Teisipäev, 30. oktoober 2007

Esmaspäev, 29. oktoober 2007

ess-soo võru lehes

lugege ja kommenteerige

Timmo Mõts Võrumaa meister!

Siinkohal hea teada anda, et Vaabina poiss Timmo Mõts võitis sel nädalavahetusel teisel Võrumaa motokrossimeistrivõistluste etapil 500-kuubikulistel tsiklitel mõlemad sõidud ja teenis kahe etapi kokkuvõttes meistritiitli. Esimesel etapil Vaabinas tuli alla vanduda vaid Tanel Leokile, kes teisel etapil ei osalenud. Konkurents polnud sellest hoolimata kuigi väike - 25 osalejat.
Vaabina etapist kirjutasin nupukese ka Päevalehte, ja Võrumaa Teataja kirjutas sellest ka pisut.
Ka kokkuvõtte artikkel on Võru lehest leida

Reede, 26. oktoober 2007

Saame kokku Käsitöötares! Juba teisipäev 30. oktoober

Rõõm oleks näha vanu sõpru ja uusi uudistajaid, et koos plaani pidada selle üle, kuidas edasi minna ja mida huvitavat veel ette võtta. Tegelikult on juba mõned uued ideed olemas. Septembris käisime väikese grupiga Läänemaal Üdruma külas õppimas omapäraste, kaunite ehete (klaasist, sulatustehnikas) valmistamist. Materjalid on tellitud Ameerikast Norra käsitööliste kaudu. Esimene saadetis on kohal ning esimesed proovitöödki valmis. Puhta käsitööna valminud, kordumatu väljanägemisega ehte valmistamine tasub proovimist. TÕN-i raames toimus portselanile maalimise-alane koolitus, kus proua Mai Kolossova Pärnu Kunstide Majast õpetas roosi joonistamise tehnikat. See oli küll paras proovikivi, kuid pärastise harjutamise tulemusena on sündinud meie vaagnatele juba päris kenad roosid. Tundub, et mõni meist julgeb seda tehnikat teistele juba edasi õpetada. Koolitus toimus kahasse MTÜ Kodukant Sangaste rõõmsameelse ja toreda rahvaga. TÕN-i nädalal harjutasime ka plakatkirja Malle Kera juhendamisel. Selle tehnika selgeks saamine vajab rohkem aega ja harjutamist, mistõttu kordame kursust päris algusest peale ja pikemas variandis. Anname teada, et kõik huvilised saaksid osaleda. Hea uudis neile, kes on arvanud, et ei tule toime klaasi lõikamisega ja on loobunud seetõttu vitraazi valmistamisest: nüüd on meil olemas klaasilõikamismasin, mis teeb klaasitüki väljalõikamise lihtsaks. Ootan kõiki huvilisi TEISIPÄEVAL, 30. OKTOOBRIL, KELL 17.00 huvitavate ideedega, vaatame võimalused üle ja paneme plaanid paika.

EVI Uue-Antslas

Urvaste meierei mööbel


Urvaste meierei juures on koristustalgud sel sügisel juba kolmel nädalavahetusel toimunud.
Koristatud kiviprahti, avardatud vaadet võsa langetamise teel.
Aga küttepuude lõikamise käigus jäi saemees Jüri Roonile silma huvitav võimalus. Mõnedest pakkudest ja nottidest sai paari saelõike abiga kena pink või kogunisti seljatoega tool. Ilusa ilmaga päris mõnus seal peal istuda.

Neljapäev, 25. oktoober 2007

Indrek Zilensk Kassi külast künni MMil Leedus


Mart Porila fotod



Ja veel üks - Indrek Olustveres Eesti meistrivõistluste kuldmedaliga.


Teisipäev, 23. oktoober 2007

vald otsib abivallavanemat

URVASTE VALLAVALITSUS

otsib uuenevasse meeskonda abivallavanemat

Nõudmised kandidaadile

*kõrgharidus (soovituslik majandus- või avalik haldus)

*avaliku sektori töökogemus (soovituslik)

*projektide kirjutamise kogemus

*majandusalase tegevuse töökogemus (teede ehitus, vee- ja

kanalisatsioonitrasside remondi ja hoolduse korraldamine jne.)

Vallavalitsus pakub

*mitmekesist ja huvitavat tööd

*konkurentsivõimelist palka

*meeldivat töökeskkonda


Kirjalik avaldus koos CVga esitada 09.novembriks 2007.a.

Urvaste Vallavalitsusele aadressil

Kuldre küla, Urvaste vald, 66517 Võrumaa

või meilitsi: lembit@urvaste.werro.ee

Esmaspäev, 22. oktoober 2007

Ess-soo sai tagasilöögi

Urvaste vald algatas teatavasti Ess-soo kohaliku kaitse alla võtmise, toetudes ühiskondlike organisatsioonide ja ettevõtjate kirjalikule ettepanekule. Maa-ameti 4. oktoobri kiri Urvaste vallale nendib, et Ess-soo maapõues oleva turba on Eesti Maavarade Komisjon 2001. a tunnistanud aktiivseks tarbevaruks. Maa-amet rõhutab veel ka asjaolu, et Võrumaa Keskkonnateenistus jätkab kaevandusloa väljaandmise menetlust. Seega on Maa-ameti vastus Ess-soo kaitse alla võtmise suhtes kindlalt eitav.
Marjuliste sõnul oli Ess-soo jõhvikasaak tänavu harukordselt suur ning nii suuri marju ei ole nad seal varem näinud.

Antsla-Kanepi lähiajal asfalti ei saa

Antsla-Kanepi maantee teelõik Urvastest Kärgulani muutus hiljaaegu väga raskesti läbitavaks, inimeste kommentaar oli, et “augul pole enam kuhugi tekkida”. Kagu Teedevalitsuse juhataja Tõnis Pleksepp ütles, et kraavide puhastamise käigus sai tee ikka vigastada ja kui ka vihm kohe peale tuli, läkski asi hukka.
Pleksepp lubas teed ise vaatama tulla, sest “ega see siis maailma lõpus ei ole.” Aga uskus, et töömehed teevad ilma tema kohalolekutagi asja korda. Vallalehe trükkimineku ajal oligi tee juba parem.
Urvaste valla poolt on tulnud küll teedevalitsusse taotlus Antsla-Kanepi lõigu asfalteerimiseks, aga praegu on teehoiukava tehtud 2011. aastani ja seal nimekirjas Antsla-Kanepi teed ei ole. Kui aktsiisi laekub kõvasti, võib plaane korrigeerida, ütles Pleksepp, aga nentis ka, et praegused prognoosid seda eriti ei luba.
Hirmu, et neljarealise Tallinn-Tartu maantee ehitus võib hakata neelama väiksemate teede rahasid, peab Tõnis Pleksepp möödunud nähtuseks.
Vallavanem Lembit Lutsu sõnul on Kanepi tee praeguseks kirjas maakonna kolme tähtsaima korrastamist vajava tee hulgas.

Pokumaa asjus üht-teist selgusetut

Vallavanem Lembit Luts käis koos Põlva- ja Võrumaa ning Kanepi valla esindajatega möödunud nädalal kohtumas kultuuriministri ja regionaalministri esindajatega.
Kõne all oli Pokumaa iga-aastaste tegevuskulude rahastamine. Lutsu sõnul oleks vaja vähemalt miljon krooni aastas, sinna sisse kuuluks nelja töötaja palk. Esialgu pole veel päris selge seegi, mis ministeeriumi alla peaks Pokumaa kuuluma. Praegu ollakse siseministeeriumi rea peal, aga sobiks paremini ikka kultuuriministeeriumi alla.

