Esmaspäev, 31. märts 2008

Elva kevadturniir võrkpallis

ELVA KEVADTURNIIR VÕRKPALLIS.

29.märtsil toimus Elvas ELVA KEVADTURNIIR VÕRKPALLIS. Turniirile olid kutsutud ka Urvaste nais-ja meeskond, lisaks osalesid ka Elva,Otepää ja Põlva võiskonnad. Urvaste naiskonnal sel turniiril eriti hästi ei läinud. Kaotused tuli vastu võtta Elva ja Otepää naiskondadelt tulemusega 0:2 ja võit saadi Põlva naiskonna üle tulemusega 2:0. Seega siis III koht aga järgmisel aastal üritame uuesti ja paremini. Naiskond mängis kooseisus: Loore Jõela, Tiina Kodu, Liia Sibul, Eva Kuljus, Eve Oberg, Triin Meier ja Anneli Meier.
Meeskondadel olid mängud tasavägisemad. Ka meeskonnal tuli tunnistada Elva ja Põlva paremust tulemusega 1:2 ja võit tuli Otepää võistkonna vastu tulemusega 2:0Meeskonnale siiski II koht,kuid järgmisel aastal on võimalus ühe koha võrra tõusta. Meeskond mängis kooseisus: Tarmo Vaher, Tair Vaher, Mati Antsi, Raul Rehe, Andre Jaanimägi ja Erko Sibul.

Anneli Meier

Oluline teade, vallalehes juba ilmunud

Ebavõrdse kohtlemise tõttu ettevõtluses Urvaste Vallavalitsuse poolt, on 1. aprillist k.a Ayre Pood suletud. Lähim kauplus autokauplus. Peeter Tarikas.

Pühapäev, 30. märts 2008

Käsitöötare teade

Käsitöötare teenindab nüüd urvastelasi Urvastes

Tänu vallavalitsuse mõistvale otsusele eraldati Urvaste Seltsimajas üks ruum (endine postituba) selleks, et Urvaste käsitöörahvas saaks osaleda ringides, mis siiani on olnud tegevad Uue-Antslas. Huvilistele on siiani tõsiseks probleemiks olnud transport – nüüd tuli mägi Mohamedi juurde ja teile, head urvastelased on sisustatud väike portselani maalimise koda selleks tööks kõige vajalikuga. Ainult põletamiseks tuleb valmis tööd tramsportida Uue-Antslasse. Asjaga on algust tehtud ja esimesed töödki uues kodus valmis saanud. Pole ka ime, sest juhendamisel on suureks abiks hea haldjas proua Erna, kes oma rahulikult õpetaval moel aitab tööd valmis saada igaühel, kes selle kena tegevuse vastu huvi tunneb. Oleks meeldiv kokku saada Urvaste kandi huviliste ja niisama uudistajatega, et koos töö korralduse üle nõu pidada. Esimestest töödest sünnib ka väike näitus. Kohtume Urvastes teisipäeval 1. aprillil, kell 15.00
Päikest!
Evi Zirk

Reede, 28. märts 2008

teade

Laupäeval 29. märtsil kell 11 Urvaste seltsimajas

KORVIPUNUMISE ÕPPEPÄEV

Juhendab JUTA KASK Urvaste mõisast

Võimalusel võtke kaasa aiakäärid ja terav aia- või taskunuga
Osalemistasu 80 krooni, lastele tasuta

Info tel. 5206001 (Airi)

Neljapäev, 27. märts 2008

Märtsikuu Urvaste Valla Leht netis

Lehte saab lugeda juba www.urvaste.ee pealt. Tellijatele ja vallarahva postkastidesse tasuta peaks leht jõudma laupäeval. Peaks - praegu on ta küll veel Tartus trükikojas

Kolmapäev, 26. märts 2008

volikogu tõmbas ess-soole vee peale

Tänases volikogus arutati küsimust - kas võtta Ess-soo kohaliku kaitse alla. Häältega 3:7 otsustati Ess-sood kohaliku kaitse alla mitte võtta. Üks jäi erapooletuks.
Rohkem praegu ei kommenteeri. Ehk võtavad asjaosalised sõna.

http://rohelineurvaste.blogspot.com/ on põhjalik artikkel sellel teemal

Esmaspäev, 24. märts 2008

Paastumaarjapäev

Annan teada, et homme, 25. märtsil kogunevad Urvaste ja Sangaste valla naised Kuigatsi Külamajja, et tähistada taas kõige tähtsamat naistepüha - paastumaarjapäeva.
Oleme väljas juba varakult, et päikest tervitada (päike tõuseb 6.07).

Merle Tombak
56472632

Uudiseid Eesti tippvõrkpallist

Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond, kelle ridades mängisid ka meie Margus Ingver ja Janno Jõela, sai Eesti esiliigas 2. koha, finaalis kaotati Liider/Rolltransi meeskonnale 0:3 ja 2:3 (viimane geim 13:15).

