8. ja 9. augustil kl 10 on Urvaste seltsimajas lubikrohvi koolitus. Plaanis on ettevalmistavad tööd(vana värvi eemaldamine, krohvi parandamine) ja krohvimine. Osavõtutasu 25 krooni (sisaldab kohvipausi).
Juhendaja: Marko Kikas OÜ Saviukumaja
Info ja registreerimine: Anne 5292373 või klaar.anne@gmail.com
reede, 31. juuli 2009
Heategevuspäev tulekul
MTÜ UHTJÄRVE KREHVINID korraldavad heategevuspäevaUue-Antsla pargis 23.augustil 2009 kell 12. Lastele huvitav teatrietendus, loterii, pluusile joonistamine, vahvad mängud ning muud põnevat. Võimalus annetada, vahetada või müüa kasutatud lasteriideid ning mänguasju. Annetused saab tuua Uue-Antsla Rahvamajja kuni 23. augustini igal teisipäeval kella 14-18. Annetustega toetate Urvaste valla perede lapsi. Müüjatel palume eelnevalt registreerida telefonil 5333 2253 Maria või 513 7830 Liina.
Allikas: 2kyla.blogspot.com
Allikas: 2kyla.blogspot.com
kolmapäev, 29. juuli 2009
Kassi küla tuleb kokku
Hauka laada aegu, 8. augusti pealelõunal on kõik Urvaste valla Kassi küla ja Kassimõisaga seotud inimesed oodatud iga-aastasele kokkusaamisele külaplatsil. Info tel 55598053, Urve.
Politsei hoiatab sagenenud jalgrattavarguste eest
Politsei ööpäevainfodest on näha, et eelmisel nädalavahetusel ja viimastel päevadel on sagenenud Võru linnas ja Võrumaa alevikes jalgrattavargused:
Varguste kohta laekunud avaldusi analüüside selgub, et jalgrattaomanikud on varaste töö suhteliselt kergeks teinud, sest varastatud jalgrataste seas on kõige rohkem selliseid, mis olid lukustamata või lukustamata koridorides. Vargad kasutavad ära ka võimalusi, kus lukustamata ratas on jäetud kasvõi lühikeseks ajaks kuhugi järelevalveta.
Politsei palub jalgrataste omanikke olla nende hoidmisel hoolikamad ja teha omalt poolt kõik, et varaste tegutsemist raskemaks muuta. Kindlasti tuleks jalgrattaid hoida lukustatult ning korralikke lukke kasutades paigutada need ümber ratta raami. Lukustatuna tuleks hoida ka trepikodade ja kuuride uksed, kus jalgrattaid hoitakse. Kauplusesse või mõnda asutusse asjatometusi tegema minnes ei tasu samuti jalgratast lukustamata jätta, seda isegi lühikeseks ajaks mitte.
Inimesed peaksid olema tähelepanelikumad ümbritseva suhtes ning kahtlaste isikute liikumisel teatama sellest politseile lühinumbril 110. Eriti oluline on, et politseile teataks kahtlastest kaubikutest ja järelkäruga sõiduautodest, millistest võib jääda mulje, et nad midagi passivad või ootavad.
Jalgrattavaraste kiireks tabamiseks on oluline, et vargusest teatataks politseile võimalikult kiiresti, et alles oleks jalgratta dokumendid ning osataks anda varastatud jalgratta täpne kirjeldus.
Suureks abiks politseile oleks ka see, kui inimesed teataks politseile juhtumitest, kus neile pakutakse odavalt müügikas kahtlase päritoluga jalgrattaid.
Tihedas koostöös politseiga suudame jalgrattavaraste tegutsemisele piiri panna.
Varguste kohta laekunud avaldusi analüüside selgub, et jalgrattaomanikud on varaste töö suhteliselt kergeks teinud, sest varastatud jalgrataste seas on kõige rohkem selliseid, mis olid lukustamata või lukustamata koridorides. Vargad kasutavad ära ka võimalusi, kus lukustamata ratas on jäetud kasvõi lühikeseks ajaks kuhugi järelevalveta.
Politsei palub jalgrataste omanikke olla nende hoidmisel hoolikamad ja teha omalt poolt kõik, et varaste tegutsemist raskemaks muuta. Kindlasti tuleks jalgrattaid hoida lukustatult ning korralikke lukke kasutades paigutada need ümber ratta raami. Lukustatuna tuleks hoida ka trepikodade ja kuuride uksed, kus jalgrattaid hoitakse. Kauplusesse või mõnda asutusse asjatometusi tegema minnes ei tasu samuti jalgratast lukustamata jätta, seda isegi lühikeseks ajaks mitte.
Inimesed peaksid olema tähelepanelikumad ümbritseva suhtes ning kahtlaste isikute liikumisel teatama sellest politseile lühinumbril 110. Eriti oluline on, et politseile teataks kahtlastest kaubikutest ja järelkäruga sõiduautodest, millistest võib jääda mulje, et nad midagi passivad või ootavad.
Jalgrattavaraste kiireks tabamiseks on oluline, et vargusest teatataks politseile võimalikult kiiresti, et alles oleks jalgratta dokumendid ning osataks anda varastatud jalgratta täpne kirjeldus.
Suureks abiks politseile oleks ka see, kui inimesed teataks politseile juhtumitest, kus neile pakutakse odavalt müügikas kahtlase päritoluga jalgrattaid.
Tihedas koostöös politseiga suudame jalgrattavaraste tegutsemisele piiri panna.
teisipäev, 28. juuli 2009
Politseiteade
Ööl vastu 28.juulit varastati Urvaste vallas Lümatu külas hoovilt töökorras mitteolev ja lukustamata roller ning lukustamata kõrvalhoonest muruniiduk. Kahju 8000krooni.
esmaspäev, 27. juuli 2009
Tamme-Lauri tamme uudis Nelli Teatajas
Enne selle jutu lugema hakkamist tehke kindlasti endale selgeks, mis leht see Nelli Teataja selline on.
reede, 24. juuli 2009
Uus Urvaste Valla Leht
taas ka netis üleval. Vaata siit.
