Kuvatud on postitused sildiga edukas. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga edukas. Kuva kõik postitused
kolmapäev, 21. aprill 2010
Reklaamklipp, mille tegemises osalised ka Urvaste valla noored
Üks idee autoritest, Grete Kungus räägib, kuidas leiva reklaam sündis:
Olime Kareli ja Liisiga kunsti tunnis, kui meie kunstiõpetaja tuli meie juurde ja pakkus meile välja sellise võistluse nagu "Hagari rukkileivake", selle leiva jaoks pidime tegema reklaami, mis tooks välja selle leiva head tunnused ja aitaks teistel samuti aimu saada, millega on tegemist. Nagu plaksti tekkis meil idee, et muidugi, miks mitte, teeme ära. Mõni päev hiljem siis tegime selle tüki teoks. Filmisime enda klassiruumis video, kus terve klass kirjutab matemaatika kontrolltööd ja siis järsku õpetaja avastab et üks poiss spikerdab, aga hoopis see poiss nosis leiba. Filmimise ajal muidugi nägime ka natuke vaeva, sest ega algul meil päris selget ideed polnud, milline see video peaks tulema. Meie kaamerameheks oli Kalle Nurk, kes monteeris ka video valmis ja lõppkokkuvõttes tuli see väga hea. 10. aprillil kutsuti meid autasustamisele Tallinnasse ning meie saavutasime oma videoga gümnaasiumi osas kolmanda koha. See on väga tubli tulemus, sest see oli ikkagi vabariiklik konkurss.
Soovitan kõigil Hagari tooteid proovida, sest need on väga head ja tervislikud. Peale leiva on tootevalikus ka saiakesed, koogid, erinevad leivad.
Kindlasti ütleks suured tänud Liivia Rebasele, Kalle Nurgale ja Signe Kindale, kes aitasid meil selle videoga nii kaugele jõuda, SUUR, SUUR AITÄH!
Hagari toodete kohta saab infot siit: www.hagar.ee
pühapäev, 20. detsember 2009
Taimar Sügis taas edukas
Vana-Antsla kutsekeskkooli õpilane Taimar Sügis saavutas sel nädalal Viljandis toimunud rahvusvahelisel ehitajate kutsevõistlusel „Jõulukellu” kolmanda koha. Ülesandeks oli laduda ringikujuline aknaava. „Esimene päev läks väga hästi, olin enamiku ajast esimene, aga päeva lõpus korrigeerisin tehtut — lammutasin osa ära, mistõttu teise päeva lõpetasin kolmandana,” ütles Taimar Sügis. III kursusel ehitust õppiva noormehe praktikajuhendaja on Andres Aruväli.
Allikas: Võrumaa Teataja vorumaateataja.ee
Eelmise aasta võistlust saab meelde tuletada siit
Allikas: Võrumaa Teataja vorumaateataja.ee
Eelmise aasta võistlust saab meelde tuletada siit
kolmapäev, 8. juuli 2009
Juhuu! Urvastelase' kävevä jälki tantsupeol
Kõik sai alguse tuust, et miiq Kallis tantsuoppaja Tiiu tei latsiga talv otsa hirmsaste tüüd, eesmärgis iks tantsupeole saia. Kävemi läbi tulest ja viist, sõimi ärq mitu puuda suula ja valasimi hiki ja pisarit aga lehekuu algusen oll teedä, et mi pässimigi pidusse. Jess!
Inne peole sõitmist tetti viil hulka pruuvõ, et vällä opata ka varutansja ja hainakuu viimätsõl pääväl alas sõit pääliina poolõ ning joba kell üts pääväl nakas ediminõ pruuv. Latsõ olliva kõik väega rõõmsa, ilm oll illos, eski väega illos tansmisõ jaos – pruuvgõ esi kolmekümnekraaditsõn kuumusen päiv läbi polkat tansi. Edimine päiv olgi pruuvõst kõgõ rassõmp. Sõs oppsõmi, kes kohe minemä piät, kes vidä, kes pidurdas, kiä tõst kätt ja kiä jalga. Opsõmi selges määndse rühmaga tulõ üten tansi ja kellest ei tohi sa ilman vällä tetä. Vahepääl lõiva küll jala nii tuld, et tull mõnikõrd jalavarju jalast kisku ja paljajalu edesi laskõ. Algusen üteldi meile, et pruuv kest kella säitsmõni a ku kell säitsme pääle nakas jõudma tetti meile üllatus ja kuulutati „rõõmuhõisete“ saatel, et mi saami kella katsani tansi.