Naiste meistriliigas jäi TLÜ/Cartini naiskonnal, kus mängib ka Triin Meier, ülivähe finaalijõudmisest puudu.
Viljandi naiskond alistas laupäeval kodusaalis, poolfinaalseeria otsustavas viiendas kohtumises Tallinna Ülikool/Cartini 3:2. Nii nagu kogu seeria, oli ka viimane mäng väga pingeline. Esimese geimi võitis kodunaiskond minimaalse eduga 26:24, teises samuti tasavägises geimis olid 25:22 paremad külalised. Kolmandas geimis näitas Viljandi kindlat mängu, võites selle 25:15 kuid järgmises olid taas paremad tallinlannad 25:21. Kogu seeria saatuse otsustanud viies geim leidis lahenduse alles pinevate lõpupunktide mängimisel. Tänu 16:14 saadud võidule pääses finaali siiski põhiturniiri teine naiskond – Viljandi Metall/Näitused.
Kolmanda koha mängud TÜ/Eedeniga ootavad ees ilmselt märtsi lõpus või aprilli alguses.

Contra sünnipäeva luuleõhtu

22. märtsil, juba 10ndat korda toimunud Contra sünnipäeva luuleõhtul Urvaste vanas koolimajas astusid ametlikus blokis üles Tartu NAKlased Veiko Märka, Piret Jaaks, Olavi Ruitlane, Wimberg, sünnipäevalaps ise, Vahur Afanasjev ja Aapo Ilves. Õhus oli luulet, oma etteasteni jõudsid ka paljud külalised.

Teisipäev, 18. märts 2008

traditsiooniline luuleõhtu tulemas

Laupäeval 22. märtsil kell 19.30
Urvaste vanas koolimajas

Contra
34. aasta ärasaatmise
luuleõhtu

Külas külalised
Esinevad esinejad
Luulet loevad luuletajad

(lisaks kuulutustele, et pole päris kindel, kas luulet ainult luuletajad loevad)

Pühapäev, 16. märts 2008

Käsitöö Urvaste seltsimajas


Kolmapäeval, 19. märtsil kell 17 meisterdame Urvaste seltsimajas jänesenahast esemeid - „Jaaniussi” ja „Õnnesaba”.
Juhendab ja oma tegemistest räägib Tea Leius Osulast
Võtke kaasa suure silmaga nõel (sukanõel) ja kui on, siis ka sõrmkübar
Osalustasu 50 krooni, lastele 15 krooni. Info tel. 51920487 (Veronika)

Neljapäev, 13. märts 2008

Sündis uus laul Kuldrest

10. märtsil toimus Kuldre Koolis kontsert pealkirjaga „Rütmishow“, kus esines Kirsside pereansambel (Jaan Kirss, Victoria Kirss ja Ian Kirss). Nagu pealkiri „Rütmishow´gi“ ütleb musitseeriti erinevatel rütmipillidel. Kontsert, mida vahetekstidega täiendas pereisa Jaan, oli juba algusest peale hoogne ja lõbus. Kuna kõik palad olid kohapeal improviseeritud, mõeldi mõndadele koos ka pealkirju. Tulenevalt kontserdi toimumise kohast, saigi esimese loo pealkirjas „Oh sa mu Kuldre“. Peale esinejate said pillimängu proovida ka mõned õpilased.
Lisaks tavapärastele pillidele näitasid mängijad oma oskusi ka juba Talendijahi saatest tuntuks saanud lusikatel mängimise numbriga. See äratas kuulajates suurt huvi. Samuti oli põnev vaadata, kui kiiresti on võimalik üldse trummi mängida.
Kontsert meeldis nii õpilastele kui ka õpetajatele, oli vaheldusrikas ning andis positiivse laengu veel pikaks ajaks.

Kristina Minajev

Selleks korraks laulud lauldud

Need, kes võtsid vaevaks 8. märtsi ennelõunal Uue-Antsla Rahvamajja tulla, tõenäoliselt ei kahetse. Seal toimunud „Urvaste laululaps 2008“ kontsert oli hea võimalus seekordset naistepäeva meeldejäävamaks muuta. Rahvast oli parasjagu palju ja vaatamata salakavalale ilmale leidus vaid üks laulja, kellest kurguvalu võitu sai. Ülejäänud esinejatel oli aga meel rõõmus ning lauludki korralikult selgeks õpitud.
Lauljaid hindas 5-liikmeline žürii. Kontserdi ühe korraldajana võin öelda, et žüriiliikmete leidmine kujuneski üheks kõige raskemaks ülesandeks. Siinkohal veelkord suur aitäh neile, kes võtsid vaevaks tulla ja see kõige raskem töö ära teha. Seekordsesse žüriisse kuulusid: Otepää Muusikakooli õpetaja Ester Villemson, Kuldre Kooli vilistlane Riina Rõõm, muusikaõpetaja Urve Minajev Jõgevalt, Sirli Hellamaa Antslast ning Urvaste vallavalitsuse esindajana Liina Tell.
Lauljaid saatis meie oma valla ansambel Party koos muusikaõpetajate Linda Kapi või Kristina Minajeviga. Kontserdi juhatasid sisse ning lauljaid kutsusid lavale Kuldre Kooli vilistlased Marta Tammoja ja Roman Tretjak. Kohal oli ka kaameramees Talvar Nurk, kes kõik kuuldu ja nähtu edaspidi meenutamiseks plaadile talletas.
Kui kõik laulud olid kuulatud, oli ka publikul salajasel hääletusel võimalus valida oma lemmik. Samal ajal läks žürii otsust tegema ning esinajad kringlit sööma.
Pärast vaheaega selgusidki seekordsed laulukonkursi võitjad. Publikulemmiku tiitli napsas vaid ühe häälega oma konkurendi ees vanuse poolest kõige vanem laulja – Kenno Roots. Žürii otsust tuli teatavaks tegema žüriiliige Sirli Hellamaa ning see oli järgmine -
3-6 aastased lauljad: I Madelin Rattus, II Helena Uibopuu, III Kevin Urb.
7-9 aastased lauljad: I Martin Kaseväli, II Anett Kuulmets, III Karoliina Kallion.
10-12 aastased lauljad: I Katri-Liis Klaar, II Mariliis Kallion, III Diana Andritskaja.
13-15 aastased lauljad. I Kristiina Kallion, II Simone Kolga, III Sandra Raudsepp.
16-17 aastased lauljad: I Kenno Roots, II Birgit Tell.
Kõige suurem oli konkurents 3-6 ja 7-9 aastaste vanuserühmas. Kõikide vanuserühmade võitjad said mälestuseks CD-plaadi, ülejäänud väljavalitud tüdrukud aga naisseltsi poolt valmistatud imeilusad kaelaehted. Suur aitäh naisseltsile ilusate kingituste eest.
Iga vanuserühma 2 paremat lähevad meie valda esindama järgmise kuu alguses piirkondlikule lauluvõistlusele Sõmerpalus. Vaid 16-17 aastastele lauljatele lõppes lauluvõistlus siin, kuna vabariikliku laulukarusselli nõuded näevad ette, et laulja ei tohi olla vanem kui 15-aastane.
Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik laululapsed olid väga tublid ning suutsid ühiselt pakkuda meeldejääva kontserdi. Suur, suur aitäh veelkord ka ansamblile, mille kaasa löömine esinemise kindlasti värvikamaks ja nauditavamaks muutis.