Söetööstuse saastetase nagu korras

12.-19. juulini teostati Keskkonnainspektsiooni tellimusel välisõhu saastetaseme mõõtmisi. Kasutati liikuvat õhulaborit.
Kolmel päeval ületas peentolm ööpäeva keskmist piirväärtust, ülejäänud saasteainete osas piirväärtuste ületamist ei registreeritud. Samas – tõdetakse ka lõpphinnangus – puhusid mõõteperioodil valdavalt edelatuuled, viies saasteaineid pigem liikuvast õhulaborist eemale, idatuulte puhul oleks saastetasemed oleks olnud märgatavalt kõrgemad. Paraku pidi arvestama ka sellega, et õhulabor saaks kasutada elektrit.
Asjad ei ole ikka päris korras, menetlus jätkub, tõdes ka Keskkonnainspektsiooni Võru osakonna juhataja kt Lea Visnap. Ahjud ei töötanud mõõtmise ajal täiskoormusega. Kindlasti teeb KKI ettekirjutusi, vajadusel ka trahvi. “Kas ettevõte investeerib vanade seadmete kordategemisse või uute ostmisesse, aga päris sellisel kujul ettevõte jätkata ei saa,” on Visnap kindel.

Vaabina esimene motokross

Vaabina krossirajal toimus 20. oktoobril esimene ametlik krossivõistlus – Võrumaa meistrivõistluste etapp, aga Läti, Soome ja Vene krossisõitjad tegid asja lausa rahvusvaheliseks
Neljast masinaklassist kõige suuremal – 500-kuubikulistel tsiklitel , kus ka kõige rohkem osalejaid (21) sai Tanel Leoki järel teise koha Vaabina oma poiss Timmo Mõts. Timmo, selle aasta Eesti kaheksas mees, ongi “peasüüdlane”, et perekond Mõts viie aasta eest krossirada looma hakkas. Eriti tõsist tööd on pereisa Arveti sõnul just viimased kolm aastat tehtud.
Siiamaani on aja jooksul 1,9 km pikkuseks kasvanud rada olnud treeningute jaoks. Võru meistrite kross tuli ootamatult, mõnepäevase etteteatamisega, sest Matsi rada oli alt ära hüpanud. Aga kohalolnud vaatlejad avaldasid arvamust, et tuleval aastal pole võimatu ka üle-eestiline kross.
Võrumaa meistrivõistluste teine ja otsustav etapp toimub laupäeval Haanjas.

Kaks lookest ühest ekskursioonist



Loomapargis
Esimese, teise ja kolmanda klassi õpilased käisid ekskursioonil Mõniste loomapargis. Ilmataat oli natukene pahur, puistas vihma krae vahele. Loomapargis nägime metssigu, ilveseid, väikseid oravaid, miilusid, faasaneid. Metssead olid suures aias, neid oli kokku 70. Eriti armsad olid musta ja pruuni värvi põrsad. Ilvesed jooksid puude vahel ringi. Üks oli isegi puu otsas. Mulle meeldisid kõige rohkem pisikesed oravad. Oravad närisid käbisid. Kõige suuremad loomad olid karu, miilud. Lindudest nägime faasaneid. Nad olid väga ilusad ja värvilised.
Meile meeldis see ekskursioon väga.
MAILIS MALLEUS Kuldre Kool II klass

Taluloomaaed
Käisime 5. oktoobril algklassidega Mõnistes taluloomaaias. Seal oli 70 metssiga. Oravaid oli kaks ja oli ka neli ilvest. Üks tuli väga lähedale, teised olid kaugel. Seal olid ka miilud. Üks kass ja neli koera jalutasid niisama ringi. Metssigadel oli sügav roheline mudalomp. Kõik kes tahtsid said neile tammetõrusid visata. Peremees kutsus neid enda juurde, mõned tulid ka. Karu nimi oli Mõmsik. Mõmsik oli 8 kuud vana ja mega armas.
ANETT KUULMETS Kuldre Kool II klass

TÕN tuli koju kätte


Täiskasvanud Õppija Nädal (TÕN) jõudis tänavu esimest korda ka päris pisikestesse küladesse. Võrumaal peatus TÕNi buss Tsoorus, Osulas, Tsolgos ja Urvastes. Bussis oli ohtrasti infomaterjale koolituste kohta ning Andrase projektijuht Marika Lunden tutvustas kasulikke internetisaite. Lunden tundis huvi, millistest koolitustest ollakse külades huvitatud. Urvastelased mainisid peamiselt inglise keelt ja tunnistasid, et koolitusel saaks käia ainult siis, kui see toimub kodu lähedal.
Pärast seda jätkus töö siseruumides. TÕNi Võrumaa koordinaatori Merike Ojasooga oli kaasas Merike Kalda Võrumaa Tööinspektsioonist, kes ärgitas nii töötajaid kui tööandjaid töövaidluse puhul inspektsiooni poole pöörduma. Nõu ja abi õigluse jaluleseadmiseks saab sealt tasuta. Õpibussi tiim pakkus ka kohvi, küpsiseid ja TÕNi komme.
Edasi jätkus töö kohalike eestvedamisel. Erna Tolmov juhendas portselanimaalijaid ja Tiiu Jõgiste pärlitöö tegijaid. Urvaste raamatukogus oli väljas Kuldre Käsitöötare portselaninäitus. Nii said algajadki aimu, kuhu hobikorras maalimisega välja võib jõuda.

AIRI HALLIK-KONNULA

tants ümber aurukatla

Elu 22. oktoober 1927
Restu-Antsla piimaühisuse
erakorralisel pääkoosolekul, 25. oktoobril tuleb arutusele piimaühisuse uue maja ehitamiseks riikliku laenu tegemise asi. Teatavasti on otsustatud kohaliku ühisuse poolt uue maja ehitamine jaatavalt. Pääkoosolek peaks aga ka mõne otsuse tegema uue aurukatla kuhugi varjualla panemise üle, sest juhatus seda senini teinud pole, kuigi aurukatel roostetab lageda taeva all juba läinud talvest saadik katmatult. Kui ta sääl seni jumalat palvetab katmata pääga, kuni uus maja valmis saab – siis ehk on see uus katel küllalt vana – uude majja.
Omega

Reede, 19. oktoober 2007

sangaste lõikusepäev

Sangastes lõikuspäeva laadal oli meie vallarahva osavõtt küllaltki tuntav. Päeva lavastas Zoja Mellov. Kõrvuti seisid Sangaste lossi õue peal seltsing Roheline Urvaste oma uue telgiga, pakkudes sooja pannkooki ja kohvi ning õllemeister Enno Hernits enda erinevates vanustes kaljadega.
Kultuurilist osa aitasid sisustada Urvaste Segaste ja Tamme tütrikute tantsurühmad.
Sangaste Lõikuspüha korraldajad tänavad kõiki, kes päeva õnnestumisele kaasa aitasid - kes pannkooke müües, kes tantsu lüües! Sangaste vald loodab, et naabritega koostöö ja head suhted jätkuvad ka edaspidi.

