Võru Teataja 31. jaanuar 1928
Vägikaika vedu Urvastes
Siiski valmib seltsimaja. Ehitustööd käsil
Varem tegutses Urvastes ainult kaks seltsi, nimelt Eesti noorsoo liit “Siirius”ja Urvaste Rahvaharidusselts. Seltside tegelased elasid vaenus, kusjuures alalisi kokkupõrkeid tekkis. Näiteks pidas “Siirius” pidu, siis tuli haridusseltsi poolehoidjate poolt korrarikkumisi ette jne. Üldse valitses kahe seltsi tegelaste vahel alaline kisklemine ja nääklemine.
“Siirius” tegi Haridusseltsile mitu korda ühinemise ettepaneku, mis lõpuks ka teoks sai. 1. jaan. 1927. a. peeti Urvaste laulu- ja mänguselts “Kõla” asutamispidu. Noor “Kõla” hakkas juba algusest edukalt tööle, toimides pidusid nii Urvastes kui ka väljaspool Urvastet. Varsti tekkis aga konflikt varanduste üleandmise juures “Kõlale”. “Siirius” oli valmis oma varandust üle andma, kuid millegi pärst keeldus sellest Haridusselts, kes Urvaste vallavalitsuselt saadud “magasiaita”, kui ka puhkpille “Kõlale” üleanda ei tahtnud. Asja arutamiseks kutsuti detsembrikuu algul kokku peakoosolek, kuhu hulk liikmeid kokku kogus. Seal tekkis Urvaste seltsielule pööre – nimelt kriis, mis “Kõla” kolmeks erinevaks seltsiks muutis. Kriisi algatajaks oli keegi Urvaste oludega võõras noorhärra, kes kellegi prouakese kihutusel publikule müjuva kõne pidas. Kõne ajas publikumi nii ärevile, et uuesti eraldusid “hariduslased” ja “siiriuslased”, ning jätsid püsima veel kolmanda seltsi, “Kõla” Urvastesse.
Nüüd kisklevad Urvastes kolm seltsi. Kadestusega vaatavad teiste seltside tegelased pealt, kui toimib üks selts mõne peo, või astub seltsimaja ehitamiseks samme. Kõiksugused abinõud võetakse tarvitusele, et ajada teiste kavatsust nurka ja võita omale poolehoidu.
Pärast kriisi on “Siiriuse” noored energiliselt tööle asunud – tahetakse püstitada seltsimaja. Haridusseltsi poolehoidjad on võtnud jälle kõik abinõud tarvitusele, et ajada “Siiriuse” maja ehitamise kavatsust nurja.
Sarnane võitlemine kurnab seltse ja halvab seltsitegelaste töötahet ning sünnitab pahameelt vanemate inimeste keskel, kes pahameelega alalist kisklemist pealtvaatama peavad.
Urvaste seltsid on peale kriisi nii majandusliselt kui ka mõjult langenud. Naabri seltside tegelased vaatavad Urvaste seltside kriisi ja kisklemisi ainult hirvitades pealt, ennustades mõne langemist ning surmale suikumist.
Lugu ongi nii. Kolme seltsi olemasolul ei ole väikeses Urvaste vallas mõtet; ainult üks ühine selts suudab siin tugevaks ja elujõuliseks ning haridusedendajaks saada. Sarnase kisklemise juures peab aga konstateerima kadu ja surma Urvaste seltsielus.
Erapooletu
neljapäev, 31. jaanuar 2008
kolmapäev, 30. jaanuar 2008
50 aastat tagasi
“Kolhoosi Elu” 30. jaanuar 1958
Meile kirjutatakse
Puudub peremehe käsi
Ilusa Uhtjärve kaldal asub iidne linnamägi. Kohalike elanike poolt hoiti seda enne sõda kaunis hästi korras. Praeguse Urvaste kauplus ejuures oli tookord suunanäitaja, mis näitas linnamäe asukohale suubuvat teed.