Vaheajal küsitles publikut ja esinejad Kuldre Kooli õpilane Anett Männiste, kes sai kokkuvõtvalt teada järgmist:
Kohal oli palju esinejate vanemaid, sugulasi ja tuttavaid, kes kõik olid noortele lauljatele kaasa elama tulnud. Loodeti, et ka järgmisel aastal leiab selline üritus aset ja et siis on nii lauljad kui ka korraldajad kogenenumad. Esinejad olid närvis, ka lavalt tulles oli jalgadel värin veel sees. Kuid enda esinemisega oldi üldjuhul ikka rahul.. Ei võetud asja liiga tõsiselt nung nauditi võidust rohkem uut kogemust ja lihtsalt laval olemist.

Nii ei jää ka mul üle muud, kui loota, et sellest üritusest saab traditsioon ning me kohtume järgmisel aastal kõigiga jälle.

Kristina Minajev

Kolmapäev, 12. märts 2008

Tänasest kulupõletamine keelatud!

Toetudes Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetele on Eestimaal lumikate sulanud ning alanud tuleohtlik aeg. Alates tänasest on kulu põletamine keelatud.

Möödunud aasta 1. aprillist jõustunud keskkonnaministri määruse „Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine” muudatusega keelustati kulu põletamine pärast lume sulamist, teatavad päästeamet ja EMHI.

Keskkonnaministri määruse kohaselt algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab EMHI.

Kulupõletamise keelust üleastujaid ootab rahatrahv kuni 18 000 krooni, samuti tuleb kulupõlengu põhjustajal tasuda ka tekitatud keskkonnakahju.

Möödunud aasta oli üle 2000 metsa- ja maastikupõlengu, tänavu on registreeritud juba 42 kulupõlengut.