Pildil Zoja Mellov, Airi Hallik-Konnula ja Margus Konnula Rohelisest Urvastest ning üks päevajuhte Agu Trolla Võru Teatriateljeest

Kus vast vanasti oli Urvaste mailt uudiseid!

Võru Teataja 20. oktoober 1927 - 3 uudist!

Uue=Antsla nais=kodukaitse
Pühapäeval, 16. okt oli Uue-Antsla Kaitseliidu raiooni pääliku Glokmani kokku kutsutud “Kuldre” algkooli ruumidesse naiskaitseliidu-kodukaitse naisühingu jaosk asutamise koosolek, kus jaoskonna asutamise vajadusest ja tähtsusest andsid seletusi malevk. päälik A. Melts ja hra. A. Põder.
Valiti ajutine juhatus – prl. Kõra, Taal, Solmann, Ruuder ja Lukering. Lähemas tulevikus otsustati suurem koosolek pidada, kus juba põhikirja kohased valimised toimetada ja tegevuskava kokkuseada tahetakse.
Juba esimeselt koosolekult oli näha, et kaitseliidu-kodukaitse naisühingust asja saab.


Vaabina toidab vaeseid seadusevastaselt
Viljanõudmine kodanikkudelt seisma pandud
Vaabina valla volikogu oli läinud aastal otsustanud valla vaestele toetust määrata osaliselt natuuras ja nimelt otri ja rukkeid, mis otsustati kokku võtta maa ja metsa puhtakasu rubla pealt üks nael otri ja üks nael rukkeid.
Vallavalitsus asus volikogu otsusel vilja sissenõudmisele. Volikogu oli võimaluse jätnud maksukohustuslistele viljanormi tasuda ka rahas turuhindade järele.
Vallavalitsus määras rukki puuda hinnaks nelisada ja odra puuda hinnaks kolmsada kakskümmend marka. Nõutava normivilja kokku tulemine oli aga õige visa, olgugi, et tasumiseks oli määratud küllalt pikk tähtpäev.
Nüüd on aga norminõudmisele tulnud uus pööre. Siseministeerium on leidnud sarnase norminõudmise mitteseadusliku olevat ja vilja sissenõudmise seisma pannud.
Mis seletab Vaabina vallavalitsus ise selle asja kohta.
Oma otsust põhjendab vallavolikogu endise veneaegse korraga, kus oli nähtud ette võimalus vallavaeseid toita maapidajatelt vabatahtlikult kokku toodud viljaga. Käesoleval juhusel on ka nemad vaestele abi annud väljaspool eelarvet ja tasuta, et sellega hoida eelarve suurenemisest ja maksude kõrgendamisest. Pealegi on vallavolikogu seletuse järele maapidajad ise nõus olnud vaestele natuuras abi andma tasuta.
Olgu, kuidas on, aga ka vene ajal peeti vallavaeseid ülal eelarve korras võetud kohuslikkude maksudega, aga mitte maapidajatelt tasuta võetud viljaga.
Kuuldavasti on ka maavalitsus selle imeliku vaestetoitmise korra kohta Vaabina vallavalitsuselt seletust nõudnud ja maksudekogumise seisma pannud.


Vaabina viina vastu
Õllelao avamise vastu protesteeritakse valjult.
Vallavalitsused ei saa keelata õllekeldrite ja tagavaraladude avamist. Pudelite viisi müügis kaupluste juures aga peitub veel suurem hädaoht, kui avalikus müügikohas, sest maal asuvad ametivõimud kaugel. Ladude juures aga on salamüük ja kurikalduvustega isikute kokkusaamine väga kerge.
Ka Vaabinasse on väikekauplusepidaja K. Kuusik omale õllekeldri avamiseks luba soetanud. Seal on aga juba varemini märgatud joomist ja kogunemist kaardimänguks, mispärast Vaabina vallavolikogu otsustas kõige valjumalt protesteerida Kuusikule õlleloa luba andmise vastu.
Aktsiisivalitsusele avaldatakse palve, et Vaabinasse üldse mingisuguseid alkoholiga kauplemise lubasid ei annaks.

Kolmapäev, 17. oktoober 2007

Kuldre Kooli uudiseid




Õpetajatepäev Kuldre Koolis

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb ilmselt alustada sellest, kuidas juba esimese koolipäeva klassijuhataja tunnis huvitas 9. klassi õpilasi vaid üks teema – õpetajatepäeva korraldamine. Kogu september mööduski selle tähe all. Ja siis ta tuli, see 4. oktoober.
Juba nädala alguses olid üles riputatud stendid, millel laste mõttekillud õpetajaametist ja fotod meie pedagoogidest koos õpilaste koostatud iseloomustustega. Aga huvitavamad kui fotod on ju originaalid ise. Kuna eelnevalt olid korraldajad palunud õpetajatelt väikest stiilimuutust (naised maskeeruvad meesteks ja vastupidi), siis võis sel päeval meie majas kohata igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Ei olnud meie hakkajad meesõpetajad pidanud paljuks panna näkku meiki ja selga miniseelikuid. Samuti liikus ringi palju naissoost koolipoisse, kes tegid pättusi igal võimalikul juhul.
Õpetajate jaoks algas päev teisiti kui tavaliselt. Selle asemel, et tundi kiirustada, valmis koostööna suur pidulaud ja järgmised paar tundi nauditigi lihtsalt head seltskonda. Neljanda tunni ajal aga viidi ka õpetajad klassiruumi ja algas terviseõpetuse tund, teemaks inimese kehaosad ja turvaline seksuaalelu. Tutvuti õppevahenditega ja tehti ka praktilisi ülesandeid. Aga noortel õpetajatel ei õnnestunud klassi kuidagi kontrolli all hoida. Lendasid kirjakesed ja lennukid, mängiti mobiilidega ja aeti juttu. Ehk siis oli kõik nagu tavaliselt tunni ajal. Nii võiski märgata noorpedagoogide nägudel tohutut kergendust, kui võis kogu pundi sööklasse kamandada.
Õpsideks olid sel päeval 9. klassi õpilased. Tundide vahel kogunesid nad endi kujundatud õpetajate tuppa, mis asus logopeedi ruumis. Seal olid nii diivanid kui ka kohvilaud. Tunti end lihtsalt hästi ja vahetati kogemusi. Ühesõnaga – nagu tavaliselt õpetajad teevad.
Keskpäeval algas kooli aulas aktus. Alustuseks joondusid õpetajad lavale ja reastusid nii jalanumbri kui ka kohvitassi suuruse järgi. Moodustati ka inimpüramiid (selleks valmistutaksegi juuresoleval pildil) ning alles siis lubati lavalt lahkuda. Järgnes kontsert, kus astusid üles üllatuskülalised valgete kinnaste, jalutuskeppide ja kikilipsudega ehk siis härrasmehed ansamblist Hauka Vägevad. Kõne pidas Urvaste vallavanem. Lõpetuseks kingiti kõigile õpetajatele lilleõis koos tänukirjaga väga heaks õpetajaks olemise eest.
Seejärel siirdus kogu koolirahvas võimlasse, kus ees ootas päeva viimane sündmus – korvpallimatš õpilased versus õpetajad. Kaks aastat tagasi toimunud loomade jalgpallis oldi lepitud viigiga, eelmisel aastal aga kaotasid õpetajad napilt võrkpallis. Seekord lõppes mäng tulemusega 49:29 õpetajate kasuks. Oma osa oli õpetajate võidul ka väga valjuhäälsel fännklubil, kes tagusid trumme ja lehvitasid plakatitega, millelt võis näiteks lugeda, et “Õpetaja pole tropp, ta on meie koolis popp!”. Õpilaste võistkonnal aga olid kaasas kenad tantsutüdrukud, kes vaheaegadel oma etteasteid tegid ja muidu lihtsalt kaasa elasid.
Kokkuvõttes oli meil kõigil üks igati tore ja vahva päev. Nalja sai palju ja kuigi rollid olid täiesti sassis, toimis kool täielikult. Kuid kogu selle õnnestunud ürituse eest tuleb tänada nii õpetajaid, kes ei kohku milleski kaasa löömast, kui ka meie lõpuklassi õpilasi, kelle ühtekuuluvus ja organiseerimisvõime avalduvad kõige paremini just nimelt niisuguste klassiväliste ürituste korraldamises. Samuti oli tubli kogu ülejäänud koolipere, kes suutis austada ja aktsepteerida noort õpetajat nii, nagu ta austab tavaliselt meid, tavalist õpetajat.