Nüüd aga võib neis paikades amtkates näha äärmiselt kurba pilti. “Võidulipu” kolhoosi rahvas on linnuse ümbrusega halvasti ümber käinud. Maalinnuse kohalt on mets ca 40-50 sm kõrguselt maha lõigatud, kusjuures hagu ja ladvad on jäetud laiali.
Oleks aega studa otsustavaid samme, et linnamägi saaks oma väärilise koha teiste ajalooliste mälestusmärkide keskel.
Rajooni täitevkomiteel ja Urvaste külanõukogul tuleks kutsuda süüdlased korrale. Kolhoosi juhatus aga lasku koristada näotu metsaraie jäljed. Edaspidi ei tohiks taolisi juhtumeid enam esineda.
Samuti ei oleks palju, kui kolhoosinoored ja Urvaste kooli pioneerid mõtleksid linnamäe ünbruse korrastamisele.
T. VALD
“Kolhoosi Elu” 30. jaanuar 1958
Vastuseks kriitikale
Ajalehes “Kolhoosi Elu” nr. 11 laupäeval 25. jaanuaril 1958. a. ilmunud kriitilise artikli “Telefoniside ei rahulda” kohta teatan järgmist:
Telefoniside on Vastse-Antsla sidejaoskonnal pärast kella 17.00 kolme abonendiga: “Võidulipu” ja “Siiriuse” kolhoosiga ning Urvaste maaarstijaoskonnaga. Vastavalt ENSV Sideministeeriumi kirjale nr. 918, 18. sept. 1957. a. ei ole lubatud ühendada otse alaliselt töötava telefonikeskjaamaga paralleelselt ühele ühenduspaarile mitte üle 3 alajaama abonendi. Kuna Antsla ja Vana-Antsla vahel on ainult üks liin, siis jäävadki teised abonendid ühendamata. Seda küsimust on võimalik ainult siis lahendada, kui sideministeerium laseb Vastse-Antslasse üles seada poolautomaatkeskjaama ja annab vastava aparatuuri ja materjali. Samuti on tarvis ehitada uus juhtmepaar Vastse-Antsla ja Antsla vahele. Sidekontor teeb selle kohta sideministeeriumile vastava ettekande.
R. VESKE
Antsla Sidekontori ülem
Meile kirjutatakse
Puudub peremehe käsi
Ilusa Uhtjärve kaldal asub iidne linnamägi. Kohalike elanike poolt hoiti seda enne sõda kaunis hästi korras. Praeguse Urvaste kauplus ejuures oli tookord suunanäitaja, mis näitas linnamäe asukohale suubuvat teed.
Nüüd aga võib neis paikades amtkates näha äärmiselt kurba pilti. “Võidulipu” kolhoosi rahvas on linnuse ümbrusega halvasti ümber käinud. Maalinnuse kohalt on mets ca 40-50 sm kõrguselt maha lõigatud, kusjuures hagu ja ladvad on jäetud laiali.
Oleks aega studa otsustavaid samme, et linnamägi saaks oma väärilise koha teiste ajalooliste mälestusmärkide keskel.
Rajooni täitevkomiteel ja Urvaste külanõukogul tuleks kutsuda süüdlased korrale. Kolhoosi juhatus aga lasku koristada näotu metsaraie jäljed. Edaspidi ei tohiks taolisi juhtumeid enam esineda.
Samuti ei oleks palju, kui kolhoosinoored ja Urvaste kooli pioneerid mõtleksid linnamäe ünbruse korrastamisele.