Tüdrukutenädal Kuldre Koolis


Nagu juba traditsiooniks saanud, on igal kevadel naistepäeva paiku Kuldre Koolis tüdrukute nädal, mille raames toimub palju põnevat ja kasulikku.
Esmaspäev oli kostümeerimise päev. Tüdrukud pidid riietama end kas multifilmi või muinasjutu tegelasteks. Eriti tublid olid algklasside õpilased, kes kapist leitud esemetega olid muutnud end nii printsessideks ja pipideks kui ka multikategelasteks, aga ka meie taas ellu ärganud õpilasomavalitsus, kes kogu nädala organiseerimisele tublisti kaasa aitas. Parimad kostüümid olid: Birgit Tell - Punamütsike, Anett Männiste - Minni Hiir; Simone Kolga- Karupoeg Puhh; Riinika Kübar - Pipi ja Hanna- Annika Kuulmets - Lumekuninganna.
Teisipäeval olid meil külas juuksur Marika Anton Antsla ilusalongist, maniküür Deivia Viira Antsla salongist Beauty Care, ning livetantsu õpetaja Elin Kroon. Tüdrukud olid jaotatud klasside kaupa kolme gruppi. Iga grupp oli ühe juhendaja juures tund aega. Livetantsu tunnis lõid kaasa ka algklasside poisid. Pärast toimus noorte juuksurite konkurss, kus tüdrukud said kätt proovida fantaasiasoengute tegemisel. Vahva oli see, et juuksur Marika jättis kõik oma vahendid tüdrukute käsutusse. Parimad soengutegijad olid: 1. Hanna- Annika Kuulmets (modell Jaanika Marinitševa), 2. Liis Uibopuu (modell Johanna Ringinen), ja 3. Piibe- Eliise Varik (modell Renate Ermel). Vanemas vanuseastmes jagunesid kohad järgmiselt: 1. Kristi Vichterpal ja Kairit Ladvig (modell Simone Kolga), 2. Katri-Liis Klaar ja Diana Andritskaja (modell Selje Korp) 3. Helen Laidma ja Anett Männiste (modell Deodora Josepha Maria Vahtel).
Kolmapäeval oli viktoriini päev, kus vanemad tüdrukud pidid nii mõndagi teadma meie kooli poistest ja koolist üldiselt, nooremad aga pidid tuttavad olema televisioonisaadetega. Parimad olid noorematest: 3. klass, 4. klass (I-II koht) ja võistkond KOSMIKUD (III koht). Vanematest olid taibukamad: 1. SEGASED, 2. KULDRE RÄPPARID 3. PLIXID
Neljapäeval tegid tüdrukud süüa. Etteantud ainetest tuli vahetunni jooksul midagi söödavat ja ilusat kokku mixida ja nii, et midagi järele ei jää. Parimad kokkajad olid noorematest 2. klass ja 5. klass; vanematest aga 7. klass ja võistkond „KULDRE RÄPPARID”
Reedel oli koolis moedemonstratsioon „Kevadmood 2008” (pildil), kus iga klass pidi välja panema vähemalt kaks kostüümi. Parimad olid: Helen Laidma ja Liisi Kroonmäe; Katri-Liis Klaar; Renate Ermel ja Helen-Mary Vartšun. Kooli popima tüdrukuks valiti Helen Laidma (IX kl). 2. koht Anett Kuulmets (III kl) ja 3. Rosita Lillma (I kl).
Eriliseks üllatuseks sellel nädalal oli neljapäevahommikune 8. klassi poiste naistepäeva tervitus kooli naisõpetajatele. Kaasatud olid ka Antsla Gümnaasiumi noormehed õpetaja Eda Hirsoni juhendamisel, kes esitasid kitarride saatel nii mõnegi laulu, mis südamesse läks ja hinge helisema pani. Aitäh, õpetaja Ruth Kõivistole, kes selle toreda üllatuse initsiaatoriks oli. Aitäh 8. klassi noormeestele, kes ülikondades ja lilleõis käes endast kustumatu mulje jätsid. Aitäh ka Kenno Rootsile ja Grete Kungusele ilusa dueti eest. Ja muidugi aitäh 8. klassi tüdrukutele, kes samal ajal tunde andsid.
Veel tahan tänada õpetaja Kairit Thealast ja Kaire Jõelat ning kooli õpilasomavalitsust, kes oma ideid pakkusid ja tüdrukutenädalat korraldada aitasid.

Heli Kuulmets

Uue-Antslale ja Uhtjärvele tuleb ühine külavanem


1. märtsil Uue-Antsla rahvamajas Uue-Antsla ja Uhtjärve küla koosolekul arutleti külavanema valimise ja küla arendamise üle. Kohale oli tulnud 21 inimest; 8 Uhtjärve ja 13 Uue-Antsla küla elanikku.
Kuigi Uue-Antsla ja Uhtjärve küla probleemid tunduvad olema erinevad, otsustati siiski valida ühine külavanem. Külasid ühendavad pikaajalised traditsioonid, arengukavagi on 2005 aastal kirjutatud kahe küla peale. Samuti on Uue-Antsla rahvamaja ja park heaks kokkukäimise kohaks mõlemale külale. Uhtjärve külal pole sellist kohta kõrvale pakkuda ja tekib küsimus, kas see ongi otstarbekas. Uue-Antsla küla arendamise eelistamise peaks vältima külavanemale abiks ja käepikenduseks valitav külaaktiiv, kus saab olema kummastki külast kaks inimest.
Järgmine koosolek tuleb pühapäeval 6. aprillil kell 12.00 Uue-Antsla rahvamajas, et valida külavanem ja külaaktiiv. Seniks mõelge välja oma külavanema kandidaat, võib seada ka ise end üles. Kindlasti peab olema kandidaat nõus seda usaldusametit vastu võtma. Samuti on oodatud külaaktiivi kandidaadid. Lõplik sõna külaaktiivi kokkupanemisel jääb siiski valitud külavanemale. Külavanema eesmärgiks on olla lüliks küla ja vallavolikogu vahel.
Küla arengueelistuste ja tulevikupildiga tutvumine tekitas elava arutelu selle üle, mida tahetakse näha Uue-Antsla ja Uhtjärve külas. Tekkisid mõtted, kuidas levitada infot ja kus võiks olla üleval infotahvlid. Pakuti välja, et rahvamajas võiks tegutseda huviringid kõigile - sülelastest eakateni. Tulevikku näikse olema ka kinonäitamise taastamisel rahvamajas. Selleks on võimalik fondidest taotleda toetust. Selleks, et erinevatest fondidest rahasid saada, pole tarvis suurt küla, peab vaid olema kokkuhoidev külakogukond ja head ideed. Arengukava täiendamiseks on oodatud igasugused külaelanike mõtted, olgu nad esialgu kui utoopilised tahes. Järgmisel koosolekul mõtisklemegi selle üle - kuhu ja kuidas edasi.

KARILLE BERGMANN

Pühapäev, 9. märts 2008

Urvaste laulukarussell

Laupäeval oli ka Laulukarusselli Urvaste valla eelvoor, mida seni koos Antsla vallaga peetud.
Võitjad selgusid viies vanuseklassis, tulemused teatame esimesel võimalusel.