9. klassi juhataja
KAIRIT THEALANE



Veel Kuldre Koolist
19.-20. septembril oli koolis sügisandide näitus. Osavõtjaid oli kenasti ja lapsed tõid väga uhkeid töid.
Kõige etem töö oli Simone Kolgal. Kõige suurem eksponaat Auli Laatsil, Kõige väiksem aga Taigri-Ly Kirsil.
Kõige huvitavamad, eksootilisemad, nunnumad, vahvamad, ilusamad, leidlikumad ja põnevamaid tööd olid:
Eerik Laanarul, Hannes Varikul, Oliver Liibertil, Piibe-Eliise Varikul, Renate Ermelil, Rosita Lillmal, Kaspar Punningul, Carl-Robert Mõtsal, Kiur Tedrel, Kersti Lõhmusel, Maris Abelil, Anett Kuulmetsal, Kristjan Märtsonil, Hanna-Annika Kuulmetsal, Enri Tääril, Virko Marinitševil, Birjo Priskol, Merje Randojal, Aile Noolel, Diana Andritskajal.
Tublid osalejad olid veel:
Annabel Täär, Kristi Umbleja, Kadi Pütsepp Liisi Kangro, Sander Veskus, Kaili Teder, Lilian Oja, Villu Viiksaar , Jaanika Marinitševa, Mailis Malleus, Sälly Hellamaa, Sandra Raudsepp, Johanna Ringinen, Liis Uibopuu, Regina Ermel, Martin Püvi ja meie kooli õde Raili Lusti
*
8-12 oktoobril oli leivanädal,
9.oktoobril külastas kooli Ayre pagar. Mariina Kõller tutvustas toodangut ja selle valmistamist. Mariinal oli kaasa toodud ka väga maitsev kodus küpsetatud leib.
10. oktoobril tegin lastele viktoriini, teemaks leib meie laual.
Vanematest õpilastest sai viktoriinis kõige rohkem punkte 7. klass ja noorematest 4. klass.
11-12 oktoobril tõid lapsed joonistusi ja luuletusi, mis said seinale kõigile vaatamiseks pandud.

Huvijuht
TIINA LIIBERT

Teisipäev, 16. oktoober 2007

lavkad hakkavad kaduma

See nüüd just hea uudis ei ole

Esmaspäev, 15. oktoober 2007

Nõiariigi nõgesesupp Lõuna-Eesti maitsvaim

25. augustil toimunud Lüübnitsa sibula-, kala- ja käsitöölaadal võistles Lõuna- Eesti parima supi tiitlile kuus Võru-, Valga- ja Põlvamaalt pärit turismitalu. Kuuest üsna eripalgelisest supist valis žürii, kelleks olid lihtsad laadakülalised, parimaks Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi nõgesesupp. Auhinnaks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tunnistus ja 10-liitrine supitermos. Supivõistluse teised osavõtjad said koja tänukirja ja 5-liitrise supipoti.
Suppi pakkus laadal retsepti looja ise - Nõiariigi peakokk Anti Värton. Nõgesesupp on olnud Nõiariigi menüüs algusest peale. Pakutakse kevadest sügiseni, kui on võimalik nõgeseid korjata. Kogu aeg peab niitma, et värskeid võrseid saada. Õitsema läinud nõgesed enam ei kõlba.
Nõgesesuppi pakutakse Nõiariigis lõunasöögiks, seda tuleb valmistada mitu korda nädalas. Ka talvel võib enam-vähem sarnast suppi saada, ainult ilma nõgesteta.
Üks uuemaid nimetusi Nõiariigi menüüs on sibulapirukas – kodune pirukas, milles ohtralt sibulat ja küüslauku. Aga sibula maitset sama hästi kui ei ole tunda, lubab peakokk. Praegu nuputab Anti Värton, mida saaks kõrvitsast teha – kooki näiteks… või suppi… või teab mida veel.

MARGUS KONNULA

Nõiariigi nõgesesupi valmistamine (aega kulub 45-50 min):
Põldoad koos kaunadega eraldi keeta, tükeldatud porru ja porgandid pannil võiga hautada. Suitsuribi panna keema koos kartulikuubikutega. Kui kartul on poolpehme, lisada lillkapsaõisikud, põldoad ja porru-porgand. Viimasena lisada supisse kuuma veega ülevalatud nõgeselehed. Supp maitsestada soola ja pipraga, serveerimiseks kasutada hakitud maitserohelist ja keedetud vutimunalõike.



Lugege ka SL Õhtulehe jutukest samal teemal
Fotod: Aldo Luud/SL Õhtuleht

meie vald boccias esindatud




Elve Kroonmäe Toku külast on Võrumaa Invaühingu võistkonnaga Tamula sel aastal kaasa teinud mitmetel boccia-turniiridel. Boccia on sisuliselt nagu petank - visatakse nn märkpall platsile ja siis peab sellele mängupallid lähemale viskama kui konkurendid.
Erinevus petankiga on näiteks pallide materjalis – need on puust või nahast. Kuigi Elve hinnangul on nn õuepallid puu kohta liiga rasked.
Ka on reeglid paindlikumad – vaegnägijad võivad kasutada assistendi abi, palli võib visata nii oma jalgade pealt kui ratastoolist. Kellel käed nõrgad võib palli heitmiseks renni kasutada. Aga kuigi boccia-turniirid toimuvad invasportlastele, on see Elve meelest ka täiesti tervetele sobiv mäng.
Tamula (koosseisus veel Valev Vaikmets ja Milvi Laur) oli edukaim võistlus maikuus Ööbikuorus peetud karikavõistlustel, kus saadi Narva ja Tartu järel 3. koht. Võideti näiteks ka Raplat, mis Elve Kroonmäe sõnul Tartu kõrval üks Eesti tugevamaid võistkondi.
Elve kavatseb edaspidi kõigil boccia-võistlustel (ka individuaalsetel) osaleda. “Ma ei tea, mis peaks juhtuma, et minemata jääks,” ütleb ta.

Pühapäev, 14. oktoober 2007

Vaabina oli raadio eest võlgu!

