteid alkoholijoobes;
· Ära viska toodet tulekoldesse ega inimeste ja loomade suunas;
· Kasuta toodet üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil (vanusepiirang, ohumaa, süütamise viis);
· Ilutulestiku tegemisel ära hoia toodet käes ega kummardu selle kohale;
· Kui toode ei rakendu, oota mõnda aeg enne selle üles korjamist. Ära jäta sellist toodet vedelema ega viska prügikasti, vaid tagasta müüjale.
Pürotehniliste toodete valdkonnas teevad järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet, Tarbijakaitseamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.
Täiendav informatsioon pürotehniliste toodete kohta on kättesaadav TJA kodulehelt www.tja.ee ja ohutusportaalist www.ohutus.ee
esmaspäev, 19. detsember 2011
pühapäev, 18. detsember 2011
Kes teab neist koertest midagi?
Urvaste külas liiguvad juba mitmendat päeva (esimest korda nähti neid kolmapäeva õhtul) kaks suurt koera. Üks on hundikoera moodi, pruuni seljaga ja teine must lontis kõrvadega, kaela alt valge. Reedel olid nad Volli kuivati augus sees, üks sai ise välja, teise tõid külamehed järgmisel päeval välja. Nüüd jooksevad sihitult ringi.
Võimalus õppida vorstitegu
Esmaspäeva, 19. detsembri hommikust saadik saab Urvaste seltsimaja köögis näha, kuidas vilunud perenaised verivorsti teevad. Et ruumi on vähe, siis mahuvad vaatama ainult tõsised huvilised.
teisipäev, 13. detsember 2011
esmaspäev, 12. detsember 2011
Meisterdamispäev seltsimajas
Urvaste seltsimaja ürituste aasta lõppeb meisterdamise tähe all.
Seltsi, koolilaste ja kõigi huviliste ühine jõuluks valmistumine juba sel teisipäeval kl 14!
Valmistame jõulukaarte kartulitrükis ja rullitud paberribadega, samuti teeme kartuliküünlaid. Juhendavad Jana Kupits ja Tiiu Jõgiste. Meisterdamine on tasuta.
Laupäeval kl 11 saab puutöötoas valmistada lindude söögimaja. Juhendab Ahti Parijõgi. Materjali maksumus 4 euri
Kõik on oodatud!
Seltsi, koolilaste ja kõigi huviliste ühine jõuluks valmistumine juba sel teisipäeval kl 14!
Valmistame jõulukaarte kartulitrükis ja rullitud paberribadega, samuti teeme kartuliküünlaid. Juhendavad Jana Kupits ja Tiiu Jõgiste. Meisterdamine on tasuta.
Laupäeval kl 11 saab puutöötoas valmistada lindude söögimaja. Juhendab Ahti Parijõgi. Materjali maksumus 4 euri
Kõik on oodatud!
neljapäev, 8. detsember 2011
Jõululaat kahel pühapäeval
Sel pühapäeval kell 12 on valla jõululaat Uue-Antslas, kuhu on Aivo Männiste sõnul ennast kirja pannud juba umbes 25 müüjat. Nende seas on nii koolilapsi, käsitööd armastavaid lapsevanemaid kui ka mõned müüjad kaugemalt.
Järgmisel pühapäeval kell 13-18 on Kirikukülas Ala-Kõlli talus avatud talukohvik ja keldriturg.
* Mida kõike leidub sahvrites, keldrites köögis! Jõuluks saab varuda lamba- ja suitsuliha, koduõlut, juurikaid, hoidiseid, hapukapsast ja -kurki, mune, piimatooteid, isejahvatatud jahu ja valtsitud helbeid
* Käsitöö
* Talukohvikus pirukad, maiustused, kohv. Hinnad kohvikus kuni 1€
* Õues hõõgvein ja lõkkevorstid
* Lastele
- keldrimuinasjutt igal täistunnil
- kell 15 mudilaste keeletsõõr (juhendab Elle)
- laudas saab käia loomi söötmas
Korraldab Urvaste Külade Selts. Info tel 5236697, Mariina
Järgmisel pühapäeval kell 13-18 on Kirikukülas Ala-Kõlli talus avatud talukohvik ja keldriturg.
* Mida kõike leidub sahvrites, keldrites köögis! Jõuluks saab varuda lamba- ja suitsuliha, koduõlut, juurikaid, hoidiseid, hapukapsast ja -kurki, mune, piimatooteid, isejahvatatud jahu ja valtsitud helbeid
* Käsitöö
* Talukohvikus pirukad, maiustused, kohv. Hinnad kohvikus kuni 1€
* Õues hõõgvein ja lõkkevorstid
* Lastele
- keldrimuinasjutt igal täistunnil
- kell 15 mudilaste keeletsõõr (juhendab Elle)
- laudas saab käia loomi söötmas
Korraldab Urvaste Külade Selts. Info tel 5236697, Mariina
Birgit Varjun laulab kodukandis
Birgit Varjuni jõulukontsert Sangaste Seltsimajas
18. detsembril kl 17
SÜDAMEST SÜDAMESSE
Piletid eelmüügis Sangaste vallamajas 6 € ja tund enne algust kohapeal 8 €
18. detsembril kl 17
SÜDAMEST SÜDAMESSE
Piletid eelmüügis Sangaste vallamajas 6 € ja tund enne algust kohapeal 8 €
kolmapäev, 7. detsember 2011
Valla noored korraldavad ümarlaua
Ootame sind sellel neljapäeval 8.detsembril kell 16.30 Uue-Antsla kultuurimaja saali Ümarlaua koosolekule on oodatud kõik, kes sooviksid midagi ära teha, avaldada oma arvamust või jagada meiega oma mõtteid. Oodatud on ka need, kes sooviksid kõigest kuulata.
Kavas:
1. Saabumine, registreerimine
2. Tutvumine
3. Küsitluse vastuste analüüsimine
4. Kohvipaus
5. Ettepanekud, küsimused, mured
6. Toetuste taotlemise tähtajad
Oleks väga tore kui annaksid oma tulekust teada, siis teame saali ette valmistada ja palju on vaja kohvi/teevett keeta ning küpsetada saiakesi.
Võta kaasa SÕBER ja HEA TUJU !
Anita Tretjak
Kavas:
1. Saabumine, registreerimine
2. Tutvumine
3. Küsitluse vastuste analüüsimine
4. Kohvipaus
5. Ettepanekud, küsimused, mured
6. Toetuste taotlemise tähtajad
Oleks väga tore kui annaksid oma tulekust teada, siis teame saali ette valmistada ja palju on vaja kohvi/teevett keeta ning küpsetada saiakesi.
Võta kaasa SÕBER ja HEA TUJU !
Anita Tretjak
teisipäev, 6. detsember 2011
Kohe tuleb: juhuslike ettekannete konverents
Laupäeval kell 12 on Urvaste Seltsimajas konverents, kus ettekannetega esinevad kõik need, kel on midagi öelda. Teemapiiranguid ei ole. Ettekanne peab mahtuma 10 minuti sisse. Lisaks on 5 minutit aruteluks iga ettekande järel. Tule ja tee oma ettekanne või kuula teiste ettekandeid! Sissepääs prii. Ettetellimisel lõuna 2.50. Kontakt Mihkel 53541175 või mihkel.soon@gmail.com
pühapäev, 4. detsember 2011
Kuldre võit Parksepa üle
Võru meistrivõistluste esinelikus võitis Kuldre Kool pärast kaotust Eksole Parksepale.
http://www.vsport.ee/?p=22250
http://www.vsport.ee/?p=22250
reede, 2. detsember 2011
JÕULULAAT
11. detsembril kell 12.00 toimub Uue-Antsla rahvamajas JÕULULAAT.
Müügikohtade registreerimiseks palun anda teada hiljemalt 7. detsembriks Kuldre Kooli huvijuhile (Kristina tel. 533 056 32) või rahvamaja juhatajale Aivo Männistele tel 56954056.
Oodatud on nii müüjad kui ka ostjad, need, kes on seotud kooliga või on lihtsalt asjast huvitatud
Müügikohtade registreerimiseks palun anda teada hiljemalt 7. detsembriks Kuldre Kooli huvijuhile (Kristina tel. 533 056 32) või rahvamaja juhatajale Aivo Männistele tel 56954056.
Oodatud on nii müüjad kui ka ostjad, need, kes on seotud kooliga või on lihtsalt asjast huvitatud
teisipäev, 29. november 2011
Võru keele oskus rahvaloendusel kirja!
2012. aasta algul hakkab Eestis peale järjekordne rahvaloendus. Esimest korda on rahvaloendusel võimalik kirja panna ka võru keele oskus. Seda on inimesed proovinud teha ka varasematel rahvaloendustel. Küll emakeele, küll teise keele oskuse küsimuse all. Aga seni oli nii, et mõni rahvaloendaja pani selle kirja, teine ei pannud ning mingeid kokkuvõtvaid statistilisi andmeid meil võrukeste arvu ja võru keele oskajate arvu kohta siiani olemas ei ole.
Rahvaloendusel puudutab võru keele oskust kaks küsimust, mida küsitakse iga vähemalt 3-aastase isiku kohta, kelle emakeel on eesti keel:
A19A Kas Te oskate / ta oskab mõnda kohalikku keelekuju, murret või murrakut?
1 Jah 2 Ei A20
A19B Palun nimetage see kohalik keelekuju, murre või murrak, mida Te oskate / ta oskab (kõige paremini).
1 Kihnu 4 Setu 7 Hiiu
2 Mulgi 5 Võru 8 Muu (MÄRKIGE)………………………………………
3 Saare 6 Kodavere
Ärge laske ennast segadusse ajada keerulisest küsimusest. See küsimuses nimetatud „keelekuju, murre või murrak“ on ikka seesama võru keel, mida me siin vanal Võrumaal igapäevaselt kõneleme. Asi on lihtsalt selles, et Eesti riigiametnikud ei ole senini nõus meie keelt „keeleks“ nimetama.
Ärge kartke seda, et äkki ma ei kõnele „õiget“ võru keelt. Võru keel varieerub piirkonniti, Harglas kõneldakse veidi teistmoodi kui Põlvas või Räpinas. See keel, mida kõnelevad teie isa-ema, vanaisa-vanaema ning naabrimees-naabrinaine, ongi õige võru keel.
Ja ärge kartke ka seda, et kas ma oskan ikka võru keelt piisavalt hästi. Küsimuse A19A selgituseks on öeldud: „Kohaliku keelekuju või murde oskajaks loetakse isik, kes saab sellest keelest aru ja suudab ka end väljendada“. Selle otsuse, et kas ma oskan võru keelt piisavalt, teete teie ise, ükski rahvaloendaja teie keeleoskust kontrollima ei hakka.
Head võrukesed, kes te elate vanal Võrumaal või ka mujal Eestis. Pange julgelt oma keeleoskus rahvaloendusel kirja. Kasutame ära selle ajaloolise võimaluse, mis meile on antud. Et saaksime ükskord teada, kuipalju siis on neid inimesi, kes kannavad meie omapärast kultuuri ja kõnelevad võru keelt.
Rahvaloendusel puudutab võru keele oskust kaks küsimust, mida küsitakse iga vähemalt 3-aastase isiku kohta, kelle emakeel on eesti keel:
A19A Kas Te oskate / ta oskab mõnda kohalikku keelekuju, murret või murrakut?
1 Jah 2 Ei A20
A19B Palun nimetage see kohalik keelekuju, murre või murrak, mida Te oskate / ta oskab (kõige paremini).
1 Kihnu 4 Setu 7 Hiiu
2 Mulgi 5 Võru 8 Muu (MÄRKIGE)………………………………………
3 Saare 6 Kodavere
Ärge laske ennast segadusse ajada keerulisest küsimusest. See küsimuses nimetatud „keelekuju, murre või murrak“ on ikka seesama võru keel, mida me siin vanal Võrumaal igapäevaselt kõneleme. Asi on lihtsalt selles, et Eesti riigiametnikud ei ole senini nõus meie keelt „keeleks“ nimetama.
Ärge kartke seda, et äkki ma ei kõnele „õiget“ võru keelt. Võru keel varieerub piirkonniti, Harglas kõneldakse veidi teistmoodi kui Põlvas või Räpinas. See keel, mida kõnelevad teie isa-ema, vanaisa-vanaema ning naabrimees-naabrinaine, ongi õige võru keel.
Ja ärge kartke ka seda, et kas ma oskan ikka võru keelt piisavalt hästi. Küsimuse A19A selgituseks on öeldud: „Kohaliku keelekuju või murde oskajaks loetakse isik, kes saab sellest keelest aru ja suudab ka end väljendada“. Selle otsuse, et kas ma oskan võru keelt piisavalt, teete teie ise, ükski rahvaloendaja teie keeleoskust kontrollima ei hakka.
Head võrukesed, kes te elate vanal Võrumaal või ka mujal Eestis. Pange julgelt oma keeleoskus rahvaloendusel kirja. Kasutame ära selle ajaloolise võimaluse, mis meile on antud. Et saaksime ükskord teada, kuipalju siis on neid inimesi, kes kannavad meie omapärast kultuuri ja kõnelevad võru keelt.
esmaspäev, 28. november 2011
Oluline koolitus tulekul
Tee, mis suudad, sellega, mis Sul on, seal kus sa oled! (T. Roosvelt)
Omavalitsuse ning kodanikeühenduste vaheline koostöö. Avalikud teenused – võimalus ja väljakutse mõlemile?
5. detsember 2011, Võrumaa, Antsla vald, Kaikamäel
Koolitus loob eeldused:
- põhiteadmiste omandamiseks kohaliku omavalitsuse toimimise mehhanismist, sealhulgas volikogu töö põhimõtetest, ning otsuste tegemise protsessist
- põhiteadmiste omandamiseks avalikest teenustest, avalike teenuste delegeerimise protsessist
- kaasamise olulisuse mõistmiseks kohalikul tasandil ning koostöövõimaluste teadvustamiseks kodanikeühenduste ning omavalitsuste vahel
- PÄEVAKAVA:
10.00 – 10.15 Kogunemine, tervituskohv
10.15 – 11.45 Kohaliku omavalitsuse toimimise mehhanism ja otsuste tegemise protsess
11.45 – 12.00 Jalasirutuspaus
12.00 – 12.45 Koostöövõimalused ja -põhimõtted ühenduste ja omavalitsuste vahel
12.45 – 13.15 Lõunapaus
13.15 – 14.45 Avalike teenuste mõiste. Ülevaade avalike teenuste delegeerimise protsessist
14.45 – 15.00 Jalasirutuspaus
15.00 – 16.30 Koostöövõimalused kohaliku omavalitsuse ning kodanikuühenduste vahel avalike teenuste delegeerimisel
16.30 Asume koduteele!
KAIE TOOBAL on omandanud juristi ja avaliku halduse erialad. Töötas pikka aega äriühingus, kuid viimased kümme aastat on tegelenud nõustamise ja koolitamisega. Ta kuulus mitmeid koosseise kohaliku omavalitsuse volikogusse ja oli tegev vallasekretärina. Alates 2010 aasta suve keskpaigast töötab ta Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhina. KOOLITAJANA soovin edasi anda, kuidas riik on rahva jaoks asjad korraldanud ja kui lihtne on seda teada saada ning enda kasuks tööle panna
Koolituse korraldab Antsla vallavalitsus koostöös Kodukandi Koolituskeskusega. http://koolitus.kodukant.ee
Tulla soovijad peaksid endast kindlasti teada andma Kalev Joabile kalev@antsla.ee
Omavalitsuse ning kodanikeühenduste vaheline koostöö. Avalikud teenused – võimalus ja väljakutse mõlemile?
5. detsember 2011, Võrumaa, Antsla vald, Kaikamäel
Koolitus loob eeldused:
- põhiteadmiste omandamiseks kohaliku omavalitsuse toimimise mehhanismist, sealhulgas volikogu töö põhimõtetest, ning otsuste tegemise protsessist
- põhiteadmiste omandamiseks avalikest teenustest, avalike teenuste delegeerimise protsessist
- kaasamise olulisuse mõistmiseks kohalikul tasandil ning koostöövõimaluste teadvustamiseks kodanikeühenduste ning omavalitsuste vahel
- PÄEVAKAVA:
10.00 – 10.15 Kogunemine, tervituskohv
10.15 – 11.45 Kohaliku omavalitsuse toimimise mehhanism ja otsuste tegemise protsess
11.45 – 12.00 Jalasirutuspaus
12.00 – 12.45 Koostöövõimalused ja -põhimõtted ühenduste ja omavalitsuste vahel
12.45 – 13.15 Lõunapaus
13.15 – 14.45 Avalike teenuste mõiste. Ülevaade avalike teenuste delegeerimise protsessist
14.45 – 15.00 Jalasirutuspaus
15.00 – 16.30 Koostöövõimalused kohaliku omavalitsuse ning kodanikuühenduste vahel avalike teenuste delegeerimisel
16.30 Asume koduteele!
KAIE TOOBAL on omandanud juristi ja avaliku halduse erialad. Töötas pikka aega äriühingus, kuid viimased kümme aastat on tegelenud nõustamise ja koolitamisega. Ta kuulus mitmeid koosseise kohaliku omavalitsuse volikogusse ja oli tegev vallasekretärina. Alates 2010 aasta suve keskpaigast töötab ta Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhina. KOOLITAJANA soovin edasi anda, kuidas riik on rahva jaoks asjad korraldanud ja kui lihtne on seda teada saada ning enda kasuks tööle panna
Koolituse korraldab Antsla vallavalitsus koostöös Kodukandi Koolituskeskusega. http://koolitus.kodukant.ee
Tulla soovijad peaksid endast kindlasti teada andma Kalev Joabile kalev@antsla.ee
Kodakondsus- ja migratsioonibüroo: „Väldi pikka järjekorda ja ooteaega – pikenda dokument nüüd ja kohe“
Lähiajal, 2012. aasta algusest, on oodata dokumenditaotluste järsku tõusu. Korraga kaotavad kehtivuse Eesti Vabariigi poolt välja antud 10-aastase kehtivusega passid ja isikutunnistused ning esimesed 5-aastase kehtivusajaga dokumendid. See tähendab, et mitmekordistub kodakondsus- ja migratsioonibüroode teenindustes klientide arv, pikenevad oluliselt ootejärjekorrad ning võrreldes praegusega pikeneb ka dokumendi kättesaamise ooteaeg. Eeltoodust tulenevalt loodame elanike mõistvale suhtumisele, aga ka heale koostööle uute dokumentide aegsasti taotlemisel.
Kindlasti tuleks oma dokumentide kehtivusaega kontrollida ja esitada taotlus uue dokumendi saamiseks soovitavalt umbes kuus kuud enne selle kehtivusaja lõppemist. Dokumenti kättesaamisel tuleb arvestada kuni 30-päevase ooteajaga, mistõttu ei tasu ootama jääda, mil dokument kehtivuse lõplikult kaotab. Taotluse uue dokumendi saamiseks võib esitada ka siis, kui olemasoleva kehtivuse lõpuni on veel aega.
Kodakondsus- ja migratsioonibüroo palub ka hoolekandeasutustel üle kontrollida oma hooldusaluste dokumendid, et pensionipäeval kehtetu dokumendi tõttu neil raha saamata ei jääks. Hoolekandeasutustes viibivatele liikumisvõimetutele isikutele tuleb kodakondsus- ja migratsioonibüroo töötaja dokumenditaotlust vormistama kohapeale vastavalt hoolekandeasutuse pöördumisele. Samas tuleb arvestada, et teenindada on suur hulk hoolekandeasutusi, mistõttu tuleb aegsasti maakonna kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindusse teada anda, kui kellelegi on vaja uut dokumenti.
Kõigil, kes soovivad esitada taotluse uue dokumendi saamiseks, tuleb muretseda endast värske foto (Tartus võimalik teha kohapeal), kaasa võtta isikut tõendav dokument, sularaha või panga deebetkaart riigilõivu tasumiseks ning tulla kohalikku teenindusse.
Muuseas, 15-aastastel ja vanematel Eesti kodanikel, on võimalik esitada taotlus uue ID-kaardi saamiseks posti või e-kirja teel. ID-kaardi taotluse esitamiseks ei pea inimene teenindusse kohale tulema, kuid dokumendi kättesaamiseks tuleb siiski pöörduda teenindusse. Seevastu passi ei ole posti ega e-posti teel üldjuhul võimalik taotleda.
Kodakondsus ja migratsioonibüroo ootab teid dokumente taotlema Jõgeva-, Põlva-, Viljandi-, Valga- ja Võrumaal esmaspäevast reedeni kell 9-17. Tartu teeninduse uksed on kõigile avatud kolmapäeviti kell 9-16 ning teistel tööpäevadel kell 9-18. Ühtmoodi kogu Eestis on iga kuu viimasel reedel kõik teenindused klientidele suletud.
