Kolmapäev, 31. detsember 2008

Kaks vahvat jõulusündmust

Aastalõpusaginas on blogisse riputamata jäänud mitmed jõulu-uudised. Neist kahe – Kuldre Kooli jõululaada ja Urvaste seltsimaja külaköögi avamise – kohta on pildid üleval ka picasas. Mõlemaid sündmusi ühendab veel see, et nendesse on pandud palju aega ja mõtteid, ilma kõike rahasse ümber arvestamata.
Kuldre Kooli jõululaadal 15 detsembril oli väljas enam kui tosin isetehtud asjade ja toiduga kauplejat. Leidlikkust näitasid üles nii lapsed ise kui nende vanemad, kellest mitmed olid algajatele laadalistele appi tulnud. Laadale olid ostma-müüma kutsutud teisedki vallainimesed ja nii oli paar kauplejat ka väljastpoolt kooli. Suures valikus oli kaarte, ehteid, muffineid ja koogikesi.

Kiiresti osteti ära Heli Kuulmetsa ja tema laste tehtud röstpähklid ja Nõiariigi tüdrukute jäätis isetehtud vahvlites. Populaarsed olid ka Veronika Kaseväli pere jõuluseaded ja Pille Saare pere päkapikud. Antsla gümnaasiumi 10. b klassi noored kogusid müügi kõrvalt annetusi Tilsi lastekodule. Üks noortest rääkis, et heategevusega tegelevad nad juba mitmendat aastat. Mullustel jõuludel kogusid nad raha Võru loomade varjupaigale. Pisut ülevalgustatud laadapilte saab vaadata siit: http://picasaweb.google.com/urvasteleht/KuldreKooliJUlulaat
Urvaste kandi tegemiste aasta võtsime kokku 17. detsembril vanas koolimajas ehk seltsimajas. Pärastlõunal hakati Mariina Kõlleri eestvedamisel endise arstiruumi puupliidi juures verivorste tegema. Kaalika ja piparkookide küpsetamiseks sai ära kasutatud seltsimaja ahjude soojus.
Lubatud üllatuseks oli seltsimaja uue köögi avamine. Pisike, aga tervisekaitse nõuetele vastav köök on ehitatud PRIA külade arendamise meetme 3.2 programmi toel. Avamisele olid tulnud peaaegu kõik kutsutud – köögi projekteerija Kati Kersna (kes aitas ka kõik vajalikud eriprojektid hankida ülikiiresti ja korraldas nii, et kõik need valmisid heategevuslikus korras), ehitustöö juht Tarmo Vaher, kirikuõpetaja, vallavanem ja abivallavanem. Peale selle naiste rahvatantsurühm ning veel pundike seltsimaja tegemistes osalejaid ja eestvedajaid.Jõululaua katmise ajaks ilmus praekõrvaseks veel mitmeid hoidiseid, praekapsast, koduveinist tehtud hõõgveine jm. Pilte saab vaadata siit: http://picasaweb.google.com/urvasteleht/KLakGiAvamineUrvasteSeltsimajas
Minu poolt tänusõnad kõigile, kes lõppeval aastal Urvaste seltsimaja tegemistes osalesid ja võib-olla ka ise ühe või teise asja eestvedajateks olid. Aitäh teile toreda seltskonna ja ideede eest! Kõigile teistelegi rõõmsat aastavahetust ja õnnelikku uut aastat.
Airi Hallik-Konnula

Avaliku Sõna Nõukogu seisukoht sõnastatud

Siit saab lugeda.

Teisipäev, 23. detsember 2008

Vaabina poiss müürseppade võistlusel edukas

Vana-Antsla kutsekeskkooli teise kursuse õpilased Taimar Sügis ja Reno Toom saavutasid Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis Vana-Võidus möödunud nädalal toimunud rahvusvahelisel noorte müürseppade kutsevõistlusel „Jõulukellu 2008” Eesti arvestuses kolmanda koha ja rahvusvahelises arvestuses viienda koha. Noormeeste juhendaja on Andres Aruväli. Juhendaja otseselt võistlusel juhendada ei tohtinud.
Võistlus kannab sel aastal elust lahkunud Vana-Võidu ehitusmaja õpetaja Jüri Sammuli nime, sest just tema oli ettevõtmise suurim toetaja ja organiseerija.
10.- 12. detsembrini toimunud võistluse esimesel päeval tuli laduda columbia kivist kandev sein, aega oli selleks 4 tundi. Teine päev oli mahukam, seitsme tunni sisse pidi mahtuma ka soojustuse ja tuuletõkke panek ja fassaadi ladumine. Vana-Antsla võistkonnal saigi aeg otsa ja müür jäi pooleli.
Kolmandal päeval oli teoreetiline osa, mille punktiarvestust peeti sel aastal eraldi, kuna Soome ja Läti võistkondade jaoks ei jõutud teha võõrkeelseid teste. Kohal olid võistlejad kõigist Eesti kutsekoolidest, kus saab müürsepaks õppida, lisaks kaks võistkonda Lätist ja 1 Soomest.
Viljandi ühendatud kutsekeskkooli ehitusosakonna juhi Rein Kalda sõnul on võistelnud ehitusõpilaste oskused paranenud ja osalevate võistkondade tase ühtlustunud.
«Tartu oli teistest ees, aga üldiselt andis nuputada, kuidas paremusjärjestus paika panna,» lausus Kalda. Rändkarikas sõitis Tartu kutsehariduskeskusse, teiseks jäi Vana-Võidu teine võistkond, kolmandad olid Lohja ametikooli noormehed Soomest, neljandad lätlased ja viiendad ning eesti-arvestuses kolmandad siis Taimar ja Reno Vana-Antslast. Taimar Sügis on lõpetanud Kuldre Kooli.
„Jõulukellu“ toimus neljandat aastat, samal ajal viidi läbi koolitused ehituseriala õpetajatele. Eesti tootjad toetavad jätkuvalt võistlust materjalidega.

MARGUS KONNULA
Võrumaa Teataja, Sakala ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli kodulehe põhjal

Laupäev, 20. detsember 2008

Ruhingu külast kutsikas kadunud

Kadunud 8-kuune kaukaasia ja saksa lambakoera segune koer. Kaal 43 kg; üks kõrv lontis, teine kikkis. Värvuselt helebeež, kaelas oranž kaelarihm. Peaks reageerima nimele Oskar (mitte Ossu).
Kadus selle kolmapäeva öösel vastu neljapäeva või neljapäeva hommikul ( 18.dets). Reede 19.dets. kell 17.40 seisuga ei ole veel koju tulnud.
Teateid ootab numbril 56485054 Mai

Neljapäev, 18. detsember 2008

UVL ASN teema delfis (täiendatud)

Delfis on uudis ASNi otsusest.
Ja ta on ka portaalis http://www.vorumaa24.ee/ praegust peauudis.
Peab muidugi täpsustama, et seisukoht on veel sõnastamata.

Ja veel üks artikkel delfis samal teemal

Sama lugu saab lugeda ka ERR uudistest

Esmaspäev, 15. detsember 2008

Ruhingu rahvas „Maahommikus”

Sel pühapäeval olid ETV saates „Maahommik” Maia ja Valev Parts Ruhingu külast. Nad rääkisid seal oma toekast pensionisambast – tšintšiljakasvatusest. Saate kordus on juba homme, 16. detsembril kl 11.45. Saadet saab vaadata ka internetis: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=88596

Katame koos jõululaua

Kolmapäeval alates kl 15 saab Urvaste seltsimajas näha ja proovida verivorsti tegemist. Huvilistel palume ühendust võtta Mariinaga tel 5236697. Umbes kl 19 katame jõululaua, kuhu on oodatud kõik, kes meie kandi tegemistes kaasa löövad või tahaksid lüüa. Hea oleks, kui omalt poolt vorstikõrvast kaasa toote. Veel parem, kui see on ise tehtud. Võtame seltsimaja tegemiste aasta kokku pisikese üllatusega.

Kolmapäev, 10. detsember 2008

Otsite jõulupärga?

Hei, hei! Kätte on jõudnud jõulukuu. Kui Teil ei ole kodu kaunistamiseks jõulupärgi, siis võin mina aidata. Valmistan: kuuse, männi, pohla, mustika okstest, erinevatest käbidest ja kastanimunadest pärgi. Kontakt: 51920487 Veronika
Siin on mõned näidised. Võimalik ka tellida.



Kagu Mets OÜ omaniku Andres Arikese kiri rahvale

Olla või mitte?

Nagu ühes heas raamatus on mitu peatükki, nii ka selles romaanis, mis räägib „söetehasest“, „söekast“ või minugipärast „surmavabrikust“.

15. november 2008 oli see päev kui OÜ Kagu Mets lõpetas puusöe tootmise ning sellega lõppes ka mitmeid aastaid ümbruskonda häirinud tegevus. Olime ju maikuus lubanud, et kui ei suuda käesoleva aasta lõpuks uuel tehnoloogial tootmist käivitada siis lõpetame tootmise sellisel moel. Utreerides klassikuid - tehtud ! Tahan kogu selle meediakära ja kõige muu peale öelda tänusõnad eeskätt meie otsestele naabritele Salmele, Hiljale ja Idale peredega, kes meid aastaid kannatanud on. Kuid on ka seik, mis teeb meele mõrudaks ja mitte ainult minul. Nimelt nimetas isehakanud linnapreili maarahvast või vähemalt neid, kes OÜ-s Kagu Mets tööl käivad, poolearulisteks, vist ei tajuta enam linnas, kust ja kuidas leib või liha lauale jõuab. Lapsed ikka ütlesid vanasti, et „kes teisel nime annab, see ise seda kannab“.

Igatahes on aeg keerata uus lehekülg ning alustada uut peatükki puhtalt lehelt ning unustada möödanik. Nimetame möödanikust veel need kolm asja, mis inimesi tõeliselt häiris (minu subjektiivsel hinnangul) :
1. Uttegaaside pihkumine õhku (ebameeldiv lõhn sissehingamisel)
2. Korstnast aeg-ajalt väljuv must suits (lihtsalt inetu vaatepilt)
3. Puidu eelkuivatamisel liiga kõrge temperatuuriga tekkiv keemiliste komponentidega segunenud veeaur (ebameeldiv sissehingamisel), mis tekib just selles vahemikus kus puit veel kuivab, kuid söestumise protsess pole veel päris pihta hakanud.

Ülejäänud väited mürast,kärast ja ei-tea-millest-veel jäävad „ooperifantoomi“ pärusmaaks ning võiksime seljuhul väita, et Pokumaa valmimine rikub oma suurte külastajate hordidega ka meie (mõtlen siinkohal neid, kes elavad seal läheduses) igapäevaidülli ja peaksime ikka tõsiselt juurdlema tema sulgemise üle. See polnud võib-olla parim näide kuid sunnib kaasa mõtlema.

Pole kellelegi uudiseks, et soovime jätkata puusöe tootmisega samas kohas ja mahus. Selleks alustame koostöös ekspertidega (selle nädala lõpuks on selge, mis firmaga, nimelt on hinnapakkumise kutsedokumendid edastatud 11 firmale) keskkonnamõjude hindamise protsessi. See on avalik protsess kuhu on kaasatud lisaks ekspertidele ka kohalikud inimesed, kes kõik saavad esitada oma seisukohti ning saada vastuseid neid huvitavatele küsimustele, esitada vastuväiteid jne. See on koht, kus me peaksime kõik erimeelsused selgeks rääkima ja vaidlema. Selle protsessi käigus peaks selgeks saama, kas ning mis tingimustel Kagu Mets võiks üldse jätkata antud territooriumil puusöe tootmist. Või peaks selle üldse lõpetama ja … mis siis edasi võiks saada. Oleme avatud kõikidele pakkumistele ning iga mõte edaspidisest arengust on teretulnud.
Koostöös Margus Konnulaga paneme Urvaste Vallarahva Lehte (http://urvasteleht.blogspot.com/) üles küsitluse, mis annab meile juba väikese ülevaate üldistest hoiakutest ning saame paremini ette valmistada vastuseid üleskerkivatele küsimustele.

Kuid nüüd peamise juurde, mis muutub? Mis teeb uue tehnoloogia nii eriliseks? Milles seisneb tema paremus?
Alustaksin kõigepealt asukohast. OÜ-le Kagu Mets kuuluvate kinnistute sihtotstarve on tootmismaa ning see eeldab, et seal käib mingi tootmine või majandustegevus. Uus ehitatav seade on planeeritud kõige esimese seadme asukohale (teatavasti on meil neid kokku kolm, millest töös olid kaks), mis tänu amortiseerumisele ei olnud viimased kaks aastat kasutuses. See tähendab, et seade (ahi) pole tee pealt otse paista, küll hakkab teda veidi nägema, kui sõita meie territooriumilt mööda Kõlbi küla teed Antsla poole peale nn. Salme teeotsa. Kuldre poolt tulles varjab ta ära sigala ja pinnareljeefid. Küll hakkab aga nurga tagant veidi paistma sildkraana, mis hakkab ehitatavat ahju teenindama. Sildkraana katab ca 560 m2 suuruse pinna ehk ta on 35 m pikk ja 16 m lai ning konksu tõstekõrgus ca 9 m. Seega suurema osa planeeritavast seadmest varjab ära olemasolev tootmishoone ja sigalakompleks, kuid näha jääb ta täies hiilguses naabri Salme pererahvale. Teeme omalt poolt ettepaneku selle probleemi lahendamiseks: võime istutada krundi piirile näiteks puud või heki, mis varjaks otsese vaatepildi, lõplik sõna peaks siinkohal jääma naabrite öelda. Niipalju siis asukohaga seonduvast. Lähme nüüd edasi keerulisemate asjade juurde.