Elu 15. oktoober 1927
Elu=olu Vaabinas
Kes eelmistel sügistel juhtus Vaabinast läbi sõitma, võis näha koristamata põldusid veel lume vaiba all, kuid tänavu on soodsate ilmade tõttu vilja peksminegi lõpule jõudmas. Samuti vaatavad ka kartuliväljad enam-vähem koristatult külma rahuga talve tulekule vastu.
Seltse ja ühisusi pole Vaabinas mitte vähe: 5 viljapeksuühisust, piimaühisus, karja-kontrollühisus ühes turba osakonnaga, (vastsündinud) naisselts, rahvaraamatukoguselts jne. Piimaühisus, mis läinud aastal uued ajakohased riistad muretses, töötab kaunis hääde tagajärgedega; 2. skp. peeti erakorralist üldkoosolekut, mis kärarikas oli nagu viimasel ajal harilikult. Otsustati piimavabriku hoone (endine mõisa viinavabrik) ära osta, Utsali koorejaama meier, kes vähe koort (vast kohvi pääle) oli võtnud, ametist lahti teha ja üks liige, kes kogu suve kestel pole ühisusele piima toonud, ühisusest välja heita. Karja-kontrollühisus kiratseb väikese liigete arvuga, sest siinsed põllupidajad arvavad, et “küll ma ise tean, mis mu lehm tahab ja mis tiä mulle and”.
Kohalik rahvaraamatukogu selts parandab haavu, mis läinud-aastane remonteerimine kassale löönud. Suuremaks võlaks on raadio (“põrgumasina”) võlg. Pidusid toimitakse tihti. Nii oli pühapäeval, 9. skp pidu-õhtu kohalikus seltsimajas. Kavas oli: segakoori laulud, rahvatantsud ja näidend: “apteekri pulmaöö”. Ettekanded lavastati rahuldavalt, kuid tantsuks mängiv keelpillide orkester tekitas nurinat: vaheajad venisid pikaks, mängijad kadusid, ja kui nad kohale saadi, siis ei jõutud ära oodata, mil said mänguriistad häälde jne. Ka laginal naer publiku pääle ja sõnelemised mõnede pidulistega näitelavalt ei olnud kuigivõrd ilusad.

Urvaste valla külavaheteed - 80 aastat tagasi liiga palju!

15. oktoober 1927
Urvaste valla külavaheteed
Kas jõuab vald neid sarnase arvu juures korras hoida?!
Urvaste valla külavaheteed on vallavalitsuse poolt ära mõõdetud ja maapidajatele korrashoidmiseks kätte antud. Käesoleval korral pidid nimetatud teed 8.-10. oktoobr. s.a. parandatud olema. Kui aga vaatame Urvaste valla piirides asuvaid külavaheteesid, siis näeme, et neid teekesi siin arvamata palju leiab. Mõne talu maadest käib läbi isegi kuni kümme teed, mis üksteist risti-rästi põimivad.
Nende järele sarnase arvu juures küll mitte mingisugust põhjendatud vajadust ei ole.
Teekeste tekkimiselugu on igale tuttav. Urvaste elanikud on oma liikumistel “õigeid” teekesi ajajooksul liiga ohtralt moodustanud.
Et vallavalitsus aga ümmarguselt 80 protsenti nimetatud külavaheteedest sundusliku korrashoimise alla üles on võtnud, siis ei ole ju ime, kui Urvaste valla talupidajad – mõni isegi kuni terve kilomeeter halba külavaheteed korras peab hoidma.
Tekib küsimus: kas jõuame seda ja kas on seda tarvis jõuda? – Ei, vist küll mitte.
Kuna Urvaste vallanõukogu ja valitsus veel rahva jaoks on, oleks see meie asutus küll rohkem kaaluvamalt külavahe teede üles võtmisel talitama pidanud.
Kas ei oleks otstarbekohasem olnud, kui nimetatud külavahe teedest ainult need oleks sundusliku korrashoidmise alla saanud võetud, mida suurem hulk talusid alaliselt kasutavad.
Kui jätta nimetamata Koigu-Truuta külavaheteid, siis näeme, et Urvaste vallas oleks sundusliku korrashoidmise alla tarvis võtta olnud ainult järgmised:
1) Kema, Mäe – Ala-Kerge, Tammelauri tee vallamaja juurde; 2) Söödi, Horma-Jaanimäe kuni vallamajani, missugust teed tarvitatakse väga palju, nimelt Vaabina suurele teele välja sõitmiseks ja ümber pöördult; 3) Rebase asunduse tee kuni vallamajani; 4) Rautskase, Rooni, Kõrva ja Aade talude krundist läbi minev tee, mida väga paljud inimesed kasutavad ja; 5) lühike teejupikene üle Haavandu talu krundi Visula peale suurteele.
Eelmise külavaheteede arvu juures oleks nende korrashoidmine täielikult kõigile elanikkudele vastuvõetav ja liikumine kõigiti hõlbus, kuna väiksem arv teid seejuures palju paremini korras saaksid hoitud.
Praegune Urvaste valla külavaheteede kava ja seadmise kord on aga äärmuseni lai ja kodanikkudele koormav, ilma et see tegelikult tarvilik oleks. Sellega saa kohalikkude inimeste nurin põhjendatud.
Loodame, et vallavalitsus asja rohkem läbi kaalub ja kui mitte varem, siis eeltuleval kevadel külavaheteed otstarbekohaselt jaotab.

Laupäev, 13. oktoober 2007

Uue-Antsla oma muredega

Võru Teataja 13. oktoober 1927
Talupidajaid ähvardab karja hävinemine, rahvaharidusselts töötab edukalt, ka kooliolud on head.

Vili on põllupidajatel koristatud ja ollakse peksuga lõpul. Saak väike. Siiski on juhuseid, et mõned tänavu vilja rohkem on saanud kui möödunud aastatel. Ka põhku on saadud liiga vähe, millepärast talupidajad mures on, kuidas kariloomi üleval pidada. Karja hävitamine ehk aitaks hädast, kuid loomad ei maksa praegusel ajal midagi. Üldse on põllupidajate väljavaated kurvad, sest puuduvad igasugused võimalused seisukorra parandamiseks.
Seltsielu edenb Uue-Antslas jõudsasti. Kõik valla intelligents on koondunud kohaliku haridusseltsi ümber ja töötatakse väsimata. Korraldatakse tihti pidusid, milles näitetegelased suudavad rahvale pakkuda rohkem kui teised ümbruskonna seltsid ja sellepärast ka rahva suur osavõtt pidudest aitabki seltsi majanduslikku külge järk-järgult kindlustada. Saadud sissetulekutest on selts omale muretsenud vastava mööbli ja muud tarbed näitelava sisseseadeks. S.a septembri kuul lasti teha uued dekoratsioonid Tartust kohale kutsutud kunstnikkudel, missugune töö seltsil oma 70.000 mrk maksma läks. Sellega on praegu seltsil siin ümbruskonnas ja üle Võrumaa parimad näitelava tarbed olemas. Näitetrupil on praegu õppimisel ja lavastatakse kohalikus rahvamajas 30. oktoobril s.a kuulus draama “Kaotatud õigused”, kus publikumil võimalus avaneb näha ilusat näidendit ja uusi dekoratsioone.Kooli olud on siin paremas korras. Kuldre Algkool, mis ainukene vallas, hakkas töötama 3. okt s. a. alates 6-klassikomplektiga. Kuuendaks õpetajaks määrati koolivalitsuse poolt hra Richard Melts. Agara koolijuhi hra Taali hoolitsemisel on koolile selle ülevalpidaja – valla summadest muretsetud kõik tarvilised õppevahendid, mispärast töötamine õpetajatel, seda enam, et ruumid maitserikkalt värvitud ja põrandad õlitatud, rahuloldav on.