Täpsemat infot dokumentide taotlemise kohta on võimalik saada Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt www.politsei.ee rubriigist teenused, e-posti aadressil teeninduskeskus@politsei.ee või infotelefonil 612 3000.
Kindlasti tuleks oma dokumentide kehtivusaega kontrollida ja esitada taotlus uue dokumendi saamiseks soovitavalt umbes kuus kuud enne selle kehtivusaja lõppemist. Dokumenti kättesaamisel tuleb arvestada kuni 30-päevase ooteajaga, mistõttu ei tasu ootama jääda, mil dokument kehtivuse lõplikult kaotab. Taotluse uue dokumendi saamiseks võib esitada ka siis, kui olemasoleva kehtivuse lõpuni on veel aega.
Kodakondsus- ja migratsioonibüroo palub ka hoolekandeasutustel üle kontrollida oma hooldusaluste dokumendid, et pensionipäeval kehtetu dokumendi tõttu neil raha saamata ei jääks. Hoolekandeasutustes viibivatele liikumisvõimetutele isikutele tuleb kodakondsus- ja migratsioonibüroo töötaja dokumenditaotlust vormistama kohapeale vastavalt hoolekandeasutuse pöördumisele. Samas tuleb arvestada, et teenindada on suur hulk hoolekandeasutusi, mistõttu tuleb aegsasti maakonna kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindusse teada anda, kui kellelegi on vaja uut dokumenti.
Kõigil, kes soovivad esitada taotluse uue dokumendi saamiseks, tuleb muretseda endast värske foto (Tartus võimalik teha kohapeal), kaasa võtta isikut tõendav dokument, sularaha või panga deebetkaart riigilõivu tasumiseks ning tulla kohalikku teenindusse.
Muuseas, 15-aastastel ja vanematel Eesti kodanikel, on võimalik esitada taotlus uue ID-kaardi saamiseks posti või e-kirja teel. ID-kaardi taotluse esitamiseks ei pea inimene teenindusse kohale tulema, kuid dokumendi kättesaamiseks tuleb siiski pöörduda teenindusse. Seevastu passi ei ole posti ega e-posti teel üldjuhul võimalik taotleda.
Kodakondsus ja migratsioonibüroo ootab teid dokumente taotlema Jõgeva-, Põlva-, Viljandi-, Valga- ja Võrumaal esmaspäevast reedeni kell 9-17. Tartu teeninduse uksed on kõigile avatud kolmapäeviti kell 9-16 ning teistel tööpäevadel kell 9-18. Ühtmoodi kogu Eestis on iga kuu viimasel reedel kõik teenindused klientidele suletud.
Täpsemat infot dokumentide taotlemise kohta on võimalik saada Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt www.politsei.ee rubriigist teenused, e-posti aadressil teeninduskeskus@politsei.ee või infotelefonil 612 3000.
Simultaanil võidutsesid kanepilased
22. novembri õhtupimeduses kogunesid Urvaste seltsimajja malehuvilised, et tähistsda Kanepi Laulu Seltsi maleringi ja Urvaste noorsooliidu ”Siirius” maleoskonna vahelise malevõistluse 80 aastapäeva. 1931 toimus kahe valla seltside vahel malevõistlus. Siis oli kavas kummalgil poolel välja panna 4 võistlejat. Täpsest võistluse toimumise ajast ja võistluse tulemusest teateid ei ole. Küll aga on teada, et osales Kanepi esimaletaja Aleksander Leib, kes oli ka teistel spordialadel aktiivselt tegev.
Tänavu otsustati korraldada Urvastes simultaan, et malemängus saaksid osaleda kõik soovijad. Kuigi algselt oli planeeritud simultaani andjaks Kersti Kõrge, tuli Kersti haigestumise tõttu simultaani andma Ülar Kõrge, kes on 2007 aasta Põlvamaa malemeister tavamales. Ülari vastu istusid 6 maletajat Urvastest, Kanepist ja Antslast. Ruum muutus vaikseks, pinge kasvas ja ainult sügistuule kolistamist oli akna tagant kuulda. Partiid kulgesid võitluslikult ning kerget võitu ei saanud simultaani andja kelleltki. Kanepi maletajale Meelis Vahramäele tuli aga simultaani andjal käsi ulatada alistumise märgiks. Simultaani kokkuvõttes jäi skoor 5:1 Ülar Kõrge kasuks.
Tänu Urvaste Külade Seltsile olid ruumid soojad ning osalejatele pakuti kuuma teed ja suupisteid. Contra, kes ka ise malelaua taga istet võttis, rääkis huvitavaid seiku oma luuletajateelt. Ülar Kõrge jõudis lisaks maletamisele kätte võtta akordioni ja laulda mõned meeleolukad laulud. Maletajate poolt jäi kõlama mõte, et järgmisel aasta võiks üritusega jätkata Kanepis. Suured tänud kõigile korraldajatele ja osalejatele.
Kanepi Laulu Selts
Tänavu otsustati korraldada Urvastes simultaan, et malemängus saaksid osaleda kõik soovijad. Kuigi algselt oli planeeritud simultaani andjaks Kersti Kõrge, tuli Kersti haigestumise tõttu simultaani andma Ülar Kõrge, kes on 2007 aasta Põlvamaa malemeister tavamales. Ülari vastu istusid 6 maletajat Urvastest, Kanepist ja Antslast. Ruum muutus vaikseks, pinge kasvas ja ainult sügistuule kolistamist oli akna tagant kuulda. Partiid kulgesid võitluslikult ning kerget võitu ei saanud simultaani andja kelleltki. Kanepi maletajale Meelis Vahramäele tuli aga simultaani andjal käsi ulatada alistumise märgiks. Simultaani kokkuvõttes jäi skoor 5:1 Ülar Kõrge kasuks.
Tänu Urvaste Külade Seltsile olid ruumid soojad ning osalejatele pakuti kuuma teed ja suupisteid. Contra, kes ka ise malelaua taga istet võttis, rääkis huvitavaid seiku oma luuletajateelt. Ülar Kõrge jõudis lisaks maletamisele kätte võtta akordioni ja laulda mõned meeleolukad laulud. Maletajate poolt jäi kõlama mõte, et järgmisel aasta võiks üritusega jätkata Kanepis. Suured tänud kõigile korraldajatele ja osalejatele.
Kanepi Laulu Selts
Pildil (vasakult): Simultaani andja Ülar Kõrge, Meelis Vahtramäe, Tiina Kodu, Margus Konnula,
Janek Kahro, Kaia Kõrge, Tarvo Treumuth
kolmapäev, 23. november 2011
Kadripäev Võrumaa naistele
Kutsume enne jõule kokku kõiki aktiivseid inimesi, kellel mahti ja tahtmist tähistama KADRIPÄEVA Uue-Antsla rahvamajja reedel, 25. novembril
PÄEVAKAVA
10.30 – 11.00 KOGUNEMINE, tervituskohv
* Õpime torti kaunistama ja martsipanist roose tegema
* Võimalus paika panna oma isiklikud ruunimärgid – 5€ tasub osaleja ise
* Kuidas üks vallavaene tütre pulmas käis - vana aja lugu vanaemade esituses
* Joogatunnis õpime lihtsaid harjutusi, mis toovad leevendust keha ja hinge probleemidele
* Nõiariik katab lauakese ja ühiselt sööme kadripäeva torti.
PÄEV KESTAB KELLA 16.00-ni Palun anna oma osalusest teada hiljemalt kolmapäeva lõunaks Marikale 53 499 454, marika@vaip.werro.ee
Päeva korraldab Kodukant Võrumaa koostöös Kuldre Käsitöötarega.
PÄEVAKAVA
10.30 – 11.00 KOGUNEMINE, tervituskohv
* Õpime torti kaunistama ja martsipanist roose tegema
* Võimalus paika panna oma isiklikud ruunimärgid – 5€ tasub osaleja ise
* Kuidas üks vallavaene tütre pulmas käis - vana aja lugu vanaemade esituses
* Joogatunnis õpime lihtsaid harjutusi, mis toovad leevendust keha ja hinge probleemidele
* Nõiariik katab lauakese ja ühiselt sööme kadripäeva torti.
PÄEV KESTAB KELLA 16.00-ni Palun anna oma osalusest teada hiljemalt kolmapäeva lõunaks Marikale 53 499 454, marika@vaip.werro.ee
Päeva korraldab Kodukant Võrumaa koostöös Kuldre Käsitöötarega.
Kuldre Kooli hoolekogu kokkusaamiselt
Hoolekogu koosolekul 21. novembril lausa ründasime direktorit küsimusega – kas koolimaja saab valmis. Jah, ehitaja oli lubanud, et 22. detsembriks saavad sisemised tööd ära, haljastuse osa jääb mõistagi kevadeks. Viimasel ajal on töötempo tõusnud, igal nädalal arutatakse asja. Sisekujunduse osas on erinevaid arvamusi, kes seda näinud on: kas on mõnus rahulik või liiga tume. Samas on palju asju veel paigaldamata, nii et jääme lõpptulemust ootama. Huvitav uuendus on isiklikud lukustatavad kapid riiete ja asjade jaoks.
Jaanuarist peaks õppekavasse lisanduma pilliõpe. See on õpe, mille riik on ette näinud, aga esialgu täiendavaid summasid selleks pole, peab leidma valla eelarvest. Valla eelarve projektis on järgmisel aastal koolile sama summa, mis eelmisel, mis on samas vallale suurem koormus, kuna pearaha väheneb õpilaste arvu vähenemise tõttu. Rääkimata muidugi sellest, et tuleb maksta koolimaja remondiks võetud laenu ja ka intressid pole teab mis väiksed.
Esialgu algab pilliõpe IV klassis, väikse kandle ja plokkflöödi vahel oli valida, meie koolis jäi sõelale plokkflööt, sest see on mitu korda odavam. Kuivõrd puhkpill on üsna isiklik asi, tuleb 16 EUR maksev pill vanematel endale osta. Kellele käib selle ostmine üle jõu, palutakse pöörduda valla sotsiaalkomisjoni poole.
Kerkis üles küsimus, et kellel on nakkushaigus (nt sügelised), ei tohiks selle ajal koolis käia. Kui kooliõde soovitab, tuleb neil kindlasti külastada perearsti ja vajadusel jääda kodusele ravile.
Uuel varakevadel on aeg valida uus hoolekogu, kerkis üles mõte, et hoolekogus võiks olla igast klassist üks lapsevanem. Hoolekogu liikmed võiks järgmiseks korraks teha ettepanekuid. Huvitav on see, et 4. klass on praegu esindatud 4 lapsevanemaga, samas on kõigil neil ka teistes klassides lapsi, nii et see võib tulla huvitav kombineerimine.
Ettepanekuid, eelkõige oma lapse klassi esindajaks, võiksid teha kõik aadressil kaire@kuldre.ee. Mõistagi võib igaüks pakkuda ka iseennast, tähtis oleks, et inimene tahab tõesti hoolekogu tööst osa võtta.
Jaanuarist peaks õppekavasse lisanduma pilliõpe. See on õpe, mille riik on ette näinud, aga esialgu täiendavaid summasid selleks pole, peab leidma valla eelarvest. Valla eelarve projektis on järgmisel aastal koolile sama summa, mis eelmisel, mis on samas vallale suurem koormus, kuna pearaha väheneb õpilaste arvu vähenemise tõttu. Rääkimata muidugi sellest, et tuleb maksta koolimaja remondiks võetud laenu ja ka intressid pole teab mis väiksed.
Esialgu algab pilliõpe IV klassis, väikse kandle ja plokkflöödi vahel oli valida, meie koolis jäi sõelale plokkflööt, sest see on mitu korda odavam. Kuivõrd puhkpill on üsna isiklik asi, tuleb 16 EUR maksev pill vanematel endale osta. Kellele käib selle ostmine üle jõu, palutakse pöörduda valla sotsiaalkomisjoni poole.
Kerkis üles küsimus, et kellel on nakkushaigus (nt sügelised), ei tohiks selle ajal koolis käia. Kui kooliõde soovitab, tuleb neil kindlasti külastada perearsti ja vajadusel jääda kodusele ravile.
Uuel varakevadel on aeg valida uus hoolekogu, kerkis üles mõte, et hoolekogus võiks olla igast klassist üks lapsevanem. Hoolekogu liikmed võiks järgmiseks korraks teha ettepanekuid. Huvitav on see, et 4. klass on praegu esindatud 4 lapsevanemaga, samas on kõigil neil ka teistes klassides lapsi, nii et see võib tulla huvitav kombineerimine.
Ettepanekuid, eelkõige oma lapse klassi esindajaks, võiksid teha kõik aadressil kaire@kuldre.ee. Mõistagi võib igaüks pakkuda ka iseennast, tähtis oleks, et inimene tahab tõesti hoolekogu tööst osa võtta.
teisipäev, 22. november 2011
Kohus andis Ess-soo asjas õiguse vallale
Taas on kohus langetanud otsuse Ess-soo küsimuses. Seekord olid Tartu halduskohtus vastamisi Ess-soo kohaliku kaitseala moodustanud Urvaste vald (esindaja Kärt Vaarmari) ja Ess-soos kasvuturvast kaevandada sooviv Ketal Võru OÜ(esindaja Andres Vinkel). Kolmanda isikuna oli kaasatud Keskkonnaministeerium.
Ketal Võru andis Urvaste valla kohtusse, kuna leidis, et vallal ei ole pädevust kohalikku kaitseala luua ning et otsus riivab kaevandaja huve. Kohus ei nõustunud kaebaja väidetega, otsustas jätta kaebuse rahuldamata ning osapoolte menetluskulud nende enda kanda. Kohtuotsust saab edasi kaevata 19. detsembrini.
Pilt: Toomas Trapido
Ketal Võru andis Urvaste valla kohtusse, kuna leidis, et vallal ei ole pädevust kohalikku kaitseala luua ning et otsus riivab kaevandaja huve. Kohus ei nõustunud kaebaja väidetega, otsustas jätta kaebuse rahuldamata ning osapoolte menetluskulud nende enda kanda. Kohtuotsust saab edasi kaevata 19. detsembrini.
Pilt: Toomas Trapido
esmaspäev, 21. november 2011
Parimad pokumeened valitud
Pokukojas tehti täna kokkuvõtteid pokumeenete konkursist, kuhu oli Eestimaa koolidest saadetud kokku üle
Aga näha sai ja küllap saab edaspidigi veel mõndagi põnevat – turritavate harjastega krõllipalle, herne- ja nööbipilli, märkmikke, kingikarpe, pliiatsitopse…
Vist kõige rohkem töid – kandilisele puutükile joonistatud kauneid pilte – tuli Pokumaale Pärnu Vene gümnaasiumist.
Minu lemmik oli aga hoopis 9-aastase Tartu tüdruku Laura Lehtme kaardikomplekt, kus pokud erinevaid töid ja harjutusi teevad.
250 töö.
5-liikmeliselt žüriilt sai kõige rohkem punkte lainepapi tükkidele kleebitud Pokude memoriin, autoriks 8-aastane Anete-Elisabeth Luukas Tallinnast. II koha pälvisid Luunja keskkooli lihtsad poku-võtmehoidjad ning III koha Puurmani gümnaasiumi laste joonistatud piltidega kinkekotid.
Aga näha sai ja küllap saab edaspidigi veel mõndagi põnevat – turritavate harjastega krõllipalle, herne- ja nööbipilli, märkmikke, kingikarpe, pliiatsitopse…
Vist kõige rohkem töid – kandilisele puutükile joonistatud kauneid pilte – tuli Pokumaale Pärnu Vene gümnaasiumist.
Minu lemmik oli aga hoopis 9-aastase Tartu tüdruku Laura Lehtme kaardikomplekt, kus pokud erinevaid töid ja harjutusi teevad.
laupäev, 19. november 2011
Teisipäeval maletama!
22. novembri õhtul kl 18.30 on Urvaste seltsimajja oodatud kõik, kes soovivad osaleda malesimultaanis või lihtsalt teiste male- ja bridzhihuvilistega kokku saada.
1931. aastal toimus Kanepi Laulu Seltsi maleringi ja Urvaste noorsooliidu „Siirius“ maleosakonna vahel malevõistlus. Selle sündmuse 80. aastapäeva Kanepi Laulu Seltsi eestvedamisel nüüd tähistamegi.
Simultaani annab Ülar Kõrge (mitte Kersti Kõrge nagu oli algselt plaanitud). Simultaani muudavad luulelisemaks Margus Konnula ja musikaalsemaks Ülar Kõrge.
Korraldajad MTÜ Kanepi Laulu Selts (Ülar Kõrge tel 56153009) ja Urvaste Külade Selts (Airi Hallik-Konnula tel 5206001
1931. aastal toimus Kanepi Laulu Seltsi maleringi ja Urvaste noorsooliidu „Siirius“ maleosakonna vahel malevõistlus. Selle sündmuse 80. aastapäeva Kanepi Laulu Seltsi eestvedamisel nüüd tähistamegi.
Simultaani annab Ülar Kõrge (mitte Kersti Kõrge nagu oli algselt plaanitud). Simultaani muudavad luulelisemaks Margus Konnula ja musikaalsemaks Ülar Kõrge.
Korraldajad MTÜ Kanepi Laulu Selts (Ülar Kõrge tel 56153009) ja Urvaste Külade Selts (Airi Hallik-Konnula tel 5206001
esmaspäev, 14. november 2011
Saadame taas käsitöö Toompeale
Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Rõuge Vallavalitsus korraldavad ka sel aastal käsitöömeistrite poolt valmistatud toodete näitusmüügi Riigikogus 5.–7. detsembril.
Käsitöömeistrid saavad enda tooteid näitusmüügi jaoks tuua Rõuge Vallavalitsusse ajavahemikul 26.-29. november. Kontaktisik Liia Veski – 55523366. Antsla piirkonna kontaktisik on Ülle Lehtsalu – 53425707. Urvaste valla käsitöö võib veidi varem tuua ka Urvaste seltsimajja. Kontakt Airi Hallik-Konnula tel 5206001
Oodatud on just naturaalsest materjalist esemed.
Käsitöömeistrid saavad enda tooteid näitusmüügi jaoks tuua Rõuge Vallavalitsusse ajavahemikul 26.-29. november. Kontaktisik Liia Veski – 55523366. Antsla piirkonna kontaktisik on Ülle Lehtsalu – 53425707. Urvaste valla käsitöö võib veidi varem tuua ka Urvaste seltsimajja. Kontakt Airi Hallik-Konnula tel 5206001
Oodatud on just naturaalsest materjalist esemed.
Päev noorte jaoks
Teisipäeval, 15. novembril kl 14-18 on Võru Kandles noorte karjäärivalikupäev "Elläv Kiräkotus". Huvilistega räägivad elusihtidest ja karjäärivõimalustest paljud oma ala tunnustatud tegijad. Siitkandist näiteks Tauno Klaar, Contra, Leili Väisa, Ülle Harju. Kodulehel http://www.lasvanoored.ee/ saab end eelregistreerida kokkusaamisele Sind huvitava elukutse esindajaga.
Osade tegijate plaanid on üleval ka kodulehel:
Kirikuõpetaja ja usuteadlane Mait Mölder kirjutab oma töö kohta: "... Kirik ja kirikus töötamine on mysterion (kreeka keeles: saladus), seal on midagi, mida mujal maailmas pole. Usuteadlase haridus annab võimaluse maailma näha tavatu (kui soovite ka ajatu) nurga alt. See on midagi palju enamat kui erinevate inimestega kohtumine. Mitte asjata ei öelda, et kirik ei ole maailmast. Mida see tähendab? Selle üle olekski võimalik vestelda..."
Lasteaiaõpetaja Tiia Must ütleb, et lasteaiaõpetaja töö on sellepoolest täiesti eriline, et sa saad lastelt pidevalt vahetut ja siirast tagasisidet. Üks asi on tore ja positiivne tagasiside, teine asi on aus tagasiside. Laps on nagu peegel, mis sulle tema sees toimuvat peegeldab.
Õpetaja Linda Jürs ütleb, et kui miski siin maailmas teda tõeliselt huvitab, siis on need inimesed. Neist ei saa kunagi kõike teada....ja ongi tore.
Koolitaja Ivika Nõgel jagab oma motot: Kõik on võimalik! Kui tahad liikuda kiiresti, mine üksi. Kui tahad jõuda kaugele, siis mine koos.
Koreograaf Leili Väisa loodab kohtuda tantsuvaldkonnast huvitatud , isikupäraste ja julgete noortega.... et noored leiaksid seda, mida nad otsima tulid. Lahkuksid enesekindlalt, pead mõtteid täis ning hing tegutsemissoovist pakatamas, et astuda esimesi samme oma unistuste suunas.
Luuletaja Contra ootab sellel päeval elavat mõttevahetust ja tulemusena seda, et keegi saab tema kogemust omal moel ära kasutada, vähemalt innustajana.