Söe tootmisel on 4 erinevat faasi:

1. Puidu eelkuivatus – söe tootmise efektiivsuse seisukohalt on väga tähtis, missuguse niiskusastmega puitu me kasutame. Mida kuivem puit, seda efektiivsemalt seade töötab ja seda kasumlikum tootmine (jääb ära puidu lisakulu ahju kütmiseks). Momendil on arvestatud, et kui suudame aastaringselt kasutada puitu ca 30 -35 % niiskussisaldusega siis seade töötab „perpetum mobile“ režiimil ja puidu lisakulu tuleb vaid siis, kui soovime ahju üles kütta (peale hooldustöid, puhkuseid). Selleks on seadmel olemas eraldi kuivatuskamber kus retort koos toorpuiduga kuumutatakse keskmiselt 170˚ C juures ca 8 tundi, selle aja jooksul puidust eraldub üleliigne niiskus ning sellise temperatuuri juures ei eraldu gaasi ning kogu veeaur suunatakse kuivatuskambrist otse korstnasse. Saavutame võrreldes vana tehnoloogiaga esimese efekti - puidu eelkuivatamisel eraldub ainult veeaur korstnasse.

2. Teises etapis asetatakse eelkuivatatud puit pürolüüsi kambrisse, kus kõik protsessid hakkavad kiiresti arenema – ahi tõstab retordi temperatuuri ning umbes 280˚ C juures esimesed eksotermilised reaktsioonid algavad. Esimesed uttegaasid sisaldavad juba lisaks veeaurule (puit peab saavutama absoluutse kuivuse, eelkuivati seda ei taga) süsinikoksiidi ja süsinikdioksiidi, samuti väikestes kogustes etaanhappeid, õli ja tõrva. Kõik need eelpool nimetatud komponendid suunatakse põletuskambrisse, kus nad põlevad (aurustuvad) ja suitsugaasid suunatakse korstnasse. Siin on põhimõtteline ja kõige suurem erinevus kasutusel olnud tehnoloogiast. Nimelt on retort pööratud tagurpidi, kõik uttegaasid, veeaur jne. ei saa enam pihkuda välisõhku. Nüüd saavad gaasid liikuda ainult läbi sisemiste ühendustorude kas küttekoldesse või korstnasse (pürolüüsi kambrist küttekoldesse, kuivatuskambrist otse korstnasse). Miks on sisemised ühendustorud paremad kui praegu kasutusel olnud välimised? Välimiste ühendustorude kõige suurem miinus oli, et kuna uttegaaside temperatuurid langesid väga kiiresti ja tõrv hakkas ummistama torusid, siis oli torude pidev ummistumine üheks väga suureks saastatuse allikaks. Kuna nüüd on torud sisemised ja temperatuurid ühtlaselt kõrged, ei teki ummistavat tõrva ning õlid ja tõrvad põlevad ära põletuskambris.

3. 3. Kolmandas etapis tõusevad temperatuurid veelgi ning eksotermilised reaktsioonid jätkuvad ning temperatuuril 380˚ C algab pürolüüsi protsess kus eraldub kõige rohkem lenduvaid orgaanilisi ühendeid, etaanhappeid, õli ja tõrva. Puidust moodustub süsi. Kõik uttegaasid liiguvad läbi sisemiste ühendustorude küttekoldesse kus nad põlevad.

4. Viimases neljandas etapis eemaldatakse valmis puusüsi koos retordiga seadmest ning pannakse koos kinnise retordiga jahtuma. Selleks asetatakse retort avaga vastu maad liivalukule (õhku ei saa juurde) ning antud situatsioonis süsinikühendid absorbeeruvad söele.


Veel on käsitlemata korstnast väljuva musta suitsu teema. Tegemist on mittepõlenud puidugaasi väljumisega korstnast. Ehk kogu probleem oli seotud kolmanda ahjuga ning juhtudel kui kõik 8 retorti töötasid nö. kolmandas etapis ja uttegaase eraldus niipalju, et need ei jõudnud küttekoldes ära põleda. Siinkohal peame tegema lihtsat matemaatikat. Kolmandal ahjul oli 8 retorti, igaüks 7,6 m3 kokku teeb see 60,8 m3 , uuel ahjul on 10 retorti igaüks 2,25m3 kokku teeb see 22,5 m3 seega ca 3 korda vähem. Kuna uuel seadmel on tegemist sama suure põletuskoldega, kui kolmandal ahjul, siis neid probleeme ei saa lihtsalt tekkida.
Võib tekkida õigustatud küsimus: kui tegemist on nii paljude erinevate temperatuuridega, kuidas suudame seda kontrollida. Nimelt on eraldi temperatuuriandurid nii kuivatuskambris, pürolüüsikambris kui korstnajala juures. Kambrite temperatuure saab reguleerida õhutuskanalite kaudu, kõik temperatuuriandurid on ühendatavad arvutiga, mis registreerib pidevalt temperatuure erinevates kambrites.

Olen rääkinud nüüd pikalt ainult headest külgedest, kuid medalil on kaks külge. Esiteks küsimus, kas me ise oleme valmis antud muudatusteks või mõtleme, et nagunii ei muutu midagi - üks jama lõppes ja teine algab. Teiseks ootame keskkonnamõju hindamise esimesi tulemusi ja aktiivset osavõttu aruteludest ning konstruktiivseid ettepanekuid. Kui meil on kõik küsimused selgeks räägitud ja vaieldud ning eksperdid oma hinnangu andnud plaanitavale seadmele, alles seejärel saame hakata uut seadet ehitama ning investeerima.
ANDRES ARIKE


Ekolon ahju üldvaade


Selline peaks siis kogu süsteem välja nägema pealtvaates.

Teisipäev, 9. detsember 2008

Uue-Antslast koer kadunud

2kyla blogist täpsemalt

Lumelükkamise teemaline intervjuu abivallavanem Kristjan Võrnoga

Kuidas toimus lumelükkajate valik? Kuidas oli koostatud grupp, kes otsustas?

Meil on välja töötatud tegutsemisplaan, mis näeb ette avalikku vähempakkumist ehk lihthanget, mis sai kajastatud maakonnalehes. See tähendab seda, et palusime esitada ettevõtetel vähempakkumised meie vallas lumetõrjetöö tunnihindele. Kriteeriumiks oli tõendada seadmete olemasolu ning maksevõlgade puudumine. Hanke väljakuulutajaks oli vallavalitsus ning pakkumised vaatas läbi vallavara komisjon koosseisus pearaamatupidaja ja abivallavanem. Maanõunik Ain Kikas, kes on kolmas komisjoni liige, ei saanud osaleda haiguse t6ttu.


Kui palju oli kandidaate?

I piirkond: Visela, Koigu, Kirikuküla ja Urvaste külad
1) Fie Elli Kurss
2) Rande talu
II piirkond: Ruhingu, Lümatu, Vaabina külad
1) Fie Madis Ingver
2) Fie Elli Kurss
3) A-Veolainen OÜ
III piirkond: Pihleni, Uue-Antsla, Uhtjärve külad
1) Fie Elli Kurss
2) AS Võrumaa Teed
3) OÜ Targama
4) Fie Gunnar Sarapuu
IV piirkond: Kuldre, Toku, Kassi ja Kõlbi külad
1) AS Võrumaa Teed
(Esimesena märgitud pakkumise võitja – blogi toim.)

Mille põhjal välja valiti?

Valiku kriteeriumiks sai madalaim hind. Kvalifitseerumise aluseks oli
hinnapakkumise, seadmete olemasolu tõestamine ning maksevõlgnevuse
puudumise tõendamine. Kui kõikide muude dokumentidega oli kõigil
pakkujatel kõik korras, siis muret tekitas maksevõlgnevuse puudumist
tõendavad dokumendid, mis olid väljatrükina erinevatest
krediidiportaalidest. Olukorra lahendamiseks käskisime
esitada neil Maksu- ja Tolliameti poolt originaaldokumendi järgmiseks
päevaks, millega pakkujad said ka hakkama ning mis võimaldas ka nendega lepingulise suhte alustamist.


Mis on sanktsioonid, kui 10 tunniga tee puhas ei ole?

Sanktsioonid lepingu mitte täitmise eest on võetud kasutusele
esmakordselt ning need määravad trahvirahaks kuni 5000 krooni
lepingukohustuste mittetäitmise eest.


Mida volikogus valikule põhiliselt ette heideti? Kas oleks esiletoodud puudusi saanud vältida?

Volikogu peamiseks mureks oli samuti nagu ka vallavalitsusel Võrumaa Teed AS-i poolt
puudulikult tehtud lumetõrjetöö. Sai antud aru ning selgitusi lumetormist ning sellest, kui tõsise olukorraga oli siiski tegu.
Kindlalt olen ka ise seda meelt, et aktsiaseltsi tööd olid esialgu raskendatud ning olukorda ehk tõesti lahendati liialt aeglaselt.
Olukord sai õnneks lahendatud lisajõudude rakendamisega.
Mida aga õppida antud olukorrast. Kui suudaks Ilmataadi mobiilinumbri endale saada, küll oleks õnnega koos:).
Ilusat jõuluaega kõigile!
Kristjan Võrno
abivallavanem
Urvaste vald

Pühapäev, 7. detsember 2008

Nüüd on aeg viriseda!

Pange kirja, mis on teie ümber halvasti, mis teeb südame täis.
Mul on selle infoga oma plaan, aga sellest kunagi hiljem.

Anonüümsus leiab sellel puhul küll ainult heakskiitu, sest kokkuvõttes ei olegi plaanis kellegi nime avaldada selle info juures.

Niisiis, virisege palun ka need, kes tavaliselt virisemist heaks tooniks ei pea. Ega te sellest hoolimata kõigega rahul pole, eks ole?

Lõbusam on, kui panete siia kommentaariumisse, võib ka mulle meilile urvaste@gmail.com saata

Avaliku Sõna Nõukogu võttis Urvaste Valla Lehe juhtumi suhtes seisukoha

4. detsembril toimunud koosolekul leiti järgmist:

(390) ASN lähtuvalt laekunud informatsioonist, et Urvaste vallalehe toimetaja Margus Konnula on vallavalitsuse ja -volikogu otsusel vabastatud ametist
LAHEND: 04.12.08 Seisukoht: tegevuspraktika põhjal käsiteb ASN Urvaste valla lehte ajakirjandusväljaandena. Toimetaja tegutses loo korrigeerimisel hea tava raames ning loo sisu ei ole moonutatud. Volikogu ja vallavalitsuse reaktsioon seoses rahulolematusega toimetaja tööga oli ebaproportsionaalne ja poliitilist võimu kuritarvitav (sõnastamisel)

See on kopipeist asn.org.ee pealt, kuivõrd asi on sõnastamisel, võib välja tulla veel nüansse, mis selle otsuse tõid. Aga laias laastus on asi selge.

Neljapäev, 4. detsember 2008

Ühinemisplaan

Lugege seda artiklit, keskendumisega Raidali jutule.

Päris metsik idee. Või mis arvab blogi lugeja?

Jõulukuu artiklid Päästeametilt

Hoiatav jõululugu

Rakett pole mänguasi ja laps pole kosmonaut - kasuta ilutulestikku ohutult!

Ja huvitavast projektist "Ajalugu tulest ja veest", kus tutvustatakse, kuidas inimene saab ise vabatahtliku päästjana kaasa lüüa.

Novembri valla leht on ka netis loetav

Kas keegi tahab viimast Urvaste Valla Lehte kommenteerida.
Ma ei oska midagi muud öelda, kui et loeksin heameelega ka mõnda arvamusartiklit.
Mardijutus küll mõningaid sugemeid juba on.
Aga mõni jõulumõtisklus oleks tore. Eriti mõne ootamatu inimese poolt. Nii et see on üleskutse kõigile. Ja mitte ainult jõuludeks.

Teisipäev, 2. detsember 2008

Esmaspäev, 1. detsember 2008

Valla kodulehekülg saab uueks

Leheküljele www.urvaste.ee annab uue näo OÜ New Media Guru ja see peaks käiku minema jaanuaris.
Uuest leheküljest on loota rohkem operatiivsust, sest valla volitatud esindaja saab ise jooksvalt muuta teksti ja üles panna sündmusi.
Üldiselt jääb praegune informatsioon alles, kuid vananenud andmed asendatakse uutega.

Meisterdame jõulupärgi

Sel kolmapäeval kl 18 meisterdame Urvaste seltsimajas Veronika Kaseväli juhendamisel jõulupärgi. Kaasa tuleks võtta suurem kogus 10-15 cm pikkuseid okaspuuoksi (kuusk, mänd, kadakas, elupuu jne) ja kui võimalik, siis ka okste kinnitamiseks sobiv traat ning oksakäärid. Varud on olemas ka kohapeal. Osalusmaks 15 krooni, lastele tasuta.
Info tel 5206001, Airi Hallik-Konnula

Võrumaa Puuetega Inimeste Koja teadaanne

4. detsembril 2008 a. kell 11:00 – 14:00
toimub Rahvusvaheline Puuetega Inimeste päev Võru Kultuurimaja ”Kannel” kontsertsaalis.
Sissepääs kell 10:00
Käsitöö näitus
Asjaosaliste päevakohased sõnavõtud
Aasta parimate invasportlaste ja mälumängurite autasustamine
Taidlejate ja külaliste esinemised
Ühislaulmine, tants ja trall

Võrumaa PIK juhatus

Parim padi on raamat-padi


Reedese Padjasaju Urvastes võitis endise urvastelase Ere Ploomipuu (Hainas) koos lastega tehtud raamat-padi „Mi latsi sõbra”. Teise koha vääriliseks tunnistas kohaletulnud rahvas Veronika Kaseväli „Maasika” ning kolmandaks Tiiu Rämmanni vanast kampsunist tehtud kassipadja.
Kui veel kolm päeva enne Padjasaju päeva ootas seltsimajas hindamist ainult suur ja punane „Maasikas”, ja idee autor Anne Klaar oli juba üsna murelik, siis viimasel hetkel tuli tervelt 11 istepatja juurde.