Numeratsioon on urvaste.ee kodulehel küll natuke paigast ära läinud, aga oluline on, et veel sel aastal jõutakse 100. numbrini. See peaks toimuma täpselt peale valimisi.
Sellest lehenumbrist leiab palju huvitavat eelinfot, kõige kiirem on nüüd teatada, et juba sel laupäeval toimub Vaabina kandi külade kodukandipäev.
Mitmed pikemad lood on pärit ka sellest blogist, et seekord unustas lehe kokkupanija lehes seda ära märkida, eks siis peame ise oma saba kergitama.
Numeratsioon on urvaste.ee kodulehel küll natuke paigast ära läinud, aga oluline on, et veel sel aastal jõutakse 100. numbrini. See peaks toimuma täpselt peale valimisi.
Sellest lehenumbrist leiab palju huvitavat eelinfot, kõige kiirem on nüüd teatada, et juba sel laupäeval toimub Vaabina kandi külade kodukandipäev.
Mitmed pikemad lood on pärit ka sellest blogist, et seekord unustas lehe kokkupanija lehes seda ära märkida, eks siis peame ise oma saba kergitama.
Tulge talgutele!
Urvastemõisa rahvas ja Rohelise Urvaste liikmed on ka tänavu paaril korral mõisa vana meierei aset korrastamas käinud. Teha on aga veel palju ja seepärast on kõik oodatud koristustalgutele sel ja järgmisel pühapäeval (26. juulil ja 2. augustil) kell 10. Kaasa tasuks võtta töökindad, reha, labidas, kui võimalik, siis ka ehituskäru. Söök-jook on kutsujate poolt. Meierei aseme korrastamist toetavad Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Urvaste vald.
Info tel 5206001, Airi
Info tel 5206001, Airi
kolmapäev, 22. juuli 2009
ÕPPEPÄEVAD POKUMAAL
31. juuli - folkloori õppepäev
Õppe- ja mängupäev "Folkloori imeline maailm - vanemad ja uuemad laulumängud, jõu- ja osavusmängud, rahvaluule lühivormid, mängituslaulud". Läbiviija Terje Puistaja (MTÜ Eesti Rahvapärimuse Kool)
2. august - vihtade tegemise õppepäev
Õpitakse nii looma-, kui ka saunavihtasid tegema. Läbiviija Juhan Härra
4. august - puutöö õppepäev
Õpitakse tegema puust nuga, lusikat, talulaste mänguasju- karjaloomi, reha piisid, näidatakse ka kausi tegemist. Läbiviija Heiki Mürk
14. august - villa õppepäev
Kavas on villa pesemine, villast lõnga tegemine nii voki kui ka kedervarrega. Läbiviija Rita Käär
15. august - vööde tegemise õppepäev
Õpitakse lihtsamaid vöösid ja paelu tegema, näidatakse kõlavöö tegemist. Läbiviija Rita Käär
12. -13. september - lõhandik-katuse õppepäevad
Lõhandik-katus valmib kiilude abil pooleks lõhestatud ja õõnestatud palkidest. Poolpalgid õõnestatakse voolmete ja künakirvestega. Samal ajal pannakse Puuko suitsusaunale lõhandik-katust ja saab näha, kuidas poolpalgid ka katusele kinnitatakse. Läbiviija Heiki Mürk
19. september - leivategemise õppepäev
Räägitakse leiva tegemisest, katsetatakse Puuko tare ahjus leiba küpsetada. Läbiviija Mariina Kõller
Õppepäevad on osalejatele tasuta, kestvus 8 h, algus igal õppepäeval kl 10.00. Kohtade arv on piiratud.
Ilusa ilmaga toimuvad õppepäevad Padasoomäe õuel ja hoonetes, vihma korral Pokukojas.
Lisainfo ja õppepäevadele registreerimine telefonil: 5624 2390 või meili teel: info@pokumaa.ee
Õppepäevad toimuvad PRIA Leader projekti "Pokumaa teemapargi arendamine läbi ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamise" raames
Õppe- ja mängupäev "Folkloori imeline maailm - vanemad ja uuemad laulumängud, jõu- ja osavusmängud, rahvaluule lühivormid, mängituslaulud". Läbiviija Terje Puistaja (MTÜ Eesti Rahvapärimuse Kool)
2. august - vihtade tegemise õppepäev
Õpitakse nii looma-, kui ka saunavihtasid tegema. Läbiviija Juhan Härra
4. august - puutöö õppepäev
Õpitakse tegema puust nuga, lusikat, talulaste mänguasju- karjaloomi, reha piisid, näidatakse ka kausi tegemist. Läbiviija Heiki Mürk
14. august - villa õppepäev
Kavas on villa pesemine, villast lõnga tegemine nii voki kui ka kedervarrega. Läbiviija Rita Käär
15. august - vööde tegemise õppepäev
Õpitakse lihtsamaid vöösid ja paelu tegema, näidatakse kõlavöö tegemist. Läbiviija Rita Käär
12. -13. september - lõhandik-katuse õppepäevad
Lõhandik-katus valmib kiilude abil pooleks lõhestatud ja õõnestatud palkidest. Poolpalgid õõnestatakse voolmete ja künakirvestega. Samal ajal pannakse Puuko suitsusaunale lõhandik-katust ja saab näha, kuidas poolpalgid ka katusele kinnitatakse. Läbiviija Heiki Mürk
19. september - leivategemise õppepäev
Räägitakse leiva tegemisest, katsetatakse Puuko tare ahjus leiba küpsetada. Läbiviija Mariina Kõller
Õppepäevad on osalejatele tasuta, kestvus 8 h, algus igal õppepäeval kl 10.00. Kohtade arv on piiratud.