T. VALD
“Kolhoosi Elu” 30. jaanuar 1958
Vastuseks kriitikale
Ajalehes “Kolhoosi Elu” nr. 11 laupäeval 25. jaanuaril 1958. a. ilmunud kriitilise artikli “Telefoniside ei rahulda” kohta teatan järgmist:
Telefoniside on Vastse-Antsla sidejaoskonnal pärast kella 17.00 kolme abonendiga: “Võidulipu” ja “Siiriuse” kolhoosiga ning Urvaste maaarstijaoskonnaga. Vastavalt ENSV Sideministeeriumi kirjale nr. 918, 18. sept. 1957. a. ei ole lubatud ühendada otse alaliselt töötava telefonikeskjaamaga paralleelselt ühele ühenduspaarile mitte üle 3 alajaama abonendi. Kuna Antsla ja Vana-Antsla vahel on ainult üks liin, siis jäävadki teised abonendid ühendamata. Seda küsimust on võimalik ainult siis lahendada, kui sideministeerium laseb Vastse-Antslasse üles seada poolautomaatkeskjaama ja annab vastava aparatuuri ja materjali. Samuti on tarvis ehitada uus juhtmepaar Vastse-Antsla ja Antsla vahele. Sidekontor teeb selle kohta sideministeeriumile vastava ettekande.
R. VESKE
Antsla Sidekontori ülem
teisipäev, 29. jaanuar 2008
teisipäev, 22. jaanuar 2008
Kas võib teie vanust ja sünnipäeva avaldada
Paistab, et on tõsine oht, et õnnitluste rubriik vallalehest kaob. Segane asi - ühest küljest nagu poleks nimi ja vanus, sünnipäevast kõnelemata, salajane info, teisalt selle otsimine andmebaasidest nagu on.
Kes seda loete, andke teada, kas teie, teie ema-isa, vanaema-vanaisa, oleksid nõus enda sünnipäeva avaldamisega valla lehes. Praegu võib ka anonüümselt, lihtsalt selline üldine arutelu.
Tulevikus võib aga vaja minna, et te annaksite teada, kui tahate enda sünnipäeva vallalehes näha.
Värskemat uudist selle asja kohta saab lugeda siit ja veel on Päevalehe artikkel, et ka raadio õnnesoovid on löögi all.
Kes seda loete, andke teada, kas teie, teie ema-isa, vanaema-vanaisa, oleksid nõus enda sünnipäeva avaldamisega valla lehes. Praegu võib ka anonüümselt, lihtsalt selline üldine arutelu.
Tulevikus võib aga vaja minna, et te annaksite teada, kui tahate enda sünnipäeva vallalehes näha.
Värskemat uudist selle asja kohta saab lugeda siit ja veel on Päevalehe artikkel, et ka raadio õnnesoovid on löögi all.
esmaspäev, 21. jaanuar 2008
rõõmus võrkpallisõnum
Eile võitis Urvaste meeskond Elioni Rahvaliigas Värskat 3:1, esimene geim läks vale asetuse nahka, järgmised võideti kindlalt.
Nüüd ollakse oma tugevusgrupis Lõuna-Eesti kuue parema hulgas, kelle vahel toimub järgmine turniir, mille aeg ja koht on veel selgumata. Tolle turniiri parimad lähevad kokku Lääne-Eesti edukamatega ja sealt edasi jääb ainult finaal.
Nüüd ollakse oma tugevusgrupis Lõuna-Eesti kuue parema hulgas, kelle vahel toimub järgmine turniir, mille aeg ja koht on veel selgumata. Tolle turniiri parimad lähevad kokku Lääne-Eesti edukamatega ja sealt edasi jääb ainult finaal.
neljapäev, 17. jaanuar 2008
80 ja 30 aastat tagasi ajalehtedes
Võru Teataja 17. jaanuar 1928
Teised töötavad – tema puhkab
Vaabinas on märgata elavat töötamist ühiskondlikus elus. Ühingud korraldavad pidusid pidude järele, et oma ainelist tasapinda tõsta ja vaimlist tööd hõlbustada. Aga karskusselts puhkab.
Töörahva Elu 17. jaanuar 1978
SIGALA JA SÖÖDAKÖÖK KULDRESSE
Kuldre kolhoosis valmis tõuseakasvatuse Kõlbi farmi esimene ehitusjärk. Lisaks kahele olemasolevale sigalale täienes farm uue sigalaga 124 poegivale emisele ja söödaköögiga, mille võimsus on kuni 35 tonni sööta vahetuses. Ehituste maksumus on 430 000 rubla.