Ideedepuuduse üle ei saanud kurta – olid mõnusad ristpistetehnikas, heegelmotiividest ja kootud padjad; olid erilise lõikega lillepadjad, põhukott, päikese- ja pilvepadi, hüljes, kass ja maasikas.
Võidutöö kohta kirjutas autor Ere Ploomipuu ise nõnda: „Raamatu lehekülgedel on meie pere laste lemmikud. Kes meist ei teaks Sipsikut või päästekoer Nublut, poleks vaadanud multikat „Lepatriinude jõulud”, joonud Limpa limpsi või söönud wõromaiseid Jussi viinereid – kõik mõnusad ja eestimaised. Pokud ja Puukogi on omakandi rahvas!
Raamat-padi pakub lisaks pehmele pepualusele ka mitmeid tegevusi. Kes oskab, saab tähtedest laduda sõnu – piilu taskusse, vahest on seal ka magus üllatus. Kel soovi, võib punuda patsi Lottele või Pokule. Pisike Richard aga leidis, et täitsa tore on näpitseda jalgpalli ja puulehti ning uurida isekujundatud helkurit. Liblikas aitab raamatus järge hoida, leia talle sobiv koht!” Ta lisas, et raamat-padi valmiski koostöös laste – 8-aastase Lisette ja 10-kuuse Richardiga.
Tegijate innustamiseks loosisime ülejäänud padjameistrite vahel välja veel kolm käsitööraamatut. Fortuunaks oli õhtujuht Merle Tombak
Padjasaju korraldas Urvaste Külade Selts, auhinnad ja suupisted said ostetud Urvaste valla toel. Lisaks konkursile andis Riina Ermel nukuetenduse, Merle Tombak tegi vabariigi juubeliaasta lõpu tähistamiseks asjakohase laulumängu ning Marika Meier õpetas sokinukkude valmistamist. Õhtu jätkus traditsioonilise kohvikklubiga, mida vedas Endla Piiritalo Rõuge kandist.
Airi Hallik-Konnula

Urvaste on Lõuna-Eesti parim turismi toetaja

Möödunud kolmapäeval sai Urvaste vald tiitli „Parim turismi toetaja”, mille sihtasutus Lõuna-Eesti Turism andis välja 11. korda.
Konkursi mõte on motiveerida omavalitsusüksusi ja turismi arendusorganisatsioone Lõuna-Eesti turismipiirkonna arendamisel ja konkurentsivõime tõstmisel.
Urvaste kõrval konkureerisid tiitlile Viljandi, Elva, Tõrva ja Võru linn, Kanepi, Karksi ja Jõgeva vald.
„Kaalukausiks sai see, et Pokumaa saaga on olnud ilmatu pikk ja et üks oluline osa Pokumaast on nüüd valmis,” ütles SA Lõuna-Eesti Turism juhataja Marika Kool. „Loodetavasti aitab see tunnustus kaasa Pokumaa teemapargi valmimisele,” lisas ta.
Marika Kooli sõnul kandideeris ka Kanepi vald parima turismitoetaja tiitlile seoses Pokumaaga, kuid otsustamine ei olnud raske, kuna Urvaste vald on olnud selle projekti eestvedajaks juba palju aastaid.
Sama konkursi – „Ehe Lõuna-Eesti” – raames valiti välja ka parim turismiobjekt. Õigemini kaks, sest tiitel läks jagamisele Dorpati konverentsikeskuse ja Haanjamehe talu vahel. Ära märgiti veel Piusa Ürgoru Puhkekompleks Võrumaal, Otepää Seikluspark ja Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus ka seekordsed võitjad välja kuulutati.
Konkursi üldeesmärgiks on tõsta Lõuna-Eesti kui turismipiirkonna mainet ja konkurentsivõimet. Alates käesolevast aastast pööratakse hindamisel enam tähelepanu nominentide panusele Lõuna- Eesti turismiregioonile iseloomuliku elulaadi väärtustamisel ja propageerimisel.
Marika Kool tunnistas, et auhind ise on pigem sümboolne (tänavu näiteks kepikõnni kepid), olulisem on tunnustus ise ja selle info jõudmine inimesteni.
Varem on Võrumaa valdadest parima turismi toetaja tiitli saanud Rõuge ja Haanja vald.
Airi Hallik-Konnula

Siin ka korraldajate selgituskiri, miks just Urvaste vald tihedas konkurentsis parimaks turismitoetajaks sai:
Tänu Urvaste vallale on edukalt käivitunud Pokumaa teemapargi tegevus. Pokumaa teemapargi külastuskeskuse Pokukoja ehitus sai teoks, sest Urvaste vald võttis riski piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist toetatud Pokumaa Sihtasutuse projekti „Pokumaa teemapargi väljaarendamine koos vajaliku tugiinfrastruktuuriga” omafinantseeringu tagamisega. Projekti kogumaksumus 13 327 017 kr. Projekti käigus valmis Pokumaa külastuskeskus Pokukoda, mida on selle lahtiolekuaja esimese 4 kuu jooksul (alates 12. juuni 2008) külastanud ca 21 000 turisti. Atraktiivne ja Eestis ainulaadne Pokumaa teemapark aitab elavdada Lõuna-Eesti kultuurielu ja arendada loodushoidu, edendada kultuuri-ja keskkonnasõbralikku turismi ning tõsta kohalikku tööhõivet. Tänu Pokukoja suurele külastatavusele on Urvaste, Kanepi jt lähivaldade toitlustus- ja majutusettevõtted saanud lisakülastajaid ja -tellimusi.
Eraldi esiletoomist väärib Urvaste vallavalitsuse ametnike aastatepikkune töö Pokumaa Sihtasutuse tegevuse toetamisel ning teemapargi praktilisel arendamisel. Vald on teinud koostööd Põlva maakonna Kanepi vallaga rahastamise planeerimisel ja ehitusdokumentatsiooni vormistamisel.
Urvaste vallas on sisse viidud toetus alustavale ettevõtjale, mida on soovitatud kasutada turisminduse või turismi toetavate tegevustega alustamiseks (nt on toetatud liikuva nukuteatri rajamist). Eeltaotlustest on teada, et tuleval aastal on kohalikel inimestel toetuse abil plaanis rekonstrueerida mitu suitsusauna valla eri piirkondades, mis võimaldab mitmekesistada turismiettevõtlust ja pakkuda lihtsamat majutusteenust telkimise ning varjualuste kasutamisega.
Urvaste seltsimaja ja Uue- Antsla kultuurimaja rekonstrueerimisprojektid koos mitmekülgsete käsitööga tegelemise võimaluste loomisega annavad lisavõimalusi turismiteenuste arendamisel. Värkstubades traditsioonilise käsitööna valminud meened ilmestavad juba praegu Pokukoja müügiletti. Urvaste seltsimajas valmiv köök võimaldab Urvaste valla põllumajandustootjail ja väiketöötlejail liituda Võrumaa kohaliku toidu võrgustikuga.
Lisaks on Urvaste vald nii toetanud kui läbi viinud loodushoiuga seotud projekte, nt Eesti suurimate põlispuude seisukorra parandamine. Pidevalt on hooldatud loodusväärtuste ümbrust ja nende juurde viivaid teid (Tamme- Lauri tamm, Mäe- Lõhtsuu tamm, Siiriuse kask).
Urvaste valla tegevus Pokumaa teemapargi rajamisel ja koostöö edendamisel teiste mittetulundusorganisatsioonide, ettevõtjate ja omavalitsusüksustega on mõjutanud ja mõjutab ka edaspidi positiivselt nii Võrumaa kui kogu Eesti turismi arengut ja konkurentsivõimet. Urvaste vald on vääriline kandma parima turismi toetaja tiitlit.

Laupäev, 29. november 2008

Kagu Metsa loole lisaks

Küsisin Andres Arikese käest, kas Kagu Mets on oma tegevuse lõpetanud ja mis on nende edasised plaanid.

Andres Arike:
Tõepoolest taotlesime Võrumaa Keskkonnateenistuselt meie välisõhu saasteloa kehtetuks tunnistamist alates 17. novembrist 2008. a ja sellest kuupäevast (tegelikult mõned päevad varem) on puusöe tootmine lõpetatud.
Oleme edaspidisteks investeeringuteks välja valinud tehnoloogia, mis peaks meie arvates sobima igati kaasaegseks puusöe tootmiseks. Tegemist on Eestis hästi tuntud tehnoloogia analoogiga ning seega peaks kõik õhusaastega seonduvad probleemid olema lahendatud. Oleme tellinud antud tehnoloogia juurutamiseks eksperthinnangu OÜ Hendrikson & Ko-lt. Eksperthinnangule on andnud oma seisukoha Võrumaa Keskkonnateenistus ning samuti on hinnang edastatud Urvaste Vallavalitsusele seisukohavõtuks (vastust tänase seisuga (27.11 – toim.) veel pole). Arvan, et kui tehnoloogia on igati keskkonnasõbralik, siis mis peaks olema kohalikul omavalitsusel selle vastu, kui valda investeeritakse.
Muidu jätkame igapäevaselt puusöebriketi tootmist ning selleks välisõhu saasteluba vaja pole. Lihtsalt toorainet on piisavalt ning patt oleks seda kasutamata jätta. Kindlasti tahab rahvast „verd näha“ ja on suur huvi, kes koondatakse jne. Tõepoolest - mõned inimesed oleme sunnitud koondama, mõni läks ise, Urvaste valla elanikest kaotab tänase seisuga töö 1 inimene.
Tegelen ühe projektiga, mis säästaks mõned töökohad Urvaste ja ümbruskonna valdade elanikele (eeskätt Antsla). Seega väike missioonitunne on olemas. Ma arvan, et tõsised arutelud ja vaidlused on alles ees.

Reede, 28. november 2008

Söekas TV3-s lõpuks

Ja siin nüüd see videolõik on.

Neljapäev, 27. november 2008

Vallaleht taas tellimises

Taas saab tellida Urvaste Valla Lehte, tellimisindeks endiselt 00959, tellimishind 7 krooni kuu, miinimumperiood 6 kuud.
Tellida peaks saama ka Eesti Posti kodulehelt

Kolmapäev, 26. november 2008

Parandus: täna siiski ei ole veel, aga on tulemas

Tänastes TV3 seitsmestes uudistes peaks olema lõik "surmavabrikust" ehk siis Kagu Mets OÜ-st, kes 17. novembrist on oma tegevuse lõpetanud. Minuga oli ka intervjuu, loodetavasti nad valivad minu jutust head ja adekvaatsed laused, mina ei ole ju tegelikult väga asjaosaline, lihtsalt kõige kuulsam ja käepärasem:)

Teisipäev, 25. november 2008

Ess-soost veel

Ess-soo istung ka Võrumaa Teatajas

Lumelükkamisest

Ilus talv on andnud endast märku ja ehk on võimalik sel aastal ilusat lund oodata ka jõuludeks! Aga nagu ikka, igal heal asjal ka omad pahad pooled. Selle aastane "tuleproov" lumesajuga on pannud meie lumelükkajad juba tõsise katsumuse ette ja näidanud ära ka nõrgad tahud. Loodetavasti õpime kõik oma vigadest ning täiendame oma oskusi selles valdkonnas igapäevaselt. Nüüd aga kõigest lähemalt
2008-2009 ja 2009-2010 talvel on Urvaste vald lumelükkamiseks jagatud neljaks eri piirkonnaks (kaardid saadaval valla kodulehel).

I piirkond: Visela, Koigu, Kirikuküla ja Urvaste külad -Fie Elli Kurss. Vallo Kurss, tel: 56 567 757, e-post: vallo.kurss@mail.ee

II piirkond: Ruhingu, Lümatu, Vaabina külad - Fie Madis Ingver. Madis Ingver, tel: 52 287 04, e-post: madis.ingver@mail.ee

III piirkond: Pihleni, Uue-Antsla, Uhtjärve külad - Fie Elli Kurss. Vallo Kurss, tel: 56 567 757, e-post: vallo.kurss@mail.ee

IV piirkond: Kuldre, Toku, Kassi ja Kõlbi külad - AS Kagu Teed. Indrek Veski, tel: 51 036 23, e-post: indrek.veski@vorumaateed.ee

Lähtuvalt lumelükkajatega sõlmitud lepingutest, peab olema tagatud lumelükkamine esmajärjekorras koolide ning lasteaia ümber ja külakeskustes, busside ja piimaautode graafikujärgne liiklus ning seejärel valla ja erateedel. Lumetõrjega peavad alustama lümelükkajad pärast lumesaju lõppu või tuisu lõppemist või vastutava vallaametniku korraldusel. Liiklus kogu piirkonnas peab olema tagatud 10 tunni jooksul pärast tuisu või lumesaju lõppu.
Lumelükkamine majapidamisteni toimub väravani või hoovi alguseni. Hoovi lumekoristus on eraomaniku enda vastutada.
Erateedel palume teele ulatuvad puud või oksad likvideerida kuni 2 meetri ulatuses teeservast, et tagada lumelükkamiseks vajalike masinate ligipääs. Lumelükkajal on õigus loobuda eratee lumetõrjetööst, kui vastav nõue ei ole täidetud.
Info: Lisaks on võimalik teil leida täpsustavat kaardimaterjali ja infot Urvaste valla kodulehelt: www.urvaste.ee - dokumendid - Teehoid
Kaunist talve kõigile!