Ilusa ilmaga toimuvad õppepäevad Padasoomäe õuel ja hoonetes, vihma korral Pokukojas.
Lisainfo ja õppepäevadele registreerimine telefonil: 5624 2390 või meili teel: info@pokumaa.ee
Õppepäevad toimuvad PRIA Leader projekti "Pokumaa teemapargi arendamine läbi ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamise" raames
pühapäev, 19. juuli 2009
Rallil hukkus pealtvaataja
neljapäev, 16. juuli 2009
Pokumaal lähipäevil muinasjutulainel
18. juuli 18.00
Lugude vestmise õhtu koos laulude ja pillimuusikaga.
Pärast muinasjutuvestmist Pokukojas teeme Haukal lõket, laulame ja mängime pillilugusid. Igaüks võib oma loo, laulu ja pilli kaasa võtta!
Tasu 25 kr, pakutakse teed ja magusat ampsu.
19. juuli 12.00
Muinasjututund laulude ja muusikaga
Osalemine sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas
Külla tulevad:
Colin McAllister - jutuvestja, laulik (Šotimaa)
Guntis Pakalns - folklorist, jutuvestja (Läti)
Kati Soon – kannel (Kärgula)
Mõlemal üritusel jutustatakase lugusid inglise keeles, tõlge eesti keelde.
Lugude vestmise õhtu koos laulude ja pillimuusikaga.
Pärast muinasjutuvestmist Pokukojas teeme Haukal lõket, laulame ja mängime pillilugusid. Igaüks võib oma loo, laulu ja pilli kaasa võtta!
Tasu 25 kr, pakutakse teed ja magusat ampsu.
19. juuli 12.00
Muinasjututund laulude ja muusikaga
Osalemine sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas
Külla tulevad:
Colin McAllister - jutuvestja, laulik (Šotimaa)
Guntis Pakalns - folklorist, jutuvestja (Läti)
Kati Soon – kannel (Kärgula)
Mõlemal üritusel jutustatakase lugusid inglise keeles, tõlge eesti keelde.
kolmapäev, 15. juuli 2009
Maalilaager tuleb taas
Kõik, kes on huvitatud maalilaagris osalemisest, on oodatud. Laager toimub 27-31. juulini Urvaste pastoraadis. Kokkuleppel võib kohal käia sobival päeva(de)l. Kes ei ole NKK liige, maksab 150.-, mis sisaldab töövahendeid ja lõunasööki. Laager algab kogunemisega 27.07. kell 10. Tund hiljem, kell 11, alustame tegevusega. Osalemisest teata hiljemalt 20.07. tel. 55655011 Sirje.
Kohtumiseni laagris!
Kohtumiseni laagris!
pühapäev, 12. juuli 2009
Taas musta kroonikat
Ööl vastu 09.07.2009 on Urvaste vallas Kuldre külas seisnud ühe sõiduauto Ford Sierra küljest varastatud kaks ilukilpi ning autol kumm tühjaks lastud, teise Ford Sierra küljest varastatud üks ilukilp.
reede, 10. juuli 2009
Heinamaarjapäev Koigu külas
Möödunud reede, 3. juuli lõunaks, hakkasid sünkjad pilved Tallinna laulu- ja tantsupeoliste juurest jõudma ka Koigu küla kohale ning taevas ähvardas suure sajuga, ent see ei heidutanud – Koigu vana koolimaja juures kutsus puidust vikat kirjaga “Heinamaarjapäev” kõiki Pikamäe talu juurde sisse keerama. Ja sissepöörajaid leidus küllaga, tosinkond autot rohkem kui kolmekümne osavõtjaga. Mõte korraldada Koigus, Pikamäe talus Kurelauk Viivi maadel väike heinaniitmisvõistlus, maitsta koduküpsetatud leiba, õppida ise midagi uut ja põnevat valmistama ning tunda end Maarjamaa südasuves lihtsalt mõnusalt – see mõte oli keerelnud käputäie inimeste peas juba paar suve.
Tänavu võeti asi ajada ja seda otsustati teha heinamaarjapäeval. Õigemini küll üks päev hiljem (heinamaarjapäev on liikumatu pühana alati 2. juulil), sest vana kombe kohaselt ei tohi sel päeval tööd teha – kes vikati kätte võtab, tol hüppavat pikne heinakuhja või muutuvat niitja lausa kivikujuks –, aga sellele üritusele oli plaanitud ju suur heinaniitmise võistlus! Traditsioonilisel heinamaarjapäeval sai maaeestlane kibekiirel heinaajal ühe päeva hinge tõmmata – tehti maarjalõket, külanoorus läks kiigele, lauldi ja tralliti, värviti lõnga, käo kukkumise järgi ennustati sügisest ilma (kui kägu veel kukub, tuleb pikk ja soe sügis), vihtade arvu järgi neidudele tulevikku (kes paarisarvu vihte teeb, see saab mehele). Heinamaarjapäev oli suvises rahvakalendris üks tähtsamaid ja suuremaid pühasid.