Teised töötavad – tema puhkab
Vaabinas on märgata elavat töötamist ühiskondlikus elus. Ühingud korraldavad pidusid pidude järele, et oma ainelist tasapinda tõsta ja vaimlist tööd hõlbustada. Aga karskusselts puhkab.
Töörahva Elu 17. jaanuar 1978
SIGALA JA SÖÖDAKÖÖK KULDRESSE
Kuldre kolhoosis valmis tõuseakasvatuse Kõlbi farmi esimene ehitusjärk. Lisaks kahele olemasolevale sigalale täienes farm uue sigalaga 124 poegivale emisele ja söödaköögiga, mille võimsus on kuni 35 tonni sööta vahetuses. Ehituste maksumus on 430 000 rubla.
kolmapäev, 16. jaanuar 2008
avahoolduse töötajat otsime Urvaste valda
Urvaste Vallavalitsus kuulutab välja konkursi
AVAHOOLDUSE ametikoha täitmiseks.
Töö kirjeldus: üksikute vanurite igapäevane hooldamine ja abistamine kergemates majapidamistöödes, poes käimine, arsti juurde viimine (Tartu, Võru)
Soovitavalt ametialane koolitus ja/või töökogemus, kannatlikkus, suhtlemisvalmidus, rõõmsameelsus.
Nõutav autojuhilubade olemasolu ja sõidustaaž.
Kandideerimiseks esitada: kirjalik avaldus, CV, olemasolul ameti tunnistuste koopiad ning juhilubade koopia. Pakume: konkurentsivõimelist palka, paindlikku tööaega, vastutusrikast tööd, rõõmsat kollektiivi.
Kandideerimiseks vajalikud dokumendid saata vallamajja aadressil Urvaste Vallavalitsus, 66517 Kuldre küla, Urvaste, Võrumaa või meiliaadressil agnes@urvaste.werro.ee
NB! Palun teatage valla sotsiaaltöötajale abivajajatest, keda avahooldus võiks külastada. Teisiti me muidu ei leia lihtsalt neid inimesi üles. Tihtipeale inimene ise ei söanda abi paluma tulla.
Sotsiaalnõunik Agnes Parmas Telefon: 785 7355; E-post: agnes@urvaste.werro.ee
AVAHOOLDUSE ametikoha täitmiseks.
Töö kirjeldus: üksikute vanurite igapäevane hooldamine ja abistamine kergemates majapidamistöödes, poes käimine, arsti juurde viimine (Tartu, Võru)
Soovitavalt ametialane koolitus ja/või töökogemus, kannatlikkus, suhtlemisvalmidus, rõõmsameelsus.
Nõutav autojuhilubade olemasolu ja sõidustaaž.
Kandideerimiseks esitada: kirjalik avaldus, CV, olemasolul ameti tunnistuste koopiad ning juhilubade koopia. Pakume: konkurentsivõimelist palka, paindlikku tööaega, vastutusrikast tööd, rõõmsat kollektiivi.
Kandideerimiseks vajalikud dokumendid saata vallamajja aadressil Urvaste Vallavalitsus, 66517 Kuldre küla, Urvaste, Võrumaa või meiliaadressil agnes@urvaste.werro.ee
NB! Palun teatage valla sotsiaaltöötajale abivajajatest, keda avahooldus võiks külastada. Teisiti me muidu ei leia lihtsalt neid inimesi üles. Tihtipeale inimene ise ei söanda abi paluma tulla.
Sotsiaalnõunik Agnes Parmas Telefon: 785 7355; E-post: agnes@urvaste.werro.ee
esmaspäev, 14. jaanuar 2008
vana uudist taas - täna 80 aasta eest
Elu 14. jaanuar 1928
Meierei Uue-Antslasse
Möödunud pühapäeval oli Uue-Antsla rahvamajja kokkukutsutud karjapidajate koosolek uue meierei asutamiseks. Koos oli ligi 150 tegelikku põllumeest. Nõupidamise koosoleku juhatajaks valiti rkl. Kornell ja riigimõisa valitseja hr. Vooru ning protokolli kirjut. hr. Kõiv. Uue meierei asutamise küsimust kaaluti mitmekülgselt. Lõpuks võeti otsus vastu, et Restu meiereisse piimavedu halbade teede tõttu raske, tuleb asutada Uue-Antslasse uus piimaühing. Põllutööministeeriumilt otsustati paluda ühingule Uue-Antsla riigimõisa end. meierei, kus praegu mõisa piirituse reservuaarid. Selle hoone saamiseks on kindlaid lootusi.