Mootorsõidukijuhi õpetaja Tauno Klaar ootab kohtumist noortega, et neilt kuulata ootusi õppele autokoolis ja samas ka tutvustada ametit, mis kindlasti noortele võõrana tundub. Aidata noortel teha elukutsevalikuid.
Lisalugemist: http://www.lasvanoored.ee/ellav-kirakotus
Osade tegijate plaanid on üleval ka kodulehel:
Kirikuõpetaja ja usuteadlane Mait Mölder kirjutab oma töö kohta: "... Kirik ja kirikus töötamine on mysterion (kreeka keeles: saladus), seal on midagi, mida mujal maailmas pole. Usuteadlase haridus annab võimaluse maailma näha tavatu (kui soovite ka ajatu) nurga alt. See on midagi palju enamat kui erinevate inimestega kohtumine. Mitte asjata ei öelda, et kirik ei ole maailmast. Mida see tähendab? Selle üle olekski võimalik vestelda..."
Lasteaiaõpetaja Tiia Must ütleb, et lasteaiaõpetaja töö on sellepoolest täiesti eriline, et sa saad lastelt pidevalt vahetut ja siirast tagasisidet. Üks asi on tore ja positiivne tagasiside, teine asi on aus tagasiside. Laps on nagu peegel, mis sulle tema sees toimuvat peegeldab.
Õpetaja Linda Jürs ütleb, et kui miski siin maailmas teda tõeliselt huvitab, siis on need inimesed. Neist ei saa kunagi kõike teada....ja ongi tore.
Koolitaja Ivika Nõgel jagab oma motot: Kõik on võimalik! Kui tahad liikuda kiiresti, mine üksi. Kui tahad jõuda kaugele, siis mine koos.
Koreograaf Leili Väisa loodab kohtuda tantsuvaldkonnast huvitatud , isikupäraste ja julgete noortega.... et noored leiaksid seda, mida nad otsima tulid. Lahkuksid enesekindlalt, pead mõtteid täis ning hing tegutsemissoovist pakatamas, et astuda esimesi samme oma unistuste suunas.
Luuletaja Contra ootab sellel päeval elavat mõttevahetust ja tulemusena seda, et keegi saab tema kogemust omal moel ära kasutada, vähemalt innustajana.
Mootorsõidukijuhi õpetaja Tauno Klaar ootab kohtumist noortega, et neilt kuulata ootusi õppele autokoolis ja samas ka tutvustada ametit, mis kindlasti noortele võõrana tundub. Aidata noortel teha elukutsevalikuid.
Lisalugemist: http://www.lasvanoored.ee/ellav-kirakotus
pühapäev, 13. november 2011
reede, 11. november 2011
Täna Urvaste Seltsimajas
11. november kell 18 teeõhtu ning Contra raamatututvustus. Võta kaasa midagi tee kõrvale. Teeme tutvust samovari ja teiste teejoomise tavadega.
Filmitalgute rahvafilm“Täitsa lõpp“ kl 20.11, pileti hind 2 (õpilased, pensionärid) ja 3 eurot.
NB! Film pole soovitatav alla 12-aastastele.
Ehk saab pärast filmi ka Eesti-Iirimaa jalgpalli vaadata.
Filmitalgute rahvafilm“Täitsa lõpp“ kl 20.11, pileti hind 2 (õpilased, pensionärid) ja 3 eurot.
NB! Film pole soovitatav alla 12-aastastele.
Ehk saab pärast filmi ka Eesti-Iirimaa jalgpalli vaadata.
pühapäev, 6. november 2011
Sangaste pansionaat kutsub talvituma
Üldhooldekodu tüüpi Sangaste pansionaat osutab ööpäevaringset hoolekandeteenust eakatele ja teistelegi. Alustasime veidi enam kui kümme aastat tagasi kahe hoolealuse ja kolme töötajaga, tänaseks on meie pere tublisti kasvanud - hoolealuseid on ligi kolmekümmend,töötajaid 13.
Möödunud aastal renoveerisime oma maja 100% kaasaja nõuetele vastavaks. Meil on nüüd varuväljapääsud ja tulekindlad vaheuksed, korruste vahel liikleb invalift. Kõigil tubadel on WC ja dušširuumid kasutada, söögituba on ühine. Keldrikorrusel asub pesumaja ja saun ning väike puutöökoda meistrimeestele. Pansionaadiga samas majas asub ka perearstipraksis, mis teeb arstiabi hoolealustele hästi kättesaadavaks.
Meie hoolealused on sagedased külastajad kõrvalasuvas raamatukogus, ka jalutuskäigud on igapäevased.
Sel sügisel valmis meie pansionaadil täiesti uus blokk, selleks renoveerisime endise algkooli ruumid. Saame nüüdsest lisaks hooldekoduteenusele pakkuda ka toetatud elamise teenust. On ju paljudel inimestel soov oma kodus elada ent eriti karmidel talvekuudel käib see üle jõu. Meie saame neile inimestele pakkuda omaette avara toa, kuhu saab tuua oma toalilled ja eriti armsad asjad. Anname 4 korda päevas süüa ja vahetame kord nädalas pesu. Talve möödudes saab taas oma koduste peenarde ja toimetamiste juurde tagasi pöörduda.
Meiega saab ühendust võtta helistades telefonil 7690318 või mobiiltelefonil 5182017. Mõistagi ootame oma silmaga meie võimalusi üle vaatama.
Ruth Muttik
Sangaste pansionaadi juhataja
Möödunud aastal renoveerisime oma maja 100% kaasaja nõuetele vastavaks. Meil on nüüd varuväljapääsud ja tulekindlad vaheuksed, korruste vahel liikleb invalift. Kõigil tubadel on WC ja dušširuumid kasutada, söögituba on ühine. Keldrikorrusel asub pesumaja ja saun ning väike puutöökoda meistrimeestele. Pansionaadiga samas majas asub ka perearstipraksis, mis teeb arstiabi hoolealustele hästi kättesaadavaks.
Meie hoolealused on sagedased külastajad kõrvalasuvas raamatukogus, ka jalutuskäigud on igapäevased.
Sel sügisel valmis meie pansionaadil täiesti uus blokk, selleks renoveerisime endise algkooli ruumid. Saame nüüdsest lisaks hooldekoduteenusele pakkuda ka toetatud elamise teenust. On ju paljudel inimestel soov oma kodus elada ent eriti karmidel talvekuudel käib see üle jõu. Meie saame neile inimestele pakkuda omaette avara toa, kuhu saab tuua oma toalilled ja eriti armsad asjad. Anname 4 korda päevas süüa ja vahetame kord nädalas pesu. Talve möödudes saab taas oma koduste peenarde ja toimetamiste juurde tagasi pöörduda.
Meiega saab ühendust võtta helistades telefonil 7690318 või mobiiltelefonil 5182017. Mõistagi ootame oma silmaga meie võimalusi üle vaatama.
Ruth Muttik
Sangaste pansionaadi juhataja
esmaspäev, 31. oktoober 2011
Aita eakal lähedasel suitsuandurit kontrollida
Ole tähelepanelik oma eaka lähedase, sugulase või naabri suhtes ning aita teda suitsuanduri paigaldamisel ja patarei vahetusel. Eakamatel inimestel on paratamatult raskem suitsuandurit lakke paigaldada või selle patareid vahetada. Läheneval jõuluajal saad nii näidata hoolivust või päästa isegi inimelu!
Suitsuandurit on lihtne paigaldada ja kontrollida
Hoolimata sellest, mis tulekahju põhjustab – hooletus suitsetamisel, hooletus lahtise tule kasutamisel, kütteseadmete rikked, hooletus toiduvalmistamisel või muu, sõltub suurema kahju ära hoidmine alati põlengu avastamise kiirusest. Suitsuandur annab esimestel minutitel märku ükskõik millisel põhjusel alguse saanud tulekahjust ja on seetõttu kiireim elupäästja. Eestis on kõige levinum suitsuandur, mis töötab patareidega ja mida on lihtne paigaldada. Juhtnöörid seadme paigaldamiseks ja hooldamiseks leiad veebilehelt www.suitsuandurid.ee.
Samuti on lihtne kontrollida, kas suitsuandur on töökorras. Selleks vajuta mõneks sekundiks alla testnupp, mille järel töökorras suitsuandur annab piiksuva helisignaali. Patarei tühjenemisest annab seade märku üksikute harva kostvate piiksudega. Siis on viimane aeg poodi uue patarei järele minna. Suitsuanduri töökorras olekut soovitatakse kontrollida kord nädalas.
Suitsuandur päästis hiljuti kaks inimest tulesurmast
22. oktoobri varahommikul teatati, elumaja tulekahjust Põlvamaal Mooste vallas Suurmetsa külas. Esimene päästemeeskond jõudis kohale 12 minutiga, kuid hoone oli juba lausleekides. Päästjad said teada, et tulekahjust andis teada suitsuanduri häiresignaal, mis äratas kaks majas maganud elanikku, kes akna kaudu eluga välja pääsesid. Tulekahju tagajärjel hoone ja selle sisustus hävis. Päästekeskuse menetlusinspektori hinnangul sai tulekahju alguse rikkest elektripliidi pistikus.
Aastal 2006. alustas Päästeamet suitsuandurite alast teavitustööd ning kolme aastaga vähenes tulesurmade arv 100 inimese võrra 163 inimeselt 63 inimeseni.
Suitsuandurit on lihtne paigaldada ja kontrollida
Hoolimata sellest, mis tulekahju põhjustab – hooletus suitsetamisel, hooletus lahtise tule kasutamisel, kütteseadmete rikked, hooletus toiduvalmistamisel või muu, sõltub suurema kahju ära hoidmine alati põlengu avastamise kiirusest. Suitsuandur annab esimestel minutitel märku ükskõik millisel põhjusel alguse saanud tulekahjust ja on seetõttu kiireim elupäästja. Eestis on kõige levinum suitsuandur, mis töötab patareidega ja mida on lihtne paigaldada. Juhtnöörid seadme paigaldamiseks ja hooldamiseks leiad veebilehelt www.suitsuandurid.ee.
Samuti on lihtne kontrollida, kas suitsuandur on töökorras. Selleks vajuta mõneks sekundiks alla testnupp, mille järel töökorras suitsuandur annab piiksuva helisignaali. Patarei tühjenemisest annab seade märku üksikute harva kostvate piiksudega. Siis on viimane aeg poodi uue patarei järele minna. Suitsuanduri töökorras olekut soovitatakse kontrollida kord nädalas.
Suitsuandur päästis hiljuti kaks inimest tulesurmast
22. oktoobri varahommikul teatati, elumaja tulekahjust Põlvamaal Mooste vallas Suurmetsa külas. Esimene päästemeeskond jõudis kohale 12 minutiga, kuid hoone oli juba lausleekides. Päästjad said teada, et tulekahjust andis teada suitsuanduri häiresignaal, mis äratas kaks majas maganud elanikku, kes akna kaudu eluga välja pääsesid. Tulekahju tagajärjel hoone ja selle sisustus hävis. Päästekeskuse menetlusinspektori hinnangul sai tulekahju alguse rikkest elektripliidi pistikus.
Aastal 2006. alustas Päästeamet suitsuandurite alast teavitustööd ning kolme aastaga vähenes tulesurmade arv 100 inimese võrra 163 inimeselt 63 inimeseni.
neljapäev, 20. oktoober 2011
Uus abivallavanem ametis
Urvaste uus abivallavanem Avo Kirsbaum on vaatamata 24 eluaastale omandanud kogemusi nii ehituse kui kinnisvara alal.
Praegu on tal käsil viimane aasta Mainori Kõrgkooli ärijuhtimise alal, kus ta on spetsialiseerunud raamatupidamisele ja finantsjuhtimisele. Enne seda õppis Avo Kuldre Koolis ning Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi reaalkallakuga klassis.
Nii mõnegi avatud ukse on Avo enda jaoks juba kinni pannud. Kaitseväes teenis ta rühmaülemana ning oli ühel hetkel tõsise valiku ees, kas minna Afganistani missioonile. „Mulle väga meeldib kaitseväe kord ja süsteem,“ tunnistab ta. Aga otsustas siiski jätkata kõrgkooliõpinguid.
Õpingute kõrval töötas Avo ERGO Kindlustuses maakleri ehk müügiesindajana. Tundmatus kohas vettehüppajale olid siin abiks kolleegid ja ka seni harjumatu kontoritöö hakkas sujuma.
Aga läks hoopis nii, et klassiõde kutsus aasta tagasi Avo Suurbritanniasse Walesi enda sünnipäevapeole.
Juba järgmisel päeval pärast pidu sai ta tööd kohalikus hotellis töömehena, oli ka kelner ning lõpuks täitis koguni majandusjuhataja ülesandeid. Aga edasise karjääri võimalust Walesis ta ei näinud, sest nagu hotell nii ka paljud teised ettevõtted on sisuliselt perefirmad, kus juhtivamaid kohti täidavadki pereliikmed.
Abivallavanema ametis tuleb Avo Kirsbaumil taas rinda pista uute väljakutsetega nagu näiteks projektide kirjutamine ja elluviimine. Samas ehitusalaseid teadmisi, mida siin vaja läheb, on Avo Kirsbaum lisaks Inglismaa töökogemusele hankinud juba alates keskkooli ajast, kui ta ka ühes ehitusfirmas töötas. Ka tänavu suvel tegi ta ehitustöid mitmel objektil.
Vabal ajal tegeleb Avo tõsiselt korvpalliga. Unistab ka inimesi ühendavast sportlikust suurüritusest Urvaste vallas nagu seda on näiteks Rõuge paadiralli. Ja on natuke mures, kas tal ikka jätkub aega, et hakata käima veel ka rahvatantsu proovides, kuhu teda just kutsuti.
AIRI HALLIK-KONNULA
Praegu on tal käsil viimane aasta Mainori Kõrgkooli ärijuhtimise alal, kus ta on spetsialiseerunud raamatupidamisele ja finantsjuhtimisele. Enne seda õppis Avo Kuldre Koolis ning Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi reaalkallakuga klassis.
Nii mõnegi avatud ukse on Avo enda jaoks juba kinni pannud. Kaitseväes teenis ta rühmaülemana ning oli ühel hetkel tõsise valiku ees, kas minna Afganistani missioonile. „Mulle väga meeldib kaitseväe kord ja süsteem,“ tunnistab ta. Aga otsustas siiski jätkata kõrgkooliõpinguid.
Õpingute kõrval töötas Avo ERGO Kindlustuses maakleri ehk müügiesindajana. Tundmatus kohas vettehüppajale olid siin abiks kolleegid ja ka seni harjumatu kontoritöö hakkas sujuma.
Aga läks hoopis nii, et klassiõde kutsus aasta tagasi Avo Suurbritanniasse Walesi enda sünnipäevapeole.
Juba järgmisel päeval pärast pidu sai ta tööd kohalikus hotellis töömehena, oli ka kelner ning lõpuks täitis koguni majandusjuhataja ülesandeid. Aga edasise karjääri võimalust Walesis ta ei näinud, sest nagu hotell nii ka paljud teised ettevõtted on sisuliselt perefirmad, kus juhtivamaid kohti täidavadki pereliikmed.
Abivallavanema ametis tuleb Avo Kirsbaumil taas rinda pista uute väljakutsetega nagu näiteks projektide kirjutamine ja elluviimine. Samas ehitusalaseid teadmisi, mida siin vaja läheb, on Avo Kirsbaum lisaks Inglismaa töökogemusele hankinud juba alates keskkooli ajast, kui ta ka ühes ehitusfirmas töötas. Ka tänavu suvel tegi ta ehitustöid mitmel objektil.
Vabal ajal tegeleb Avo tõsiselt korvpalliga. Unistab ka inimesi ühendavast sportlikust suurüritusest Urvaste vallas nagu seda on näiteks Rõuge paadiralli. Ja on natuke mures, kas tal ikka jätkub aega, et hakata käima veel ka rahvatantsu proovides, kuhu teda just kutsuti.
AIRI HALLIK-KONNULA
esmaspäev, 17. oktoober 2011
Kuldre Kooli lastevanemate üldkoosolek
Kuldre lasteaias
20.okt. 2011.a. algusega kell 17.30
Päevakavas:
1. Üldküsimused - Rait Laatsit
2. Loeng teemal – Lapse sotsiaalne käitumine ja õppimine - Pille Kriisa
20.okt. 2011.a. algusega kell 17.30
Päevakavas:
1. Üldküsimused - Rait Laatsit
2. Loeng teemal – Lapse sotsiaalne käitumine ja õppimine - Pille Kriisa
Ehtekoda Uue-Antsla Rahvamajas
Ehte aasta raames toimuvad 22. oktoobril Uue-Antsla Rahvamajas kell 12.00-16.00 õpitoad:
Kangast lilled
Sulatatud klaasist ehted
Ruuni talismani valmistamine
Pärlitest ehted
Rahvusliku triibuga ehted.
Juhendajad: Virve Üprus, Evi Zirk, Aare Kala, Annika Põldsepp ja Karille Bergmann
Õpitubade hinnad 1-6 €. Sisaldab materjali tasu.
Info tel 58069541
laupäev, 15. oktoober 2011
Sangastes midagi gurmaanidele
20. oktoobril kl 19 on Sangaste seltsimajas Gourmet Neljapäev. Muusikat teevad Ivo Linna ja Antti Kammiste
Toimub Avallone veinide tutvustus, kohal on Sangaste lossi ja Rukki maja köök
Tulijaid ootab tervitusšampus ja buffet.
Üritus on seotud Sangaste lossi 130. ja Sangaste valla 20. aastapäevaga. Piletid Sangaste vallamajas 10 euri, Piletilevis ja kohapeal 12 euri.
Toimub Avallone veinide tutvustus, kohal on Sangaste lossi ja Rukki maja köök
Tulijaid ootab tervitusšampus ja buffet.
Üritus on seotud Sangaste lossi 130. ja Sangaste valla 20. aastapäevaga. Piletid Sangaste vallamajas 10 euri, Piletilevis ja kohapeal 12 euri.
kolmapäev, 12. oktoober 2011
Päästeamet kutsub kodanikeühendusi õnnetuste ennetamisalasele koostööle
Päästeamet kuulutab välja projektikonkursi mittetulundusühendustele, eesmärgiga kaasata kodanikeühendusi uute ideede ja tegevuste leidmiseks õnnetuste vähendamise nimel. Projektikonkurss kuulutatakse välja juba üheteistkümnendat korda ning jagamisele läheb üle 22 300 euro.
Lähemalt loe Päästeteenistuse kodulehelt
Lähemalt loe Päästeteenistuse kodulehelt
teisipäev, 11. oktoober 2011
Kuldre Kooli hoolekogu uute valimiste künnisel
20. oktoobril lastevanemate üldkoosolekul valitakse uus hoolekogu. Kuna mitmed praegused liikmed on avaldanud soovi hoolekogust taanduda, ootame uusi värskeid jõude. Pakkuge ennast välja või aidake mõelda, kellele ettepanek teha.
Kindlasti ei vahetu välja kogu hoolekogu, vaid jätkatakse alustatud tööd kooli arengu nimel. Kavas on osaleda hoolekogude koolitustel, arendada suhteid teiste hoolekogudega (meile on avaldanud soovi külla tulla Lindi ja Haanja kooli hoolekogud).
On plaanis korraldada lastele koos vanematega ühisüritusi, üks oleks kindlasti koolimaja Kuldresse tagasi kolimine, kui suur remont lõppenud. Siis veel ka maailmakohviku vormis kokkusaamine, kus püütakse koolile ühiselt leida uusi arengusuundi. Tõsine mure on, kuidas leida raha Kuldre kooli õpilastele osalemiseks laulupeol Soomes.
Direktor Rait Laatsit, kes tutvustas ennast 3. oktoobri kokkusaamisel hoolekogule, käis välja toreda mõtte valida Aasta Õpetajat. Haridusega seotud projektide kirjutamiseks ja hariduse arendamiseks üldiselt, võiks olla päris omaette MTÜ – nimega nt Urvaste Haridusselts.
Direktor kinnitas, et kooli ehitajad on graafikus ja hetkeseisuga võib endiselt loota, et uut aastat ehk kolmandat veerandit alustatakse uuenenud koolimajas.
Hoolekogus tuli arutusele ka seni logisenud teema: koolipäevadel spordivõistlustel käivate laste toitlustamine, et neile saaks toidupakike kaasa pandud. Lisaks peaksid võistluste ajad pikemalt teada olema (koduleheküljel), et saaks nendeks valmistuda.
Kindlasti ei vahetu välja kogu hoolekogu, vaid jätkatakse alustatud tööd kooli arengu nimel. Kavas on osaleda hoolekogude koolitustel, arendada suhteid teiste hoolekogudega (meile on avaldanud soovi külla tulla Lindi ja Haanja kooli hoolekogud).