Nüüd aga tagasi Koigu küla heinamaarjapäeva juurde. Kella kahe paiku hakati kogunema. Vesiseks kiskuvast ilmast hoolimata pandi Pikamäe trepi ette kaks õlleankrut ülesse, toodi pikad peopingid välja ja kaeti kirjude kaltsuvaipadega. Rahval oli hea meel teineteist näha, kogu õu rõkkas jutuvadast, hüüetest, naerust ja luisu heledast helist – Külaots Vidrik, Urvaste kandi “kuldvaramusse” kuuluv mees, võttis portsjoni vikateid oma asjatundlikul moel teravaks luisata. Kirschbaum Peetri olin nõusse saadud heinaniitmisvõistluse žürii esimeheks hakkama, aga Petkale omasel moel võttis ta sujuvalt üle ka peo suurema juhtimise, lisaks transportis kohale siit- ja sealtkandi rahvast. Varsti mängis Pikamäe koridoris lahtisest ukseavast Otso Sirje süntesaator, veidike veel ja tõsist külapeo meeleolu kinkis Undrits Meeli lõõtsal (pärast kaebas küll natuke, et tal pilli mängimisest sõrmed juba väsinud, enne kui tõsiseks heinaniitmiskes läks, aga auväärt ju viies kohtki!). Iga võistlusest osavõtja tõmbas endale loosi korras numbri ja, vikatid õlal, sammuti nurmele, kus igaüks oma platsi kätte sai. Niitjaile polnud teab mis kerge tükk välja valitud – ikka selline, kus meie kuppelmaastikul traktoriga raske peale saada. Aga mäest alla-mäest üles, aeg-ajalt kõrgemad mutimullahunnikud ja kergelt koltuma hakkav hein ei saanud kellelegi takistuseks. Kõik kaheksa niitjat vihtusid vapralt alla võsani ja sama maa, oma sadakond meetrit, tagasi. Võistlusest väljapool tõmbas paar siilu sirge selja ja kindla käega oma nurmel maha ka Pikamäe talu vanaperenaine Salme Pommer, kel sel kevadel täitus 94. eluaasta, ning teine eakas niitja oli 84-aastane Ida Mölder Kõlbi külast. Žürii, koosseisus Kirschbaum Peetri, Kurelauk Viivi ja Kiidron Mandaga, hindas nii niitjate “puhtust”, sirget silma kui ka loogude kokkuniitmisoskust; kiirus oli teisejärgulisem. Konkurentsitult pälvis I koha Võru mees Ahti Parijõgi. II koha sai kohalike juurtega Liilika Raudhein, III kohale tuli Airi Hallik-Konnula ning välja anti ka IV ja V auhinnaline koht – Olev Varovile ja Meeli Undritsale.
Spontaanselt otsustati võistluse ajal, et veel “õigemateks” auhindadeks, kui linnapoest soetatud suur mõnus murureha ja asjalikud oksakäärid, võiksid olla Kurelauk Viivi laudast paar pudulojust. Nii ilmusidki Pikamäe talu õuele kits ja oinas! Rahvas plaksutas ja elevust oli kui palju. Olgu mainitud, et tõsisemat märjakssaamist ei juhtunudki ja niitmise lõpuks laiutas heinamaarjapäevaliste kohal taas helesinine suvetaevas.
Mõni pillilugu vahepalaks ja sõõm jahedat koduõlu janu kustutamiseks, asuti järgmiste suviste tegevuste juurde. Mehed läksid alla suitsusauna juurde vihtasid tegema (Viivil oli tubli perenaise kombel loomulikult ka saun soojaks köetud ja hommikul vihamaterjalgi metsast kohale toodud), naised aga hakkasid vanapaberist kirjude niidulilledega uut paberit tegema. Selleks oli kunstnik Epp Margna laenanud oma “tehnikat” (võrkudega raame, millega paberile sai kuju ja paksuse anda) ning jaganud juba aegsasti oma õpetusi-kogemusi, et saaksin neid huvilistele edasi anda. Peagi rippusid pesunööril kuivada suvevärvikad papitükid ning soovijail oli võimalus uhiuute vihtadega sauna hüpata.
Samaaegselt valmis keset Pikamäe õue, kaevukaanel ja autopagaasnikul, suursugune pidulaud. Kirjudel rättidel meelitasid isetehtud ploff, kartulipuder, ürdivõie ja tükk taluvõid, omaküpsetatud leivad mitmest erinevast Urvaste valla külast. Õhtupäikse soe valgus, maitsev kõhutäis, tuttavad lõõtsapalad, paar jalatäit tantsu, rõõmsad ja rahulolevad näod – veel ilusamini ei saakski üks omatehtud külaüritus lõppeda. Kokku sai lepitud, et kohtume jälle – järgmisel aastal samal ajal samas kohas. Aitüma kõigile vapratele niitjatele, tublidele leivaküpsetajatele ja kõigile rõõmsanäolistele osavõtjatele, Sirjele ja Meelile pillilugude eest, maani kummardus Pikamäe perenaisele Viivile.
neljapäev, 9. juuli 2009
Noorte kirjanike seminar Urvaste vallas
10. - 12. juuli toimub Restu meierei lähedal, Arne Merilai juures Liinakurul 10. noorte kirjanike seminar "Lätete pääl". Kõik kirjandussõbrad on oodatud!
Loe lähemalt noorteautoritekoondis.blogspot.com
Loe lähemalt noorteautoritekoondis.blogspot.com
kolmapäev, 8. juuli 2009
Juhuu! Urvastelase' kävevä jälki tantsupeol
Kõik sai alguse tuust, et miiq Kallis tantsuoppaja Tiiu tei latsiga talv otsa hirmsaste tüüd, eesmärgis iks tantsupeole saia. Kävemi läbi tulest ja viist, sõimi ärq mitu puuda suula ja valasimi hiki ja pisarit aga lehekuu algusen oll teedä, et mi pässimigi pidusse. Jess!