Koosolekul võeti vastu põhikiri ja valiti 6 liikm. komisj. tegevuse alustamiseks. Nõupidamisel viibisid ka Vana-Antsla piimaühisuse esitajad. Kes soovitaks nendega liituda. Igatahes tervitav nähtus. Koorejaamu mõeldakse asutada Kassile ja Ziksi. Arvatavasti juba kevadel algab uus meierei tegutsema.
Kuulaja
Meierei Uue-Antslasse
Möödunud pühapäeval oli Uue-Antsla rahvamajja kokkukutsutud karjapidajate koosolek uue meierei asutamiseks. Koos oli ligi 150 tegelikku põllumeest. Nõupidamise koosoleku juhatajaks valiti rkl. Kornell ja riigimõisa valitseja hr. Vooru ning protokolli kirjut. hr. Kõiv. Uue meierei asutamise küsimust kaaluti mitmekülgselt. Lõpuks võeti otsus vastu, et Restu meiereisse piimavedu halbade teede tõttu raske, tuleb asutada Uue-Antslasse uus piimaühing. Põllutööministeeriumilt otsustati paluda ühingule Uue-Antsla riigimõisa end. meierei, kus praegu mõisa piirituse reservuaarid. Selle hoone saamiseks on kindlaid lootusi.
Koosolekul võeti vastu põhikiri ja valiti 6 liikm. komisj. tegevuse alustamiseks. Nõupidamisel viibisid ka Vana-Antsla piimaühisuse esitajad. Kes soovitaks nendega liituda. Igatahes tervitav nähtus. Koorejaamu mõeldakse asutada Kassile ja Ziksi. Arvatavasti juba kevadel algab uus meierei tegutsema.
Kuulaja
neljapäev, 10. jaanuar 2008
võrkpallist
Harrastusvõrkpallurite sarjas, mis kannab nimetust Elioni rahvaliiga, läheb Urvaste valla meeskonnal koosseisus Andre Jaanimägi, Raul Rehe, Mati Antsi, Taavo Vaher, Tair Vaher, Tarmo Vaher, Margus Kodu, Viljo Jõela ja Gunnar Sarapuu, päris kenasti.
Jõutud on Võru-Põlva tsooni poolfinaali, kui õnnestub 21. jaanuaril Värskat võita (mäng toimub 17.30 Värskas), minnakse kokku Tartu ja Valga edukaimate meeskondadega. Selle turniiri parimad omakorda lähevad kokku Lääne-Eesti regiooni parimatega, teises poolfinaalis kohtuvad samal ajal Põhja ja Ida parimad. Ja siis jääb veel ainult vabariiklik finaal.
Elioni Rahvaliigas võivad kaasa teha ainult need võrkpallurid, kellel pole litsentsi, mis lubaksid neil Eesti kõrg-või esiliigas mängida.
Jõutud on Võru-Põlva tsooni poolfinaali, kui õnnestub 21. jaanuaril Värskat võita (mäng toimub 17.30 Värskas), minnakse kokku Tartu ja Valga edukaimate meeskondadega. Selle turniiri parimad omakorda lähevad kokku Lääne-Eesti regiooni parimatega, teises poolfinaalis kohtuvad samal ajal Põhja ja Ida parimad. Ja siis jääb veel ainult vabariiklik finaal.