On plaanis korraldada lastele koos vanematega ühisüritusi, üks oleks kindlasti koolimaja Kuldresse tagasi kolimine, kui suur remont lõppenud. Siis veel ka maailmakohviku vormis kokkusaamine, kus püütakse koolile ühiselt leida uusi arengusuundi. Tõsine mure on, kuidas leida raha Kuldre kooli õpilastele osalemiseks laulupeol Soomes.
Direktor Rait Laatsit, kes tutvustas ennast 3. oktoobri kokkusaamisel hoolekogule, käis välja toreda mõtte valida Aasta Õpetajat. Haridusega seotud projektide kirjutamiseks ja hariduse arendamiseks üldiselt, võiks olla päris omaette MTÜ – nimega nt Urvaste Haridusselts.
Direktor kinnitas, et kooli ehitajad on graafikus ja hetkeseisuga võib endiselt loota, et uut aastat ehk kolmandat veerandit alustatakse uuenenud koolimajas.
Hoolekogus tuli arutusele ka seni logisenud teema: koolipäevadel spordivõistlustel käivate laste toitlustamine, et neile saaks toidupakike kaasa pandud. Lisaks peaksid võistluste ajad pikemalt teada olema (koduleheküljel), et saaks nendeks valmistuda.
Uus lipupäev
Käesoleval aastal lisandus üks lipupäev – hõimupäev. Seda tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval. Hõimupäev on soome-ugri rahvaste ühtehoidmise päev. Hõimupäeva eesmärgiks on teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre ning sellega väärtustatakse ühist pärandit.
1931. aastal langetas Helsingis toimunud soome-ugri IV kultuurikongress otsuse hakata tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel hõimupäeva. Eestis tähistati 1930-ndatel aastatel hõimupäeva kontsertide, aktuste ja koosviibimistega kooli- ja vallamajades. Paljudes kohtades võis Eesti lipu kõrval näha Soome ja Ungari lippu lehvimas.
Eesti okupeerimine katkestas hõimupäeva tähistamise traditsiooni. Taasiseseisvumise järel hakati taastama ka hõimupäeva tähistamist. Kui algselt leidis hõimupäev vastukaja ennekõike koolides, siis praeguseks on kaasa tulnud erinevad haridus- ja kultuuriasutused ning kodanikuühendused. Riigikogu kehtestas hõimupäeva lipu- ja riikliku tähtpäevana 17. veebruaril 2011. aastal.
Sel aastal on hõimupäev 15. oktoobril.
Heiskamine südame sunnil
Riigikogu kehtestatud lipupäeval ei ole lipu heiskamine kohustuslik. Samas ootab riik ja kaaskodanikud, et vähemalt kolmel päeval aastas – iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval – oleksid lipud heisatud kõikidele äri-, elu- ja büroohoonetele. Soovituslikult heiskame Eesti lipud ka kõikidel teistel riiklikel lipupäevadel.
Lippude heiskamisega anname märku isiklikest rõõmu- ja kurbusepäevadest ning väljendame ka ühiseid väärtuseid ja ideaale. Isiklikel tähtpäevadel heiska Eesti lipp oma koduõues, meile kõigile olulistel tähtpäevadel katame aga kogu Eestimaa sinimustvalgete lippudega!
Gert Uiboaed
Riigikantselei sümboolikanõunik
Teiste lipupäevadega saab tutvuda siin
1931. aastal langetas Helsingis toimunud soome-ugri IV kultuurikongress otsuse hakata tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel hõimupäeva. Eestis tähistati 1930-ndatel aastatel hõimupäeva kontsertide, aktuste ja koosviibimistega kooli- ja vallamajades. Paljudes kohtades võis Eesti lipu kõrval näha Soome ja Ungari lippu lehvimas.
Eesti okupeerimine katkestas hõimupäeva tähistamise traditsiooni. Taasiseseisvumise järel hakati taastama ka hõimupäeva tähistamist. Kui algselt leidis hõimupäev vastukaja ennekõike koolides, siis praeguseks on kaasa tulnud erinevad haridus- ja kultuuriasutused ning kodanikuühendused. Riigikogu kehtestas hõimupäeva lipu- ja riikliku tähtpäevana 17. veebruaril 2011. aastal.
Sel aastal on hõimupäev 15. oktoobril.
Heiskamine südame sunnil
Riigikogu kehtestatud lipupäeval ei ole lipu heiskamine kohustuslik. Samas ootab riik ja kaaskodanikud, et vähemalt kolmel päeval aastas – iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval – oleksid lipud heisatud kõikidele äri-, elu- ja büroohoonetele. Soovituslikult heiskame Eesti lipud ka kõikidel teistel riiklikel lipupäevadel.
Lippude heiskamisega anname märku isiklikest rõõmu- ja kurbusepäevadest ning väljendame ka ühiseid väärtuseid ja ideaale. Isiklikel tähtpäevadel heiska Eesti lipp oma koduõues, meile kõigile olulistel tähtpäevadel katame aga kogu Eestimaa sinimustvalgete lippudega!
Gert Uiboaed
Riigikantselei sümboolikanõunik
Teiste lipupäevadega saab tutvuda siin
Võru Maavalitsus ootab kandidaate „Aasta isa 2011” tiitlile
13. novembril tähistame taas isadepäeva. Sel puhul kuulutab Võru Maavalitsus juba seitsmendat korda välja Võrumaa aasta isa konkursi, et väärtustada tervet ja tugevat peret ning isa rolli perekonnas.
Aasta isa kandidaate võivad esitada üksikisikud, organisatsioonid, omavalitsused ja firmad. Kandidaadina võib üles seada võrumaalase, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last ja kes on tunnustatud nii oma ametis kui ka perekonna väärtustamisel, olles ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool pereringi.
Kirjalikke ettepanekuid ja toetuskirju sobivate kandidaatide kohta oodatakse
1. novembrini aadressil Jüri 12, 65620 Võru, mv@mv.werro.ee.
Võrumaa aasta isa 2011 tunnustamine toimub novembri teisel pühapäeval korraldataval isadepäeva kontsertaktusel Võru Kultuurimajas “Kannel”.
Info: Britt Vahter, 523 3009
britt.vahter@mv.werro.ee
Aasta isa kandidaate võivad esitada üksikisikud, organisatsioonid, omavalitsused ja firmad. Kandidaadina võib üles seada võrumaalase, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last ja kes on tunnustatud nii oma ametis kui ka perekonna väärtustamisel, olles ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool pereringi.
Kirjalikke ettepanekuid ja toetuskirju sobivate kandidaatide kohta oodatakse
1. novembrini aadressil Jüri 12, 65620 Võru, mv@mv.werro.ee.
Võrumaa aasta isa 2011 tunnustamine toimub novembri teisel pühapäeval korraldataval isadepäeva kontsertaktusel Võru Kultuurimajas “Kannel”.
Info: Britt Vahter, 523 3009
britt.vahter@mv.werro.ee
reede, 30. september 2011
Kunstikriitika Urvaste mõisapargi suunas
Võrumaa24 portaalis, terava sulega ja õiglane, peaks vist midagi ette võtma sellega. Aga kes peaks?
Ettevaatlik tasub alati olla
Soovitatakse hoiatada külarahvast ringiluusivate pättide eest kes trügivad lollide ettekäänete tegemise teel (otsitakse "tööd"; seenelistel ununesid kilekotid koju) taluõuedele. viited
http://streetrace.org/foorum/viewtopic.php?p=783296#p783296
http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?p=164423#p164423
Juhtumid on küll Tartu- ja Põlvamaalt kuid Eestimaa on nii väike.
http://streetrace.org/foorum/viewtopic.php?p=783296#p783296
http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?p=164423#p164423
Juhtumid on küll Tartu- ja Põlvamaalt kuid Eestimaa on nii väike.
pühapäev, 25. september 2011
reede, 23. september 2011
Tublid õpilased saavad stipendiumi
Noortele suunatud konkursi Tulevikutalent 2011 raames saavad tublid ja andekad Eesti õpilased taotleda 5. oktoobrini stipendiumi oma huvialade arendamiseks, enese täiendamiseks või muudeks hobide ja õppimisega seotud tegevusteks.
Taotlusi kokku 25 stipendiumile saavad esitada kõik 5.-12. klassi õpilased viies erinevas kategoorias: ühiskondlik tegevus; teadus; humanitaarteadus; kunst, muusika ja kultuur; sport ja tervis. Esimese nädalaga on taotlusi konkursil osalemiseks esitanud juba üle 600 noore.
Igas kategoorias valib zhürii välja viis laureaati, kellest kategooriate parimaid premeeritakse Tulevikutalendi tiitli ning 600 euroga. Iga kategooria lõikes antakse välja ka neli teist kohta, keda premeeritakse igakuise 50-eurose stipendiumiga – kokku 450 euro ulatuses. Tulevikutalent 2011 stipendiumifond on 12 000 eurot. Stipendiumi kasutamise otstarbe saab otsustada iga noor ise.
Parimad õpilased valib välja erinevate elualade esindajatest koosnev zhürii, kuhu kuuluvad pedagoog ja laulja Silvi Vrait, kergejõustiklane Kaire Leibak, näitleja ja poliitik Liina Vahter, ajakirjanik ja loodussõber Heiki Valner, laulja Teele Viira ning konkursi eestvedaja Maxima Eestist Ty Lehtmäe.
Konkursil osalemiseks saab avaldusi esitada 5. oktoobrini 2011. Osalemiseks on vaja esitada järgnevad dokumendid: eelneva õppeaasta koolitunnistus, vastava kategooria võistlustelt, konkurssidelt ja/või olümpiaadidelt saadud diplomite jms tunnistuste koopiad; kandidaadi motivatsioonikiri, kus muuhulgas näidatakse ära ka auhinnaraha kasutusviis; õpetaja/juhendaja soovituskiri; lapsevanema avaldus, millega vanem kinnitab, et on teadlik lapse osalemisest konkursil. Konkursi stipendiumi paneb välja Maxima Eesti OÜ.
Dokumente saab esitada läbi www.tulevikutalent.ee veebikeskkonna või tavapostiga – Maxima Eesti OÜ, Peterburi tee 47, 11415, Tallinn, Eesti.
Tulevikutalent 2011 võitjad tehakse teatavaks 11. oktoobril.
Taotlusi kokku 25 stipendiumile saavad esitada kõik 5.-12. klassi õpilased viies erinevas kategoorias: ühiskondlik tegevus; teadus; humanitaarteadus; kunst, muusika ja kultuur; sport ja tervis. Esimese nädalaga on taotlusi konkursil osalemiseks esitanud juba üle 600 noore.
Igas kategoorias valib zhürii välja viis laureaati, kellest kategooriate parimaid premeeritakse Tulevikutalendi tiitli ning 600 euroga. Iga kategooria lõikes antakse välja ka neli teist kohta, keda premeeritakse igakuise 50-eurose stipendiumiga – kokku 450 euro ulatuses. Tulevikutalent 2011 stipendiumifond on 12 000 eurot. Stipendiumi kasutamise otstarbe saab otsustada iga noor ise.
Parimad õpilased valib välja erinevate elualade esindajatest koosnev zhürii, kuhu kuuluvad pedagoog ja laulja Silvi Vrait, kergejõustiklane Kaire Leibak, näitleja ja poliitik Liina Vahter, ajakirjanik ja loodussõber Heiki Valner, laulja Teele Viira ning konkursi eestvedaja Maxima Eestist Ty Lehtmäe.
Konkursil osalemiseks saab avaldusi esitada 5. oktoobrini 2011. Osalemiseks on vaja esitada järgnevad dokumendid: eelneva õppeaasta koolitunnistus, vastava kategooria võistlustelt, konkurssidelt ja/või olümpiaadidelt saadud diplomite jms tunnistuste koopiad; kandidaadi motivatsioonikiri, kus muuhulgas näidatakse ära ka auhinnaraha kasutusviis; õpetaja/juhendaja soovituskiri; lapsevanema avaldus, millega vanem kinnitab, et on teadlik lapse osalemisest konkursil. Konkursi stipendiumi paneb välja Maxima Eesti OÜ.
Dokumente saab esitada läbi www.tulevikutalent.ee veebikeskkonna või tavapostiga – Maxima Eesti OÜ, Peterburi tee 47, 11415, Tallinn, Eesti.
Tulevikutalent 2011 võitjad tehakse teatavaks 11. oktoobril.
kolmapäev, 21. september 2011
Tulge kuulama Sangaste laulu esmaesitust
Sangaste valla 20. juubeli puhuks on valminud imeilus Sangaste valla laul, mille teksti on kirjutanud Leelo Tungal ja meloodia Piret Rips-Laul. Sangaste laulu "Ootab omi ja rändajaid Sangaste" esmaettekandmine toimub1. oktoobril algusega 17.00 Sangaste kirikus. Selle kannavad ette Birgit Varjun, Uku Suviste, segakoor Hilaro ja Keeni Põhikooli mudilaskoor. Lisaks kõlab koori esituses Piret Ripsi looming ja solistid laulavad armastatud Eesti heliloojate loomingut
Pilet 7/5 € müügil tund enne kontserdi algust kohapeal
Pilet 7/5 € müügil tund enne kontserdi algust kohapeal
neljapäev, 15. september 2011
Valla muuseum avab täna Võrus uksed
2011.a. talvel alustas Võrumaa Muuseum näitustesarjaga "Väikemuuseum näitab". Oma kogusid on juba tutvustanud Vastseliina Koduloomuuseum ja Obinitsa Seto Muuseumitarõ.
Reedel, 16. septembril kell 14.00 avame Urvaste Valla Koduloomuuseumi näituse "Talutööde abilised".
Urvaste Valla Koduloomuuseumi esimene väljapanek avati Uue-Antsla rahvamaja hoones 11.märtsil 2006.a. Tänaseks on muuseumihaldjad Ellen Varov ja Varje Kukker kogunud oma valla rahva abiga üle nelja tuhande museaali.
Näitusel eksponeeritakse metsa- ja puidutööriistu, piimanduse ja sügisese kapsateoga seotud esemeid ning kauneid käterätikuid.
Näitus jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni ja on abiks muuseumitunni "Taluhooned ja talutööd" läbiviimisel.
Olete oodatud näituse avamisele!
Maimu Telk
Võrumaa Muuseum
juhataja
7821939
Reedel, 16. septembril kell 14.00 avame Urvaste Valla Koduloomuuseumi näituse "Talutööde abilised".
Urvaste Valla Koduloomuuseumi esimene väljapanek avati Uue-Antsla rahvamaja hoones 11.märtsil 2006.a. Tänaseks on muuseumihaldjad Ellen Varov ja Varje Kukker kogunud oma valla rahva abiga üle nelja tuhande museaali.
Näitusel eksponeeritakse metsa- ja puidutööriistu, piimanduse ja sügisese kapsateoga seotud esemeid ning kauneid käterätikuid.
Näitus jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni ja on abiks muuseumitunni "Taluhooned ja talutööd" läbiviimisel.
Olete oodatud näituse avamisele!
Maimu Telk
Võrumaa Muuseum
juhataja
7821939
esmaspäev, 12. september 2011
Võrumaa naiste varjupaiga kontaktid
ööpäevaringne valvetelefon: 5283615
e-post: vorunaistevarjupaik@gmail.com
koduleht: www.naisteliin.ee
e-post: vorunaistevarjupaik@gmail.com
koduleht: www.naisteliin.ee
Eesti Loomakaitse Seltsi pressiteade „Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?“
Algas Eesti Loomakaitse Seltsi sügisene teavituskampaania „Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?“, mille kaudu soovime kutsuda inimesi üles oma lemmikloomi maakodudest ja suvilatest endaga kaasa võtma. Loomade maha jätmine toob kaasa mitmeid probleeme nii kohalikele omavalitsustele kui ka inimestele ja peamisteks kannatajateks on loomad.
„Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?“ sõnum on Eesti Loomakaitse Seltsi sügiskampaania plakatitel kui ka Eesti Rahvusringhäälingu kanalite kaudu näidataval videoklipil.
Teavituskampaania info levitamisega on kaasa tulnud Edelaraudtee AS, Pärnu Bussipark ja OÜ Meediavõrk. Eesti Loomakaitse Selts kutsub kõiki omavalitsusi üles osalema kampaanias, levitama ja muutma info kohalikele elanikele kättesaadavaks. Samuti soovib selts kohalike omavalitsuste poolset kõrgendatud tähelepanu seoses hüljatud ja hulkuvate loomadega ning taolistel juhtudel ka kiiret reageeringut abi osutamisel.
Hülgamise tulemusena võivad tekkida kasside ja koerte kolooniad, levivad haigused ning loomad kannatavad ja paljud surevad. Autodest välja visatud lemmikloomad võivad sattuda avariidesse, tekitada liiklusohtlikke olukordi, hukkuda või raskelt viga saada. Paljud lemmikloomad lõpetavad oma viimsed elupäevad ja -tunnid vigastatuna kraavis, maantee ääres lebades või puu külge seotuna nälga surres. Tähelepanu tuleb pöörata ka järelvalveta hulkuvatele lemmikloomadele.
Eesti Loomakaitse Seltsile ja teistele loomi abistavatele organisatsioonidele laekub aastas kümneid tuhandeid teateid hulkuvatest ja hüljatud lemmikloomadest. Näiteks 2010. aasta jooksul püüti ja hoiustati ainuüksi MTÜ Loomade Hoiupaigas üle 800 koera ja üle 2500 kassi. Lisaks on Varjupaikade MTÜs ja teistes Eestis tegutsevates varjupaikades aasta jooksul läbi käinud mitmeid tuhandeid kasse ja koeri.
ELS tuletab meelde, et iga loomaomanik vastutab oma lemmiklooma eest nagu teistegi pereliikmete eest. Loomaomanik, ole inimene ja vastuta, sest sinu lemmik on elusolend, kes sõltub täielikult oma peremehest!
„Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?“ sõnum on Eesti Loomakaitse Seltsi sügiskampaania plakatitel kui ka Eesti Rahvusringhäälingu kanalite kaudu näidataval videoklipil.
Teavituskampaania info levitamisega on kaasa tulnud Edelaraudtee AS, Pärnu Bussipark ja OÜ Meediavõrk. Eesti Loomakaitse Selts kutsub kõiki omavalitsusi üles osalema kampaanias, levitama ja muutma info kohalikele elanikele kättesaadavaks. Samuti soovib selts kohalike omavalitsuste poolset kõrgendatud tähelepanu seoses hüljatud ja hulkuvate loomadega ning taolistel juhtudel ka kiiret reageeringut abi osutamisel.
Hülgamise tulemusena võivad tekkida kasside ja koerte kolooniad, levivad haigused ning loomad kannatavad ja paljud surevad. Autodest välja visatud lemmikloomad võivad sattuda avariidesse, tekitada liiklusohtlikke olukordi, hukkuda või raskelt viga saada. Paljud lemmikloomad lõpetavad oma viimsed elupäevad ja -tunnid vigastatuna kraavis, maantee ääres lebades või puu külge seotuna nälga surres. Tähelepanu tuleb pöörata ka järelvalveta hulkuvatele lemmikloomadele.
Eesti Loomakaitse Seltsile ja teistele loomi abistavatele organisatsioonidele laekub aastas kümneid tuhandeid teateid hulkuvatest ja hüljatud lemmikloomadest. Näiteks 2010. aasta jooksul püüti ja hoiustati ainuüksi MTÜ Loomade Hoiupaigas üle 800 koera ja üle 2500 kassi. Lisaks on Varjupaikade MTÜs ja teistes Eestis tegutsevates varjupaikades aasta jooksul läbi käinud mitmeid tuhandeid kasse ja koeri.
ELS tuletab meelde, et iga loomaomanik vastutab oma lemmiklooma eest nagu teistegi pereliikmete eest. Loomaomanik, ole inimene ja vastuta, sest sinu lemmik on elusolend, kes sõltub täielikult oma peremehest!
reede, 9. september 2011
Ayre pood sulgeb uksed
Ayre pood Uue-Antslas lõpetab sel nädalal tegevuse. Täna ja homme on kauplus avatud veel kl 17-ni ja pühapäeval kl 16-ni. Mitmed kaubad on lõpumüügi-hindadega. Homme ja ülehomme on sealsamas poe ajaloole pühendatud näitus.
neljapäev, 8. september 2011
Tuntud lasteluuletajad tulevad Pokumaale
Pärast 7-aastast vaheaega toimub teine Pokumaa lasteluulepäev. Reedel 16. septembril saab Pokumaal Hauka talu lavalt kuulata nii lastele kirjutatud kui laste kirjutatud luulet. Üles astuvad Milvi Panga, Lehte Hainsalu, Sulev Oll, Peep Pedmanson, Heiki Vilep, Jaanus Vaiksoo, Wimberg ja Contra. Lisaks on kohal ajakiri „Täheke“, lavalaudadele astuvad Jõõpre ja Kuldre kooli õpilased. Kava algab kell 12 ja kestab umbes 3 tundi.