Inne peole sõitmist tetti viil hulka pruuvõ, et vällä opata ka varutansja ja hainakuu viimätsõl pääväl alas sõit pääliina poolõ ning joba kell üts pääväl nakas ediminõ pruuv. Latsõ olliva kõik väega rõõmsa, ilm oll illos, eski väega illos tansmisõ jaos – pruuvgõ esi kolmekümnekraaditsõn kuumusen päiv läbi polkat tansi. Edimine päiv olgi pruuvõst kõgõ rassõmp. Sõs oppsõmi, kes kohe minemä piät, kes vidä, kes pidurdas, kiä tõst kätt ja kiä jalga. Opsõmi selges määndse rühmaga tulõ üten tansi ja kellest ei tohi sa ilman vällä tetä. Vahepääl lõiva küll jala nii tuld, et tull mõnikõrd jalavarju jalast kisku ja paljajalu edesi laskõ. Algusen üteldi meile, et pruuv kest kella säitsmõni a ku kell säitsme pääle nakas jõudma tetti meile üllatus ja kuulutati „rõõmuhõisete“ saatel, et mi saami kella katsani tansi.
Tuus aos ollimi küll läbi nigu Läti raha, es jõvva inämp muu päälõ mõtõlda ku õnnõ säng. Aga noorõ omma meil kimmä näid es heidütä lämmi päiv ega Saarõ Maido karmi sõnaq. Koolimajan anti meile süvvä ja juvva ja ku mõsust ka läbi sai käütüs, oll jõud ja rõõm tagasi. Väega illos päiv oll sällä takka jäänü'.
Tõnõ pruuvipäiv nakas joba kell ütessä, nühksõmi jälki nii tütärlatsi ku poistõ tansõ. Päiv oll jälki liiga lämmi, ku nii pallo (60) rühmi kuun om, sis lätt iks peris hulga aigu et kõik õigõle selges saia, iks juhtus, et mõnõl lätt sassi. Sõs tetäs tuud iks uvvõstõ ja uvvõstõ. Egä tunni ao takast oll iks paus kah. Tuu ao seen löüdsevä mi poisiq nuka takast purskkaevu kos na hinnäst õndsalõ jahutaman kävevä.
Tuul päiväl lihvsõmi kõiki joonissit, viimane ku üts sikk, sakk, romb, ruut, joon, kolmnukk, triip, täpp, diagonaal sai läbi juustu ja kõnnitu. Pruuvsõmi viil kuis määndselegi tandsulõ pääle minna ja säält ärq tulla, kohepoole naaratada ja kohe koogutada. Selges tuu sai ja sõs lubati meid joba suurele Kalevi staadionile, kos oll ette nättü viil puultõist tunni pruuvõ.
Aga egäl peol ommava oma üllatusõ ja nii saimi poolõtõisõ tunni asõmõl kolm tunni karata. Päiv lõppi alles poole kümne aigu, oll jäänü viil süük, mõsu ja matt põrmandu pääl, kus ummi vaivatu kontõ edesi karastada. Kolmanda päävä hummogus oll päiv niisama korgõl ku tõistõlgi päivil ja Kalevi staadion uutsõ meid uma kuionu muro ja lõõskava pääväga. Sjool pääväl nakas pidu joba ilmet võtma, kõik rühmä saiva kokku ja nakati järjekõrda opma, kes kuna tans ja kes kellega tans. Sis nakas joba säände peris peo tunne tegünemä ku kõik kõrrast ummi tandsõ läbi tandsõva. Tuul pääväl olliva meil ka edimidsõ kaotusõ. Päiv paistsõ iks armõtulõ ja kats tütarlast mi' rühmäst saiva päikesepiste. Kokkusadajaid oll ka tõistõn rühmin. Õnnõs läts kõik häste ja õdagus olliva kõik latsõ jälki rivi pääl. Sis nakasimigi kaema, et kost vett saia ja hinnäst jahutada. Üts pidev vuurmine käve vii manu ja säält tagasi. Kastõti nii seest kui vällästpuult kõiki ja kõkkõ. Sõs tull ütel targal miilde kuulus energiatsõõr, midä mi sõs ka pruuvsõmi. Usuti vai mitte, tuu tüütäs väega häste ja meil oll tuust pallo kassu. Õigõ tihti kostsõ mi rühmä mant mm-ohoo, mm-ahaa. Vahepääl sai koerust ka tettüs, lükasimi mõnõ latsõ tsõõri sisse ja hõiksõmi mm-ohmu, mm-ohmu. Vähembält kõik nuu kes sõs vällänpuul tsõõri olliva saiva hulga energiat. Kõgõ tuu möllu seen sai iks pruuvõ ka tettüs ja õdagus oll selge kuis tuu pidu vällä näge ja võisimi julgõlt järgmisel pääväl pääpruuvi minnä'. Nelläpäävä õdagu jõudsõ Talnalõ ka laulu-ja tandsupeo ütinõ tuli. Kõik kes tahtsõva lätsivä tulõ tulõmist kaema. Hallõ oll tuust et mi pruuv oll jälki pikale venünü ja mi es näe, kuis laiv mere päält tull, tulõ palasiva ja pillimäng kostsõ kaugelt mere päält inimeste kõrvu. Õnnõs oll tutvit ka laulukoorõn, kiä meile perän tuust kõgõst kõnõlsiva. Aga är näimi mi, kuis tuli lava päält üle anti ja saimi osa tuust kontsõrdist ja simmanist, mis poole üüni kestse.