Elioni Rahvaliigas võivad kaasa teha ainult need võrkpallurid, kellel pole litsentsi, mis lubaksid neil Eesti kõrg-või esiliigas mängida.
kolmapäev, 9. jaanuar 2008
vanad uudised
Võru Teataja 9. jaanuar 1928
Äkiline surm Vaabinas
Keskmisel jõulu pühal viis Vaabinas Mihklihansust pärit olev Aleksander Soots tuttavaid rahvamajasse pidule. Koju tulles heitis ta voodisse magama ja suri äkitselt, ilma et mingisuguseid valusid oleks varem kaebanud. Kadunu oli 29 a. vana.
Võru Teataja 9. jaanuar 1928
“Hüpe abiellu” Vaabinas
Vaabinas kanti pühade ajal ette “Hüpe abiellu”.
Äkiline surm Vaabinas
Keskmisel jõulu pühal viis Vaabinas Mihklihansust pärit olev Aleksander Soots tuttavaid rahvamajasse pidule. Koju tulles heitis ta voodisse magama ja suri äkitselt, ilma et mingisuguseid valusid oleks varem kaebanud. Kadunu oli 29 a. vana.
Võru Teataja 9. jaanuar 1928
“Hüpe abiellu” Vaabinas
Vaabinas kanti pühade ajal ette “Hüpe abiellu”.
teisipäev, 8. jaanuar 2008
kolmapäev, 2. jaanuar 2008
80 aastat tagasi
Võru Teataja 3. jaanuar 1928
Parmureinu lehmavargad
8 kuud vangistust ja aasta trahviroodu
Vargad olid Urvaste poolt mehed
Möödunud sügisel ühel ilusal hommikul leidis Kooraste valla Parmureinu talu pererahvas oma kõigeparema valkjaspunast karva lehma kadunud olevat.
Lukustamata lauda juurest viisid selged jäljed maanteele, kuid kadusid seal kõige otsimise peale vaatamata.
Paar päeva hiljem aga sõitsid paar Valgjärve talumeest laadale. Valguta mõisa juurde jõudes nägid nad oma ees kahel vankril kolme meest sõitvat, kusjuures viimase vankri taga suur valkjaspunast karva lehm astus. Kui talumehed eessõitjale hoopis lähedale jõudsid, pöördus viimane eessõitja ühes lehmaga ühele kõrvalisele teele, kuna esimene vanker teele peatuma jäi.
Valgjärve mehed aga ei tunnud laadateed. Nad pöördusid lehmaga sõitva mehe järel kõrvalisele teele, kihutasid järele ja küsisid laadateed. Vastati, et ei teata. Siis pöörati tagasi suurteele. Lehmaga vankril sõitjais tundsid aga Valgjärve mehed ära Jaan Prunni ja Kusta Lüüsi. Tekkis kohe kahtlus, kas need ei olnudki Parmureinu lehmavargad.
Laadal olid kahtlased mehed juba ilma lehmata, kelle nad teel maha müünud. Ülekuulamisel selgus meeste segasest jutust, et lehm tõepoolest varastatud ja vargaiks olnud Lüüs ning Gustav Tamm, kes esimesel vankril sõitis.
Kõik kolm meest olid neil päevil kohtu ees. Prunn ja Lüüs tunnistasid enese süüdi. Tamm aga mitte. Süü ülestunnistanuile määrati 8 kuud vangistust, Tammele aga 1 aasta vangiroodu.
Süüdlased on Urvaste Truuta mehed ja varemgi lehmi varastanud.
Parmureinu lehmavargad
8 kuud vangistust ja aasta trahviroodu
Vargad olid Urvaste poolt mehed
Möödunud sügisel ühel ilusal hommikul leidis Kooraste valla Parmureinu talu pererahvas oma kõigeparema valkjaspunast karva lehma kadunud olevat.
Lukustamata lauda juurest viisid selged jäljed maanteele, kuid kadusid seal kõige otsimise peale vaatamata.
Paar päeva hiljem aga sõitsid paar Valgjärve talumeest laadale. Valguta mõisa juurde jõudes nägid nad oma ees kahel vankril kolme meest sõitvat, kusjuures viimase vankri taga suur valkjaspunast karva lehm astus. Kui talumehed eessõitjale hoopis lähedale jõudsid, pöördus viimane eessõitja ühes lehmaga ühele kõrvalisele teele, kuna esimene vanker teele peatuma jäi.