Tuus aos ollimi küll läbi nigu Läti raha, es jõvva inämp muu päälõ mõtõlda ku õnnõ säng. Aga noorõ omma meil kimmä näid es heidütä lämmi päiv ega Saarõ Maido karmi sõnaq. Koolimajan anti meile süvvä ja juvva ja ku mõsust ka läbi sai käütüs, oll jõud ja rõõm tagasi. Väega illos päiv oll sällä takka jäänü'.
Tõnõ pruuvipäiv nakas joba kell ütessä, nühksõmi jälki nii tütärlatsi ku poistõ tansõ. Päiv oll jälki liiga lämmi, ku nii pallo (60) rühmi kuun om, sis lätt iks peris hulga aigu et kõik õigõle selges saia, iks juhtus, et mõnõl lätt sassi. Sõs tetäs tuud iks uvvõstõ ja uvvõstõ. Egä tunni ao takast oll iks paus kah. Tuu ao seen löüdsevä mi poisiq nuka takast purskkaevu kos na hinnäst õndsalõ jahutaman kävevä.

Tuul päiväl lihvsõmi kõiki joonissit, viimane ku üts sikk, sakk, romb, ruut, joon, kolmnukk, triip, täpp, diagonaal sai läbi juustu ja kõnnitu. Pruuvsõmi viil kuis määndselegi tandsulõ pääle minna ja säält ärq tulla, kohepoole naaratada ja kohe koogutada. Selges tuu sai ja sõs lubati meid joba suurele Kalevi staadionile, kos oll ette nättü viil puultõist tunni pruuvõ.
Aga egäl peol ommava oma üllatusõ ja nii saimi poolõtõisõ tunni asõmõl kolm tunni karata. Päiv lõppi alles poole kümne aigu, oll jäänü viil süük, mõsu ja matt põrmandu pääl, kus ummi vaivatu kontõ edesi karastada. Kolmanda päävä hummogus oll päiv niisama korgõl ku tõistõlgi päivil ja Kalevi staadion uutsõ meid uma kuionu muro ja lõõskava pääväga. Sjool pääväl nakas pidu joba ilmet võtma, kõik rühmä saiva kokku ja nakati järjekõrda opma, kes kuna tans ja kes kellega tans. Sis nakas joba säände peris peo tunne tegünemä ku kõik kõrrast ummi tandsõ läbi tandsõva. Tuul pääväl olliva meil ka edimidsõ kaotusõ. Päiv paistsõ iks armõtulõ ja kats tütarlast mi' rühmäst saiva päikesepiste. Kokkusadajaid oll ka tõistõn rühmin. Õnnõs läts kõik häste ja õdagus olliva kõik latsõ jälki rivi pääl. Sis nakasimigi kaema, et kost vett saia ja hinnäst jahutada. Üts pidev vuurmine käve vii manu ja säält tagasi. Kastõti nii seest kui vällästpuult kõiki ja kõkkõ. Sõs tull ütel targal miilde kuulus energiatsõõr, midä mi sõs ka pruuvsõmi. Usuti vai mitte, tuu tüütäs väega häste ja meil oll tuust pallo kassu. Õigõ tihti kostsõ mi rühmä mant mm-ohoo, mm-ahaa. Vahepääl sai koerust ka tettüs, lükasimi mõnõ latsõ tsõõri sisse ja hõiksõmi mm-ohmu, mm-ohmu. Vähembält kõik nuu kes sõs vällänpuul tsõõri olliva saiva hulga energiat. Kõgõ tuu möllu seen sai iks pruuvõ ka tettüs ja õdagus oll selge kuis tuu pidu vällä näge ja võisimi julgõlt järgmisel pääväl pääpruuvi minnä'. Nelläpäävä õdagu jõudsõ Talnalõ ka laulu-ja tandsupeo ütinõ tuli. Kõik kes tahtsõva lätsivä tulõ tulõmist kaema. Hallõ oll tuust et mi pruuv oll jälki pikale venünü ja mi es näe, kuis laiv mere päält tull, tulõ palasiva ja pillimäng kostsõ kaugelt mere päält inimeste kõrvu. Õnnõs oll tutvit ka laulukoorõn, kiä meile perän tuust kõgõst kõnõlsiva. Aga är näimi mi, kuis tuli lava päält üle anti ja saimi osa tuust kontsõrdist ja simmanist, mis poole üüni kestse.
Tuu üü jäi külq nii mõnõlõgi lühkeses. Nii mõnigi es jõvva hummogu silmi valla tetä, et süvvä, juvva ja hinnäst kosutada. Küll sai mangutus voodi veere pääl, a lõpus' oll iks vaja võileevä ja koogikõsõ sängüviirde tuvva, et iks õigõs aos rivin olla. Riidi hummogu oll vaja joba pidurõiva üten võtta, sest pääle puult päivä pruuvi alas tandsupeo pääpruuv. Või tuud sagimist hummogu! Pluusi olliva kotte seen kortsu lännü ja miiq saatja-kasuimä Kaire ummi väikeste valgidõ virku kässiga triiksõ sõs virnu kaupa mi pluusõ. Oll küll kipõ, aga õigõs aos ollimi platsi pääl ja proovin. Sjol pääväl saimi ka edimedse vihma. Sõs näimi mi ka inemiste leidlikkust, kes kost uma „vihmavarju“ löüdse. Küll näimi kolme pääga keepe ja põõsit, millel oll ossi asemel kümme paari jalgu. Kui pääpruuv alas, olliva kõik kotussõ täüs rõivit vahetavaid tansjaid. Ku pruuvõ aigu oll viil säände tunnõ, et vahemuusika jääs lühkeses ja ei jõvva uma kotussõ pääle, sõs pääproovin sujusi joba kõik ja järjest parõmp tunnõ nakas tegünemä. Hää oll olla.