Kiidame veel!

Urvaste rahvast kiideti, aga võiks veel kedagi kiita, eks ole!

Kutsun üles siin kommentaariumis kiitma kõiki, kes teie arust on kiitust väärt!

Urvaste kant tähistas naistepäeva ja vabariigi aastapäeva


Laupäeval oli Urvaste Seltsimajas külarahva koosviibimine. Külalised naiskodukaitsest - Sirje Lill ja Marje Kangro meie vallast ning Lõuna piirkonna ülem Liisa Aru rääkisid oma tegemistest.
Mängiti pilli, keerutati jalga, kohal oli mitukümmend inimest.
Urvaste Külade Selts jagas kiituskirju, igale tunnustuse pälvinule ka väike käsitööese.


URVASTE KANDI TEGIJAD 2007
Tiiu Jõgiste ja Aili Raidla - Kaks inimest, kes üheski hullumeelses ettevõtmises osalemisest ära ei ütle, ise ideid välja pakuvad ja teiste tuju üleval hoiavad. 2007. aastal käisid näiteks urbanipäeval veini ja leiba pakkumas, jaaniõhtul šašlõkki küpsetamas, Võrumaa põllumeeste päeval Urvaste toite pakkumas, olid kohal kõigil seltsimaja üritustel ja tuuritasid memmede tantsurühmaga mööda Kagu-Eestit. Tiiu veab Urvastes käsitöö tegemist ja Aili on mänguringis kõigi laste lemmiktädi.

Tiiu Kungus – Kolmas hull inimene, kes kõik tantsima kupatab ja vabast ajast oma viit tantsurühma muudkui esinema viib. Kuni laulu- ja tantsupeoni välja. Tiiu osaleb aktiivselt ka Urvaste koguduse töös.

Erma Kallasse. Ehkki ta on põhitööl kangesti hõivatud, leiab ikka aega külaplaanide pidamiseks ja aitab alati hädast välja, kui muusikat käepärast pole. Mängib ta siis ise pilli või toob Antslast kohale terve kapelli, mida ta juhendab.

Anni Mürk, kes mullu terve kamba Urvaste naisi telgedel kuduma ja värve valima õpetas. Siiski tuleb Annil veel omajagu pingutada, et kõik saaksid selgeks kanga üleskäärimise, rakenduse tegemise ja niietamise.

Sandra Raudsepp, Kristi ja Jaanika Vichterpal – Urvaste noored külaliigutajad, kes üritustel ise ideid välja pakuvad, kõike oma kätega järele proovivad ja kõigile seltsimajja kaasavõetud tittedele hoidjaks on.

Jüri Roon, kes Urvaste mõisa meierei juures mitu päeva väsimatult puid lõikas. Tänu sellele on seltsimaja puukuuri riidad nüüd umbes kümne rummi võrra kõrgemad. Vallale läks see maksma vaid ühe saeketi.

Üllar Salumets. Innukas spordiürituste korraldaja, külakoosolekutel osaleja ja vahel isegi nende algataja. Oli mõtete ja tegudega urbanipäeva korraldamise juures. Kuidas ta küll oma kolme kiriku ja ühe palvemaja juhtimise kõrvalt jõuab veel inimesi ristida, leeritada, laulatada ja maha matta?

Rain Ruven. Võttis ette ja pani koos isa Toivoga Urvaste seltsimajja üles wifi ruuteri ja antenni. Testis koos sõpradega tundide viisi selle töökindlust. Ja last but not least – tegi arvutis urbanipäeva laada kuulutuse valmis.

Kalle Kalamees – Riigimetsa metsnik, kes igal aastal koos abilistega korjab kokku veoauto koormatäite kaupa prügi, mis on Urvaste valla põhjapoolel metsa alla visatud.

Kati Kersna – üks Tartu inimene, kes tuli urvastelastele appi oma nõu ja teadmistega, siis kui keegi enam ei lootnudki, et kuu aja jooksul võiks valmida üks ehitusprojekt. Tegi täitsa ilma rahata valmis seltsimaja köögi vee- ja kanalisatsiooniprojekti ning innustas oma kolleege samal moel koostama ventilatsiooni- ja elektriprojekti.

Urvaste valla prügimägede kaardistamine

Käisime täna Arvi ja Signega (tartlastest urvastelased) GPSiga meie valla isetekkind prügimägesid kaardistamas. Eelnevate vihjete ja enda teadmistega kokku saime 13 punkti, suurem jagu Urvaste kandis, aga ka Kuldre siloaugust ja Piirivariku metsast leidsime ühte ja teist.
Positiivsema poole pealt: kuulsime esimest korda lõokesi ja leidsime metsast jäljed, mis väga meenutavad karu omi, aga on hirmus pisikesed, paariaastase lapse käe suurused

Konkurentsitult suurim prügila oli Urvaste kunagise väetisehoidla juures, kus kõike (sh mööblit) on umbes 100 meetri pikkusel lõigul.



Et Võrumaad tullakse "Teeme ära" projekti raames kaardistama 29.-30 märtsil, siis on vihjed looduses asuvate prügilate kohta jätkuvalt teretulnud. Kes saab need ise GPSi abil kaardile kanda, võiks vaadata tegutsemisjuhendit: www.teeme2008.ee. Ma ise kogun ka infot edasi.