Valgjärve mehed aga ei tunnud laadateed. Nad pöördusid lehmaga sõitva mehe järel kõrvalisele teele, kihutasid järele ja küsisid laadateed. Vastati, et ei teata. Siis pöörati tagasi suurteele. Lehmaga vankril sõitjais tundsid aga Valgjärve mehed ära Jaan Prunni ja Kusta Lüüsi. Tekkis kohe kahtlus, kas need ei olnudki Parmureinu lehmavargad.
Laadal olid kahtlased mehed juba ilma lehmata, kelle nad teel maha müünud. Ülekuulamisel selgus meeste segasest jutust, et lehm tõepoolest varastatud ja vargaiks olnud Lüüs ning Gustav Tamm, kes esimesel vankril sõitis.
Kõik kolm meest olid neil päevil kohtu ees. Prunn ja Lüüs tunnistasid enese süüdi. Tamm aga mitte. Süü ülestunnistanuile määrati 8 kuud vangistust, Tammele aga 1 aasta vangiroodu.
Süüdlased on Urvaste Truuta mehed ja varemgi lehmi varastanud.
teisipäev, 1. jaanuar 2008
Aasta teo finaal!
Nagu lubatud, 5 paremat Aasta Tegu pääsesid finaali - selgitame nüüd siis parimad- Eelvoorus oli 124 hääletamist ja edetabel selline
1. Korvpallipoiste 3. koht Nike Cup'il 40 (32%)
2. Triin Meier Eesti meister 32 (25%)
3. Nõiariik parim alternatiivtalu 11
4. Timmo Mõts Võrumaa meister 8
5. Pokukoja ehituse algus 6
Napilt jäid finaalist välja 5 häält kogunud Tegevus Urvaste seltsimajas, Kuldre Kool esindatud Laulu- ja tantsupeol ning vallalehe blogi loomine.
1. Korvpallipoiste 3. koht Nike Cup'il 40 (32%)
2. Triin Meier Eesti meister 32 (25%)
3. Nõiariik parim alternatiivtalu 11
4. Timmo Mõts Võrumaa meister 8
5. Pokukoja ehituse algus 6
Napilt jäid finaalist välja 5 häält kogunud Tegevus Urvaste seltsimajas, Kuldre Kool esindatud Laulu- ja tantsupeol ning vallalehe blogi loomine.
Kuidas saabus aasta 1958 ajakirjanduses.
Kolhoosi Elu 1.jaanuar 1958
Sõna on SPETSIDEL
Möödunud aastal suurendas meie rajoon tunduvalt loomakasvatussaaduste kogutoodangut.
Sotsialistliku võistluse võitjaks tuli ”Edasi” kolhoos. Et selgitada, millised olid mullused saavutused, ja rääkida tulevikuperspektiividest, selleks on sõna:
kolhoosi esimehel Karla Ristil:
Mullu läks ”Edasi” kolhoos suure sammu võrra edasi põllumajandussaaduste tootmisel. Kolhoosi rahalised sissetulekud suurenesid ligikaudu poole miljoni rubla võrra. Ühest küljest võimaldab see tootmise laiendamist käesoleval aastal, teiselt poolt suurendame kolhoosnike normipäevatasu. On ju normipäevatasu ka üheks tähtsamaks resultatiivsusnäitajaks, mis peegeldab kolhoosi majanduslikku taset.
Käesoleval aastal on meil kavatsused veelgi suuremad. Et toota võimalikult rohkem, tuleb meil tegelda enam maaparandustöödega ning traktorijaam peaks meile osutama veel suuremat abi turba tootmise mehhaniseerimisel.