Suurema grupiga tulijatel palume eelnevalt teada anda urvaste@gmail.com või 53305250 (Margus Konnula)
Suurema grupiga tulijatel palume eelnevalt teada anda urvaste@gmail.com või 53305250 (Margus Konnula)
teisipäev, 6. september 2011
esmaspäev, 5. september 2011
Päästekeskuse sügisesed soovitused
Talvel tagavad sooja toa kontrollitud ja puhastatud kütteseadmed
Paraku pole päästjate jaoks sügistalvisel perioodil haruldased tahmapõlengutest või kütteseadmete riketest põhjustatud tulekahjud. Tahmapõleng süttib puhastamata korstnas ning see omakorda lõhub kütteseadet. Päästetöötajad juhivad tähelepanu, et enne kütteperioodi algust on viimane aeg kütteseadmed üle vaadata ning puhastada.
Eramu korstnat võib majaomanik tavaliselt ise puhastada. Eelmise aasta 1. septembrist kehtima hakanud „Tuleohutuse seadus“ sätestab, et igal viiendal aastal peab korstna puhastama ja kütteseadme ohutust kontrollima kutseline korstnapühkija. Väljaõppinud spetsialist tagab töö kvaliteedi ning annab kütteseadme puhastamise ja kontrolli kohta akti.
Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadet ja lõõre puhastada ning kütteseadme korrasolekut kontrollida kaks korda aastas. Hooajaliselt, sügisest kevadeni kasutatavaid seadmeid, aga üks kord aastas. Seda on soovitatav teha kütteperioodide vahelisel ajal. Gaasikütteseadmeid peab puhastama kord aastas.
Olenevalt küttematerjalist või kütteseadme eripäradest võib tekkida vajadus tihedamaks hoolduseks. Näiteks regulaarselt kasutatava saunaahju lõõre tuleks puhastada vähemalt kaks korda aastas.
Aita päästjatel ennetada kulupõlenguid!
Kulupõletamine on Eestis keelatud ja kulutuli hävitav ning ohtlik! Ometi süttib hooletult tehtud lõkkest või hoolimatult visatud suitsukonist igal kevadel kümneid kulupõlenguid, milles hävib elusloodus. Mööda kuluheina kiiresti levivates leekides satuvad ohtu ümbritsevad hooned ja metsad. Möödunud kevade aprillikuus süttis Võrumaal Väimelas lõkkest kulu ja sealt põlengut kustutama asunud lõkkepõletaja riided. Naisterahvas sai tulekahju tagajärjel väga raskeid põletushaavu.
Hoolikad maaomanikud, kes hilissuvel viimase heina maadelt niidavad ja oma maavaldused korrastavad, aitavad ennetada ohtlikke tuleõnnetusi looduses ning säästavad elukeskkonda. Päästjad kutsuvad maaomanikke üles: Hoolda ja hari oma maad septembris ning aita ennetada kevadisi kulupõlenguid!
Marek Kiik
Lõuna-Eesti Päästekeskus
Avalike suhete büroo juhtivspetsialist
Paraku pole päästjate jaoks sügistalvisel perioodil haruldased tahmapõlengutest või kütteseadmete riketest põhjustatud tulekahjud. Tahmapõleng süttib puhastamata korstnas ning see omakorda lõhub kütteseadet. Päästetöötajad juhivad tähelepanu, et enne kütteperioodi algust on viimane aeg kütteseadmed üle vaadata ning puhastada.
Eramu korstnat võib majaomanik tavaliselt ise puhastada. Eelmise aasta 1. septembrist kehtima hakanud „Tuleohutuse seadus“ sätestab, et igal viiendal aastal peab korstna puhastama ja kütteseadme ohutust kontrollima kutseline korstnapühkija. Väljaõppinud spetsialist tagab töö kvaliteedi ning annab kütteseadme puhastamise ja kontrolli kohta akti.
Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadet ja lõõre puhastada ning kütteseadme korrasolekut kontrollida kaks korda aastas. Hooajaliselt, sügisest kevadeni kasutatavaid seadmeid, aga üks kord aastas. Seda on soovitatav teha kütteperioodide vahelisel ajal. Gaasikütteseadmeid peab puhastama kord aastas.
Olenevalt küttematerjalist või kütteseadme eripäradest võib tekkida vajadus tihedamaks hoolduseks. Näiteks regulaarselt kasutatava saunaahju lõõre tuleks puhastada vähemalt kaks korda aastas.
Aita päästjatel ennetada kulupõlenguid!
Kulupõletamine on Eestis keelatud ja kulutuli hävitav ning ohtlik! Ometi süttib hooletult tehtud lõkkest või hoolimatult visatud suitsukonist igal kevadel kümneid kulupõlenguid, milles hävib elusloodus. Mööda kuluheina kiiresti levivates leekides satuvad ohtu ümbritsevad hooned ja metsad. Möödunud kevade aprillikuus süttis Võrumaal Väimelas lõkkest kulu ja sealt põlengut kustutama asunud lõkkepõletaja riided. Naisterahvas sai tulekahju tagajärjel väga raskeid põletushaavu.
Hoolikad maaomanikud, kes hilissuvel viimase heina maadelt niidavad ja oma maavaldused korrastavad, aitavad ennetada ohtlikke tuleõnnetusi looduses ning säästavad elukeskkonda. Päästjad kutsuvad maaomanikke üles: Hoolda ja hari oma maad septembris ning aita ennetada kevadisi kulupõlenguid!
Marek Kiik
Lõuna-Eesti Päästekeskus
Avalike suhete büroo juhtivspetsialist
neljapäev, 1. september 2011
esmaspäev, 29. august 2011
Lõuna-Eesti Päästekeskuse päästekomandod kutsuvad külla
Kolmapäeval, 7. septembril kell 10.00-19.00 on päästekomandode uksed avatud kõigile väikestele ja suurtele huvilistele.
Külastajad saavad tutvuda päästjate tööga, kõigil on võimalus päästjatele esitada küsimusi ning lähemalt vaadata ja katsuda päästetehnikat ja -varustust. Ühtlasi saavad huvilised tuleohutusalaseid nõuandeid.
Oodatud on igas vanuses huvilised, tulla võib nii gruppidena kui peredega. Suurematel gruppidel palume komandodesse eelnevalt oma tulekust teada anda. Komandosid on eelneval kokkuleppel võimalik külastada ka muul ajal.
Lahtiste uste päev toimub organiseeritud tuletõrje 92. aastapäeva puhul.
Antsla komando
Kreutzwaldi 1, Antsla
Komandopealik Toomas Sloog
tel. 785 5501, 505 2101
Külastajad saavad tutvuda päästjate tööga, kõigil on võimalus päästjatele esitada küsimusi ning lähemalt vaadata ja katsuda päästetehnikat ja -varustust. Ühtlasi saavad huvilised tuleohutusalaseid nõuandeid.
Oodatud on igas vanuses huvilised, tulla võib nii gruppidena kui peredega. Suurematel gruppidel palume komandodesse eelnevalt oma tulekust teada anda. Komandosid on eelneval kokkuleppel võimalik külastada ka muul ajal.
Lahtiste uste päev toimub organiseeritud tuletõrje 92. aastapäeva puhul.
Antsla komando
Kreutzwaldi 1, Antsla
Komandopealik Toomas Sloog
tel. 785 5501, 505 2101
neljapäev, 25. august 2011
esmaspäev, 22. august 2011
Teatetants läbib ka Urvaste valda.
23. augustil liigub mööda Võrumaa ja ka mööda Urvaste Valla
teid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi poolt
korraldatud TeateTants, mis peaks kestma 8 ööpäeva järjest,
kulgema läbi 15-nest maakonnast ja läbima 1000-kond
kilomeetrit Eestimaa maanteid.
Sellest tantsust võtavad osa ka Urvaste Valla rahvatantsurühmad. Momendi seisuga peaks TeateTantsu järg jõudma
Urvaste Valla Võru poolse piiri peale orienteeruvalt
kella 21-22 vahel õhtul ja kust hakkavad tantsuteadet edasi
kuni Valga maakonna piirini viima meie kandi tantsukollektiivid. Valga maakonna piirile peaks TeateTants
orienteeruvalt jõudma kella 24-01.ajal. Meie valla TeateTantsu
tervitus ja edasi saatmine toimub praeguste plaanide kohaselt
Uue-Antslas A/S Ayre poe parklas.
TeateTantsust osavõtjatele ja kaasaelajatele toimub
Uue-Antsla Rahvamaja juures pargis
SIMMAN-RAHVAPIDU, kus on võimalik kõigil koos
tantsu lüüa ja TeateTantsule kaasa elada.
Simman-Rahvapidu saab oma alguse kell 20 ning vihmase
ilma korral võib pidu toimuda Uue-Antsla Rahvamajas.
Nii, et jälgi reklaami ja tule ja tantsi sinagi!
NB! TeateTantsu infot vaata www.teatetants.ee
Allikas: Urvaste Valla Leht (juuli)
teid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi poolt
korraldatud TeateTants, mis peaks kestma 8 ööpäeva järjest,
kulgema läbi 15-nest maakonnast ja läbima 1000-kond
kilomeetrit Eestimaa maanteid.
Sellest tantsust võtavad osa ka Urvaste Valla rahvatantsurühmad. Momendi seisuga peaks TeateTantsu järg jõudma
Urvaste Valla Võru poolse piiri peale orienteeruvalt
kella 21-22 vahel õhtul ja kust hakkavad tantsuteadet edasi
kuni Valga maakonna piirini viima meie kandi tantsukollektiivid. Valga maakonna piirile peaks TeateTants
orienteeruvalt jõudma kella 24-01.ajal. Meie valla TeateTantsu
tervitus ja edasi saatmine toimub praeguste plaanide kohaselt
Uue-Antslas A/S Ayre poe parklas.
TeateTantsust osavõtjatele ja kaasaelajatele toimub
Uue-Antsla Rahvamaja juures pargis
SIMMAN-RAHVAPIDU, kus on võimalik kõigil koos
tantsu lüüa ja TeateTantsule kaasa elada.
Simman-Rahvapidu saab oma alguse kell 20 ning vihmase
ilma korral võib pidu toimuda Uue-Antsla Rahvamajas.
Nii, et jälgi reklaami ja tule ja tantsi sinagi!
NB! TeateTantsu infot vaata www.teatetants.ee
Allikas: Urvaste Valla Leht (juuli)
neljapäev, 18. august 2011
Täna ja homme jagatakse õpikuid
Koolilapsed alates 4. klassist saavad oma õppevahendid kätte Kuldre Kooli võimlast järgmistel aegadel:
18.08 kl 13 - 15.00
19.08 kl 10 - 12.00
1. - 3. klassi õpilased saavad õpikud - vihikud kooli tulles oma klassijuhatajatelt.
18.08 kl 13 - 15.00
19.08 kl 10 - 12.00
1. - 3. klassi õpilased saavad õpikud - vihikud kooli tulles oma klassijuhatajatelt.
esmaspäev, 8. august 2011
Vahva asjade jagamise koht netis
Spunk.ee aitab ära anda asju, millele omanik otstarvet ei leia. Olgu nendeks väikelaste tarbed või üle jäänud ehitusmaterjalid. Anname ja saame vastastikku heameelt! Pipi leiutas sellise toreda sõna nagu "spunk". Tähendust otsides üritas ta seda sobitada lambale ja läks spungikahtlusega ka arsti juurde, kuid meie arvates võiks sellele otstarbe leida just üksteise abistamise ning rohelise mõtlemise vallas.
Meil kõigil on asju, mida ise enam ei vaja, aga mis on äraviskamiseks liiga head ja mõnusad. Proovime neile leida hooliva omaniku, kes oskab neid vääriliselt hinnata, nagu juhtus ühes teises muinasjutus.
Lastelugudele viitamine ei tähenda muidugi ainult pehmeid väärtusi, sest on ka abivalmeid mehi, kel koduehitusest näiteks ehitusmaterjali üle jäänud. Miks peaks selle prügimäele saatma?
Esialgu ei saa me veel pakkuda võimalust, et postikulud tasub asja eest saaja otse Eesti Postile. Seega selle variandi valikul peaks saaja tasuma postikulu saatjale, ent tulevikus leiame Eesti Posti abiga ka selles osas mugavama tee.
Kokkuvõtteks: teeme ära ja toetame vastastikku!
Lugupidamisega,
Selle Luik
Meil kõigil on asju, mida ise enam ei vaja, aga mis on äraviskamiseks liiga head ja mõnusad. Proovime neile leida hooliva omaniku, kes oskab neid vääriliselt hinnata, nagu juhtus ühes teises muinasjutus.
Lastelugudele viitamine ei tähenda muidugi ainult pehmeid väärtusi, sest on ka abivalmeid mehi, kel koduehitusest näiteks ehitusmaterjali üle jäänud. Miks peaks selle prügimäele saatma?
Esialgu ei saa me veel pakkuda võimalust, et postikulud tasub asja eest saaja otse Eesti Postile. Seega selle variandi valikul peaks saaja tasuma postikulu saatjale, ent tulevikus leiame Eesti Posti abiga ka selles osas mugavama tee.
Kokkuvõtteks: teeme ära ja toetame vastastikku!
Lugupidamisega,
Selle Luik
reede, 5. august 2011
Projekt „Käsitööga tööle 2“ alustab taas koolitusi
Käsitööoskusega ja ettevõtlikele töötutele algab sügisel järjekordne kursus projekti «Käsitööga tööle 2» raames, kus õpetatakse tootearendust ja ettevõtlust.
Seitse kuud kestev koolitus algab septembris ning ühineda võivad sellega nii mehed kui naised, kes oskavad mingit liiki käsitööd teha ning soovivad hakata ettevõtjateks.
Projekti raames avatakse sel aastal õpperühmad lisaks Võrule ka Pärnus, Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Rakveres.
Koolitus on jagatud kolmeks põhiteemaks: tootearendus, ettevõtluskoolitus ja internetiturundus. Koolituse lõpuks peaks õpilasel valmis olema kindel toode, mida on võimalik turustada, ning äriplaan, millega taotleda stardiabi.
Projekti tegevuste kaudu saavad osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi
Tootearendust õpetavad disainerid-tekstiilikunstnikud, ettevõtluskoolitust viib läbi Tartu Ülikooli Ettevõtluskeskus.
Koolituste aja paneb paika iga rühm ise. Tootearenduskoolitus on seitsme kuu jooksul kaks korda kuus kaks päeva, koolituste vahepealne aeg on ette nähtud iseseisvaks loominguliseks tööks. Ettevõtluskoolitused toimuvad seitsme kuu jooksul kaks päeva kuus.
Osalemine koolitusel on tasuta, kaugemalt tulijatele kompenseeritakse sõidukulud.
Koolitusele registreerimiseks tuleb ühendust võtta projekti Võru tugiisiku Marika Sepaga aadressil sepamari@gmail.com või telefonil 51928199.
Projekti on edukalt läbinud juba 127 õpilast üle Eesti. Koolitused lõppesid näitustega tehtud töödest kohalikes galeriides. Tänaseks on paljud lõpetajad juba loonud oma käsitööettevõtted.
Projekti viib läbi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja rahastatab Euroopa Sotsiaalfond.
Kadri Jäätma
projektijuht
5057893
kadri.jaatma@ut.ee
Link registreerimise kohta:
http://www.kultuur.edu.ee/1041493
ja link pikemale tutvustusele TÜ Viljandi Kutuuriakadeemia kodulehel.
http://www.kultuur.edu.ee/1041491
Projektil on Facebookis ka oma koduleht:
https://www.facebook.com/home.php#!/pages/K%C3%A4sit%C3%B6%C3%B6ga-t%C3%B6%C3%B6le-2/128242807202902
Seitse kuud kestev koolitus algab septembris ning ühineda võivad sellega nii mehed kui naised, kes oskavad mingit liiki käsitööd teha ning soovivad hakata ettevõtjateks.
Projekti raames avatakse sel aastal õpperühmad lisaks Võrule ka Pärnus, Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Rakveres.
Koolitus on jagatud kolmeks põhiteemaks: tootearendus, ettevõtluskoolitus ja internetiturundus. Koolituse lõpuks peaks õpilasel valmis olema kindel toode, mida on võimalik turustada, ning äriplaan, millega taotleda stardiabi.
Projekti tegevuste kaudu saavad osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi
Tootearendust õpetavad disainerid-tekstiilikunstnikud, ettevõtluskoolitust viib läbi Tartu Ülikooli Ettevõtluskeskus.
Koolituste aja paneb paika iga rühm ise. Tootearenduskoolitus on seitsme kuu jooksul kaks korda kuus kaks päeva, koolituste vahepealne aeg on ette nähtud iseseisvaks loominguliseks tööks. Ettevõtluskoolitused toimuvad seitsme kuu jooksul kaks päeva kuus.
Osalemine koolitusel on tasuta, kaugemalt tulijatele kompenseeritakse sõidukulud.
Koolitusele registreerimiseks tuleb ühendust võtta projekti Võru tugiisiku Marika Sepaga aadressil sepamari@gmail.com või telefonil 51928199.
Projekti on edukalt läbinud juba 127 õpilast üle Eesti. Koolitused lõppesid näitustega tehtud töödest kohalikes galeriides. Tänaseks on paljud lõpetajad juba loonud oma käsitööettevõtted.
Projekti viib läbi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja rahastatab Euroopa Sotsiaalfond.
Kadri Jäätma
projektijuht
5057893
kadri.jaatma@ut.ee
Link registreerimise kohta:
http://www.kultuur.edu.ee/1041493
ja link pikemale tutvustusele TÜ Viljandi Kutuuriakadeemia kodulehel.
http://www.kultuur.edu.ee/1041491
Projektil on Facebookis ka oma koduleht:
https://www.facebook.com/home.php#!/pages/K%C3%A4sit%C3%B6%C3%B6ga-t%C3%B6%C3%B6le-2/128242807202902
neljapäev, 4. august 2011
Mari Kalkun ja sõbrad homme Pokumaal
Mari Kalkuni ja tema sõprade augustiõhtu kontsert Pokumaal, Hauka talukohas reedel kell 19. Lisaks Mari Kalkunile astuvad ülesse Tuuliki Bartosik ja Johanna-Adele Jüssi.
Piletid müügil kohapeal tund aega enne kontserdi algust. Hind 6 € ja lastele kuni 3 aastat (kaasa arvatud) tasuta, vanemad lapsed kuni 18 aastat 3 €.
Autod saab parkida Hauka talukoha juurde!
Kohapeal müügil ka tee-kohv ja üht-teist hamba alla pistmiseks.
Piletid müügil kohapeal tund aega enne kontserdi algust. Hind 6 € ja lastele kuni 3 aastat (kaasa arvatud) tasuta, vanemad lapsed kuni 18 aastat 3 €.
Autod saab parkida Hauka talukoha juurde!
Kohapeal müügil ka tee-kohv ja üht-teist hamba alla pistmiseks.
kolmapäev, 3. august 2011
Käsitöölaager jääb seekord ära
Kahjuks pean ütlema, et 6.-7. augustil käsitöölaager ei toimu, kindlate osalejate vähesuse tõttu. Kuid plaanime laagri viia läbi kevadel.
Loodetavasti kohtume siis...
Anne
Loodetavasti kohtume siis...
Anne
teisipäev, 2. august 2011
laupäev, 30. juuli 2011
Pokumaal puukujude festival
Sel reedel-laupäeval on Pokumaal tavalisest rohkem mürinat, ligi kümmekond saage leiavad pakkudest pokusid. Puukujude festivalil valminud tööd jäävad rõõmustama, ehk üllatamagi Pokumaa külastajaid siinsetel matkaradadel. Pokumaa juht Urmas Roht lubas, et selline ettevõtmine jääb iga-aastaselt korduma.
Maalilaagri traditsioon jätkub
reede, 29. juuli 2011
RESTU RAMMUMEES 2011
7.augustil Sangaste vallas Restu külas
9.00-9.45 Registreerimine võistlustele
60, 800, 1000, 1500 m jooks, palli- ja odavise, kaugushüpe, kuulitõuge ning
NB! Võrkpalli asemel esmakordselt kavas Indiaca (4 meest+2 naist)
Eraldi arvestus lastele, noortele, täiskasvanutele, veteranidele.
NB! Sel aastal erldi arvestus ka kõige pisematele võistlejatele
10.00 SPORDIPÄEVA AVAMINE
14.00 RAMMUMEHE VÕISTLUS
Avatud Rukki Maja müügipunkt
Restu spordipäeva korraldab Sangaste Vallavalitsus ja MTÜ Sangaste Spordiklubi
9.00-9.45 Registreerimine võistlustele
60, 800, 1000, 1500 m jooks, palli- ja odavise, kaugushüpe, kuulitõuge ning
NB! Võrkpalli asemel esmakordselt kavas Indiaca (4 meest+2 naist)
Eraldi arvestus lastele, noortele, täiskasvanutele, veteranidele.