3. mail on üle-eestiline koristuskampaania, mil korraldajad loodavad likvideerida kõik kaardile märgitud prügihunnikud (praeguseks üle Eesti enam kui 4000 kohta). Võtke siis ka aega selle jaoks!


Airi Hallik-Konnula

PS Praegu just helistas Üllar, kes rääkis, et üks Urvaste vanadest kalmistutest on ka prügi all. Õnneks olime selle ära kaardistanud, aga teadmata, et prügi all on ammusurnud inimeste hauad...

Laupäev, 8. märts 2008

Enn Vaino Vaabinas



Vaabina raamatukogus käis reede õhtul armastatud rahvakirjanik Enn Vaino, kellel sel aastal täitub 10 aastat kirjanikustaaži ja senisele 17 raamatule lisandub aasta lõpuks veel 3. Nii et topelt juubel.

Rahvast oli kokku tulnud päris kenasti, arutlused Enn Vaino prototüüpide üle tekitasid palju lõbusust. Kirjanik ütles, et asjast, mida ta ise kogenud pole, ta eriti kirjutama ei kipu, nii sõjaväe-, jahimehe-, kui ka kalamehejutud on oma elamustest. Maapoisist Don Juaniks ta siiski ennast ei tunnistanud.

Enn Vaino annab raamatuid välja oma kulu ja kirjadega.


Kingituseks kirjanikuhärrale ka kohalike naiste joonistatud kruus.

Neljapäev, 6. märts 2008

Elioni pakkumine märtsis

Kellel on plaanis liituda Elioni õhuinternetiga (WiMAX), siis märtsis on kasulikum liituda, sest esimene kuu on siis tasuta.
Uuri, kas Sinu kodus levib juba traadita internet.
Selleks helista Elioni klienditeeninduse telefonil 165
või saada sooviavaldus info@elion.ee.
Lisainfo www.elion.ee/traadita

Veel infot ka alljärgnevast artiklist, mille Elion on vallalehe jaoks teinud.


Elion pakub Urvaste vallas kvaliteetset traadita Internetti

Elion on paigaldanud Urvaste valda Urvaste külla mobiilioperaatori masti külge traadita Interneti tugijaama. Tugijaamast kuni 15 km raadiuses asuvates kodudes saab nüüd kasutada kiiret ja stabiilset WiMAX tehnoloogial põhinevat traadita Interneti püsiühendust.

Elioni poolt pakutava WiMAX traadita Interneti oluline eelis on püsivalt hea ühenduskiirus. Kui alternatiivsete traadita Interneti teenuste puhul langeb ühenduskiirus täiendavate klientide lisandumisel, siis Elioni poolt pakutavat teenust see ei mõjuta ning ühendus on alati sama kvaliteetne. Elioni traadita Interneti kiireim allalaadimiskiirus on kuni 1 Mbit/s ning see võimaldab hõlpsasti kõiki peamisi toiminguid Internetis.

Teenuse kasutamiseks on oluline, et tugijaama saateantenn oleks näha kohast, kuhu püsiühendus soovitakse luua, kuna kõikvõimalikud vaadet piiravad objektid ja pinnavormid takistavad ka raadiolainete levi. Enne teenusega liitumist viib Elion kliendi juures läbi levimõõtmise ning kui levi tugevus vastab nõuetele, paigaldatakse kliendi koju vastuvõtuseade.

Traadita interneti alla- ja üleslaadimiskiirused ning kuutasud on järgmised:

256/128 kbit/s - 295 kr

512/128 kbit/s - 395 kr

1 Mbit/s /256 kbit/s 495 kr

(liitumine 990 kr, seadet ei ole soovitatav välja osta, pigem maksta kuurenti 150 kr)

Jaan Ellen 25.06.1937 - 05.03.2008



Eile jättis pärast aastatepikkust haigust selle maailma maha meie armastatud kirjamees Jaan Ellen.
Ärasaatmine esmaspäeval 10. märtsil kell 15 Pärnamäe krematooriumist.
Pilt on tehtud kolme kuu eest Jaan Elleni kodus.

Urvaste seltsimajas

Kolmapäeval, kell 17.00 meisterdame kevadkaunistusi.
Kaasa vötta

* poolikuid vöi tühjaks puhutud munakoori
* sammalt
* pajuokste juppe (15-20cm)
* aluseks möni taldrik/kauss vöi savipott

Osavötumaks täiskasvanutele 15,- krooni (vajaminev lisamaterjal nagu nt traat, värvilised suled jne.), lastele tasuta.

Soovi korral lisainfo juhendajalt Veronika Kaseväljalt: 51 920 487.