Abivallavanem
Kristjan Võrno

Võru politsei võttis röövli vahi alla (täiendatud)

Võru politsei on kindlaks teinud isikud, keda kahtlustatakse 13.11.2008 Urvaste vallas Koigu külas toime pandud röövis, mille käigus seoti kätest kinni korteris viibinud 81-aastane naine ning võeti korterist kaasa mobiiltelefon Nokia 3310 ja rahakott.

Eelmise nädala reedel võtsid politseinikud 21-aastase Tartus elava noormehe, keda röövimises kahtlustatakse, kohtu loal kuueks kuuks vahi alla. Käesoleva aasta septembrikuus on kohus samale noormehele kehalise väärkohtlemise ja grupiviisilise varguse eest tingimisi karistuse määranud. Samal päeval kuulati üle ka 18-aastane Tartus elav neiu, keda kahtlustatakse röövile kaasaaitamises. Tema suhtes kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

Kriminaalmenetlus röövi asjaolude täpsustamiseks jätkub. Seadus lubab röövijaid süüdimõistmisel karistada 3-15 aastase vangistusega.

Lugu Võrumaa Teatajas

Esmaspäev, 24. november 2008

Tuisumuljed Uhtjärve külast


Meie pere pühapäev ja esmaspäev möödusid koduselt. Henn ärkas esmaspäeva hommikul kella 6 ajal ja arvas, et läheb õue ja viskab kodutee lumest puhtaks - vaja ju lapsed kooli ja endal Võrru tööle sõita. Õue jõudes tõdes, et külatee ka puhta vallides ja kui peaks jõudma kodutee väljavisata, siis vaja ringiga uuesti alustada. Nõnda hullusti tuiskas.
Eks siis vaatasime, kas enne kaheksat keegi liigub või mitte. Seekord oli Uhtjärve küla kuni lõunani täiesti vaikne - mitte üks hing ei liikunud külateel. Lõunapaiku rajas Neeve Endel teed kodu juurest välja- ikka õige pikalt võttis see aega ja liikumine oli ka tavapärasest erinev. No nüüd oli hea võimalus ka endal poe juures käimiseks. Hakkasid ju leib, sai ja piim otsa lõppema. Suur aitähh Endelile!

Lapsed aga nautisid esmaspäeva täiega. Pole veel tähistanud poiste sünnipäeva sellise tuisuga ja sel moel, et keegi külla tulla ei saa. See muutis nende 15. eluaasta täitumise eriliseks. Nõnda nad siis lustisid lumehangedes. Mõõdeti järgi tuisuvallide sügavused. Tuisuilma nautis ka pisikest kasvu perelemmik Nässu. Vahva oli vaadata kuidas ta lumes sumpas ja lumepalle taga ajas.
Praegu on siis kell 21.00 esmaspäeva õhtul ja külateed pole veel vallapoolselt lahti aetud. See, mis naabrimehe tõugatud, ka see juba täis tuisanud. Eks homne hommik näitab, kas saab tööle-kooli või tuleb veel üks päev lumevangis. Õnneks on alles elekter ja internet. Aga iseenesest täitsa põnev on jälgida looduse seesuguseid käike.
KARILLE BERGMANN


Lumetuisk

Urvaste Valla Leht ja Urvaste blogi kutsub üles saatma muljeid tuisu kätte jäämisest. Kus on midagi umbe tuisanud - kus elekter pikalt ära olnud. Kuidas on teid lahti lükatud.
Saatke juttu ja pilti urvaste@gmail.com või karille.bergmann@gmail.com või parem kui mõlemale korraga.

Täna, esmaspäeval, jäi kool ära, sest bussiringi ei olnud võimalik teha. Võin kinnitada, et tulin jalgsi Vaabina ristist koju ja kui jõudsin Lümatu mäest üles, hakkas hirmus sumpamine. Metsa vahel oligi nagu metsa vahel käimine - mitte miski ei andnud tunnistust sellest, et seal oli kunagi sõidute olnud. Lumi oli kohati põlvini.
Valla lumelükkaja tuli veel valge valuga, kohe pärast seda hakkas lund sadama, aga mitte erti hullusti. Samas õhtul kell pool üheksa paistab, et suurt teed hoopis pole lahti lükatud. Homme on meie kandis Ragn-Sellsi päev, näis siis. Ja kas kool toimub homme, ei tea.



Meie kodu sissesõidutee enne lumelükkaja käimist.

JÕULUEELNE KÄSITÖÖNÄITUS

MTÜ Näputüüselts ja Võrumaa muuseum korraldavad
JÕULUEELSE KÄSITÖÖNÄITUSE.
Näitus on heaks võimaluseks enda ja oma tööde tutvustamiseks võimalikele klientidele.
Tööd ei pea olema uued, võivad olla varem eksponeeritud või ka kasutusel olnud. Peaasi, et nad iseloomustaksid teie tegevust ja tooteid.
Tööd palume varustada andmetega tegija kohta – nimi, telef. nr. ja e-post. Tooted, mis otsivad ostjat peaksid olema varustatud hinnaga. Kuna tegemist on jõulueelse ajaga, pakuksime ka müügivõimalust tootja hinnaga.
Täpsemalt küsi-
Marika Sepp
51928199
sepamari@gmail.com
Tööd tuua detsembri esimesel nädalal Võrumaa Muuseumisse – Katariina 11
tööpäevadel 8 – 16, laupäeval, pühapäeval 10 - 17
kontaktisik Tiia Haug
5254962
7821939

NÄITUS ON KA ALGUSEKS VANA VÕRUMAA KÄSITÖÖLISTE KAARDISTAMISELE.
Tule näitusele ja tutvusta ennast! Mida rohkem meid on seda toredam, nii levitagi uudist ka sõprade ja tuttavate seas .
Näitus on avatud 10.detsembrist. Samal ajal võib muuseumis näha ka vabariigi käsitööliste ühitööna valminud vaipa “Lilled Eesti Vabariigile”.

Urvaste rahvas Saksamaal mitu korda kuulsamaks

12. oktoobril 2008 jooksis Saksa telekanalil NDR sarja „Hanseblicke“ (Hansahetked) järjekordne saade „Eestimaa hiiglaslikud metsad“, mille peategelaseks on Urvaste mees Valev Parts.
Eelpoolmainitud 45-minutiline film kogus suurema vaatajakvoodi, kui ükski teine sama sarja osa. Oma poolsada vaatajat tuli juurde ka reede õhtul (21. nov) Pokukojas toimunud filmiõhtul.
Filmiõhtu tõlk Ulvi Mustmaa rääkis ka pikalt filmi tekkeloost, milles tal endal oli oluline vahendaja roll. „Hanseblicke“ tegijad olid varemgi mitu saadet Eestimaast teinud, sh Otepäält. Nüüd liiguti mööda Lõuna-Eesti erinevaid paiku, kuni Tartu linnani välja. Eesmärk oli saada pilti Lõuna-Eesti alternatiivsem nägu – ilma Munamäe ja setudeta.
Film käis uudistamas Pokukoda, jälitamas Tartu rattamaratoni sõitnud kahte sakslast, jälgimas metsalangetamise maailmameistri Andres Oleski treeninguid, tutvumas Ridali lennuväljal ühe eestlaste rahvusala kiikinguga, külastati kaanikasvataja Elmarit Karula rahvuspargis, sõideti Emajõel lodjaga jne.
Filmi peategelast otsiti päris pikalt, enne kui nõudliku maitsega filmitegijad rahule jäid. Inimene pidi tundma hästi seeni, jätma kaamera ees esinedes usaldusväärse mulje ja mis üldse mitte väheoluline: tal pidi olema võimalik ennast 10 järjestikuseks päevaks filmitegevusele pühendada. Lõpuks leiti sobiv mees - Valev Parts Ruhingu külast. Tema läbiv tegevus filmis oli metsast seente korjamine ja nende tutvustamine.
Pokukino külastajates tekitas elevust Valev Partsi väide, et ega talle seened eriti ei meeldigi, aga ta ei raatsi neist mööda kõndida. Kiikingust rääkis kinoõhtul filmiski oma oskusi demonstreerinud Mikk Mustmaa. Andres Olesk seletas raie MM-i toimumismehhanisme ja ala arengut. Selgus, et see võistlus annab enda kandepinnalt paljudele spordialadele silmad ette.
Faktivigadesse (Kooraste asub Karula rahvuspargis ja Plaani on sealt ainult paar kilomeetrit kaugel) suhtusid vaatajad leebe huumoriga, sest film tervikuna paistis vaimustavat kõiki. Filmiga seotud inimeste vastastikust kiitmist saatsid publiku rõõmurõkked ja aplaus. Kogukond tundis, et nad kõik koos on ühiselt suure asjaga hakkama saanud. Muidugi kiideti ka sakslaste kaameratööd ja filmi ülesehitust.
Kuigi järgmist filmiõhtut ei teatud veel välja hõigata, oli teisel Pokukoja filmiõhtul juba kergelt traditsioonimaiku tunda.
MARGUS KONNULA


sadakond silma on puuritud "pokukino" ekraanile. Vasakul pool lipsuga - Valev Parts

Laupäev, 22. november 2008

Padjasadu

Kas väärtustame oma kohanimesid?

20. novembril oli Võrus kohanimepäev. Selgus, et külade, talude ja loodusobjektide nimetamises ei ole hästitoimivat süsteemi.
Kaido Kama tõdes, et kohanimeseadus reguleerib peamiselt asustusnimesid (asulad, talud). Loodusobjektide nimetamine on täiesti reguleerimata.
Seadus lubab nii murdelisi kui kirjakeelseid kohanimesid. Nii vahelduvadki Lõuna-Eesti kohanimed murdekeelsest kuni täiesti kirjakeelseni. Omakeelne nimi on näiteks Tsirguliina. Võru murdest on tartu murdesse ümber pandud Vastse-Roosa (vs Vahtse-Roosa) ja Vastseliina (vs Vahtseliina). Kirjakeelde on pandud Uue-Antsla, Linnamäe (Liinamäe) ja Litsmetsa (Litsmõtsa). Pooleldi on kirjakeelde pandud Süvahavva (Süvähavva) ja Pikakannu (Pikäkannu). See, et lõuna-eesti murretele omane vokaalharmoonia nimede uuendamise käigus ära kaob, on küllalt tüüpiline. Hoopis valesti on aga tõlgitud näiteks Laanemetsa, mis varem oli Lannamõtsa, sest sõna Land tähendab murdes hoopis metsalompi, umbjärve. Vahel on probleemide tekitajaks ka teeviitade valmistajad, kes kirjutavad viidale teistsuguse nime, kui see tegelikult on.

Nimi sõltub maanõunikust

Õnneks on, kellelt põlisnimede hoidmisel eeskuju võtta: Kaido Kama sõnul on Misso vallas kõik külanimed omakeelsed, Rõuge vallas peaaegu kõik. Ka Orava ja Sõmerpalu vallas on omajagu murdekeelseid kohanimesid, ülejäänud Võrumaa valdades aga vaid 1-2 või hoopiski mitte.
Kama pidas väga oluliseks, et paikade omakeelsed nimed on jõudnud Regio kaartidele. Nüüd on lootust et need jõuavad üha enam ka teeviitadele ning kaartidelt ja teeviitadelt igapäevasesse kasutusse. Ehk kui varem muutis kirjasõna inimesi kirjakeelseks, siis nüüd on lootust, et juhtub vastupidi. Näiteks Võru külje all asuv Tsiatsungõlmaa on juba üleriigiliselt tuntud kaitseväe harjutusväli.
Kohanimeuurija Evar Saar tõi välja, et omakeelsed nimed on peamiselt vanadel Lõuna-Eesti taludel. Asundustaludel on juba rohkem kirjakeelseid nimesid – Alliku, Kase jne. Nii ei saa uuema aja katastrinimede järgi enam aru, kas need asuvad Harju- või Võrumaal. Et erastamisele minevate maatükkide juures on olulisim roll omavalitsuse maanõunikul, on isegi näha, kas too on eelistanud paikkondlikku sõnavara või kirjakeelt. Näiteks on ühes vallas paljudes talunimedes kasutatud liidet „-nurme“ (võrukeelne nimetus põllu kohta), aga teises vallas põhjapoolsemat „-põllu“. Lõunaeestiline „-veere“ tükib teed andma Põhja-Eesti „-äärele“. Traditsiooniline täiend „ala-„ ja „mäe-„ hakkab asenduma „ala-„ ja „üla’ga“.
Lõpetuseks leidis Evar, et rahvakeelsed nimed on mitmekesised ja huvitavad, aga nendega, mis inimene oma peaga välja mõtleb, on vastupidi.