NB! Sel aastal erldi arvestus ka kõige pisematele võistlejatele
10.00 SPORDIPÄEVA AVAMINE
14.00 RAMMUMEHE VÕISTLUS
Avatud Rukki Maja müügipunkt
Restu spordipäeva korraldab Sangaste Vallavalitsus ja MTÜ Sangaste Spordiklubi
kolmapäev, 27. juuli 2011
Sangaste kutsub rukkifestivalile
6. augustil ootame meie häid naabreid Urvaste vallast
SANGASTE RUKKIFESTIVALILE
Kavas:
IV RUKKIHUNDI RAHVAJOOKS koos KEPIKÕNNIGA
Registreerimine alates kella 10st stardipaigas (Sangaste lossi juures).
Start kell 11. Osavõtutasu ei ole. Kõigil on võimalik saada auhinnalisele
kohale, sest meil on loosiauhinnad! Täpsem jooksuinfo www.sangaste.ee
OLED OODATUD OSA VÕTMA!
RUKKIMAARJAPÄEVA LAAT
Algus kell 10 Sangaste Rukki Maja õue
* Käsitöö, leiva- ja leivakõrvase jmt müük - kauplejate registreerimine
tel 52 37 637 või kodukant@sangaste.ee
* Isetegemise töötoad - siidimaal, seebitegemine
* Lastele tegevusala "Põhurada"
* Valgamaa parima koduleiva konkurss
* Rukkitoitude fantaasivoor - osalejate registreerimine tel 52 37 637 või
kodukant@sangaste.ee
* Heategevuslik koduleiva loterii
* Avatud LEIVAAKADEEMIA - Annely Maksan jagab leivategemise nippe
* Kultuuriprogramm:
Väikesed rahvamuusikud Valgast
Pime lõõtsamees Aavo Paap
Külalised Lätist
Peaesineja folkansambel TUULEPUU (Margus Põldsepp koos oma õpilastega)
Ootame laadale kauplema kodumaise kauba müüjaid - leib- ja leivakõrvane,
aiasaadused, käsitöö, vanavara jmt. Eriti oodatud koduleiva müüjad!
Müügikohad tasuta.
Korraldajad: MTÜ Kodukant Sangaste, MTÜ Sangaste Spordiselts, Sangaste
Vallavalitsus, AS Silva-Agro/Sangaste Rukki Maja
Info:
Kati Velner
MTÜ Kodukant Sangaste
Tel 52 37 637
kodukant@sangaste.ee
Toetajad: Kohaliku Omaalgatuse programm, Sportinfo.ee, Baltic Agro,
Kultuurkapital, Raadio Elmar, Mõisakeraamika, A Le Coq, Leibur, Malt
SANGASTE RUKKIFESTIVALILE
Kavas:
IV RUKKIHUNDI RAHVAJOOKS koos KEPIKÕNNIGA
Registreerimine alates kella 10st stardipaigas (Sangaste lossi juures).
Start kell 11. Osavõtutasu ei ole. Kõigil on võimalik saada auhinnalisele
kohale, sest meil on loosiauhinnad! Täpsem jooksuinfo www.sangaste.ee
OLED OODATUD OSA VÕTMA!
RUKKIMAARJAPÄEVA LAAT
Algus kell 10 Sangaste Rukki Maja õue
* Käsitöö, leiva- ja leivakõrvase jmt müük - kauplejate registreerimine
tel 52 37 637 või kodukant@sangaste.ee
* Isetegemise töötoad - siidimaal, seebitegemine
* Lastele tegevusala "Põhurada"
* Valgamaa parima koduleiva konkurss
* Rukkitoitude fantaasivoor - osalejate registreerimine tel 52 37 637 või
kodukant@sangaste.ee
* Heategevuslik koduleiva loterii
* Avatud LEIVAAKADEEMIA - Annely Maksan jagab leivategemise nippe
* Kultuuriprogramm:
Väikesed rahvamuusikud Valgast
Pime lõõtsamees Aavo Paap
Külalised Lätist
Peaesineja folkansambel TUULEPUU (Margus Põldsepp koos oma õpilastega)
Ootame laadale kauplema kodumaise kauba müüjaid - leib- ja leivakõrvane,
aiasaadused, käsitöö, vanavara jmt. Eriti oodatud koduleiva müüjad!
Müügikohad tasuta.
Korraldajad: MTÜ Kodukant Sangaste, MTÜ Sangaste Spordiselts, Sangaste
Vallavalitsus, AS Silva-Agro/Sangaste Rukki Maja
Info:
Kati Velner
MTÜ Kodukant Sangaste
Tel 52 37 637
kodukant@sangaste.ee
Toetajad: Kohaliku Omaalgatuse programm, Sportinfo.ee, Baltic Agro,
Kultuurkapital, Raadio Elmar, Mõisakeraamika, A Le Coq, Leibur, Malt
esmaspäev, 18. juuli 2011
Muinaskäsitöö laager Urvastes
Olete kõik oodatud Urvaste muinaskäsitöölaagrisse.
Huvilised on kõik oodatud, ole hea ja anna oma tulekust varakult teada ning kutsu ka sõpru - tuttavaid kaasa.
Võid Urvastesse ka juba päev varem tulla, kuna 5.augusti õhtul toimub Pokumaal Mari Kalkuni kontsert ning nädalavahetusel on Nõiariigis Väikse Nõia etendus.
6.ja 7. augustil toimub Urvaste seltsimajas käsitöölaager, kus õpetatakse mitmeid muinasaegseid käsitöövõtteid – pronksehete valmistamisest nõeltehnika ja lõngavärvimiseni, lisaks puidutööd.
Juhendajateks on Kaarel-Kaspar Säre, Egge Edusaar (vahanikerdamine), Elo Kuuste, Susanna Mänd ( nõeltehnika), Andres Rattasepp ( kasetohust esemete valmistamine, lasteõpituba), Andres Koidu ( puust kausi ning lusika valmistamine) ning Ivika Karson (lõngade värvimine).
Laagri passi maksumus 50 eurot (sisaldab mõlemal päeval kahes õpitoas osalemist). Osaleda on võimalik ka üksikutes õpitubades. Toitlustamine ja ööbimine soovi korral lisatasu eest
Info ja registreerimine klaar.anne@gmail.com, 5292373.
6. august
09.00 – Saabumine
10.00–14.00 Vahanikerdamise õpituba (pronksehted). Juhendavad Kaarel-Kaspar Säre ning Egge Edusaar. Õpitoa osalustasu 20 eurot (sisaldab juhendamist, transporti, töövahendite kasutamist, materjale ja valamist).
14.00–15.00 – Lõuna
15.00–18.00 Nõeltehnika õpituba. Juhendavad Elo Kuuste ja Susanna Mänd
Õpitoa osalustasu 10 eurot (sisaldab juhendamist, materjale).
Võimalus osta endale kudumisnõel ( 3.20 luust nõel, 2.40 puust nõel).
7. august
10.00–12.00 Meisterdamise õpituba lastele. Õpitoas valmib puukoorest laevuke.
Juhendajaks Andres Rattasepp.
Õpitoa osalustasu 3 eurot (sisaldab juhendamist, materjali, töövahendite kasutamist).
12.00–14.00 ja 15.00–18.00 Puulusika ja kausi õpituba.
Juhendaja Andres Koidu.
Õpitoa osalustasu 15 eurot (sisaldab juhendamist, materjali, töövahendite kasutamist).
12.00 -14.00 ja 15.00 – 18.00 Kasetohust punutud esemete õpituba.
Juhendaja Andres Rattassepp. Õpitakse kahel erineval viisil kasetohust punumist.
Õpitoa osalustasu 15 eurot.
10.00–18.00 Lõngavärvimise õpituba. Juhendab Ivika Karlson. Lõngavärvimise õpitoa kõrvalt on võimalik osaleda ka ühes puidutöö õpitoas või soovi korral näiteks saada järelaitamistunde nõeltehnikas.
Õpitoa maksumus 12 eurot.
Laagripaika võib tulla ka lihtsalt uudistama, soovijatel on võimalus osta muinas- ja omaloomingulisi pronksehteid ning soodushinnaga Sujuri OÜ toodangut
Huvilised on kõik oodatud, ole hea ja anna oma tulekust varakult teada ning kutsu ka sõpru - tuttavaid kaasa.
Võid Urvastesse ka juba päev varem tulla, kuna 5.augusti õhtul toimub Pokumaal Mari Kalkuni kontsert ning nädalavahetusel on Nõiariigis Väikse Nõia etendus.
6.ja 7. augustil toimub Urvaste seltsimajas käsitöölaager, kus õpetatakse mitmeid muinasaegseid käsitöövõtteid – pronksehete valmistamisest nõeltehnika ja lõngavärvimiseni, lisaks puidutööd.
Juhendajateks on Kaarel-Kaspar Säre, Egge Edusaar (vahanikerdamine), Elo Kuuste, Susanna Mänd ( nõeltehnika), Andres Rattasepp ( kasetohust esemete valmistamine, lasteõpituba), Andres Koidu ( puust kausi ning lusika valmistamine) ning Ivika Karson (lõngade värvimine).
Laagri passi maksumus 50 eurot (sisaldab mõlemal päeval kahes õpitoas osalemist). Osaleda on võimalik ka üksikutes õpitubades. Toitlustamine ja ööbimine soovi korral lisatasu eest
Info ja registreerimine klaar.anne@gmail.com, 5292373.
6. august
09.00 – Saabumine
10.00–14.00 Vahanikerdamise õpituba (pronksehted). Juhendavad Kaarel-Kaspar Säre ning Egge Edusaar. Õpitoa osalustasu 20 eurot (sisaldab juhendamist, transporti, töövahendite kasutamist, materjale ja valamist).
14.00–15.00 – Lõuna
15.00–18.00 Nõeltehnika õpituba. Juhendavad Elo Kuuste ja Susanna Mänd
Õpitoa osalustasu 10 eurot (sisaldab juhendamist, materjale).
Võimalus osta endale kudumisnõel ( 3.20 luust nõel, 2.40 puust nõel).
7. august
10.00–12.00 Meisterdamise õpituba lastele. Õpitoas valmib puukoorest laevuke.
Juhendajaks Andres Rattasepp.
Õpitoa osalustasu 3 eurot (sisaldab juhendamist, materjali, töövahendite kasutamist).
12.00–14.00 ja 15.00–18.00 Puulusika ja kausi õpituba.
Juhendaja Andres Koidu.
Õpitoa osalustasu 15 eurot (sisaldab juhendamist, materjali, töövahendite kasutamist).
12.00 -14.00 ja 15.00 – 18.00 Kasetohust punutud esemete õpituba.
Juhendaja Andres Rattassepp. Õpitakse kahel erineval viisil kasetohust punumist.
Õpitoa osalustasu 15 eurot.
10.00–18.00 Lõngavärvimise õpituba. Juhendab Ivika Karlson. Lõngavärvimise õpitoa kõrvalt on võimalik osaleda ka ühes puidutöö õpitoas või soovi korral näiteks saada järelaitamistunde nõeltehnikas.
Õpitoa maksumus 12 eurot.
Laagripaika võib tulla ka lihtsalt uudistama, soovijatel on võimalus osta muinas- ja omaloomingulisi pronksehteid ning soodushinnaga Sujuri OÜ toodangut
pühapäev, 17. juuli 2011
Koguduse lastelaager toimub taas
Urvaste koguduse laste- ja noortelaager algab ülehomme (teisipäeval) kl 12 ja lõppeb kolmapäeval kl 15.30. Kavas on mitmeid tegevusi ja väljasõite, vaimulikke laule tutvustab Erma Kallasse. Kogunemine on kl 12-13 pastoraadi pargis, seal saab ka telkides ööbida. Osalustasu 2 eurot.
Info tel 5118271 Üllar Salumets
Info tel 5118271 Üllar Salumets
kolmapäev, 13. juuli 2011
Maalilaager tuleb
Urvaste naiskodukaitse maali- ja kunstilaager on sel aastal 25. kuni 27. juulil. Pastoraadi juures toimuvas laagris õpitakse lisaks traditsioonilisele maalimisele esmakordselt ka klaasi- ja siidimaali.
Osalustasu 10 €. NKK liikmetele, kodutütardele ja noorkotkastele tasuta.
Lähem info: Sirje Lill tel 55655011
Osalustasu 10 €. NKK liikmetele, kodutütardele ja noorkotkastele tasuta.
Lähem info: Sirje Lill tel 55655011
teisipäev, 12. juuli 2011
Palume abi koera leidmisel!
Kadunud (jooksus) pruuni-mustakirju, karvane, hundikoera välimusega krants. Sõbralik, reageerib nimele Tigi. Üks kõrv kikkis, teine lontis, viimati nähtud eelmise nädala neljapäeval-reedel Kuldres uute majade juures.
Kes on kuulnud-näinud, palun helistada 55670432 (Mellov Kassi küla Punde talu)
Kes on kuulnud-näinud, palun helistada 55670432 (Mellov Kassi küla Punde talu)
Ralli sulgeb tee terveks päevaks
15.-16. juuli 2011 toimub Lõuna-Eesti teedel autoralli, mis 16-ndal puudutab ka Urvaste valda- kiiruskatse SS 4/7 Alaküla. Vaata ka kaarti:
http://www.urvaste.ee/upload/file/1310108488177481.pdf
Tee on suletud 16.07.2011 8:10 -17:15.
Katse alguse ajad on 9.35 (Historic klassid), 10.15 ja 14.15 (ralliklassid)
http://www.rallyestonia.ee/rally/
Allikas: urvaste.ee
http://www.urvaste.ee/upload/file/1310108488177481.pdf
Tee on suletud 16.07.2011 8:10 -17:15.
Katse alguse ajad on 9.35 (Historic klassid), 10.15 ja 14.15 (ralliklassid)
http://www.rallyestonia.ee/rally/
Allikas: urvaste.ee
esmaspäev, 11. juuli 2011
pühapäev, 10. juuli 2011
Kiisatamme kultuuritalu Sangaste Restu külas
16. juulil toimub Saatpalu, Tafenau, Rebase kontsert. 22. ja 23. mängitakse maha etendus-rahvapidu "Peiarite õhtunäitus". Pärast etendust simman.
Kui on kedagi kes tahaks etendusel massistseenides osa võtta, siis sellise mõnusa kogemuse saamiseks tuleks tulla 11.07 kell 16.00 Kiisatammele Restu külas.
Tuuli Merimaa
tel. 5074718
1. Saatpalu, Tafenau, Rebase kontsert "EI KUNAGI" toimub 16. juulil 2011 kell 20.00 Kiisatamme Kultuuritalus.
Kontserdil kõlava Eesti kuue- ja seitsmekümnendate aastate
laulumeistrite väärtloomingu taasavastamise kohta kirjutab Lauri
Saatpalu aastate eest ilmunud samanimelise plaadi eessõnas: "... Ma
läksin Eesti Raadio fonoteeki ja olin seal nädalaid mööbliks. Kuulasin
hommikuti tundide kaupa kõige ilusamaid, sekka ka kõige imelikumaid
laule, mida olid kirjutanud laululoojad siis, kui mina sündisin ja ka
siis, kui ma lasteaias käisin ja ka siis, kui mind kooli kupatati. Ja
äkki ma mäletasin neid laule jälle, kuigi oleks ehk pidanud kogu aeg
mäletama ..."
Kõlavad Uno Naissoo, Evald Vainu, , Eino Tambergi, Lidia
Austeri, Hans Hindpere ja paljude teiste heliloojate pärlid luuletajate
tekstidele just sellise kõlapildiga, nagu neid lugusid tunnetavad
Saatpalu, Rebane ja Tafenau.
Pileteid saab osta Piletilevist (www.piletilevi.ee), www.kiisatamme.ee ja Sangaste vallavalitsusest.
Mõnusamat suvist õhtut on keeruline ette kujutada!
2. "PEIARITE ÕHTUNÄITUS"
Etendused toimuvad 22. ja 23. juuli õhtul kell 20.30 Kiisatamme Kultuuritalus, Restu külas, Sangaste vallas. Pärast
"Peiarite Õhtunäitus" on suur rahvapidu teatri ja tagaajamisega- just niisama suur kui kokkutulnud teha mõistavad. Pealt ei vaata keegi, kõrvalseisjaks ei kutsuta.
Madis Kõivu teatrilugu näevad omal moel teatrikooli TeatriPolygon stuudiolased, teatrimalev, rahvanäitlejad ja seltskonnatantsitajad. Vaatemäng toimub Kiisatamme Kultuuritalus, mida sedapuhku pööritavad Juhan Uppin, Margus Möll, Tuuli Merimaa, Eneli Rüütli ja Hellar Bergmann. Lavastaja Tamur Tohver.
Projekti sisuks on ühislavastus Madis Kõivu "Peiarite õhtunäitus" ainetel. Lavastus hõlmab TeatriPolygoni Stuudiolasi, Otepää ja Sangaste harrastusnäitlejaid, rahvatantsijaid, kohaliku valla ja Tallinna noori. Kuivõrd Kiisatamme võimaldab lavastuse "laotumist" maastikule, peab lavastaja kinni kahest autorile Madis Kõivule olulisest märgist: päikeseloojang ja kohalik maastik ( Kõiv pärineb Lõuna-Eestist ). Antud materjal on otse kirjutatud kuplistikku. Teine aspekt on Madis kõivu loomingu jäädvustamine laiendatud moel ( lisaks olemasolevale dokumentaalmaterjalile ja kunstilistele käsitlustele raadios, filmis ja teles ). Kolmandaks leiame, et siiani on Kõivu materjale peetud vaid elitaarse kunstimaitsega täiskasvanutele sobivateks. "Peiarite õhtunäitus" räägib aga selgelt noortest: ajast ja kohast sõltumata.
Kui on kedagi kes tahaks etendusel massistseenides osa võtta, siis sellise mõnusa kogemuse saamiseks tuleks tulla 11.07 kell 16.00 Kiisatammele Restu külas.
Tuuli Merimaa
tel. 5074718
1. Saatpalu, Tafenau, Rebase kontsert "EI KUNAGI" toimub 16. juulil 2011 kell 20.00 Kiisatamme Kultuuritalus.
Kontserdil kõlava Eesti kuue- ja seitsmekümnendate aastate
laulumeistrite väärtloomingu taasavastamise kohta kirjutab Lauri
Saatpalu aastate eest ilmunud samanimelise plaadi eessõnas: "... Ma
läksin Eesti Raadio fonoteeki ja olin seal nädalaid mööbliks. Kuulasin
hommikuti tundide kaupa kõige ilusamaid, sekka ka kõige imelikumaid
laule, mida olid kirjutanud laululoojad siis, kui mina sündisin ja ka
siis, kui ma lasteaias käisin ja ka siis, kui mind kooli kupatati. Ja
äkki ma mäletasin neid laule jälle, kuigi oleks ehk pidanud kogu aeg
mäletama ..."
Kõlavad Uno Naissoo, Evald Vainu, , Eino Tambergi, Lidia
Austeri, Hans Hindpere ja paljude teiste heliloojate pärlid luuletajate
tekstidele just sellise kõlapildiga, nagu neid lugusid tunnetavad
Saatpalu, Rebane ja Tafenau.
Pileteid saab osta Piletilevist (www.piletilevi.ee), www.kiisatamme.ee ja Sangaste vallavalitsusest.
Mõnusamat suvist õhtut on keeruline ette kujutada!
2. "PEIARITE ÕHTUNÄITUS"
Etendused toimuvad 22. ja 23. juuli õhtul kell 20.30 Kiisatamme Kultuuritalus, Restu külas, Sangaste vallas. Pärast
"Peiarite Õhtunäitus" on suur rahvapidu teatri ja tagaajamisega- just niisama suur kui kokkutulnud teha mõistavad. Pealt ei vaata keegi, kõrvalseisjaks ei kutsuta.
Madis Kõivu teatrilugu näevad omal moel teatrikooli TeatriPolygon stuudiolased, teatrimalev, rahvanäitlejad ja seltskonnatantsitajad. Vaatemäng toimub Kiisatamme Kultuuritalus, mida sedapuhku pööritavad Juhan Uppin, Margus Möll, Tuuli Merimaa, Eneli Rüütli ja Hellar Bergmann. Lavastaja Tamur Tohver.