Kolmapäev, 5. märts 2008

Söetööstusel otsustavad ajad

Nõiariigis toimus eile ( 4. märtsil) ümarlaud Kuldre söetööstuse ehk ka “surmavabriku” teemadel, nagu Kagu Mets OÜ omanik Andres Arike on kuulnud oma firmat rahvasuus nimetatavat.
Arike oli ka ümarlaua algataja ja inimeste kutsuja, lisaks temale olid kohal Kagu Metsa tootmisjuht Ester Tooding, vallavolikogu esimees Margus Klaar; Ain Kikas ja Kristjan Võrno vallavalitsusest ning Kalev Ottis, Ena Poltimäe ja Anu Holvandus Keskkonnateenistusest, Heldur Vosman ja Uno Minka Keskkonnainspektsioonist.
Põhiline otsus, milles selgusele jõuti – kahe kuu jooksul peaks Kagu Mets ekspertide abil valima kahe investeeringuvariandi vahel.
1) Uus tootmishoone, kõrgusega 14 meetrit, hind halvimal juhul 10 miljonit, loodetav suurusjärk siski 6 milj. Arike möönab, et Kagu Mets oleks praegu valmis investeerima 3 milj., ülejääk võiks tulla KIKi projektist. KIKil on õhusaaste vähendamiseks rahad ette nähtud küll. Arike avaldas Otepää kogemuse põhjal kartust, kas nii kõrgele hoonele ehitusluba antakse, aga kohalviibinud arvasid, et sellega probleeme ei tule. Tootmine toimuks kinniselt, hoones oleks hea ventilatsioon. Siiski pole päris sellise ehituse kogemust vähemalt Eestis kellelgi, nii ei ole sajaprotsendilist teadmist, kuidas asi toimima hakkab.
Keskkonnateenistuse Kalev Ottis ütles, et kui Kagu Mets on suuteline selle projekti läbi viima, poleks söetootmine üldse inimkahjulik tegevus.
2) Uued ahjud, mis maksaksid igaüks 4 miljonit, vaja oleks neid 3 tükki. Sellega oht, et PRIA võib tagasi küsida raha, mis praeguste ahjude tegemiseks antud. Nõutav viis aastat, mis vahendid peavad tootmises olema, pole veel päris täis. Samas üks ahi praegu amortisatsiooni tõttu seisab. Ahjude eluiga peaks Arikese sõnul olema 10 aastat.
Abivallavanem Võrno küsis selle peale – kas oleks majanduslikult otstarbekas teha aastakäibe (2007. aastal 13 milj.) suurune investeering – nagu selgus, andis firma tegevus eelmisel aastal hoopis miljonilise kahjumi.
Arike nendib, et firma omandamisel jäi riskide hindamine tagasihoidlikuks, aga nüüd on juba omajagu investeeeritud ja Prantsuse partneri huvi ka küllalt suur. Pärnu söetööstus elab pärast ahjudesse pandud 12 miljonit päris uhkelt.
Ehitustööd Kõlbi külas võiks reaalselt alata august-september. Kalev Ottis ütles, et asjade kordasaamisel ka saastetasud vähenevad 10-kordselt, see peaks suur motivatsioon olema. Praegu – küsimusele kui palju kaebusi on tulnud, vastas Minka keskkonnainspektsioonist esimese hooga: oi-oi-oi.
Möödunudsuvised saastefooni mõõtmised ei andnud tegelikult käegakatsustavid tulemusi. Mõõtmine tehakse, kui katlad töötavad täiskoormusel, must toss aga tekib just ülekütmisel või kui katlad on ülekoormatud, nentis Ottis.
Foonibuss oli kõige tuntuma söetööstuse all kannataja Lea Richteri maja juures, kuid seal ületas tahkete osakeste osakaal normi vaid hetketi ja pigem oli tegu suurte autode möödumisest tekkinud teetolmu kui tahmaga. Samas peab ka nentima, et labori tellimist peab väga pikalt ette planeerima ja tol nädalal lihtsalt ei olnud tuult, mis oleks puhunud söetootmise poolt Richteri maja suunas.
Igatahes oli kõigil selge, et ilma midagi ette võtmata tuleb tootmine seal lihtsal lõpetada. Mis tulemusteni jõutakse järgneva kahe kuu mõttetöö tulemusena, on kõigil võimalus kuulata ja ka ise sõna sekka öelda rahvakoosolekul 5. mail kell 17 Kuldre koolimajas. Ettepanekuid võib teha muidugi ka kohe praegu.

MARGUS KONNULA


Firma tutvustusest:
Aastas toodetakse 1500 tonni grillsütt, 400 tonni briketti,
Võlgasid firmal momendil 200 000 krooni
27 töötajat, neist 16 nn. kohalikud (Urvaste-Antsla piirkond)
neist 3 kõrgharidusega, 10 keskharidusega, ülejäänud vähem

Teisipäev, 4. märts 2008

Veel Vabariigi 90. aastapäevast


Vabariigi aastapäeva hommikul kell 10 käisid inimesed kirikuõpetaja Üllar Salumetsa juhatusel Urvaste kalmistul Vabadussõjas langenute haudadele küünlaid panemas. Tegelikult teati eelnevalt vaid ühte hauda, kuid ka vanemate inimeste jaoks üllatuslikult leiti vabadussõdalaste riste, millest polnud aimu mitte kellelgi kohalviibinutest. Ühesugused ristid, mõnedel, mis olid aastakümnete jooksul ilmselt rohkem võssa kasvanud, olid ka nimeplaadikesed küljes. Nt. Ado Tell, langenud 13. novembril 1919. Osad nimed on Üllar Salumetsa ja Juhan Kannimäe kinnitusel ka Antslas asuva Vabadussõja mälestussamba peal.
Vabadussõdalaste ristid on surnuaia vasakus tiivas, küllaltki lohus. Sinna võiks tulevikus tekkida ju ka kohalik vabadussammas, kuhu tähtpäevadel saaks käia kangelastele austust avaldamas.