Iga 100 ha tulundusmaa kohta kavatseme tänavu toota 400 piima ja iga 100 ha põllumaa kohta 60 ts sealiha.
agronoom Jaan Peetsil:
Möödunud aastal tegid kolhoosi põllundusbrigaadide liikmed nii mõndagi ära saagikuse tõstmisel. Nii saime keskmiseks talinisu saagiks 23 ts/ha, talirukkil 18 ts/ha, kartulil 150 ts/ha. Riigile ja kolhoosidele müüdud heinaseemnega on võimalik teistel majanditel rajada 800 hektarit seemenpõlde. Samuti oleme suurel hulgal vahetanud sordikartuleid seemneks.
Saavutustega ei ole me veel aga kaugeltki rahul. Käesoleval aastal kavatseme suurendada teravilja kogutoodangut vähemalt 25 tonni võrra.
lüpsja Alli Hõbesaarel:
1957. aasta kujunes minule eriti sündmusterikkaks ja meeldejäävaks. Möödunud aastal võtsin II rajoonide grupi noorte lüpsjate-karjatalitajate vahelise sotsialistliku võistluse. Kuna konkurents oli tihe, siis tunnen kordaläinu üle eriti suurt rõõmu. Ka mina tahan anda omapoolse tagasihoidliku panuse üldrahvaliku ülesande täitmisse – jõuda järele Ameerika Ühendriikidele põllumajandussaaduste tootmise poolest iga elaniku kohta. Käesoleval aastal püüan tõsta piima väljalüpsi iga lehma kohta 5000 kg-ni
Sõna on SPETSIDEL
Möödunud aastal suurendas meie rajoon tunduvalt loomakasvatussaaduste kogutoodangut.
Sotsialistliku võistluse võitjaks tuli ”Edasi” kolhoos. Et selgitada, millised olid mullused saavutused, ja rääkida tulevikuperspektiividest, selleks on sõna:
kolhoosi esimehel Karla Ristil:
Mullu läks ”Edasi” kolhoos suure sammu võrra edasi põllumajandussaaduste tootmisel. Kolhoosi rahalised sissetulekud suurenesid ligikaudu poole miljoni rubla võrra. Ühest küljest võimaldab see tootmise laiendamist käesoleval aastal, teiselt poolt suurendame kolhoosnike normipäevatasu. On ju normipäevatasu ka üheks tähtsamaks resultatiivsusnäitajaks, mis peegeldab kolhoosi majanduslikku taset.
Käesoleval aastal on meil kavatsused veelgi suuremad. Et toota võimalikult rohkem, tuleb meil tegelda enam maaparandustöödega ning traktorijaam peaks meile osutama veel suuremat abi turba tootmise mehhaniseerimisel.
Iga 100 ha tulundusmaa kohta kavatseme tänavu toota 400 piima ja iga 100 ha põllumaa kohta 60 ts sealiha.
agronoom Jaan Peetsil:
Möödunud aastal tegid kolhoosi põllundusbrigaadide liikmed nii mõndagi ära saagikuse tõstmisel. Nii saime keskmiseks talinisu saagiks 23 ts/ha, talirukkil 18 ts/ha, kartulil 150 ts/ha. Riigile ja kolhoosidele müüdud heinaseemnega on võimalik teistel majanditel rajada 800 hektarit seemenpõlde. Samuti oleme suurel hulgal vahetanud sordikartuleid seemneks.
Saavutustega ei ole me veel aga kaugeltki rahul. Käesoleval aastal kavatseme suurendada teravilja kogutoodangut vähemalt 25 tonni võrra.
lüpsja Alli Hõbesaarel:
1957. aasta kujunes minule eriti sündmusterikkaks ja meeldejäävaks. Möödunud aastal võtsin II rajoonide grupi noorte lüpsjate-karjatalitajate vahelise sotsialistliku võistluse. Kuna konkurents oli tihe, siis tunnen kordaläinu üle eriti suurt rõõmu. Ka mina tahan anda omapoolse tagasihoidliku panuse üldrahvaliku ülesande täitmisse – jõuda järele Ameerika Ühendriikidele põllumajandussaaduste tootmise poolest iga elaniku kohta. Käesoleval aastal püüan tõsta piima väljalüpsi iga lehma kohta 5000 kg-ni
Tellimine:
Postitused (Atom)