Kolmapäev, 10. oktoober 2007

Meie mees tähtsa koha peal


Väga suure juhuse läbi sain täna teada sellise loo. Vana küll, aga ehk veel keegi peale minu ei teadnud.
Foto: Joosep Aader/Võrumaa Teataja

Teisipäev, 9. oktoober 2007

Suitsuandur on eluliselt tähtis abimees


Tuleõnnetus võib tabada igaüht. Kahjuks kipuvad meil aga ununema esmased tuleohutusnõuded ning sageli saadab inimesi usk, et minuga ju tuleõnnetust ei juhtu.

2007. aastal on Lõuna-Eesti kuues maakonnas Jõgevamaal, Põlvamaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal tulekahjus hukkunud 29 inimest, kõik neist kodudes. Kas pole mitte kurb statistika?! Tegelikult saab iga inimene ise oma kodu tuleohutumaks muuta ja üks lihtne abivahend selleks on suitsuandur.

Päästeameti korraldatud kampaania „Kodu tuleohutuks” raames viidi kevadel läbi uuring, et selgitada elanike tuleohutusalast teadlikkust. Tulemuseks saime, et Eesti elanikud ei pea tulekahju puhkemist oma eluruumides eriti tõenäoliseks ja et suitsuandur on hinnanguliselt vaid 16% kodudest. Ligikaudu kolmandikus nendest peredest, kus suitsuandur puudub, ei peetagi seda vajalikuks. Inimesed põhjendavad suitsuanduri puudumist või selle mittevajalikkust erinevalt, kuid peamiselt toodi välja, et eluruumis pole küttekollet ega suitsetajaid. Kuid küttekolded ja suitsetamine pole sugugi ainsad tulekahju põhjustajad; järelevalveta jäetud põlev küünal või katkised elektrijuhtmed ja elektriseadmed on samasugused ohuallikad. Seega võib öelda, et 84% Eestimaa peredes, kus puudub suitsuandur on oht kaotada oma vara, veelgi hullem – enese või oma lähedaste elu.

Alles hiljuti toimus Valgamaal Puka alevikus korteripõleng, mis lõppes tänu suitsuanduri hoiatavale signaalile õnnelikult. Tulekahjust teatas majaelanik, kes oli ärganud naaberkorteris tööle hakanud suitsuanduri signaali peale. Tänu õigeaegsele teate saamisele ning kiirele reageerimisele jõudsid päästjad tule leviku piirata ning inimesed kannatada ei saanud.

Head meelt teeb asjaolu, et üldsuse teavitamist suitsuanduri vajalikkusest peab oluliseks suurem osa inimestest. Tulemus näitab vähemalt seda, et inimeste teadlikkus tuleohutuse tõstmise võimalustest kasvab.

Inimestele, kellel juba on kodus suitsuandur, tuletame meelde, et anduri patareisid tuleb kontrollida kord nädalas. Suitsuandurit regulaarselt hooldades teeb väike elupäästja õnnetuse korral oma töö ning päästab teie elu ja vara. Lisainfot suitsuanduri, selle paigaldamise ja hooldamise kohta leiate interneti leheküljelt http://www.kodutuleohutuks.ee/.

Suitsuandur muutub elamutes kohustuslikuks 2009. aasta 1. juulist. Lõuna-Eesti Päästekeskus on koostöös kohalike omavalitsustega Lõuna-Eesti kuues maakonnas kodudesse paigaldanud ligikaudu 1000 suitsuandurit. Kõik soovijad on saanud ka tuleohutusalaseid nõuandeid.

Väga riskantne on ootama jääda, millal kell kukub ja suitsuandur kohustuslikuks muutub – hooli oma lähedaste elust, paigalda suitsuandur ja maga rahulikult juba täna öösel.

Erki Remmelkoor
Lõuna-Eesti Päästekeskus
Ennetustöö büroo juhataja

Kroonitud pead murdsid päid


Kroonitud pead murdsid päid

Külasid tuleb rohkem kaasata valla juhtimisse. Igaüks peab oma kodukandi ettevõtjale reklaami tegema, aga ka ettevõtja peab austusega suhtuma oma koduküla klienti.
Neid ja paljusid teisi asju sõnastati kahepäevasel Haanjas toimunud Urvaste valla koostööseminaril, kus kokku said kolm sektorit – kogukond, keda esindasid külaliidrid, omavalitsustöötajad ehk siis vallavalitsus ja volikogu ning ettevõtjad. inimese. Kokku üle 20 Seminari korraldamist rahastas Euroopa Liidu Leader-programm ja toetas Urvaste vald. Osalejatele oli seminar tasuta.
Kahepäevase ettevõtmise sissejuhatuseks oli Hartsmäe talu peremees Agu Hollo meile giidiks väiksel bussiekskursioonil, kus peatus tehti lisaks Hartsmäele veel kahes talus, seejärel jätkati Haani söögitares mõttetalgutega. Seminari juht Ivika Nõgel ütles, et on hea, kui saab valda kaugemalt – ja kõrgemalt vaadata, seepärast olemegi Urvastest Haanjasse tulnud.
Esimese õhtu lektor Setumaa ärimees Margus Timmo kuvas kõigepealt seina peale loosungi: Urvaste vald viie jõukama valla hulka Eestis. Mispeale Rolf Kiitsak tähendas, et palju polegi enam jäänud – praegu oleme kuuendad. Margus Timmo julgustas kohaletulnuid oma mõtteid välja ütlema ja aru pidama – sest “ütski lektor ei ole targemb ku tii kõik kokku!”.
Timmo ettekanne läks sujuvalt üle rühmatööks, mille eesmärk asjad selgeks kõneleda vastastikuse kasu ja huvide lahendamise kolmnurgas, ettevõtja– kogukond – omavalitsus. Kolmele eelmainitud grupile jagati välja kolme värvi paberist kroonid, igaüks otsustas ise, kelle hulka ta kõige rohkem kuulub. Aga kui kõik olid oma koha leidnud ja krooni pähe saanud, pidid ümber kehastuma: ettevõtjad – aktivistiks, ametnikud ettevõtjaks, aktivistid ametnikuks. Siis pani iga rühm mõttetalgute käigus kirja, kuidas kolm rühma saaksid saaksid üksteist toetada.