*
22. veebruari hommikul toimus Kuldre Kooli aulas Vabariigi aastapäeva aktus, millest võtsid osa ka Lastepäevarühma „Sipsik” lapsed ja töötajad. Aktus algas Eesti Vabariigi hümni ja Kuldre Kooli laulu laulmisega. Direktori pööras oma kõnes tähelepanu Eestimaale kuuluvatele püsiväärtustele - keel, traditsioonid ja kultuur. Ja sellele, et kõige parem kink Eesti Vabariigile on inimene, kes oma asjadega hakkama saab, sest tegijate käes on Eestimaa tulevik. Seejärel lugesid lapsed luuletusi, esitasid laule-tantse.
Kui õpilased oma väljateenitud tubli töö eest saavad autasud kevadisel vastuvõtul, siis kooli tunnustamiskord näeb ette kooli töötajate autasustamist Vabariigi aastapäeva aktusel. Sel õppeaastal tunnustati koolipoolse tänukirjaga järgmiseid õpetajaid:
Lastepäevarühmast „Sipsik” Liia Prisko, Tiiu Veesaar ja Linda Kapp; põhikooli osas: Kairit Thealane, Tiiu Kungus, Aime Saar ja Margus Klaar. Võrumaa Haridus- ja kultuuriosakonna tänukirjad said Kristina Absalon, Tiina Ruusmaa, Maris Hanimägi ja Margus Klaar. Õpilastest sai hea õppeedukuse eest Võrumaa Haridus- ja Kultuuriosakonna tänukirja VIII klassi õpilane Eiko Roosimaa.
Iga sünnipäeva juurde kuulub ka tort ning pärast aktust jätkuski päev sünnipäevatordi söömisega.

Esmaspäev, 3. märts 2008

Küsimus Urvaste Valla Lehest

Kes seda postitust loeb, palun vastata ausalt kahele küsimusele.

1. Mida on Urvaste lehes liiga palju?
2. Mida on Urvaste lehes liiga vähe?

Uus abivallavanem Kristjan Võrno



25. veebruarist asus tööle uus abivallavanem Kristjan Võrno. Kes otsib seost tuntud telenäoga, siis sedapuhku palju mööda ei panegi – Kristjan ja Hannes on onupojad.
Kristjan on Sündinud Lääne-Virumaal Laekveres, Virumaal on ta olnud ka 2,5 aastat Vinni valla arendusnõunik ja õppinud Mõdrikul Lääne-Viru kutsekõrgkoolis ärijuhtimise valdkonnas, sai sealt rakendusliku keskerihariduse kätte. Kristjani ema töötab Vinni vallas Viru-Jaagupi osavallavanemana.
Kristjan on töötanud veel müügijuhina, turundusjuhina arvutiettevõttes, Eesti Avaliku Halduse Instituudis; tegelenud kinnisvaraga, ettevõtlusega konsultatsioonialal.
Tal on ka palju hobisid – kõik internetiga seonduv, mootorrattad, paintball, lumelaud, autosport (eriti jäärada), jalgrattasõit, matkamine, reisimine...
Kristjan Võrno ütleb, et talle meeldib, kui on oma hoov ja kui saad ringi liikudes inimestele tere öelda. Ka tsiklisõbrana tõmbavad teda Lõuna-Eesti käänulised teed. Seepärast tuligi Urvastesse konkursile osalema. Kristjan õpib TÜ Avatud Ülikoolis juurat II kursusel, kui see saab läbi, kavatseb ta mõistagi sel alal ka tegutsema hakata.
Kinnisvara kuhugi Urvaste ja Otepää vahele loodab ta siiski soetada.
Kristjani 7-aastane tütar elab ema juures Soomes. Praegu elab ta nädala sees sõbra pool Otepääl, muidu Tartus.
Esimese asjana Urvaste vallas tuli tegeleda reoveega. Lõpule viimist ootab KIKi projekt raua ja mangaani sisalduse vähendamiseks joogivees. Kindlasti on üks olulisemaid teeküsimus, kehv tal on vallateedele küllalt palju kahju teinud. Et meil on ka riigiteidki, tuleb ka riiklikkuse teehoiukavvagi oma sõna öelda. Parandada tuleb tänavavalgustust, suvel on ees kooli remont.
“Ühtegi probleemi ei ole võimalik ühe hoobiga ära lahendada, kõik on sellised pika vinnaga asjad,” nendib aprillis 27-aastaseks saav värske Urvaste valla töötaja.

Laupäev, 1. märts 2008

Urvaste võrkpallimeeskond siiski edasi ei saanud

Tänasel Elioni Rahvaliiga Lõuna regiooni turniiril Kuldre võimlas sai Urvaste meeskond kolmanda koha, viimases mängus võideti Võru EBI 2:1 (25:21, 25:23, 23:25). Kaks Võru meeskonda Viljandimaa omadele väga ohtlikuks ei saanud, parim geim oli 20:25 Urvastel Pärsti vastu. Esikohta otsustavas mängus võitis Pärsti Tarvastut 2:1, järgmisesse ringi said mõlemad.

Urvaste meeskonna koosseis
Andre Jaanimägi, Raul Rehe, Mati Antsi, Taavo Vaher, Tair Vaher, Tarmo Vaher, Margus Kodu, Viljo Jõela Gunnar Sarapuu, Erko Sibul