Tuu üü jäi külq nii mõnõlõgi lühkeses. Nii mõnigi es jõvva hummogu silmi valla tetä, et süvvä, juvva ja hinnäst kosutada. Küll sai mangutus voodi veere pääl, a lõpus' oll iks vaja võileevä ja koogikõsõ sängüviirde tuvva, et iks õigõs aos rivin olla. Riidi hummogu oll vaja joba pidurõiva üten võtta, sest pääle puult päivä pruuvi alas tandsupeo pääpruuv. Või tuud sagimist hummogu! Pluusi olliva kotte seen kortsu lännü ja miiq saatja-kasuimä Kaire ummi väikeste valgidõ virku kässiga triiksõ sõs virnu kaupa mi pluusõ. Oll küll kipõ, aga õigõs aos ollimi platsi pääl ja proovin. Sjol pääväl saimi ka edimedse vihma. Sõs näimi mi ka inemiste leidlikkust, kes kost uma „vihmavarju“ löüdse. Küll näimi kolme pääga keepe ja põõsit, millel oll ossi asemel kümme paari jalgu. Kui pääpruuv alas, olliva kõik kotussõ täüs rõivit vahetavaid tansjaid. Ku pruuvõ aigu oll viil säände tunnõ, et vahemuusika jääs lühkeses ja ei jõvva uma kotussõ pääle, sõs pääproovin sujusi joba kõik ja järjest parõmp tunnõ nakas tegünemä. Hää oll olla.
Ja sõs tulliva kontsõrdi. Kolm tükkü järjest, riidi õdak, laupäiv ja pühäpäiv. Kõik tandsja tulliva rahvarõivin, olliva ootusärevil ja rõõmsa. Sõs mi tundsõmi, kuis mi olõmi kõik üts pere ja üts rahvas, kos mi ajami kõik ütte ja samma asja ja meil om hää ollaq.
Tuul aol kui mi uutsõmi umma kõrda lavale minekus, tandsõmi mi uma pundiga egasugutsit muid tantsõ nagu „Kes aias“, „Lapaduu“, „Puntratants“ ja tõsõ vana hää lastõtandsu. Mängsemi ka musumängu. Tuu oll sääne lõbus vahepala, et ka mõnõ kõrvalrühmi tandsja võtsõva miika punti.
Peo päälkiri oll „Meri“. Väega ilosale oll säetü. Peo juhat sisse lainetus, kõik tandsja tulliva lavale. Võimleja teivä' esinejate sisse Eestimaa kujutise ja tõsõ lainetiva tuu ümbre nigu meri. Edesi jutust kontsõrt rannarahva elust, kuis naasõ uutva ummi mehi merelt ja näid sinnä saatva, kuis poiskõsõ uutva pikisilmi tuud aigu, ku nimäki omma' suurõ ja saava' suuri mehhiga üten kuun merele minnä. Noorõ tütärlatsõ eputasõ aga poistõ iin ja otsva hindäle peigmiist. Ku laiv merelt tulõ, omma suurõ peo', kos kõik tandsva ja omma rõõmsa, a tuud pittu es olõ kaugus. Iks tulõ jälki ärsaatmisõ aig. Mehe ehitäsõ laiva ja omgi mereleminek käen. Meri es olõ aga alati lahke ja rahulik, tull ette ka suuri lainit ja tormi. Ka miiq laiv jäi tormi kätte ja mast kisti maha. Õnnõs jõudsõva mehe iks koduranda ja kõik olliva õnnõliku ja peeti pitu. Kui tull uus tandsjidõ rühm pääle, loeti vahele tekste, mis kirjeldiva rannarahva ellu, näide ootusi, lootusi, rõõmõ ja murõsid.
<
Tuu läts meile kõigilõ väega süämelõ. Kui oodõti umma järge ja tull mõni illos lugu sõs laulsõva staadioni takan tandsja üten ja nii mõnigi pidi inne pisarit kuivatama, kui tandsma sai naata. Njo olliva hetke, mis jääse elus aos miilde ja sjo kõgõ nimel tasus oppi tansmist ja mõnikõrd ka vasta tahtmist tetä, mis kästäs.
Vahepääle mahtusi ka rongkäik. Hää oll kõndi ja tunda jälki tuud suurt tunnet, et mi olõmi üts. Tii veeren oll ka peris mitu uma küla inemist meid tervitaman ja nuu tervitusõ olliva kõgõ magusamba.
Aiteh Kallis kasuema Kaire, kes sa saatsõt meid sjol peol, toitset, katset, lohutit, hoidsõt, riietit, kallistit ja kaisutit. Parõmbat saatjat ei olõs mõistnu küll tahta.
Aiteh Kallis Tiiu, et sul om olnu jõudu ja tahtmist meid opata, et sa olet jõudnu vällä kannatada kõik koeruse ja haukmisõ nii ütõlt ku tõsõlt puult ja iks kimmält umma asja ajanu, mille läbi mi olõmi saanu väega meeldejääva kogemuse ja elamuse terves elus.
Tiiq „Kepsutajaq“
Kristiina Kallioni pildid - kõiki pilte näed siit
Inne peole sõitmist tetti viil hulka pruuvõ, et vällä opata ka varutansja ja hainakuu viimätsõl pääväl alas sõit pääliina poolõ ning joba kell üts pääväl nakas ediminõ pruuv. Latsõ olliva kõik väega rõõmsa, ilm oll illos, eski väega illos tansmisõ jaos – pruuvgõ esi kolmekümnekraaditsõn kuumusen päiv läbi polkat tansi. Edimine päiv olgi pruuvõst kõgõ rassõmp. Sõs oppsõmi, kes kohe minemä piät, kes vidä, kes pidurdas, kiä tõst kätt ja kiä jalga. Opsõmi selges määndse rühmaga tulõ üten tansi ja kellest ei tohi sa ilman vällä tetä. Vahepääl lõiva küll jala nii tuld, et tull mõnikõrd jalavarju jalast kisku ja paljajalu edesi laskõ. Algusen üteldi meile, et pruuv kest kella säitsmõni a ku kell säitsme pääle nakas jõudma tetti meile üllatus ja kuulutati „rõõmuhõisete“ saatel, et mi saami kella katsani tansi.