Uute talude nimetamise võimalusi

Kuidas siis võiksid uued omanikud või tükeldatud talumaade omanikud uusi talusid nimetada? Evar Saare arvates ei ole suurt probleemi, kui asundustalude nimed, mis ei ole rahvasuus kasutusel, asendatakse uue omaniku nimest tuletatud talunimega. Seda aga ei tohiks teha nende taludega, mille nimi on kestnud põlvkondade viisi. Tükeldatud taludele pakkusid asjatundjad lahenduseks nimetada ilma hooneta maatükke selle talu põlluks või selle talu metsaks. Veel pakuti täiendeid „vana-„, „uue-„ jne.
Sulev Iva küsis, kas Võru linna ei saaks nimetada Võro liinaks nagu see on linna tunnuslausel. Kuna rööpnimed ei ole lubatud, ei saa mõlemaid ametlike nimedena kasutada. Aga selgus ka, et seadus lubab liigisõna (linn, alevik, küla) ainult eestikeelsena. Nii oleks sõna „liin“ kasutuselevõtuks vaja võru keelele eristaatust.
Muus osas on aga vanade kohanimede säilimine peamiselt kohaliku omavalitsuse otsustada. Kahjuks oli vallavalitsuste töötajaid kohanimejutte kuulamas napilt. Silma jäi ainult üks maanõunik.
Kaitsealad saavad põlised nimed
Uudo Timm Keskkonnaministeeriumist rääkis aga sellest, et kaitsealuseid kohti (kaitsealad, sihtkaitsevööndid, üksikobjektid) püüavad nad üha enam nimetada nende piirkondade põliste nimedega. Et paljud kaitstavad paigad asuvad metsas, on ametnikele suureks abiks vanade metsavahipunktide nimetused. Vahel aga ei ole vanu nimesid kusagilt võtta. Nii oleks ühe Virumaa lendorava kaitseala puhul tulnud valida, kas nimetada see olemasolevate kinnistunimede järgi Elevandi või Kaelkirjaku lendorava kaitsealaks.
Timm oli nukker, et näiteks hiljutise vääriselupaikade inventuuri tegijad ei pööranud paikade nimedele tähelepanu ning nüüd on Eesti enam kui seitsmel tuhandel vääriselupaigal registris ainult koordinaadid, aga mitte nime. „See oleks olnud hea kohanimede hoidmise ja elustamise koht,“ tõdes ta.
Uudo Timm loodab, et tuleval aastal algava Eesti soode inventuuriga seda viga ei korrata. Ka töö järvede, paljandite ja allikate nimedega seisab alles ees. Kõige keerulisem on lugu jõgede ja ojade nimedega. Seaduse järgi tohib neil olla vaid üks nimi, ent kohalikud elanikud on oma jõelõiku harjunud võib-olla kutsuma hoopis teisiti.
Teavet kohanimeseaduse ja selle rakendamise kohta jagasid Võrus ka kohanimenõukogu, Eesti Keele Instituudi ja Maa-ameti esindajad. Palju teavet saab kohanimenõukogu kodulehelt www.eki.ee/knn

Airi Hallik-Konnula

Küünlategu juhatas sisse jõuluaja


Urvaste seltsimajas on täie auruga käima läinud käsitööring. Eriliseks teeb selle kindla juhendaja puudumine ning see, et peaaegu kõik osaliste head ideed saavad ühiselt ära katsetatud.
19. novembri küünlateol osales juba umbes 20 inimest. Lambarasvaga täidetud kartuliküünlaid oli muist rahvast juba varem teinud, aga seekord tõi Mariina kaasa idee lisada rasvale kohvi- ja kaneelipuru ning kasutasime ära ka vahepeal tekkinud mandariinikoored. Urve erilise kujuga kartulid tekitasid üha uusi ideid. Vahaküünlaid keerutasime aga esimest korda ja meil lihtsalt vedas, et Aili köetud ahi oli just parasjagu maha jahtunud, et lasta seal kärjetoorikutel pehmeks minna. Seda, et meisterdamine ei paku huvi ainult naistele, tõestasid kaks Uhtjärve küla koolipoissi.
Jõuludeks valmistume terve detsembrikuu. Meisterdamistunnid on igal kolmapäeval kell 18. Praeguste plaanide järgi teeme 3. detsembril jõulupärgi, 10. detsembril jõulukaarte ja 17. detsembril verivorsti jt jõuluseid talutoite. Materjalist tuleks ise kaasa võtta oksi pärja jaoks, muu vajalik on kohapeal olemas. Materjalide eest tuleb täiskasvanutel tasuda 15 krooni, lastele on osalemine tasuta.
Lisainfot saab internetist urvasteleht.blogspot.com või tel. 5206001
Airi Hallik-Konnula

Reede, 21. november 2008

Roheline Urvaste sai võidu

Tartu halduskohus rahuldas seltsingu Roheline Urvaste kaebuse ja tühistas Urvaste vallavolikogu otsuse, millega keelduti Võrumaal Urvastes asuva Ess-soo raba maastikukaitseala kaitse alla võtmisest.
Loe Postimehest.

Delfis kommenteeritakse ka

Karmen Kroonmäe: käsitööst sõltuvuses


Karmen Kroonmäe (27) on üks tubli noor naisterahvas, kes kasvatab Uhtjärve külas kahte väikest last, 4-aastast Augustit ja 2-aastast Oskarit. Tema mees Reiko on Norras ehitustööl, viis nädalat korraga, nüüd jäi sinna sisse ka nende 1. pulma-aastapäev. Aga pole viga, kui Reiko kord koju jõuab, saab kasvõi kolm nädalat jutti tähistada.
Või siiski – Karmen hakkas sellest aastast raamatupidamist õppima, käib lisaks Pärnu Kutsehariduskeskusele veel mitmetel kursustel ja koolitusel ja juba teeb ka mõnele raamatupidamist. Õnneks on Reiko ema-isa heameelega valmis lastega tegelema kui vaja. „Poisid on tõelised energiapommid ja krutskivennad, igav ja rahulik meil pole,“ kinnitab Karmen.
Sellest hoolimata jõuab Karmen ka tublisti käsitööd teha. „Käsitöö pisik on küljes juba ammu ja see haigus ainult süveneb, olen sattunud sõltuvusse.“
Muidugi ei tee ta käsitööd hommikust õhtuni, vaid siis, kui parasjagu midagi muud ei tee. Vahel hommikul vara, kui lapsed magavad; tihtipeale siis, kui lapsi magama paneb; autosõitude ajal, kui ise roolima ei pea. „Nii andekas veel pole, et rooli keerata ja kududa,“ naerab Karmen.
Vahel harva, kui tähtaeg kukkumas või lihtsal tegemise isu eriti suur, istub ta käsitöö taga terve pika päeva ja vahel ka pool ööd. Ta on omatehtud asju müünud siin-seal laatadel. Laadahooaeg on läbi, aga praegu saab Karmeni „toodanguga“ tutvuda siin.
http://nagi.ee/photos/karmaikel/sets/138693/
Kellele mõni asi meeldima hakkab, on võimalik neid ka soetada. Võtke ühendust karmaikel@hot.ee või 55 63 73 98



Tahaks kõike proovida!

Karmen ütleb, et satub kiiresti uutest asjadest vaimustusse ja ei julgegi hästi uusi käsitööliike juurde õppida, sest muidu peab varsti oma väikese majakese lõngahunnikutele ja kõiksugustele käsitöökastidele loovutama. Ja ega Karmen lõngaga piirdu. „Teen kõike, ja kui veel teinud pole, siis hakkan tegema,“ on ta kindel. „Kohaliku puutöömeistri Tarmo tehtud riiuli ahvisin järele ja tegin endale ka kööki sarnase. Nii kvaliteetne ja sirge ei tulnud, kuid mina olen rahul.“
Üle- eelmisel suvel mässas Karmen kaks kuud ühe vana kapi restaureerimisega. „Muidugi, kui Reiko poleks appi tulnud vana värvi maha kraapima, oleks vist siiamaani seda kappi nikerdanud,“ arvab Karmen.
Mõistagi oli omatehtud ka pulmalipp (roosidest süda punasel taustal), mille peale läks oma paar nädalat. Lisaks joonistas Reiko teisegi , kus oli kaks varest peal ja neid sai kokku tehtud 2 eksemplari, lõppviimistlus ikka Karmeni poolt.


Karmen ei hoia oma mehest rääkides kiidusõnu kokku. „Ta joonistab megalt hästi, lahtise käega ja kõik pildid on humoorikad. Tema suur kirg on muusika. Ammune unistus on teha oma bänd, kus mängida ja laulda. Mitte raha pärast teha , vaid ta naudib mängimist ja see tuleb tal tõsiselt hästi välja. Ma ise usun, et ta saaks kõikide pillide mängimisega hakkama, kui ainult see laiskuse-poiss ta juurest minema läheks. Ta oskab veel suupilli mängida ja üha paremini tuleb akordion välja. Ammusel ajal käis ta ka karaoket laulmas nii Tartus Püssirohukeldris, kus said vist teise koha ja Pühajärve Beach Partyl. Nii et mul on kuradima andekas mees:)“

Ja meeldetuletuseks neile, kes ise käsitööd teevad – novembri lõpuni on võimalik veel enda tooteid Toompeale näitusmüügile saata. Täpsemalt siit.
MARGUS KONNULA



Nimekiri Karmeni töödest:
Koon: sokke (kunagi sai palju varvassokke tehtud), kindaid, pontšosid, mütse, salle, kotte.
Heegeldan: kardinaid, õlarätte, salle, pontšosid, mütse, susse, booleroid, pitse, kotte.
Tikin: padjakatetele, voodipesule, pilte linikutele.
Riietele joonistan pilte: T-särgid ja bokserid hetkel.
Vanutamine: hetkel olen vaimustuses mütsidest.
Õmblemine: kardinad, autoistme katted,“ Heade mõtete padi“ (neid on tehtud megalt palju), lastele istumiseks elevandi-padjad, linased särgid meestele ( ka Reikole).
Kõik ei tulegi lambist meelde:)
KARMEN KROONMÄE

Neljapäev, 20. november 2008

Meeldetuletusi

Et Pokumaal juba reedel filmiõhtu.
Ja veel kuskil nädala tuuris saab osa võtta padjasajust

Esmaspäev, 17. november 2008

Käsitööring

Sel kolmapäeval kell 18 valmistame Urvaste seltsimajas küünlaid lambarasvast ja mesilasvahast. Osalustasu 15 krooni, lastele tasuta.
Info 5206001 Airi

VÕRU MAARAHVA AASTALÕPUPEOLE!

MTÜ Kodukant Võrumaa ja Võrumaa Talupidajate Liit korraldavad:

VÕRU MAARAHVA AASTALÕPUPIDU,
Võru Kultuurimajas "Kannel", Liiva 13

reedel, 28. novembril 2007, algusega kell 19.oo

Tuju aitab üleval hoida ansambel MESIKÄPP

Vahepalad igale maitsele ja igale eale!
Pääse 150 krooni

Piletid välja osta hiljemalt 24.novembriks
telefonidel 53 499 454 (M.Parv) või marika@vaip.werro.ee

Pileteid piiratud koguses,
müümisel kehtib reegel, kes ees see mees!

Reede, 14. november 2008

Politseiteade

Röövimine
13.11.08 kella 16 ajal teatati, et Urvaste vallas Koigu külas asuvasse korterisse sisenes tundmatu noormees, kes sidus kätest kinni korteris viibinud 81-aastase naise ja võttis kaasa mobiiltelefoni Nokia 3310 ning rahakoti koos sularaha ja dokumentidega. Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust.

Esmaspäev, 10. november 2008

Urvastes taas käsitööring

Urvaste seltsimajas alustab pärast suvepuhkust kolmapäeviti kl 18 taas käsitööring.
Sügise algul tundus, et saame tänavu Urvastes hakkama ilma eraldi käsitööringita, aga inimestel on palju mõtteid ja oskusi, mida teistega jagada.
Sel kolmapäeval kell 18 vildime päkapikke. Kellel on, võiks kaasa võtta värvilist villavatti ja viltimisnõela. Osalusmaks on 15 krooni, lastele tasuta.
Seltsimajas saab liituda veel rahvatantsijatega. Naisterühm käib Tiiu Kunguse juhendamisel koos esmaspäeviti kl 18.30, segarühm nädalavahetusel.
Reedeti kl 10 avab seltsimajas uksed mudilaste mänguring.
Airi Hallik-Konnula

Pokumaa SA kutsub filmiõhtule reedel, 21. nov. 2008 kell 18.00

KUIDAS SAADA STAARIKS? KUIDAS KINO TEHAKSE?

12. oktoobril 2008 jooksis Saksa telekanalil NDR 45-minutiline film
Lõuna-Eestist, mille peategelaseks on Urvaste mees VALEV PARTS. Kuidas
saab ühest vaikselt metsanukas elavast pensionieas mehest staar?
Kas me ise teame, kes meie kõrval elavad - et see võib olla näiteks
maailmameister metsalangetamises?
Millisena näeb Lõuna-Eestit võõrsilt tulnud telemeeskond?

Kohtume filmis osalenud inimestega ja vaatame ära NDRi sarja
"Hanseblicke" läbi aegade parima vaatajakvoodi kogunud saate "Eestimaa
hiiglaslikud metsad" (eestikeelne tõlge kohapeal Ulvi Mustmaalt).

Ühtlasi aitäh kõigile kaadritagustele nõustajatele-abistajatele, nagu
näiteks Silja Otsarile muusikasoovituse eest, Joosep Kartaule puukoorest
laeva eest, Airi Hallik-Konnulale pannkoogi eest, Avo Väljale kiire
faktiabi eest...

Tasu täiskasvanutele 25 kr, õpilastele 15 kr, koolieelikutele tasuta

Pakume teed ja kohvi

Reede, 7. november 2008

Teisipäev, 4. november 2008

Vargus

Ajavahemikul 13.10.- 03.11.2008 on sisse murtud Uue-Antsla külas asuvasse majja, kust varastati külmkapp ja kaks pesumasinat

Esmaspäev, 3. november 2008

Kaks Võrumaa meistritiitlit motokrossis

Võrumaa Teataja kirjutab
Timmo Mõts võitis teist aastat järjest, aga see aasta tuli Jan Jakobson ka meistriks ja nagu lugeda võib, on ta suvega võrreldes 15 kuubikut juurde võtnud ja seda valutult.

Pühapäev, 2. november 2008

Saab avaldada arvamust uue lipu ja vapi kohta

7. novembrini saab raamatukogudes ja vallamajas tutvuda valla uue lipu ja vapi kavanditega. Arvamust avaldada ja ettepanekuid võib ka teha, vallamajja 78 57304 või sekretar@urvaste.werro.ee.
Siin blogis võib ka muidugi arvamust avaldada, ehk tekib väike arutelu.

Vadim Fomitševi kavandid ei vastanud esialgu kõigile heraldistele nõuetele, nüüd on neid Heraldika Nõukogu näpunäidete järgi muudetud.