Projekti sisuks on ühislavastus Madis Kõivu "Peiarite õhtunäitus" ainetel. Lavastus hõlmab TeatriPolygoni Stuudiolasi, Otepää ja Sangaste harrastusnäitlejaid, rahvatantsijaid, kohaliku valla ja Tallinna noori. Kuivõrd Kiisatamme võimaldab lavastuse "laotumist" maastikule, peab lavastaja kinni kahest autorile Madis Kõivule olulisest märgist: päikeseloojang ja kohalik maastik ( Kõiv pärineb Lõuna-Eestist ). Antud materjal on otse kirjutatud kuplistikku. Teine aspekt on Madis kõivu loomingu jäädvustamine laiendatud moel ( lisaks olemasolevale dokumentaalmaterjalile ja kunstilistele käsitlustele raadios, filmis ja teles ). Kolmandaks leiame, et siiani on Kõivu materjale peetud vaid elitaarse kunstimaitsega täiskasvanutele sobivateks. "Peiarite õhtunäitus" räägib aga selgelt noortest: ajast ja kohast sõltumata.
kolmapäev, 6. juuli 2011
Reedel Tarmo Pihlapi laulude kontsert Urvaste kirikus
Suviselt soe kontserttuur, kus meenutame Tarmot ja Tema lauldud laule. Esitlusele tulevad Teie kõigi poolt armastatud laulud nagu „Aeg kaob rõõmud jäävad“, „Vanaisa kell“, „Laev tõstis purjed“, „Miks vaatad täis igatsust teele“, "Alice", "Lucille", "Ei tea miks aeg kaob käest", jpt. Ja muidugi „Valgeid roose“.
Muusika ja laul saatsid Tarmot kogu elu. Meie elu saadavad Tema lauldud laulud tänaseni. Tarmo musikaalsus, laulutämber ja üldrahvalikud laulud viisid ta Eesti estraadilauljate tippu.
Kontserdil esitavad armsaks saanud laule noorem vend Priit Pihlap ansamblist FIX (laul, akustiline kitarr) , Meelis Punder ansamblist Karavan (laul, akustiline basskitarr), Margus Kappel ansamblist Rock Hotel (klaver) ja rahvusooperi esibariton Jassi Zahharov (laul).
Kontsert: 8. juuli - Urvaste Püha Urbanuse kirik kell 20
Plakat
Muusika ja laul saatsid Tarmot kogu elu. Meie elu saadavad Tema lauldud laulud tänaseni. Tarmo musikaalsus, laulutämber ja üldrahvalikud laulud viisid ta Eesti estraadilauljate tippu.
Kontserdil esitavad armsaks saanud laule noorem vend Priit Pihlap ansamblist FIX (laul, akustiline kitarr) , Meelis Punder ansamblist Karavan (laul, akustiline basskitarr), Margus Kappel ansamblist Rock Hotel (klaver) ja rahvusooperi esibariton Jassi Zahharov (laul).
Kontsert: 8. juuli - Urvaste Püha Urbanuse kirik kell 20
Plakat
teisipäev, 5. juuli 2011
Urvaste valla kodu presidendile autasustamiseks
Võru maakonna Kauni Kodu konkursile esitasid kohalikud omavalitsused 19 kaunist koduaeda ja muud objekti. Üheksa väljavalitu hulka kuulus ka Raul, Evi ja Aadu Kure Kalda talu Kassi külas.
Kurgede kodu iseloomustati nii:
"Eesti vaimuga kodu, millesse on suure töö ja armastusega elu sisse puhunud peremehe vanemad. Varakevadest hilissügiseni toimetavad nad maakodus. Lisaks kaunile pargiosale on kenasti kujundatud nii hoonete ümbrus kui tarbeaed ja eemal olev puhkeala. Kurgede perel on ka oma toonekurg, kes juba kümmekond aastat kroonib oma pesaga taluõue. Omapärased kujunduselemendid on kuusering veskikivi ja ülistusega eesti leivale, oma ilmajaam, rahvuslikud motiivid, püstkoda, kivi külaelanikele jm.
Allikas: Lõunaleht
Kurgede kodu iseloomustati nii:
"Eesti vaimuga kodu, millesse on suure töö ja armastusega elu sisse puhunud peremehe vanemad. Varakevadest hilissügiseni toimetavad nad maakodus. Lisaks kaunile pargiosale on kenasti kujundatud nii hoonete ümbrus kui tarbeaed ja eemal olev puhkeala. Kurgede perel on ka oma toonekurg, kes juba kümmekond aastat kroonib oma pesaga taluõue. Omapärased kujunduselemendid on kuusering veskikivi ja ülistusega eesti leivale, oma ilmajaam, rahvuslikud motiivid, püstkoda, kivi külaelanikele jm.
Allikas: Lõunaleht
Jan Jakobson läbi viperuste kaks korda teine
Türi lähedal Kihli krossirajal toimunud võistlusel sai Kuldre koolipoiss Jan Jakobson 65 cm3 tsiklite klassis mõlemas sõidus Tamur Talviku järel teise koha.
Jakobsoni tabasid mõlemas sõidus viperused. Esimeses sõidus võtsid talt hoo maha rajalt väljasõit ja tagaratta vahele kinni jäänud turvaaed, teises sõidus pani Jakobson paar korda külje maha.
Kahe etapi järel on nii Jakobsonil kui ka Talvikul võrdselt 94 punkti, kolmandal kohal on 72 punktiga Kristo Tarasov.
http://www.vsport.ee/?p=17131
Jakobsoni tabasid mõlemas sõidus viperused. Esimeses sõidus võtsid talt hoo maha rajalt väljasõit ja tagaratta vahele kinni jäänud turvaaed, teises sõidus pani Jakobson paar korda külje maha.
Kahe etapi järel on nii Jakobsonil kui ka Talvikul võrdselt 94 punkti, kolmandal kohal on 72 punktiga Kristo Tarasov.
http://www.vsport.ee/?p=17131
esmaspäev, 4. juuli 2011
Uus valla arengukava valmib veel sel aastal
Esmaspäeva õhtul Uue-Antsla rahvamajas arutasid paarkümmend aktiivset vallaelańikku abivallavanem Andres Ojanurme juhtimisel uue valla arengukava (2011-2020) pidepunkte.
Eelnevalt viidi rahva hulgas läbi küsitlus. Mida soovitati-sooviti, mille üle kurdeti?
• mitu kirja et urvastes võiks olla bussipaviljon
• raamatukogul võiks olla rohkem raha raamatute tellimiseks
• lumetõrje ei jõudnud nii ruttu kui tahtnuks
• lapsed peavad liiga vara kooli bussile minema
• puudub juulis lastehoiu võimalus ja ka peale viit -
• nädalavahetuse bussi (laupäevane vallaliin) igatsetakse taga
• koolil pole õiget visiooni – koolil on uus direktor, oodatakse uusi tuuli
• külakeskustes pole kooskäimise kohta / Uue-Antslas on ruumipuudus ja ei ole võimalik õhtul sobival ajal tulla, Kuldres tuleb varsti noortekeskus, sellest võiks asja saada
• võiks olla kohustuslik jäätmevedu (see tuleb Võrumaa jäätmekavaga 2014, siis tuleb ühtne hange)
• kaasata valla arendamisse siit lahkunuid inimesi ja suvekodude omanikke
• beebikooli loomine ja sõimerühma avamine ( üks inimene on ainult oma soovist teatanud, aga ajalehe kuulutuse peale ei tulegi isiklik kontakt on väga oluline,
• Kuldre piirkonda lõkkeplatsi ja haljasala rajamine – oleks vaja MTÜd – üht-teist saaks teha ka külatalgutele (Kuldres paljud asjad lõhutakse ära, kui teha siis midagi sellist mida väga ära lõhkuda ei saa, - või kaasata lõhkujad - aga see ei tarvitse aidata)
• koguda ka elanikelt raha lumetõrje korraldamiseks,
• taastada Kuldre vana rahvamaja
SWOT analüüs
Jaotuti kahekaupa gruppidesse ja iga paar pani kirja kaks lauset iga SWOT alapunkti alla. Toon siin ära mõningad neist.
tugevused
• puutumata loodus
• turvaline keskkond
• sõbralikud ja aktiivsed inimesed
• tugev kultuurikiht
• kool ja raamatukogu
nõrkused
• rahvastiku vananemine
• kaugus suurtest keskustest
• vähe ettevõtlust
• eri piirkondade lõhestumine (külad võiks midagi koos teha)
• igal talunikul on mitmemiljonine masinapark ja kõik on pangasõltlased – vanasti tehti kõik koos, oli rohkem aega ja rohkem raha / sellist killustatust põhjustab poliitiline ja sotsiaalne harimatus
• passiivne elanikkond
• väike vallaelanike arv
• suur noorte äravool
• noorsootöö on koordineerimata
• kehv infrastruktuur – palju kruusateed
• vähene eurorahade kasutus, vähe uudsust projektidest
Võimalused
• leida erinevate külakogukondade vahel ühisosa
• soodustada uute ettevõtete loomist
• soodustada inimeste elamaasumist – krundid hästi soodsalt
• väärtuskasvatus noorte seas, et noored tahaks ise kaasa lüüa
• teenuste delegeerimine mtü-le
• ühinemine Suur-Võrumaaks
• külades ühtne identiteet - mingi asja ühine väljanägemine
Ohud
• kui haldusreform tuleb, kuidas mitte ära lahustuda
• riigi tegevus - liiga palju kohustusi pannakse omavalitsusele
• võib juhtuda nii, et laieneb ainult surnuaed
• valla toetusega ettevõtluse alustajad ei saa hoogu sisse Leaderi puhul on nii, et kui on omaosalus, siis saab ka toetusega hoo sisse
• kui noortel ei ole rakendust siis nad lähevad ja viivad elu kaasa
• kas kool suudab muutuda väärtustepõhiseks või muutub teenusepakkujaks, koolil peab olema pakkuda vanematele midagi, mis kompenseerib seda, millega vanemad ise hakkama ei saa. Ei piisa sellest kui pannakse valla poolt paika direktor, on vaja pidevalt reformida kooli.
Sügisel peab arengukava kinnitatud saama, enne seda toimuvad tööd ja arutelud gruppides, mis on jaotatud kuue teemaks. Töögruppide juhtimiseks otsustati teha ettepanekud järgmistele inimestele.
Haridus: uus Kuldre Kooli direktor Rait Laatsit
Majandus ja tööhõive: Aivo Värton
Töö noortega: Aivo Männiste
Kultuur ja sport: Margus Klaar
Sotsiaal ja tervishoid: Agnes Parmas
Piirkondlik areng ja infrastruktuur: Andres Ojanurm
Kui abivallavanem on arengukava esimese kondikava kokku pannud, saabki alata töö gruppides. Igaüks võib ennast pakkuda mõnda kuuest töörühmast. Kui grupijuhtide nimekiri on lõplikult selgunud, avaldame ka nende kontaktid.
Eelnevalt viidi rahva hulgas läbi küsitlus. Mida soovitati-sooviti, mille üle kurdeti?
• mitu kirja et urvastes võiks olla bussipaviljon
• raamatukogul võiks olla rohkem raha raamatute tellimiseks
• lumetõrje ei jõudnud nii ruttu kui tahtnuks
• lapsed peavad liiga vara kooli bussile minema
• puudub juulis lastehoiu võimalus ja ka peale viit -
• nädalavahetuse bussi (laupäevane vallaliin) igatsetakse taga
• koolil pole õiget visiooni – koolil on uus direktor, oodatakse uusi tuuli
• külakeskustes pole kooskäimise kohta / Uue-Antslas on ruumipuudus ja ei ole võimalik õhtul sobival ajal tulla, Kuldres tuleb varsti noortekeskus, sellest võiks asja saada
• võiks olla kohustuslik jäätmevedu (see tuleb Võrumaa jäätmekavaga 2014, siis tuleb ühtne hange)
• kaasata valla arendamisse siit lahkunuid inimesi ja suvekodude omanikke
• beebikooli loomine ja sõimerühma avamine ( üks inimene on ainult oma soovist teatanud, aga ajalehe kuulutuse peale ei tulegi isiklik kontakt on väga oluline,
• Kuldre piirkonda lõkkeplatsi ja haljasala rajamine – oleks vaja MTÜd – üht-teist saaks teha ka külatalgutele (Kuldres paljud asjad lõhutakse ära, kui teha siis midagi sellist mida väga ära lõhkuda ei saa, - või kaasata lõhkujad - aga see ei tarvitse aidata)
• koguda ka elanikelt raha lumetõrje korraldamiseks,
• taastada Kuldre vana rahvamaja
SWOT analüüs
Jaotuti kahekaupa gruppidesse ja iga paar pani kirja kaks lauset iga SWOT alapunkti alla. Toon siin ära mõningad neist.
tugevused
• puutumata loodus
• turvaline keskkond
• sõbralikud ja aktiivsed inimesed
• tugev kultuurikiht
• kool ja raamatukogu
nõrkused
• rahvastiku vananemine
• kaugus suurtest keskustest
• vähe ettevõtlust
• eri piirkondade lõhestumine (külad võiks midagi koos teha)
• igal talunikul on mitmemiljonine masinapark ja kõik on pangasõltlased – vanasti tehti kõik koos, oli rohkem aega ja rohkem raha / sellist killustatust põhjustab poliitiline ja sotsiaalne harimatus
• passiivne elanikkond
• väike vallaelanike arv
• suur noorte äravool
• noorsootöö on koordineerimata
• kehv infrastruktuur – palju kruusateed
• vähene eurorahade kasutus, vähe uudsust projektidest
Võimalused
• leida erinevate külakogukondade vahel ühisosa
• soodustada uute ettevõtete loomist
• soodustada inimeste elamaasumist – krundid hästi soodsalt
• väärtuskasvatus noorte seas, et noored tahaks ise kaasa lüüa
• teenuste delegeerimine mtü-le
• ühinemine Suur-Võrumaaks
• külades ühtne identiteet - mingi asja ühine väljanägemine
Ohud
• kui haldusreform tuleb, kuidas mitte ära lahustuda
• riigi tegevus - liiga palju kohustusi pannakse omavalitsusele
• võib juhtuda nii, et laieneb ainult surnuaed
• valla toetusega ettevõtluse alustajad ei saa hoogu sisse Leaderi puhul on nii, et kui on omaosalus, siis saab ka toetusega hoo sisse
• kui noortel ei ole rakendust siis nad lähevad ja viivad elu kaasa
• kas kool suudab muutuda väärtustepõhiseks või muutub teenusepakkujaks, koolil peab olema pakkuda vanematele midagi, mis kompenseerib seda, millega vanemad ise hakkama ei saa. Ei piisa sellest kui pannakse valla poolt paika direktor, on vaja pidevalt reformida kooli.
Sügisel peab arengukava kinnitatud saama, enne seda toimuvad tööd ja arutelud gruppides, mis on jaotatud kuue teemaks. Töögruppide juhtimiseks otsustati teha ettepanekud järgmistele inimestele.
Haridus: uus Kuldre Kooli direktor Rait Laatsit
Majandus ja tööhõive: Aivo Värton
Töö noortega: Aivo Männiste
Kultuur ja sport: Margus Klaar
Sotsiaal ja tervishoid: Agnes Parmas
Piirkondlik areng ja infrastruktuur: Andres Ojanurm
Kui abivallavanem on arengukava esimese kondikava kokku pannud, saabki alata töö gruppides. Igaüks võib ennast pakkuda mõnda kuuest töörühmast. Kui grupijuhtide nimekiri on lõplikult selgunud, avaldame ka nende kontaktid.
Maalilaager tuleb
Urvaste naiskodukaitse maali- ja kunstilaager on sel aastal 25. kuni 27. juulil. Pastoraadi juures toimuvas laagris õpitakse lisaks traditsioonilisele maalimisele esmakordselt ka klaasi- ja siidimaali.
Osalustasu NKK liikmetele, kodutütardele ja noorkotkastele tasuta.
Lähem info: Sirje Lill tel 55655011
Osalustasu NKK liikmetele, kodutütardele ja noorkotkastele tasuta.
Lähem info: Sirje Lill tel 55655011
esmaspäev, 27. juuni 2011
Tulge kaasa rääkima valla arengukava koostamisel
Kõigile avatud koosolek valla uue arengukava koostamiseks toimub esmaspäeval, 4. juulil Uue-Antsla kultuurimajas algusega kell 18.00
Kavas:
1. Laekunud ettepanekute tutvustamine
2. SWOT analüüs
3. Töögruppide moodustamine
Andres Ojanurm
tel 5032057
Kavas:
1. Laekunud ettepanekute tutvustamine
2. SWOT analüüs
3. Töögruppide moodustamine
Andres Ojanurm
tel 5032057
Timmo Mõts tuli Aravete motokrossil kolmandaks
Eesti motokrossi karikavõistluste etapiks olnud Aravete motokrossil saavutas Timmo Mõts MX1-klassis kolmanda koha. Esikoha võitis Rannar Uusna, Mõtsa edestas ka Veiko Rääts.
http://www.vsport.ee/?p=16941
http://www.vsport.ee/?p=16941
laupäev, 25. juuni 2011
kolmapäev, 22. juuni 2011
Jaaniajaks igaühele midagi
Kes on otsustanud jaaniõhtu suuremas seltskonnas veeta, neile on Urvastes tänavu lausa kaks jaanituld.
23. juunil on Uhtjärve ääres jaaniõhtu pärast Uhtjärve jooksu, mis algab kl 18. Toimuvad rahvalikud võistlused ning mängib kohalik kollektiiv Part'y. Üritus on tasuta. Süüa pakub Kindla Koha metsakohvik.
Pokumaal Hauka talus algab kogupere jaaniõhtu kell 17 ja tuli süüdatakse kl 19. Lastele on mängud ja meelelahutus, mängib lõõtspill, saab hobustega sõita ja süüa-juua ka. Pokumaa jaaniõhtule tuleb lunastada ka pilet, mis täiskasvanule maksab 2 eurot ja üle 3 aasta vanustele lastele 1 euro. Perepilet 5 eurot.
24. juunil kl 10 on Urvaste kirikus piht ja armulaud, millele järgneb kl 11 surnuaiapüha. Õhtul kl 18 on Uue-Antsla pargis Vanaaja Külajaanipäev, kus on näiteringi tüki "Laenatud naine" esietendus. Veel saab vaadata rahvatantsijaid, mängida jaanimänge ja otsida sõnajalaõit. Pilli mängivad Heino Tartes ja Sõbrad. Mekkida saab ehtsaid jaanisööke ja -jooke. Pidu on tasuta, aga annetused on väga teretulnud.
23. juunil on Uhtjärve ääres jaaniõhtu pärast Uhtjärve jooksu, mis algab kl 18. Toimuvad rahvalikud võistlused ning mängib kohalik kollektiiv Part'y. Üritus on tasuta. Süüa pakub Kindla Koha metsakohvik.
Pokumaal Hauka talus algab kogupere jaaniõhtu kell 17 ja tuli süüdatakse kl 19. Lastele on mängud ja meelelahutus, mängib lõõtspill, saab hobustega sõita ja süüa-juua ka. Pokumaa jaaniõhtule tuleb lunastada ka pilet, mis täiskasvanule maksab 2 eurot ja üle 3 aasta vanustele lastele 1 euro. Perepilet 5 eurot.
24. juunil kl 10 on Urvaste kirikus piht ja armulaud, millele järgneb kl 11 surnuaiapüha. Õhtul kl 18 on Uue-Antsla pargis Vanaaja Külajaanipäev, kus on näiteringi tüki "Laenatud naine" esietendus. Veel saab vaadata rahvatantsijaid, mängida jaanimänge ja otsida sõnajalaõit. Pilli mängivad Heino Tartes ja Sõbrad. Mekkida saab ehtsaid jaanisööke ja -jooke. Pidu on tasuta, aga annetused on väga teretulnud.
pühapäev, 19. juuni 2011
Lõuna-Eesti Päästekeskus soovib: Muretut jaanipäeva!
Jaanilõke
Lõkke põletamisel on tähtsaim, et tuli ei leviks ümbrust süütama. Selleks tuleb lõkkeaseme ümbrus puhastada taimestikust ja ümbritseda ümberkeeratud mätaste- või kivivalliga. Lõke peab asuma hoonetest ja küttepuude hoiukohtadest kümmekonna meetri kaugusel ning metsast tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel. Ühtlasi tuleb lõkke põletamisel arvestada tuulega, mis sädemeid eemale kannab. Lõkke tegemine on lubatud kuni nõrga tuulega, mis liigutab ainult puulehti ja peenikesi puuoksi.
Käepärast peaks olema lõkke suurusele vastavalt üks või mitu ämbrit vett, tulekustutid või aiavoolik veega. Lahtist tuld ära jäta kunagi järelevalveta, lase sel lõpuni põleda, kustuta veega või summuta näiteks liivaga.
Metsas suveperioodil suure tuleohuga ajal grillida ja lõket teha ei tohi. Samuti on keelatud suitsetamine.