Tuus aos ollimi küll läbi nigu Läti raha, es jõvva inämp muu päälõ mõtõlda ku õnnõ säng. Aga noorõ omma meil kimmä näid es heidütä lämmi päiv ega Saarõ Maido karmi sõnaq. Koolimajan anti meile süvvä ja juvva ja ku mõsust ka läbi sai käütüs, oll jõud ja rõõm tagasi. Väega illos päiv oll sällä takka jäänü'.
Tõnõ pruuvipäiv nakas joba kell ütessä, nühksõmi jälki nii tütärlatsi ku poistõ tansõ. Päiv oll jälki liiga lämmi, ku nii pallo (60) rühmi kuun om, sis lätt iks peris hulga aigu et kõik õigõle selges saia, iks juhtus, et mõnõl lätt sassi. Sõs tetäs tuud iks uvvõstõ ja uvvõstõ. Egä tunni ao takast oll iks paus kah. Tuu ao seen löüdsevä mi poisiq nuka takast purskkaevu kos na hinnäst õndsalõ jahutaman kävevä.
Tuul päiväl lihvsõmi kõiki joonissit, viimane ku üts sikk, sakk, romb, ruut, joon, kolmnukk, triip, täpp, diagonaal sai läbi juustu ja kõnnitu. Pruuvsõmi viil kuis määndselegi tandsulõ pääle minna ja säält ärq tulla, kohepoole naaratada ja kohe koogutada. Selges tuu sai ja sõs lubati meid joba suurele Kalevi staadionile, kos oll ette nättü viil puultõist tunni pruuvõ.
Aga egäl peol ommava oma üllatusõ ja nii saimi poolõtõisõ tunni asõmõl kolm tunni karata. Päiv lõppi alles poole kümne aigu, oll jäänü viil süük, mõsu ja matt põrmandu pääl, kus ummi vaivatu kontõ edesi karastada. Kolmanda päävä hummogus oll päiv niisama korgõl ku tõistõlgi päivil ja Kalevi staadion uutsõ meid uma kuionu muro ja lõõskava pääväga. Sjool pääväl nakas pidu joba ilmet võtma, kõik rühmä saiva kokku ja nakati järjekõrda opma, kes kuna tans ja kes kellega tans. Sis nakas joba säände peris peo tunne tegünemä ku kõik kõrrast ummi tandsõ läbi tandsõva. Tuul pääväl olliva meil ka edimidsõ kaotusõ. Päiv paistsõ iks armõtulõ ja kats tütarlast mi' rühmäst saiva päikesepiste. Kokkusadajaid oll ka tõistõn rühmin. Õnnõs läts kõik häste ja õdagus olliva kõik latsõ jälki rivi pääl. Sis nakasimigi kaema, et kost vett saia ja hinnäst jahutada. Üts pidev vuurmine käve vii manu ja säält tagasi. Kastõti nii seest kui vällästpuult kõiki ja kõkkõ. Sõs tull ütel targal miilde kuulus energiatsõõr, midä mi sõs ka pruuvsõmi. Usuti vai mitte, tuu tüütäs väega häste ja meil oll tuust pallo kassu. Õigõ tihti kostsõ mi rühmä mant mm-ohoo, mm-ahaa. Vahepääl sai koerust ka tettüs, lükasimi mõnõ latsõ tsõõri sisse ja hõiksõmi mm-ohmu, mm-ohmu. Vähembält kõik nuu kes sõs vällänpuul tsõõri olliva saiva hulga energiat. Kõgõ tuu möllu seen sai iks pruuvõ ka tettüs ja õdagus oll selge kuis tuu pidu vällä näge ja võisimi julgõlt järgmisel pääväl pääpruuvi minnä'. Nelläpäävä õdagu jõudsõ Talnalõ ka laulu-ja tandsupeo ütinõ tuli. Kõik kes tahtsõva lätsivä tulõ tulõmist kaema. Hallõ oll tuust et mi pruuv oll jälki pikale venünü ja mi es näe, kuis laiv mere päält tull, tulõ palasiva ja pillimäng kostsõ kaugelt mere päält inimeste kõrvu. Õnnõs oll tutvit ka laulukoorõn, kiä meile perän tuust kõgõst kõnõlsiva. Aga är näimi mi, kuis tuli lava päält üle anti ja saimi osa tuust kontsõrdist ja simmanist, mis poole üüni kestse.
Tuu üü jäi külq nii mõnõlõgi lühkeses. Nii mõnigi es jõvva hummogu silmi valla tetä, et süvvä, juvva ja hinnäst kosutada. Küll sai mangutus voodi veere pääl, a lõpus' oll iks vaja võileevä ja koogikõsõ sängüviirde tuvva, et iks õigõs aos rivin olla. Riidi hummogu oll vaja joba pidurõiva üten võtta, sest pääle puult päivä pruuvi alas tandsupeo pääpruuv. Või tuud sagimist hummogu! Pluusi olliva kotte seen kortsu lännü ja miiq saatja-kasuimä Kaire ummi väikeste valgidõ virku kässiga triiksõ sõs virnu kaupa mi pluusõ. Oll küll kipõ, aga õigõs aos ollimi platsi pääl ja proovin. Sjol pääväl saimi ka edimedse vihma. Sõs näimi mi ka inemiste leidlikkust, kes kost uma „vihmavarju“ löüdse. Küll näimi kolme pääga keepe ja põõsit, millel oll ossi asemel kümme paari jalgu. Kui pääpruuv alas, olliva kõik kotussõ täüs rõivit vahetavaid tansjaid. Ku pruuvõ aigu oll viil säände tunnõ, et vahemuusika jääs lühkeses ja ei jõvva uma kotussõ pääle, sõs pääproovin sujusi joba kõik ja järjest parõmp tunnõ nakas tegünemä. Hää oll olla.