Urvaste vallas pole külavanaemaid
Hommikul oli esimene loengupidaja Halliste vallavanem Andres Rõigas, kes rääkis, et on ise tegelenud palju sellega, et inimesel oleks koht, kuhu elama tulla. Vaadanud, et kus maja tühjalt seisab, võtnud omanikuga ühendust ja saanudki uue aktiivse vallakodaniku juurde. Mõni on seepeale lihtsalt oma suvila ümbruse korda teinud.
Ja niimoodi – ilma kinnisvarafirmade vahenduseta – on uue omaniku saanud paarkümmend talu. Kui neid juba nappima kippus, ei jäänud muud, kui Halliste vald investeeris uue korrusmaja ehitusse – ja taas tuli hulga elanikke juurde või tagasi.
Nende seltsid saavad vallalt raha omaosaluseks projektide läbiviimisel, aga ette võtavad ja projekte läbi viivad inimesed ise. “Ütlesin neile, et mind eriti ei huvita, mis teist saab, kui te ise ei liiguta,” muigas Rõigas.
Ise teevad projekte ka Vastseliina külaseltsid. Nad on organiseerunud hästitoimivaks struktuuriks, mis kannab nime MTÜ Vastseliina külade ühendus ja mida meile tutvustas selle esimees Aado Kuhlap. Ühendus teeb vaid raamatupidamist ja korraldab koostööd, iga kuu teisel teisipäeval on ühenduse kokkusaamine, kus tehakse ühiseid plaane. Volikogus on külade ühendus napilt opositsioonis.
Pärast lõunasööki pandi taas kroonid pähe ja toimus lõpuümarlaud. Enne siit ei lahku, “ähvardas” Ivika Nõgel, kui on vastu võetud vähemalt kaks tegevust, konkreetset punkti, kuidas külaelu edendada ja ettevõtlusele hoogu sisse puhuda. Elava arutelu käigus kadus väsimus tasapisi nägudest ja mõtted tulid:
1. Töötada välja külavanemate statuut, valida külavanemad.
2. Luua pärast valimisi volikogu juurde külaelu arendamise komisjon.
3. Tutvustada ettevõtjaid vallalehes
4. Korraldada igal aastal ettevõtjate ja külade aktiivi tunnustamise üritus
Osavõtjad avaldasid lootust, et aasta pärast sarnasel seminaril saadaks jälle kokku, et seekordseid mõtteid edasi arendada ja analüüsida, kas asjad on läinud soovitus suunas. Külavanema statuudi väljatöötamise toimkond igatahes juba ragistab ajusid.

MARGUS KONNULA


80 aastat tagasi osolas ja urvastes

6. oktoober 1927
Koolimaja ilma kaevuta.
Niisuguseid koolimaju leidub küll väga vähe, aga tahes ehk tahtmata peab tunnistama, et Osola oma ka niisuguste kilda kuuldub, kus isegi vett ei ole.
Hiigla maja on hilja aja eest ehitatud ja laseb tuult ning vihma läbi. Kaev ehitati samal ajal, aga on end omast ametist lahti öelnud ja ei tõotagi enam vett.
Parandatud on teda küll korda neli, viimasel suvel kulutati ligi 7000 mrk. parandustele, aga iga meister käib eelmise jälgedes – viidab päevad, saab tubli palga ja vett ikka ei saada.
Vallavalitsusel on nähtavasti ükskõik, millist tööd tehakse, kui aga seekord kaelast ära saab.
Praegu, õppeaasta algul, seisab kaev jälle “jõude” ning õpetajaskond peab enesele vett kaugelt kaupmeeste kaevust tooma.


8. oktoober 1927
Urvaste “Kõla” sai krundi
Endised seltsid ei anna varandusi üle. Viimasest pidust oli osavõtt leige.
Urvaste laulu-mänguselts “Kõla” on viimasel ajal tegutsenud õige hoogsalt.
Neil päevil esitas seltsi volinik hra Kõller Urvaste kirikumõisa maade planeerimise komisjonile palve, et ka “Kõlale” seltsimaja asemeks ja puiestiku loomiseks kirikumõisa maast mõni vähem krunt antaks.
Komisjon otsustaski asja jaatavalt, eraldades kirikumõisa maadest umbes kahe vakamaa suuruse maatüki “Kõlale”. Maatükk on niisiis käes, nüüd on tarvis ainult maja ehitamiseks võimalusi luua.
Kurb nähtus, et Urvaste rahvaharidusselts ja noorsooselts “Siirius” oma varandusi uuele seltsile üle ei anna, kuigi nad enam mingisuguseid elumärke ei avalda.
Möödunud pühapäeval korraldas “Kõla” pidu valla algkooli ruumides. Kanti ette 3-vaatuslik Enst Petersoni “Ilus minister”. Näidend oli küllalt hoogsalt kätteõpitud, kuid rahva osavõtt oli leige. Urvaste inimesed on üldse viimasel ajal liiga passiivseteks pealtvaatajateks jäänud seltskonnategevuse alal.

Pisut Nõiariigist




Nõiariigist kirjutatakse suuremates lehtedes ikka endiselt, meie jaoks on vist selle olemasolu juba tavaline?
Lisaks üks aastavanune mulje nõiariigis käimisest ja käiakse ka Saaremaalt Nõiariigis, loe 2 lk.

Kolmapäev, 3. oktoober 2007

90 ja 40 aastat tagasi

3. oktoober 1917
Vaabinast. Vallanõukogu valimisel oli üles säetud 3 nimekirja, maaomanikkude ja vallas ja mõisas elavate maatameeste poolt. Kihutustööd tehti kaunis agarasti vallas maatameeste poolt. 742 valijast oli ilmunud 159. See tuli vist Riia langemise mõjust ja osalt ka ajapuuduse pärast.
Nõukogusse läksid kõik võrdlemisi mitte haritud jõud, iseäranis maatameeste rühmast. Peremehed võtsid oma nimekirjaga 6, maatamehed kokku 9 kohta. Maatameeste poolt läks ka vallalkirjutaja nõukogusse. Vallavalitsuse valimistel said vallavanemaks ja tema 2 abiks maatamehed. Otsustati palkadeks anda vallavanemale 200 rbl., kummalegi abile 75 rbl. aastas. Valla sekretäriks valiti nõukogu liige, praegune uus vallalkirjutaja K. Kübarsepp, kelle palgaks määrati aastas 1000 rubla, prii korter, küte ja valgustus. Selle ajani kirjutaja käes pruukida olnud maa 14 vk. palga eest läks nüüd kasakale palgaks. Nõukogu liikmed saavad iga koosistumise eest päevas 3 rbl., vallavanemaks valiti maatamees Karl Perv.

3. oktoober 1967
Päris hästi!
"Kuidas tänavune aasta korda läks?"
"Päris hästi," vastab "Edasi" kolhoosi agronoom Jaan Peets ja võttis laekast saakide raamatu, kus oli kirjas kõik saadu sordi- ja põlluviisi. "Teravilja saime 30,4 ts ha-lt punkrikaalus. Kui 10% niiskuse ja puhastuse arvel maha võtta, jääb 27 ts aidakaalus järele. Kõige paremat saaki andis oder "Domen", kus ühelt 30,5-hektariselt põllult saime 46,1 ts. Üksikutel lappidel ületas saak 50 ts piiri. Oli ka kehvemaid ja seega tuli keskmiseks saagiks 35 ts ha-lt. Kaer andis 28 ts, segavili 31, rukis 30,4 ja talinisu 32. Võime rahule jääda."
Selliste saakide salvestamisega oli kõigil muret, alates kombainerist ja lõpetades aidamehe Hugo Urbiga. "Edasi" aidas peab eriti hoolas olema, sest seemneid on mitmeid liike, sorte ja paljundusi. Juhtud midagi segi ajama, ongi mitme tuhande rublane kahju. H. Urb tuleb selle täpse tööga hästi toime. Selles on veendunud kõik need, kes "Edasist" seemet on ostnud. Kartulist olevat vara rääkida. Senised saagid on 300 ts piirimail.