Laupäev, 1. november 2008

Ess-soo kohtuistung

Ess-soo asjus oli 29. oktoobril Tartus halduskohtu istung.
Seda valgustab Võrumaa Teataja

Reede, 24. oktoober 2008

Kiire pilk Urvaste Valla Lehele

Uus Urvaste Valla Leht juba netis üleval! Kiiduväärt operatiivsus!

Vaatan internetist ta üle ja annan oma hinnangu.

Üldiselt on ta rohkem infolehe moodi kui kunagi varem. Aga kuivõrd infolehte teha lubatigi, siis on sisuliselt asi korrektne. J.o.k.k nagu öeldakse.

Huvitav, et ega esimese lehekülje peal pole Urvaste lehes just tihti kahte lugu olnud, aga ega sellest mingit probleemi ka pole, et neid seal kaks on. Kui lehitseda leht läbi, need on kaks kõige esiküljelisemat teemat.

Esiküljepilt võiks lõbusam olla, mingi tegevuse juures, praegu pole meeleolu, mis, ma arvan, on isegi olulisem, kui see, et kõik saaksid pildil olla.

Alumises artiklis ma tunnen Õhtulehe artikli refereeringu ära, siin olnuks siiski viisakas Õhtulehte mainida.

Kooli on proportsionaalselt väga palju, aga mitte sellepärast, et liiga palju oleks, vaid et teisi valla asju on liiga vähe. Lehekülje pikkused lood otseselt valda mitte puutuvatest asjadest vist ei kutsu paljusid lugema. Aga kui eeldada, et midagi välja ei jäänud, siis ei olnud mõtet ka ühte tühja lehekülge jätta.

5 lk on väga tore, nii välimuselt kui ka sisult. Urvaste Kooli spordijutt oli mulle kui spordisõbrale ikka väga huvitav.
Ja vahva, et õpilased on kirjutama saadud. Loodan, et see traditsioon jätkub.

Kooli lastevanemate koosoleku kohta lisaksin, et pikapäevarühma toidu rahastamine valla poolt lõpetatakse ära, kuna suurem osa lapsi lihtsalt ei tule sööma. Küllap see päev siis nii pikk ikkagi ei ole. Kui saaks selgeks lapsed, kellel tõesti oleks seda toitu vaja, võib-olla selgub, et ei peakski pikapäevarühmale süüa tegema.

Ja valla lehest veel näide, et leheküljede planeerimine (mille pärast jäi välja mulle "saatuslikuks saanud" lause volikogulaste artiklist) pole üldsegi lihtne. No ei sobi 7 lk peal need kaks asja kokku, alumine nagu kommenteeriks seda pikemat lugu - hm!

Neljapäev, 23. oktoober 2008

Jutuõhtu Pokumaal

Pokumaa SA ja MTÜ Hinokad kutsuvad huvilisi hingedekuu eelõhtul, 31.oktoobril kell 18.00 Pokukotta kuulama Maris Kilgi reisijuttu
TEEKOND MEHHIKO PÕLISRAHVASTE JUURDE.

Tasu täiskasvanutele 25 kr, õpilastele 15 kr, koolieelikud tasuta. Pakume teed ja kohvi.
Lisainfo tel. 529 1431

www.pokumaa.ee

Politsei otsis sularahaautomaati

Täna hommikul toimus Antsla lähistel ulatuslik politseireid. Kraavi poolt linna sõites peatas kõiki sõidukeid kolm politseiautot, küllap peeti vahti ka teistel teedel. Nüüdseks on selgunud, et Nõost läks varahommikul kaduma sularahaautomaat.

Selline on Lõuna Politseiprefektuuri info:

Täna hommikul kella 4.05 ajal varastati Tartumaal Nõos Tartu maanteel asuvast kauplusest sularahaautomaat.

Lõuna Politseiprefektuur käivitas kurjategijate ja pangaautomaadi tabamiseks koheselt ulatusliku politseioperatsiooni ning mõni tund hiljem saadi automaat kätte Lõuna-Eestist.

Vargusega tekitatud kahju on selgitamisel ning midagi täpsemat kuriteo kohta selle uurimise huvides veel öelda ei saa.

Lisaks tänaöisele juhtumile käib prefektuuri organiseeritud kuritegevuse talituse eestvedamisel ka varasemate automaatide varguste uurimine. 14. veebruari ööl kadus Hansapanga automaat Võrumaalt Rõuge kauplusest, 6. mail sama panga automaat Tartumaalt Luunja poest.

Samas on talitus kindlaks teinud isikud, kes lõhkusid rahaautomaadi 25. veebruaril Tartumaal Rõngus, püüdsid varastada raha 7. aprillil Nõos ning rüüstasid 7. mail Jõgevamaal Puurmani vallamaja rahaautomaati. Need isikud on kohtus ka oma karistuse juba saanud.

AIRI HALLIK-KONNULA

Kolmapäev, 22. oktoober 2008

Elanikud leidsid järvelt surnud luige

Eelmisel nädalal avastas Tiiu Rämmanni pere Visela järvelt ilmselt kuhugi kinni jäänud ja surnud luige ning andis sellest teada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313.
Hukkunud luike käis otsimas Riikliku Looduskaitsekeskuse loodusvaht Mati Urbanik, kuid ebapiisava info pärast ta lindu ei leidnud. Ta ütles ka, et tegelikult on nende kohustus aidata hättasattunud loomi ning uurida looduskaitsealuste liikide hukkumist. Luikesid on Eestis juba nii arvukalt, et nad ei kuulu enam looduskaitse alla. Kui aga loom või lind on veel elus, tuleb vajadusel teda päästma isegi Päästeamet.
Luik parasjagu veest tühjaks lastud Visela järvel jääb aga kas looduse meelevalda või õnnestub linnu leidnud perel see kätte saada ja maha matta. „Juhul, kui surnud lindudest tuleb rohkem teateid, tuleb meil muidugi hakata asja uurima," tõdes Mati Urbanik. Sel sügisel on juhtumeid olnud kaks. Teine luik oli kummaliselt komberdanud Kobelas, Urbaniku saabudes oli lind surnud.
Veel nädalapäevad tagasi oli Restu rahvas kuulnud järve poolt ka püssipauke. Loodetavasti ei ole luige hukkumine sellega seotud.
AIRI HALLIK-KONNULA

Surnud luige pärast muretsev Tiiu Rämmann seekord ametimeestelt abi ei saanud.


Elutu luik hulbib Tiiu Rämmanni kodu lähedal Restu meierei all.


Vana hobusetee alguses tuleb läbida sadakond meetrit hundinuiametsa.


Tänu vanale hobuseteele saab allalastud Visela järvest ilma sissevajumata üle minna.


Taamal paistab veetühjale Viselale truuks jäänud luigepere. Seevastu Punde järvel oli luikesid pühapäeval karjaviisi.

Pühapäev, 19. oktoober 2008

Võtke osa „Padjasajust“

Urvalinnu mänguring ja Urvaste Külade Selts korraldavad istumispatjade meisterdamise võistluse „Padjasadu“. Ise tehtud erikujulisi lastepäraseid patju läbimõõduga umbes 60 cm saab tuua Urvaste seltsimajja või Kuldre raamatukokku 10-27. novembril.
28. novembri Urvaste kadripeol saavad kõik pidulised osaleda lemmikpadja valimises. Peaauhind on õhtusöök neljale Nõiariigis, meisterdajate vahel loositakse välja veel Kuldre juuksuriteenus ja käsitööraamatuid.
Lisanfo Anne Klaar,
tel 5292373

Reede, 17. oktoober 2008

Näpud tööle!



Taaskord oodatakse meie valla käsitöösid Riigikogu jõulumüügile. Oma tehtud käsitööesemeid, mett ning soojas säilivaid hoidiseid saab tuua Urvaste seltsimajja kuni novembri lõpuni.
Varasematel aastatel on urvastelased pealinna saatnud peamiselt sokke-kindaid, mis on päris hästi kaubaks läinud. Proovida tasub aga põnevamate asjadegagi. Populaarsed on teesegud ja hoidised ning tänavu ostetaks ilmselt hästi ka mett.
Kindlasti tuleks hoolitseda käsitöö hea väljanägemise eest ning hoidiste puhul võiks mõelda, kuidas pakendit silmatorkavamaks muuta. Oleks hea, kui lisate tööde juurde oma nime ning summa, mida sooviksite iga asja eest saada. Kellel asjade kohaletoomise võimalust ei ole, võtke minuga ühendust!
Head meisterdamist,
Airi Hallik-Konnula
Tel 5206001


Piltidel: varasemate Toompea-aastate stiilinäiteid.

Neljapäev, 9. oktoober 2008

Teisipäev, 7. oktoober 2008

Politseisõnum

02.10.2008 kella 12 ajal avastas Kassi külas asuva talu peremees, et tema karjamaalt on kadunud üks pull ja üks mullikas koos kettidega. Vargusega tekitati omanikule kahju 11 000 krooni. Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust.

Esmaspäev, 6. oktoober 2008

Kuidas taastada Oma Valitsus?

Möödunud laupäeval oli Elvas seminar „Roheline väikelinn“. Ühe ettekandjana osales seal „kukutatud“ regionaalminister Vallo Reimaa, kelle mõtteid tahaks blogirahvani tuua.
Reimaa rääkis, et praegu ei mõisteta omavalitsust Eestis traditsioonilise „oma valitsuse“ ehk kogukondliku otsustamis- ja tegutsemisorganina. Praegune omavalitsusmudel (riiklike teenuste pakkuja) jõudis Eestisse sadakond aastat tagasi ja oli algselt kasutuses linnades.
„Kogukonna aspekt on tänasest haldusreformi kavast täiesti väljas,“ tõdes Reimaa. Seepärast on ka valdades üha enam „riiki“ ehk teenuste ja raha laialijagamist ning üha vähem „oma valitsust“ – kogukondlikku autonoomiat ja otsustusõigust.
Vallo Reimaa ütles, et esimese õigusena tuleks kogukondadele ehk kantidele anda otsustusõigus planeeringute küsimuses. Erinevalt koolikorraldusest jm ei läheks see riigile praktiliselt midagi maksma, kogukonnad aga saaksid väga olulise vahendi oma elukeskkonna küsimustes kaasa rääkimiseks.
Laiemalt regionaalpoliitikast rääkides andis Reimaa mõista, et seda Eestis peaaegu ei ole. Ei ole regionaalpoliitiliselt läbi mõeldud ei haldusreform ega Riigikogu otsused. „Iga Riigikogu eelnõu juurde, mis vähegi piirkondlikku elukorraldust puudutab, peaks käima regionaalpoliitiline analüüs. Praegu ilmneb mõju tagantjärele.“
Mitme skeemi abil näitas ta, kui vale oleks maakonnad automaatselt valdadeks muuta. Näiteks on Eestis 44 tõmbekeskust oma mõjuväljaga. Nende hulgas Antsla. Samas kasvupiirkondi on kõigest 11 – seega vähem kui maakondasid. Võru ja Valga koos linnaümbrusega kuuluvad nende hulka, Põlva mitte. Kante ehk oma identiteediga kogukondi on aga kordades rohkem kui valdasid (minu mäletamist mööda kaardistas Urvaste vald viis kanti: Restu (Visela), Kuldre, Uue-Antsla, Vaabina ja Urvaste).
See, milline omavalitsusfunktsioon kuhu jääb, tuleb läbi rääkida ning kokku leppida, mitte hakata jõuga peale suruma. „Kui selget piiri ei ole, algab köievedu. Kahel korral on omavalitsused maakondi võitnud, sest neid on rohkem. Aga tegelikult peab haldussüsteemis olema oma koht igal otsustustasandil.“
Elva seminari korraldas Erakond Eestimaa Rohelised, kandepind oli siiski laiem.

AIRI HALLIK-KONNULA

Teisipäev, 30. september 2008

Politseiteateid

Ajavahemikul 20.-21.09.2008 on Urvaste vallas Kuldre külas asuva kooli territooriumil ära murtud 2,5 meetri pikkune nulg.

29.09.2008 teatati, et nädalavahetusel on Urvaste vallas Koigu külas seisnud traktorilt varastatud aku, karburaator ja magneeto. Vargusega tekitati 2000 krooni suurune kahju.

Teatrisse!

“Kõik aias”
Millist hinda oleksite teie nõus maksma hea elu eest? Lugu koduperenaiste üllatavatest lahendustest, maksmaks üle jõu käivaid arveid noobli elu eest heas elurajoonis.
Autor Edward Albee
Lavastaja Roman Baskin
Osatäitjad: Hannes Kaljujärv, Maarja Jakobson, Helena Merzin, Ott Sepp, Jüri Lumiste, Külliki Saldre, Merle Jääger, Riho Kütsar, Marika Barabanštšikova, Leino Rei, Margus Jaanovits, Ragne Pekarev
Etendus toimub neljapäeval 27. novembril kell 19.00 (Väljasõit Uue-Antslast orienteeruvalt kella 17-17.30 ajal. Täpsustan hiljem)
Pileti hind 85.- Lisandub bussisõidukulu, mis on umbes 50.-
Registreeruda ja teatripileti eest palun tasuda hiljemalt 15. oktoobriks. Bussisõiduraha kogun teatrisse sõidul.
Info ja piletid
Karille Bergmann tel 580 695 41

Uue-Antsla operatiivset infot. Juba täna!