Ja sõs tulliva kontsõrdi. Kolm tükkü järjest, riidi õdak, laupäiv ja pühäpäiv. Kõik tandsja tulliva rahvarõivin, olliva ootusärevil ja rõõmsa. Sõs mi tundsõmi, kuis mi olõmi kõik üts pere ja üts rahvas, kos mi ajami kõik ütte ja samma asja ja meil om hää ollaq.
Tuul aol kui mi uutsõmi umma kõrda lavale minekus, tandsõmi mi uma pundiga egasugutsit muid tantsõ nagu „Kes aias“, „Lapaduu“, „Puntratants“ ja tõsõ vana hää lastõtandsu. Mängsemi ka musumängu. Tuu oll sääne lõbus vahepala, et ka mõnõ kõrvalrühmi tandsja võtsõva miika punti.
Peo päälkiri oll „Meri“. Väega ilosale oll säetü. Peo juhat sisse lainetus, kõik tandsja tulliva lavale. Võimleja teivä' esinejate sisse Eestimaa kujutise ja tõsõ lainetiva tuu ümbre nigu meri. Edesi jutust kontsõrt rannarahva elust, kuis naasõ uutva ummi mehi merelt ja näid sinnä saatva, kuis poiskõsõ uutva pikisilmi tuud aigu, ku nimäki omma' suurõ ja saava' suuri mehhiga üten kuun merele minnä. Noorõ tütärlatsõ eputasõ aga poistõ iin ja otsva hindäle peigmiist. Ku laiv merelt tulõ, omma suurõ peo', kos kõik tandsva ja omma rõõmsa, a tuud pittu es olõ kaugus. Iks tulõ jälki ärsaatmisõ aig. Mehe ehitäsõ laiva ja omgi mereleminek käen. Meri es olõ aga alati lahke ja rahulik, tull ette ka suuri lainit ja tormi. Ka miiq laiv jäi tormi kätte ja mast kisti maha. Õnnõs jõudsõva mehe iks koduranda ja kõik olliva õnnõliku ja peeti pitu. Kui tull uus tandsjidõ rühm pääle, loeti vahele tekste, mis kirjeldiva rannarahva ellu, näide ootusi, lootusi, rõõmõ ja murõsid.
<
Tuu läts meile kõigilõ väega süämelõ. Kui oodõti umma järge ja tull mõni illos lugu sõs laulsõva staadioni takan tandsja üten ja nii mõnigi pidi inne pisarit kuivatama, kui tandsma sai naata. Njo olliva hetke, mis jääse elus aos miilde ja sjo kõgõ nimel tasus oppi tansmist ja mõnikõrd ka vasta tahtmist tetä, mis kästäs.
Vahepääle mahtusi ka rongkäik. Hää oll kõndi ja tunda jälki tuud suurt tunnet, et mi olõmi üts. Tii veeren oll ka peris mitu uma küla inemist meid tervitaman ja nuu tervitusõ olliva kõgõ magusamba.
Aiteh Kallis kasuema Kaire, kes sa saatsõt meid sjol peol, toitset, katset, lohutit, hoidsõt, riietit, kallistit ja kaisutit. Parõmbat saatjat ei olõs mõistnu küll tahta.
Aiteh Kallis Tiiu, et sul om olnu jõudu ja tahtmist meid opata, et sa olet jõudnu vällä kannatada kõik koeruse ja haukmisõ nii ütõlt ku tõsõlt puult ja iks kimmält umma asja ajanu, mille läbi mi olõmi saanu väega meeldejääva kogemuse ja elamuse terves elus.
Tiiq „Kepsutajaq“
Kristiina Kallioni pildid - kõiki pilte näed siit
pühapäev, 5. juuli 2009
Politseiteade
03.07.2009 kella 0.30 ajal teatati, et Urvaste vallas Kuldre külas on kodanik kütusevargad kinni pidanud. Kohapeal selgus, et 20-aastane Tiit ja 25-aastane Alo üritasid põllutöötraktorist varastada erimärgistusega kütust, kuid omanik sattus neile peale ja pidas nad kinni. Politsei alustas juhtunu uurimiseks väärteomenetlust.
kolmapäev, 1. juuli 2009
Leidsin 11. juuni Lõunalehest sellise uudise
Rubriigist "Ainult head uudised"
Kodutoetusega terve kodu korda
Urvaste vallas Kõlbi külas elavate Margus ja Hilja Malleuse üheksalapselises pere kodus on käimas suuremat sorti ehitustööd. Nimelt andis riik perele 138 000 krooni kodutoetust, mille eest hakati kevadel pere vana maja korda tegema. Pereisa Margus rõõmustas, et kuigi raha küsiti katuse, akende ja vannitoa jaoks, saab antud raha eest "üle käia" terve maja, kuna sel aastal on ehituskraami hind odavamaks läinud ning kui eelpoolmainitud majaosade remondist raha üle jääb, võib sama summa eest veel muudki ehituskraami osta.
Kodutoetusega terve kodu korda
Urvaste vallas Kõlbi külas elavate Margus ja Hilja Malleuse üheksalapselises pere kodus on käimas suuremat sorti ehitustööd. Nimelt andis riik perele 138 000 krooni kodutoetust, mille eest hakati kevadel pere vana maja korda tegema. Pereisa Margus rõõmustas, et kuigi raha küsiti katuse, akende ja vannitoa jaoks, saab antud raha eest "üle käia" terve maja, kuna sel aastal on ehituskraami hind odavamaks läinud ning kui eelpoolmainitud majaosade remondist raha üle jääb, võib sama summa eest veel muudki ehituskraami osta.
Tellimine:
Postitused (Atom)