KÜLANÕUKOGUD RAPORTEERIVAD SUURE OKTOOBRI EEL
URVASTEST
Kui Urvastesse tuleb praegu inimene, kes oli siin üle kahekümne aasta tagasi, jääb ta kohe kimpu, et leida tuttavat kohta. "Edasi" ja Kuldre kolhoosis tervitavad teda heakorrastatud ümbrusega hooned, õhtuti elektrituledes säravad uued elumajad. See räägib sellest, et siin elatakse hoopis teisiti – avaramalt, vabamalt kui kunagi varem. Selle eest oleme tänu võlgu nõukogude võimule.
Urvaste põllumehed tulid juubeliaastal toime tublide saavutustega. Kuldre kolhoos ületas eelmise aasta saagi teravilja osas 9 ts ja kartuli osas 82 ts võrra hektarilt, tõustes seega paremate kolhooside hulka. "Edasi" kolhoos saavutas teravilja hektarisaagiks 30 ts ja kartulisaagiks 292 ts. Urvaste kolhoos sai eelmise aastaga võrreldes 7,6 ts teravilja hektarilt rohkem.
Senised saagid on 300 ts piirimail.Käidud tee on olnud raske ja palju jõudu ning tahet nõudev. Juubelieelse sotsialistliku võistluse lipukandjaks on "Edasi" kolhoosi teeneline agronoom Jaan Peets ja sotsialistliku töö kangelane Eduard Tee, Urvaste kolhoosi traktorist Valentin Lõhmus, Marxi-nim kolhoosi põllutööline Jaan Mets jt.
Juubeliaastal on kohustusi hästi täidetud. Marxi-nimeline kolhoos täitis piima riigile müügi aastaplaani 10. septembriks, üle plaani müüakse piima 15o t. Lihamüügi aastaplaani on täitnud Urvaste ja Marxi-nim. kolhoos. Aasta lõpuks ületatakse see 50 tonni võrra. Ka muudel elualadel on Urvastes mõndagi tehtud. "Edasi" kolhoosi näitlik agitatsioon esitati vabariiklikule ülevaatusele. Vaabina 8-kl. Kool on rajanud "Pioneeri" kolhoosi abiga toredad tiigid ning normaalmõõtmetega spordiväljaku. Ka Marxi-nimeline kolhoos ehitas juubeliaastal spordiväljaku. Kõik majandid võtsid aktiivselt osa spordivõistlustest. Korraldati rahvuslikud spordimängude päevad.
Ka muudel elualadel on Urvastes mõndagi tehtud. "Edasi" kolhoosi näitlik agitatsioon esitati vabariiklikule ülevaatusele. Vaabina 8-kl. Kool on rajanud "Pioneeri" kolhoosi abiga toredad tiigid ning normaalmõõtmetega spordiväljaku. Ka Marxi-nimeline kolhoos ehitas juubeliaastal spordiväljaku. Kõik majandid võtsid aktiivselt osa spordivõistlustest. Korraldati rahvuslikud spordimängude päevad.

künnimeistrid

Indrek Zilensk maailmameistriks ei tulnud, aga eesti meistriks siiski. Loe Sakalast

Esmaspäev, 1. oktoober 2007

Tea Pärnik ei võistle, kuid võidab!




Tartu Maratoni nelikürituse kokkuvõttes sai naistest teise koha Tea Pärnik, keda meie valla rahvas tunneb ehk rohkem neiupõlvenime Tell järgi.
Keskkonnaministeeriumi Tartumaa keskkonnateenistuse jäätmespetsialist ja vastne sotsiaalteaduste magister EMÜ keskkonnamajanduse erialal ei ole kodukanti Kuldret unustanud, sest tema ema ja vanavanemad elavad kõik Urvaste vallas ning sel sügisel oli Tea abiks ka kartulivõtmisel. Muide, trenni teeb Tea rohkem koos lastega aega veetes, et eeskuju anda. Ja ka võistlustel ei mõtlegi ta võimalikult hea koha peale - tema eesmärk on võistlustrass naudinguga läbida. See-eest aga osaleb ta üle nädala võistlusel. Võistlus ongi hea treening, väitis Tea. Päris iga nädal küll ei jõuaks võistelda, puhtfüüsiliselt, ütleb ta oma vanusele viidates. Talvine
suusamaratonide sari Estoloppet, kus läks viiest võistlusest neli arvesse, oli päris
kurnav.Korralikku lumist talve on ju vähe, kõik, kes tahavad suusavõistlust korraldada, peavad lühikese talveperioodi sisse ära mahtuma ja armastus suusatamise vastu ei lase Teal peaaegu ühestki Eestimaal toimuvast suusamaratonist loobuda.Estoloppeti Tea Pärnik sel aastal koguni võitis, mis on üks suuremaid saavutusi, sest II ja III kohti on juba piisavalt. Tartu Maratoni aastakokkuvõttes on sel aastatuhandel juba kuus korda esikolmikus oldud. Sellise edu saladus peitub mõnevõrra ka tõigas, et kõvemad tipud onomale alale spetsialiseerunud ja näiteks rattaprofid jooksurajale ei kipu.
Tartu Maratoni nelikürituse sarjas kuulus Tea võiduka Areal teami võistkonda, mille eestvedajaks on Pärnikute perekonnapea Jüri. Tiimi kuulumine on ka eriti hea viis oma sõpradega suhtlemiseks ja aja veetmiseks.
Areal teamiga võideti ka seiklusspordi sarja kõik neli osavõistlust. Seiklussport on Tea hinnangul kõige vaheldusrikkam ja põnevam spordivõistlus, kus tuleb oma neli tundi naiskonnaga metsas mütata, igasuguseid vaheldusrikkaid lisaülesandeid lahendada ja oma oskusi proovile panna; näiteks suurt traktorikummi maastikul mitusada meetrit veeretada, ületada jõge vee kohal olevat trossi mööda, täpsusviskeid sooritada jne.
Tartu Maratoni neliküritus koosnes sel aastal 63 km suusamaratonist, 126 km rattarallist asfaldil, 23 km jooksust ja 87 km rattamaratonist kruusa- ja
metsateedel. Kui veel nelikürituse läbinute nimekirja (kokku 415) silmitseda, siis 21 rida Tea Pärnikust allpool on 106. Valmer Kolk, endine urvastelane, kes elab praegu Tartumaal Vara vallas, on aga koos tütre Kristiga iga-aastane ümber Uhtjärve jooksja.

MARGUS KONNULA

vanasti hoopis teised süsteemid

1. oktoober 1927
Antsla nõuab õpilastelt maksu
Praegu käib Antsla alevi algkooli lapsi ka mujalt ümbruskonnast. Alevile tekitab see majanduslikke kulusid keskmiselt 3000 marka lapse kohta aastas. Seda arvesse võttes otsustas alevivolikogu järgmisel õppeaastal väljaspoolt alevit alevi algkoolis käivate õilaste majnduskulude katteks toetusraha nõuda igast 1.-4. kl õpilaselt 2000 m. ja igalt 5.-6. klassi õpilaselt 2500 mk.

8. oktoober 1927
Vald tasub õppemaksu
Kuna Antsla alev oma algkoolis käivate väljastpoolt alevi piiri pärit laste käest maksu nõuab majanduslikkud ekulude katteks, otsustas Vana-Antsla vallavolikogu valla kanda võtta maksu nende laste eest, kellel kooliskäimine Antslasse lähem, kui mõnda valla oma algkooli.