Oktoobrist detsembrini toimub Uue-Antsla rahvamajas seltskonnatantsude (valss, rumba, samba jne) kursus härra Reno Olle juhendamisel. Kursuse toimumiseks oleks tarvis kokku saada vähemalt 15 paari. Kõiki huvilisi ootame 30. septembril kell 17.00Uue-Antsla rahvamajas, kus jagame täpsemat infot ja lepime kokku tantsukursuse toimumise päeva ja kellajaja, või telefonil 56954056 Aivo

Hei Uue-Antsla ja Uhtjärve küla lapsed ja noored!
Teeme väikse kogunemise täna 30. septembril kell 17.30 Uue-Antsla rahvamaja juures, et kuulata teie soove ja plaane, mida huvitavat tahaksite teie ette võtta ja teha.
Külaaktiiv

Esmaspäev, 29. september 2008

Parima koduleiva konkurss


Eesti Põllumajandusmuuseum koostöös Eesti Leivaliiduga viivad 12. oktoobril 2008. aastal läbi Parima koduleiva konkursi toimumiskohaga Eesti Põllumajandusmuuseum.
Lisaks on käimas parima rukkileiva reklaami ja reklaamija konkurss!

Loe lähemalt siit

Arvustus septembri vallalehele

100 päeva on uus vallalehe toimetaja ametis olnud ja nagu lubatud, võtan ma nüüd vallalehe luubi alla. Kirjutan arvustuse, ütleme nii. Käesolevat numbrit saab lugeda siit.
September tundub olevat küllaltki hapukurgikuu ja teemasid tundub tõesti vähe olevat. Ka blogis on mul neid vähe olnud. Teisalt on Urvaste Valla Leht ka selgelt liikunud ajalehest rohkem infoleheks, ametlike teadete kontsentratsioon on väga suur.
Õnneks oli, mida esilehele panna, sinna iga lugu ei sobi. Pokumaa lastekirjanduse päevale oleks mina eelistanud mõnda teravamat teemat, mis olid ka seekord (Lõunalehe vahendusel) lehes olemas. Aga need olid Lõunalehe tekstid, hea kui esiküljel pole teistest lehtedest ülevõetud artikkel, vaid urvastelaste oma originaallooming.
Noh, tõsi küll, ka Ena Drenkhan pole päris urvastelane ja esiküljel ilmunud artikkel ilmus varem Võrumaa Teatajas. Aga kiituseks peab ütlema, et esimeses kolmes numbris oli lehes originaalartikkel. Nii et sellega on üldiselt korras.
Järgmine mõte: peale kahe Lõunalehe artikli ja ühe väikese sõnumi Urvaste blogist, kõrvaltvaatajate artikleid polegi. See vist on ka siiski infolehe puhul tavaline, ehk isegi infolehe tunnus? Kõik kirjutavad ise oma igapäevasest tööst. Kristina Absalon lasteaiast, Ena Drenkhan Pokumaast, Margus Klaar koolispordist jne. Vastupidine näide on Kristina Absaloni artikkel kaunitest koduaedadest.
Selles pole iseendast midagi halba, pehmed teemad ei vajagi kindlasti kõrvalseisja pilku. Asi on lihtsalt selles, et kui sellised lood niivõrd domineerivad, läheb üldpilt pisut igavaks.
See, et nüüd on lehes noortespordist juttu, on igal juhul positiivne. Margus Klaar ütles ju vallalehe lõpetamise koosolekul, et ta enam ei tahtnud vallalehte artikleid kirjutada, vahepeal ta kirjutas küll. Arvan, et noorte sportlaste jaoks on tähtis motivatsiooni jaoks positiivne tagasiside, halb kui see poliitilise kempluse pärast tahaplaanile jääb.
Üks asi, millega ma ise hakkama ei saanudki, kuid mida võiks siiski edaspidigi proovida – kaasata ka koolinoori vallalehe kirjutajatena. Nii oma kooli, kui ka üldisematel teemadel. See annaks värvi.
Loodetavasti jõuavad leheveergudele tagasi ka täiskasvanute spordisaavutused. Ahjaa, Jan Jakobsoni hiilgav sõit, millest kirjutas Võrumaa Teataja ja väga kenasti ka Uhtjärve/ Uue-Antsla blogi, ei oleks küll tohtinud lehest välja jääda.
Olen ise suur spordisõber ja mulle meeldib lugeda, kuidas Margus Klaar koolispordist kirjutab. Armastusega, võib ütelda. Tema poliitilised tekstid on spordijuttudega võrreldes hulga kohmakamad ja nõuavad üsna hoolsat toimetajakätt.

Muidugi on ka head ütelda

Toimetamisest veel: seekord pole lehes nii palju silmatorkavaid lohakusvigu, kui eelmistes. Mõned tähed on puudu, komad. Sellega seoses mõni lause küllalt raskesti loetav. Toon ühe kõige silmatorkavama näite: „Juba 2002. aasta kevadest alguse saanud traditsioonist on sündinud rida uusi kooli kui isiklikke rekordeid“. Samas artiklis ka oluline meetilk: Mari Melzari väga hea jooks on kenasti edasi antud, ühe lausega. kohe tekib sihuke tunne, et : vau, supertulemus!
See et küllalt õhukeses lehes on terve lehekülg politseitööle, ei ole hea. Samas ega kärpimisvõimalusi ka ei näe, nii et olgu.
Terve lehekülg on Täiskasvanud Õppija Nädalatele pühendatud, mis Urvastest puudutab seekord väga kaudselt. Aga kuivõrd muidu oleks see leht ilmselt lihtsalt tühjaks jäänud, peab sellega leppima. Olen ise kunagi avaldanud võõra inimese lehekülje pikkuse reisikirja, kelle ainus seos meiega oli, et ta oli kuu aega varem käinud Kuldre koolis esinemas. Minu jaoks on oluline, et seda lehekülge tuletati mulle kuni lõpuni meelde, et seda ei oleks tohtinud lehes olla. On lihtsalt selline asi, et leht ei saa olla 7 lk, vaid peab olema 6 või 8. Parem kui 4 või 8.
Siiski, millega ma rahul ei ole selle artikli puhul – oleks võinud välja tulla, et Urvastesse seekord see buss ikkagi ei tule, sest oli eelmisel aastal, ja seekord külastab teisi Võrumaa kohti – Vastseliina, Rõuge ja Tsooru.

Vahepealkirju selles lehenumbris – täpselt 0!

Tagumine, kuulutuste lehekülg on nõrgalt liigendatud, erinevate teadete vahel ei ole vahet, kas informatsiooni on liiga palju, et seda ilusamini ära mahutada, on raske ütelda. Tähemärke ei hakka kokku lugema. Kui on vaheldumisi paksus ja tavalises kirjas kuulutused, aga niimoodi üksteise otsas, võib jääda mulje, et tavakirjas kuulutus on lihtsalt paksus kirjas kuulutuse laiend.
Paksem kiri võtab tegelikult küllalt palju ruumi ära, näiteks kui üsna mahukad kirikuteated oleks tavalises kirjas, oleks ruumi hulga rohkem olnud.
3 lk Teadaanne on selgelt artikkel, kus on antud mõningatele asjadele autori hinnang. Heaks tavaks on, et arvamusavaldustega artiklil on ka autor, no vähemalt Urvaste Vallavalitsus oleks võinud alla kirjutada.
„Ilma teieta oleks makaronide toomine osutunud praktiliselt võimatuks.“ on lause, mis kõlab tegelikult päris naljakalt. Nagu oleks makaronide kohaletoomises midagi üliinimlikku. Oi, ma tahan selle artikli kallal veel norida. Mis mõttes on Margus Klaar abivalmis, kuid Gunnar Sarapuu, Kristina Absalon ja Agnes Parmas ei ole.
Tegelikult on muidugi tore, kui kuivad teadaanded sisaldavad mõnusat emotsiooni, aga jah, emotsioonil on alati ka omanik ja see ei peaks olema „keegi poe juurest“.
Ja viimasena tuli veel meelde – hoolimata sellest, et küllalt pikki artikleid on lehes, pole ühtegi vahepealkirja. Need teevad pika artikli lugemise mõnusamaks ja lehekülje vaate ka ilusamaks.

Pokumaa palub raamatuid!

Head inimesed! Pokumaal pole järgmisi Edgar Valteri raamatuid: „Iika“, „Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist“, „Isand Tuutu ettevõtmised“, „Metsa pühapäev“, „Kuidas õppida vaatama“. Oleme väga rõõmsad kui saate need meile kas annetada või müüa, võimalikud ka vahetusvariandid.

allikas www.pokumaa.ee

Pokumaal kuuevahetuspäev!

Pühapäeval, 5. oktoobril kell 14 ja 16
tähistatakse Pokumaal
KUUEVAHETUSPÄEVA

5. oktoobril on pokukalendri järgi kuuevahetuspäev. Lapsed on oodatud Pokumaale Pokukotta ise pokudeks kehastuma ja tähistama kuuevahetuspäeva koos Puukoga.

Nii pokud kui pokukalendri tähtpäevad on välja mõelnud kunstnik Edgar Valter. Pokumaa asub Võrumaa ja Põlvamaa piiril Urvastes. Pokumaa teemapark on loodud Edgar Valteri "Pokuraamatu" ja selle nimitegelaste ainetel. Pokud erinevad tavapärastest muinasjututegelastest selle poolest, et neil on looduslikud prototüübid- tarnamättad.

Pokumaa külastuskeskuses Pokukojas saab tutvuda Edgar Valteri originaal-illustratsioonide ja õlimaalidega, meisterdada, näha ja teha muudki põnevat.

Üritusel osalemine sisaldub külastuspileti hinnas,
palume eelnevalt registreeruda.

Avatud kohvik.

Järgmised pokukalendri tähtpäevad:
29. oktoobril – KÜLMAKRÕPSUPÄEV
14. novembril- MUINASJUTUVESTMISPÄEV
12. detsembril- KÕIGE NOOREMA POKU SÜNNIPÄEV
3.-21. detsember SOOJADE SOOVIDE AEG POKUMAAL.

Lisainfo ja registreerumine tel. 5342 5054 www.pokumaa.ee


Pokukalendri tähtpäevade tähistamist toetavad:
Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel ja
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Pühapäev, 28. september 2008

Ei midagi uut päikese all

Õpetajad, kes täpselt sada aastat tagasi lahti lasti, olevat tegelikult lehtedes Urvastest halvasti kirjutanud. Lugege siit. veel lisaks eelmisele artiklile.

Ja veel eriti põhjalik jutt.

Laupäev, 27. september 2008

Kes minevikku ei mäleta ...

Huvitav, et selle täpselt saja aasta taguse jutuga tekkisid paralleelid selleaastase vallalehe afääriga. Kuupäevadki olid päris ligilähedased.

Neljapäev, 25. september 2008

Avaliku Sõna Nõukogu ei jõudnud eile veel lahenduseni

asn.org.ee annab praegu sellise info.

(390) ASN lähtuvalt laekunud informatsioonist, et Urvaste vallalehe toimetaja Margus Konnula on vallavalitsuse ja -volikogu otsusel vabastatud ametist
LAHEND: 24.9.08 arutelu katkestatud; järgmisel koosolekul annab ASN seisukoha

Seega ei ole kahe koosoleku jooksul see küsimus lahendust saanud. Võib-olla oli piduriks ka see, et Urvaste Vallavalitsus ei avaldanud mitme järelpärimise peale ASN-le oma seisukohta. Seda tehti alles pärast Andmekaitseinspektsiooni ettekirjutust.

Pühapäev, 21. september 2008

Otepääl, Meremäel ja Urvastes käärib võimumoos

Nii nagu viljapuude all käärivad koristamata õunad-ploomid, on sel sügisel hakanud käärima ka vähemalt kolmes Kagu-Eesti omavalitsuses. Võrumaal Meremäe vallas ja Valgamaal Otepää vallas on vallavanemale esitatud umbusaldamise avaldus, konflikt näikse käärivat ka Võrumaal Urvastes.
Augustis esitas Urvaste vallavolikogu esimees Margus Klaar (IRL) avalduse kutsuda sihtasutuse Pokumaa nõukogu liikme kohalt tagasi Urvaste vallavanem Lembit Luts (SDE) ja määrata asendajaks vallavolikogu liige Aivo Värton. Vaid päev hiljem võttis Klaar avalduse tagasi, näitab avalik dokumendiregister.
Klaar selgitas, et tal oli olnud Lutsuga jutuajamine Pokumaa sihtasutuse teemal. Nimelt on Luts valla esindajana sihtasutuse nõukogu liige ja ühtlasi selle esimees. Volikogu esimehe arvates pühendab Luts liialt energiat Pokumaale ja valla tegemistele jääb seeläbi vähem aega.
Volikogu juht: vallaasjad on ripakile jäänud
„Meil oli kokkulepe, et ta võtab mõtlemisaega ja otsustab, kas ta tegeleb ainult vallaga või ainult Pokumaaga – kahte korraga ei saa,“ sõnas Klaar. „Pokumaaga peaks tegelema selle tegevjuht, mitte meie vallavanem. Ta lihtsalt ei jõua teha ja mõned asjad vallas on jäänud ripakile.“
Klaari teatel otsustanud Luts valla kasuks ja volikogu esimees koostas avalduse, mille kohaselt vallavanem lahkuks Pokumaa nõukogust. Selgus aga, et seaduse järgi ei saa volikogu valla esindajat sihtasutusest tagasi kutsuda ja esindaja ise peab tegema vallavalitsusele avalduse. Nii võttis Klaar Lutsu tagasikutsumise avalduse tagasi.
Kas Lutsu survestamisest kumab volikogu teatud rahulolematust vallavanema tööga?
„No ma ei oska teiste arvamust öelda, mulle isiklikult tundus niimoodi,“ põikles volikogu esimees. „Pole normaalne, kui vallavanem sõidab vähemalt kord päevas Pokumaale asju ajama.“
Vallavanem Luts aga kinnitas LõunaLehele, et ei taha ega kavatse siiski Pokumaa nõukogust lahkuda. Lutsu sõnul annab küsimusele, kas korraga saab töötada kahel rindel, aeg arutust. Pokumaa nimel on tema sõnul tosin aastat tööd tehtud ja nüüd mil juba esimesi tulemusi – näiteks tuhandeid külastajaid – näha on, polevat tema nõukogust lahkumine Pokumaa jaoks otstarbekas...
Et aga teadupärast on volikogu vallavanema tööandja, siis võidakse sedalaadi tungiva soovituse mittetäitmist tõlgendada kui ebalojaalsust tööandja suhtes ning nii, nagu firmajuht saab alluva vallandada, on volikogul õigus vallavanemat umbusaldada.
Vallavanema ja volikogu vastasseisu üks põhjusi võib olla ka paljuräägitud Urvaste Ess-soo küsimus. Volikogu on korduvalt oma otsustega näidanud, et pooldab soos turbakaevandamise lubamist, Luts on oma väljaütlemistes aga soovinud soo säilimist.