Suure lõkke, ehk mistahes lõkke, mille läbimõõt on suurem kui kolm meetrit, asukoht ja tuleohutusmeetmed tuleb kooskõlastada piirkondliku päästekeskusega. Ohutusalaste küsimustega võib alati helistada päästeala infotelefonile 1524, kust saab ka juhtnööre suure lõkke kooskõlastamise kohta. Lihtsam ja ohutum on teha väiksem lõke ning lisada puid põlemise ajal juurde.
Suplemine
Väga palju upub suvisel ajal Eestis nooremapoolseid mehi ja põhjuseks on sageli alkohol ja oma võimete ülehindamine. Traagiliste õnnetuste vältimiseks on lihtne reegel: kui jood, ära uju ja ära lase purjus sõpra vette! Samuti ära mine ujuma üksinda, kui lähed vette, ütle seda oma kaaslastele. Looduses viibides tee endale selgeks asukoht, et hädaabi kutsudes oskaksid võimalikult täpselt teed juhatada. Hoia käepärast laetud akuga mobiiltelefon!
Jaanipäeva toimetustes ei tohi tähelepanuta jääda lapsed. Väiksemate vee ääres viibimisel tagab nende ohutuse täiskasvanud saatja. Suuremaid lapsi ei tohi panna väikeste järele vaatama ja vastutama, sest mänguhoos kaotavad nemadki tähelepanu. Lapsi ei tohi kunagi ka koduaia veekogu ääres järelevalveta jätta, sest isegi paar minutit võib saada saatuslikuks. Väikesed lapsed on kiired ja ei hüüa vette kukkudes appi.
Muretu jaanipüha suudab endale tagada igaüks ise.
Ohutut jaani!
Lõkke põletamisel on tähtsaim, et tuli ei leviks ümbrust süütama. Selleks tuleb lõkkeaseme ümbrus puhastada taimestikust ja ümbritseda ümberkeeratud mätaste- või kivivalliga. Lõke peab asuma hoonetest ja küttepuude hoiukohtadest kümmekonna meetri kaugusel ning metsast tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel. Ühtlasi tuleb lõkke põletamisel arvestada tuulega, mis sädemeid eemale kannab. Lõkke tegemine on lubatud kuni nõrga tuulega, mis liigutab ainult puulehti ja peenikesi puuoksi.
Käepärast peaks olema lõkke suurusele vastavalt üks või mitu ämbrit vett, tulekustutid või aiavoolik veega. Lahtist tuld ära jäta kunagi järelevalveta, lase sel lõpuni põleda, kustuta veega või summuta näiteks liivaga.
Metsas suveperioodil suure tuleohuga ajal grillida ja lõket teha ei tohi. Samuti on keelatud suitsetamine.
Suure lõkke, ehk mistahes lõkke, mille läbimõõt on suurem kui kolm meetrit, asukoht ja tuleohutusmeetmed tuleb kooskõlastada piirkondliku päästekeskusega. Ohutusalaste küsimustega võib alati helistada päästeala infotelefonile 1524, kust saab ka juhtnööre suure lõkke kooskõlastamise kohta. Lihtsam ja ohutum on teha väiksem lõke ning lisada puid põlemise ajal juurde.
Suplemine
Väga palju upub suvisel ajal Eestis nooremapoolseid mehi ja põhjuseks on sageli alkohol ja oma võimete ülehindamine. Traagiliste õnnetuste vältimiseks on lihtne reegel: kui jood, ära uju ja ära lase purjus sõpra vette! Samuti ära mine ujuma üksinda, kui lähed vette, ütle seda oma kaaslastele. Looduses viibides tee endale selgeks asukoht, et hädaabi kutsudes oskaksid võimalikult täpselt teed juhatada. Hoia käepärast laetud akuga mobiiltelefon!
Jaanipäeva toimetustes ei tohi tähelepanuta jääda lapsed. Väiksemate vee ääres viibimisel tagab nende ohutuse täiskasvanud saatja. Suuremaid lapsi ei tohi panna väikeste järele vaatama ja vastutama, sest mänguhoos kaotavad nemadki tähelepanu. Lapsi ei tohi kunagi ka koduaia veekogu ääres järelevalveta jätta, sest isegi paar minutit võib saada saatuslikuks. Väikesed lapsed on kiired ja ei hüüa vette kukkudes appi.
Muretu jaanipüha suudab endale tagada igaüks ise.
Ohutut jaani!
kolmapäev, 15. juuni 2011
Uhtjärve jooks läheneb
Ennast saab kirja panna ka Võrumaa Spordiliidu kodulehel, osavõtt on vallaelanikele tasuta, teistele 2.50 EUR, lapsed 1 EUR, 10-aastased ja nooremad ning pensionärid tasuta.
neljapäev, 9. juuni 2011
Osalege arengukava koostamisel!
Urvaste Vallarahva Leht kutsub kõiki piirkonnaga seotud inimesi vastama valla arengukava küsimustikule, mis avaldati ka vallalehes. Vastuseid saab saata abivallavanema meilile andres@urvaste.ee kuni esmaspäeva, 13. juunini.
Siin siis vallalehes avaldatud pöördumine ja küsimused:
Lugupeetud vallaelanik!
Urvaste vald on meie kõigi ühine elukoht. Üheskoos saame muuta siinset elu paremaks. Käesoleva aasta suvel ja sügisel koostab Urvaste Vallavalitsus valla arengukava aastateks 2011.-2021. Selleks, et Sinu arvamused ja ettepanekud jõuaks arengukava koostajateni, palume täita alljärgnev ankeet. Täidetud ankeedi saab jätta valla raamatukogusse või tuua vallavalitsusse hiljemalt 10. juuniks 2011.
Iga idee on väärt läbimõtlemist ja iga probleem peab saama teatavaks!
Aktiivsele kaasamõtlemisele lootes ja parimate soovidega
Andres Ojanurm
Abivallavanem
* Millised on Urvaste valla ja vallarahva olulisemad probleemid?
* Millised on vajalikud tegevused olukorra/probleemide lahendamiseks?
* Millised on valla suurimad väärtused, positiivsed erisused?
Võiksite ankeedile lisada ka, kas vastaja on mees või naine (kui see meilist ei selgu) ning vastaja vanuse.
Siin siis vallalehes avaldatud pöördumine ja küsimused:
Lugupeetud vallaelanik!
Urvaste vald on meie kõigi ühine elukoht. Üheskoos saame muuta siinset elu paremaks. Käesoleva aasta suvel ja sügisel koostab Urvaste Vallavalitsus valla arengukava aastateks 2011.-2021. Selleks, et Sinu arvamused ja ettepanekud jõuaks arengukava koostajateni, palume täita alljärgnev ankeet. Täidetud ankeedi saab jätta valla raamatukogusse või tuua vallavalitsusse hiljemalt 10. juuniks 2011.
Iga idee on väärt läbimõtlemist ja iga probleem peab saama teatavaks!
Aktiivsele kaasamõtlemisele lootes ja parimate soovidega
Andres Ojanurm
Abivallavanem
* Millised on Urvaste valla ja vallarahva olulisemad probleemid?
* Millised on vajalikud tegevused olukorra/probleemide lahendamiseks?
* Millised on valla suurimad väärtused, positiivsed erisused?
Võiksite ankeedile lisada ka, kas vastaja on mees või naine (kui see meilist ei selgu) ning vastaja vanuse.
teisipäev, 31. mai 2011
Pühapäev laste jaoks - tulge osalema!
Pilt eelmise aasta lastekaitsepäeva tähistamiselt Vaabinas. Autor Kristiina Kallion
Lastekaitsepäev Kuldres sel pühapäeval, 5.juunil 13.00 – 15.00 Kuldre kooli staadionil
Päeva jooksul leiavad aset erinevad tegevused:Orienteerumine ja seiklusmängud
Asfaldile joonistamine
Näomaalingud, meisterdamine
Külade vaheline turniir võrkpallis
Kõiki ootab üks maitsev pannkook
Karaoke
Autasustamine
Korraldavad: MTÜ Uhtjärve Krehvinid
MTÜ Urvaste Külade Selts
Lisainfo Merle 5647 2632
pühapäev, 29. mai 2011
Laadapilte netis
Aivar Kroonmäe pilt
Aivar Kroonmäe laadaalbumit saab sirvida aadressil http://pilt.delfi.ee/album/175459/Kui kellegi on pilte päeva teisest poolest (lapsed pilli mängimas, lehepillimäng jm), siis võiksite lingi või pilte saata aadressile uks@urvasteseltsimaja.ee
Õnnitleme Tiiu Jõgistet, kelle vein maitses degusteerijatele kõige rohkem. Auhinnaks Karille tehtud kohvikannusoojendaja koos kannuga.
Tänud kõigile tulemast nii laadale kui Henry Laksi kontserdile!
Urvaste Külade Selts
neljapäev, 26. mai 2011
Laadale saab ülehomme ka bussiga
Mullu sai Urbanipäeva laadal proovida näiteks pakutrüki tegemist. Aivar Kroonmäe pilt.
Valla poolt on Urbanipäeva laadaks tellitud buss, mis toob kohale nii tantsulapsed kui võtab peale ka teisi huvilisi.
Buss väljub Vaabinast kl 9.20, edasi peatub Uue-Antslas, Kuldres, Restu korrusmaja juures ja Urvastes. Tagasisõidu aeg ei ole veel otsustatud, võimalik, et saab ära näha kogu kultuuriprogrammi.
Kontakt: Tiiu Kungus tel 5216385
Urbanipäeva laat algab hommikupalvusega kirikus kl 8, kl 8.15 saab hakata müüma-ostma talukaupa. Kirjas on mitu istikumüüjat kes lubanud kaasa võtta nii kurgi- ja lilletaimi (amplites ja ilma, püsikuid ja üheaastaseid) kui ilu- ja viljapuude istikuid. Müüakse ka raamatuid, käsitööd ja käsitöötarvikuid ning toidupoolist. Laadasupi ja pannkookide eest hoolitsevad naiskodukaitsjad ning Urvaste Külade Selts. Kohal on vana tuttav jäätiseauto, toimub laadaloterii.
* Kell 9 algab koduveinide degusteerimine ja parima valimine - kõik koduveini valmistajad on oodatud osalema!
* Kella 10 paiku tuleb rahvatants ning alustavad õpitoad. Seekord õpetavad Uue-Antsla vanaemad kaltsunuku tegemist, Sibulatee äärne rahvas tuleb näitama kalavõrgu valmistamist, Sänna kultuurimõisa vedajad õpetavad vanadest puusuuskadest vibu tegema ning põlistõugude uurija Annika Michelson räägib maalambast ning õpetab ketrustööd.
* Kell 11 toob tutvustab Erma Kallasse meie valla noori pillimehi ning igaüks saab näidata, mida ta juba oskab. Samuti astub üles Erma loodud külakapell.
* Kella 12 paiku jõuab Urvaste-maile lehepillimängija Erki-Andres Nuut koos kitarrimehega. Nemad siis lõpetavad ametliku laadaprogrammi.
* Õhtul kl 20 saab tulla kirikusse vaatama Henry Laksi kontserti.
Kontserdipilet maksab 5 eurot ning osta saab ka Henry Laksi raamatut.
Urbanipäeva üritusi korraldab Urvaste Külade Selts, õpitubade läbiviimist toetab kultuurkapital. Väga oodatud on ka laadaliste annetused! Laadarahana kehtib ka kogukonna kinkekaart URBAN, mille eest saab pannkoogi või loteriipileti.
Valla poolt on Urbanipäeva laadaks tellitud buss, mis toob kohale nii tantsulapsed kui võtab peale ka teisi huvilisi.
Buss väljub Vaabinast kl 9.20, edasi peatub Uue-Antslas, Kuldres, Restu korrusmaja juures ja Urvastes. Tagasisõidu aeg ei ole veel otsustatud, võimalik, et saab ära näha kogu kultuuriprogrammi.
Kontakt: Tiiu Kungus tel 5216385
Urbanipäeva laat algab hommikupalvusega kirikus kl 8, kl 8.15 saab hakata müüma-ostma talukaupa. Kirjas on mitu istikumüüjat kes lubanud kaasa võtta nii kurgi- ja lilletaimi (amplites ja ilma, püsikuid ja üheaastaseid) kui ilu- ja viljapuude istikuid. Müüakse ka raamatuid, käsitööd ja käsitöötarvikuid ning toidupoolist. Laadasupi ja pannkookide eest hoolitsevad naiskodukaitsjad ning Urvaste Külade Selts. Kohal on vana tuttav jäätiseauto, toimub laadaloterii.
* Kell 9 algab koduveinide degusteerimine ja parima valimine - kõik koduveini valmistajad on oodatud osalema!
* Kella 10 paiku tuleb rahvatants ning alustavad õpitoad. Seekord õpetavad Uue-Antsla vanaemad kaltsunuku tegemist, Sibulatee äärne rahvas tuleb näitama kalavõrgu valmistamist, Sänna kultuurimõisa vedajad õpetavad vanadest puusuuskadest vibu tegema ning põlistõugude uurija Annika Michelson räägib maalambast ning õpetab ketrustööd.
* Kell 11 toob tutvustab Erma Kallasse meie valla noori pillimehi ning igaüks saab näidata, mida ta juba oskab. Samuti astub üles Erma loodud külakapell.
* Kella 12 paiku jõuab Urvaste-maile lehepillimängija Erki-Andres Nuut koos kitarrimehega. Nemad siis lõpetavad ametliku laadaprogrammi.
* Õhtul kl 20 saab tulla kirikusse vaatama Henry Laksi kontserti.
Kontserdipilet maksab 5 eurot ning osta saab ka Henry Laksi raamatut.
Urbanipäeva üritusi korraldab Urvaste Külade Selts, õpitubade läbiviimist toetab kultuurkapital. Väga oodatud on ka laadaliste annetused! Laadarahana kehtib ka kogukonna kinkekaart URBAN, mille eest saab pannkoogi või loteriipileti.
teisipäev, 24. mai 2011
Urvaste kiriku uks sai viga
Ööl vastu laupäeva püüdis hiljem tabatud mees süüdata Urvaste kirikut, mille päästis halvemast ehtne naabrivalve. Nimelt helistas teisel pool orgu elav Marje Kangro enne südaööd kellamees Rihole, sest nägi leekides kirikuust. Tuli õnnestus pulberkustutiga kiirelt kustutada, aga vasakpoolse ukse pealispind vajab restaureerimist ning praegu olid puudu ka mõned ehisliistud. Ukse ees oli näha nafta või bensiini laiku.
Kahtlane sõiduk oli liikunud ka pastoraadihoone juures ja pärast suundunud Kanepi poole.
Vandaalitsemisest on juttu ka Lõunalehe veebiküljel http://www.lounaleht.ee/ :
Kagu-Eestis püüti nädalavahetusel süüdata mitut kirikut
Politsei tabas nädalavahetusel mehe, keda kahtlustatakse kolme Kagu-Eesti kiriku uste süütamises.
Läinud reedel, 20. mail kella 23.50 paiku teatas Urvaste kiriku kellamees, et kiriku uks on põlema süüdatud. Põleng suudeti kustutada kirikutöötajate oma jõududega. Tulekahju järel jäi ukse välispinnale põlemise jälgi.
21. mai saabudes, öösel kella 2.24 ajal teatati politseile, et Põlvamaal Kanepi vallas on samuti kiriku uks põlema süüdatud. Selgus, et kiriku peauksele ja käärkambri uksele oli valatud süttivat vedelikku ning seejärel need põlema süüdatud. Tuletõrjesüsteem andis läheduses elavale kirikutöötajale telefonile häire, kirikutöötaja läks kiriku juurde ning kustutas tulekustutiga põlengu. Tulekahju järel jäi mõlemale uksele pindmine tahmajälg.
Lisaks avastas politsei, et ka Otepääl on kiriku peauks ja ukseesine süttiva vedelikuga üle valatud. Uksel siiski põlemisele viitavaid jälgi ei avastatud.
Eelnevalt olid politseinikud 21. mail kella 3.20 paiku kontrollinud sõiduautot, mida juhtis alkoholijoobes 32aastane mees. Kontrollimise käigus selgus, et teda on alust kahtlustada kirikuuste süütamises.
„Kahtlustatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning praegu on mees kahtlustatavana üle kuulatud — ta tunnistas puhtsüdamlikult oma süü üles,” ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Külli Zimm.
Lõuna prefektuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.
Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Kahtlane sõiduk oli liikunud ka pastoraadihoone juures ja pärast suundunud Kanepi poole.
Vandaalitsemisest on juttu ka Lõunalehe veebiküljel http://www.lounaleht.ee/ :
Kagu-Eestis püüti nädalavahetusel süüdata mitut kirikut
Politsei tabas nädalavahetusel mehe, keda kahtlustatakse kolme Kagu-Eesti kiriku uste süütamises.
Läinud reedel, 20. mail kella 23.50 paiku teatas Urvaste kiriku kellamees, et kiriku uks on põlema süüdatud. Põleng suudeti kustutada kirikutöötajate oma jõududega. Tulekahju järel jäi ukse välispinnale põlemise jälgi.
21. mai saabudes, öösel kella 2.24 ajal teatati politseile, et Põlvamaal Kanepi vallas on samuti kiriku uks põlema süüdatud. Selgus, et kiriku peauksele ja käärkambri uksele oli valatud süttivat vedelikku ning seejärel need põlema süüdatud. Tuletõrjesüsteem andis läheduses elavale kirikutöötajale telefonile häire, kirikutöötaja läks kiriku juurde ning kustutas tulekustutiga põlengu. Tulekahju järel jäi mõlemale uksele pindmine tahmajälg.
Lisaks avastas politsei, et ka Otepääl on kiriku peauks ja ukseesine süttiva vedelikuga üle valatud. Uksel siiski põlemisele viitavaid jälgi ei avastatud.
Eelnevalt olid politseinikud 21. mail kella 3.20 paiku kontrollinud sõiduautot, mida juhtis alkoholijoobes 32aastane mees. Kontrollimise käigus selgus, et teda on alust kahtlustada kirikuuste süütamises.
„Kahtlustatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning praegu on mees kahtlustatavana üle kuulatud — ta tunnistas puhtsüdamlikult oma süü üles,” ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Külli Zimm.
Lõuna prefektuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.
Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
reede, 20. mai 2011
Augustis tegutseb Nõiariigis Väike nõid
Piletid on nüüd müügil!
Näidendi lavastaja Üllar Saaremäe lubab, et Väike nõid saab olema kogupere tükk, mis pakub ka vanematele midagi. Aluseks on ikka vana tuttav Otfried Preussleri lasteraamat "Väike nõid".
Peaosas Natali Lohk ("Kelgukoerte" uus uurija, nagu teda sõpraderingis kutsutakse) Näidendis löövad kaasa ka kohaliku näiteringi inimesed.
neljapäev, 19. mai 2011
Kutse seminarile "Kool ja kogukond"
Pühajärve Põhikoolis toimub laupäeval 21. mail kell 10.00 - 14.00 aruteluseminar
„KOOL JA KOGUKOND“
Teemadeks on:
- väärtusarendus ja -küsimused hariduses;
- väärtuskasvatuse rakendamine, selle rolli ja vajalikkuse mõistmine;
- õpilase järjepideva ja tervikliku arengu toetamiseks vajalik keskkond;
- koostöö lastevanemate, kooli, kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel;
- olulised valikud hariduselus.
Seminari eesmärgiks on jagada kogemusi ja üheskoos arutada selle üle, millised on olulised valikud hariduselus.
Ettekanded teevad:
- Tartu Ülikooli professor Margit Sutrop - „Väärtused ja väärtuskasvatus heas koolis,“
- Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis -
„Väärtus - kas friikide vääratus?“
Seminari juhib ja arutelu modereerib juhtimis- ja suhtlemistreener Teet Reedi.
Ettekannetele järgneb ühine arutelu.
Seminarist osavõtt on tasuta - osalema on oodatud kõik
kaasa mõtlejad ja huvilised.
„KOOL JA KOGUKOND“
Teemadeks on:
- väärtusarendus ja -küsimused hariduses;
- väärtuskasvatuse rakendamine, selle rolli ja vajalikkuse mõistmine;
- õpilase järjepideva ja tervikliku arengu toetamiseks vajalik keskkond;
- koostöö lastevanemate, kooli, kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel;
- olulised valikud hariduselus.
Seminari eesmärgiks on jagada kogemusi ja üheskoos arutada selle üle, millised on olulised valikud hariduselus.
Ettekanded teevad:
- Tartu Ülikooli professor Margit Sutrop - „Väärtused ja väärtuskasvatus heas koolis,“
- Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis -
„Väärtus - kas friikide vääratus?“
Seminari juhib ja arutelu modereerib juhtimis- ja suhtlemistreener Teet Reedi.
Ettekannetele järgneb ühine arutelu.
Seminarist osavõtt on tasuta - osalema on oodatud kõik
kaasa mõtlejad ja huvilised.
Tellimine:
Postitused (Atom)