Vidrik Võsoberg
Lõunaleht

loe ka netikommentaare

Reede, 19. september 2008

PRIA toetab noortalunikke 28 miljoni krooniga

15. septembrist kuni 6. oktoobrini võtab PRIA vastu taotlusi noore taluniku toetuse saamiseks. Toetust saavad kuni 40-aastased taotlejad, kes võivad suuresti ise otsustada, millele oma ettevõttes seda raha kasutada.

„Toetuse eesmärk on noore taluniku toetusega soodustada põlvkondade vahetust maal," sõnas Krista Tõnisson, PRIA maaelu investeeringutoetuste büroo peaspetsialist. „Noortele võimaluste loomine, eriti tänases majandusolukorras, on äärmiselt oluline, sest oma elu alustamine on keeruline nii maal kui linnas. Toetusraha võib talunik kasutada hoonete rekonstrueerimiseks, vanematelt talukoha ülevõtmiseks, põllutöömasinate ostuks või millekski muuks, mille jaoks on tarvidus kõige suurem. Enamasti seab Euroopa Liit väga ranged piirangud toetusraha kasutamisele, kuid noore taluniku toetuse võib saaja kulutada just sellele, mida ettevõtjal või firmal kõige rohkem vaja on," ütles Tõnisson.

Põllumajandusliku tegevusega alustav noor, kelleks võib olla füüsilisest või juriidilisest isikust ettevõtja, võib saada programmperioodil 2007-2013 toetust üks kord summas kuni 625 864 krooni. Peamiseks tingimuseks on, et taotleja peab olema noorem kui 40 eluaastat ning pool summast tuleb investeerida põhivarasse. Toetuse abil soetatut tuleb ettevõtjal kasutada sihipäraselt vähemalt viis aastat ning viiendaks aastaks peab taotleja aastane müügitulu omatoodetud põllumajandussaadustest ulatuma 80%-ni saadud toetuse summast.

„Kasutan toetust lauda renoveerimiseks." kinnitas Märt Smirnov Lääne-Virumaalt, üks kevadistest toetuste saajatest. „Maaelu investeeringud on tavaliselt suured ning ainuüksi 600 000 krooniga väga palju ära ei tee, siiski on märkimisväärne, et noore taluniku toetuse võib saaja paigutada sinna, kus vajadus kõige suurem."
Esmakordselt võeti taotlusi vastu tänavu varakevadel – neid laekus 255. Taotlusvooru 56 miljoni kroonisest eelarvest jätkus 95 projekti rahastamiseks. Konkurentsis annavad taotlejatele lisapunkte põllumajanduslik haridus ning senine põllumajanduslik tegevus maal. Hindamiskriteeriumid, projektide paremusjärjestus ning määratud toetussummad on avalikud ning nähtavad PRIA kodulehel.
Taotlusi võtavad 15. septembrist 6. oktoobrini vastu PRIA maakondlikud bürood. Taotlemise tingimused on samasugused nagu kevadel – kelle abikõlbulik projekt jäi tookord rahastamata rahapuuduse tõttu, neil tasub see nüüd uuesti esitada, soovitab Krista Tõnisson.
Lisainfot taotlemise kohta saab PRIA maakondlikest büroodest ning telefonil 737 7678, taotlemiseks vajalikud vormid on saadaval büroodes ning kodulehel www.pria.ee.

Kolmapäev, 17. september 2008

Oh õudust!

Siit võib lugeda, et Uue-Antsla Rahvamajale on tehtud tulekahju hinnapakkumine

Külasahinad

Ammu pole olnud midagi kirjutada blogisse, aga täna kuulsin, et Kuldre poes olevat nudistide perekond käinud. Mees ja lapsed puhta paljad, naisel ainult särgike seljas.
Kui keegi on midagi kuulnud või näinud, võiks muljetada.
Ma kellelegi helistama ei hakka, sest blogil pole eelarvet ja sissetulek puudub.

Neljapäev, 11. september 2008

Ka ju tore uudis!

Ajalehetellimus tõi auhindu
Nagu traditsiooniks saanud, loosis LõunaLeht Antsla Hauka laadal ajalehetellimuse vormistanute vahel välja auhindu, fortuunaks oli legendaarne laadajuht Jaan Rõõmussaar.
Köögikombaini võitsid Helena Lahesoo Antslast ja Silvi Karu Võrumaalt Urvaste vallast Vaabinast.
"Nalja teete või, ma ei ole elus midagi võitnud?!" hüüatas Silvi Karu, kui LõunaLeht talle õnne soovis. "Mu lapselaps tellis ja tema võidab alati, ta on kaheksa aastane. Tema ässitas, et tellime, tellime."
"Oi, see oli küll tore üllatus, ma olen kohe shokeeritud!" rõõmustas Karu. "Mul just kadus köögikombainil üks osa ära ja uut oleks väga vaja."

Reede, 5. september 2008

"Vanapagan"

J. Torp kirjutas sellise luuletuse aastal 1958., mis avaldati ajalehes.
Ja selgub, et sellise nimega oli Vabadussõja-aegne soomusmasin. Piltki siin olemas.
Üldiselt kõva mees, et mainis 1958.aasta masinat, mille pealt ilmselt puna-armeelasi notitud. Samas - see "Vanapaganaga" sõitja on selline negatiivne, hoolimatu tegelane. Mine võta siis kinni.

Tegin uue blogi

Lootuses, et traditsioon jätkub
http://uhtjarvejooks.blogspot.com/

Lõuna-Eesti Päästekeskuse päästekomandod kutsuvad külla

Teisipäeval, 16. septembril on seoses Lõuna-Eesti Päästekeskuse kõigis päästekomandodes lahtiste uste päev organiseeritud tuletõrje 89. aastapäevaga.

Avatud uste päeval on kõigil soovijatel võimalik külastada Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa päästekomandosid. Päästjad tutvustavad külastajatele oma tööd, samuti on kõigil võimalus päästjatele esitada küsimusi ning lähemalt vaadata ja katsuda päästetehnikat ja -varustust.

Lahtiste uste päev toimub teisipäeval, 16. septembril kell 10.00-19.30. Oodatud on igas vanuses huvilised, tulla võib nii gruppidega kui peredega. Suurematel gruppidel palume komandodesse eelnevalt oma tulekust teada anda. Samuti on komandosid võimalik eelneval kokkuleppel külastada ka muul ajal.

Võru komando
Räpina mnt 20A, Võru linn
Komandopealik Aivar Lai
tel. 782 7121, 524 2920

Antsla komando
Kreutzwaldi 1, Antsla
Komandopealik Toomas Sloog
tel. 785 5501, 505 2101

Mõniste komando
Mõniste, Mõniste vald
Komandopealik Kaino Zilmer
tel. 789 1288, 518 3057

Vastseliina komando
Vastseliina, Vastseliina vald
Komandopealik Kaupo Narusk
tel. 785 1001, 510 2184

Pragunenud ja pühkimata korstnast või katkisest ahjust tungib tuli tuppa

Talveperioodil on tulekahju sagedased põhjused hooldamata ja katkised kütteseadmed. Pühkimata korstnalõõrides süttinud tahm kuumutab korstna üles, leegid tungivad pragudest välja ning tuleõnnetus on möödapääsematu. Et tulekahju ära hoida peab ahju ja korstent järjepidevalt hooldama.

Enne kütteperioodi algust on vajalik kogu küttesüsteem kriitilise pilguga üle vaadata – ega kuskilt suitsu sisse ei aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstnates poleks pragusid. Samuti tuleb kontrollida ega korsten pole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt kinni jms. Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadet ja lõõre puhastada kaks korda, hooajaliselt kasutatavaid üks kord enne kütteperioodi algust ja gaasikütteseadmeid üks kord aastas.

Kütteseadmete ohutusest saab rohkem teavet päästeteenistuse kodulehelt www.rescue.ee/1667
Päästeala infotelefonilt 1524 saab infot korstnapühkijate ja pottsepa teenuse kohta.
Samuti leiab piirkonna korstnapühkijate kontakte Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt www.korsten.ee.

Viimaks juhib päästekeskus tähelepanu, et ruumidesse paigaldatud suitsuandur, mis tekkivast tuleohust aegsasti märku annab, aitab kaitsta sinu elu ja vara.


Lõuna-Eesti Päästekeskus

Sügisel korrastamata ja niitmata maavaldusi laastab kevadel kahjutuli

Kulupõletamine on keskkonnaministri määruse kohaselt keelatud tegevus, ometi on hooletusest alguse saanud kulupõlengud kevaditi päästjatele suureks mureks.

Seetõttu kutsub päästeteenistus maaomanikke üles korrastama oma maad just sügisel, et kevadised kulupõlengud ei ulatuks teie vara kallale. Ka sel aastal lõppesid mitmed kulupõlengud väga traagiliselt. Valgamaal Helme vallas hukkus kululeekides vanem naisterahvas, korduvalt olid ohus elumajad ning hävis mitmed kõrvalhooned ja sageli levis põllult alguse saanud kulupõleng metsa alla.

Tuleb mõista, et niitmata ja kuivanud heinamaad mööda levib kahjutuli väga kiiresti. Tuulise ilmaga on kulupõlengu kustutamine keeruline ülesanne isegi kogenud ning spetsiaaltehnikaga varustatud päästjatetöötajatele.

Kui maaomanik on oma maavaldused kenasti hooldanud, aitab see ära hoida juhuslikust suitsukonist või ka suure tuulega elektriliinide kokkupuutest tekkinud sädemetest põhjustatud kulupõlengud. Ja miks mitte ka naabrile meelde tuletada sügist maade korrastust, sest tule levik maavalduste piire ei tunne.

2008. aasta 1. augustil jõustus keskkonnaministri määrus „Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded”, millega on keelustatud kulu põletamine peale lume sulamist. Selle kohaselt algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.


Lõuna-Eesti Päästekeskus

Teisipäev, 2. september 2008

Kolmapäeval 3. sept. Avaliku Sõna Nõukogu koosolek

Kus arutatakse nii Urvaste volikogulaste artikli arusaamatut toimetamist tollase UVL toimetaja poolt, kui ka Hillar Kohvi artikli avaldamise keeldumist SL Õhtulehe toimetaja poolt.
Ma ei suutnud neid kõrvutamata jätta.

Esmaspäev, 1. september 2008

Uus Urvaste Valla Leht

Ka netis üleval.
Päris kena värviline.

Pühapäev, 31. august 2008

Puhkused vallamajas ja lähetused

Vallavanem Lembit Luts viibib puhkusel 01.septembrist 2008.a. kuni 05. septembrini 2008.a.
Vallavanemat asendab puhkuse ajal 01.septembrist 2008.a. kuni 05. septembrini 2008.a.
abivallavanem Kristjan Võrno.

Abivallavanem Kristjan Võrno viibib puhkusel 08.septembrist 2008.a. kuni 12.septembrini 2008.a.


Vallavanema käskkirjadega
Suunata 07.09 – 10.09.2008 välislähetusse Leedus toimuvale kooli-ja vallajuhtide ühisele õppereisile Kuldre Kooli direktor Karin Hellamaa, Urvaste Vallavalitsuse pearaamatupidaja Liina Tell ja vallasekretär Marit Seesmaa.

Sirvin viimase volikogu protokolli

Arendus- ja keskkonnakomisjonist visatakse automaatselt välja, kui oled kolm korda aasta jooksul puudunud. Päris loogiline. Ei tea, kas volikogul ka selline nõue on.

Antsla vallaga tahetakse teha üldist üldplaneeringut. Sellest kirjutab viimases vallalehes (värskes) pikemalt Kristjan Võrno.

Koolimaja katus laseb vett läbi, aga töötajatega koolil probleemi pole, kinnitab kooli direktor Karin Hellamaa.

Ranitsatoetust saavad tänavu need lapsed, kes asuvad õppima Kuldre Koolis. Sellest hoolimata lähevad mitmed lapsed mujale kooli. 1000 krooni saamise või mittesaamise pärast üldjuhul vist kooli ei valita, ikka sellejärgi, kuidas käepärasem või milline kool parem tundub.
Kuldre Kooli esimeses klassis alustab õppetööd 1. septembril 8 õpilast.

Muudeti määrust „Ess-soo maastikukaitseala kaitse alla võtmisest keeldumine“, mille seltsing Roheline Urvaste oli jõudnud vahepeal juba kohtusse kaevata.
Rolf Kiitsak: miks alles nüüd tuleb see eelnõu?
Margus Klaar: kuna me ei osanud algul oma seisukohti nii esitada, nagu seda on teinud jurist.

Kuldre kauplus anti taas Antsla Tarbijate Ühistule rendile 120 kuuks ehk siis 10 aastaks.

Kristjan Võrno: teehöövli müük toimus. Oli üks pakkuja ja see oli Aigar Palm ning hind oli 60 000 krooni.