Ja sõs tulliva kontsõrdi. Kolm tükkü järjest, riidi õdak, laupäiv ja pühäpäiv. Kõik tandsja tulliva rahvarõivin, olliva ootusärevil ja rõõmsa. Sõs mi tundsõmi, kuis mi olõmi kõik üts pere ja üts rahvas, kos mi ajami kõik ütte ja samma asja ja meil om hää ollaq.
Tuul aol kui mi uutsõmi umma kõrda lavale minekus, tandsõmi mi uma pundiga egasugutsit muid tantsõ nagu „Kes aias“, „Lapaduu“, „Puntratants“ ja tõsõ vana hää lastõtandsu. Mängsemi ka musumängu. Tuu oll sääne lõbus vahepala, et ka mõnõ kõrvalrühmi tandsja võtsõva miika punti.

Peo päälkiri oll „Meri“. Väega ilosale oll säetü. Peo juhat sisse lainetus, kõik tandsja tulliva lavale. Võimleja teivä' esinejate sisse Eestimaa kujutise ja tõsõ lainetiva tuu ümbre nigu meri. Edesi jutust kontsõrt rannarahva elust, kuis naasõ uutva ummi mehi merelt ja näid sinnä saatva, kuis poiskõsõ uutva pikisilmi tuud aigu, ku nimäki omma' suurõ ja saava' suuri mehhiga üten kuun merele minnä. Noorõ tütärlatsõ eputasõ aga poistõ iin ja otsva hindäle peigmiist. Ku laiv merelt tulõ, omma suurõ peo', kos kõik tandsva ja omma rõõmsa, a tuud pittu es olõ kaugus. Iks tulõ jälki ärsaatmisõ aig. Mehe ehitäsõ laiva ja omgi mereleminek käen. Meri es olõ aga alati lahke ja rahulik, tull ette ka suuri lainit ja tormi. Ka miiq laiv jäi tormi kätte ja mast kisti maha. Õnnõs jõudsõva mehe iks koduranda ja kõik olliva õnnõliku ja peeti pitu. Kui tull uus tandsjidõ rühm pääle, loeti vahele tekste, mis kirjeldiva rannarahva ellu, näide ootusi, lootusi, rõõmõ ja murõsid.

<
Tuu läts meile kõigilõ väega süämelõ. Kui oodõti umma järge ja tull mõni illos lugu sõs laulsõva staadioni takan tandsja üten ja nii mõnigi pidi inne pisarit kuivatama, kui tandsma sai naata. Njo olliva hetke, mis jääse elus aos miilde ja sjo kõgõ nimel tasus oppi tansmist ja mõnikõrd ka vasta tahtmist tetä, mis kästäs.
Vahepääle mahtusi ka rongkäik. Hää oll kõndi ja tunda jälki tuud suurt tunnet, et mi olõmi üts. Tii veeren oll ka peris mitu uma küla inemist meid tervitaman ja nuu tervitusõ olliva kõgõ magusamba.
Aiteh Kallis kasuema Kaire, kes sa saatsõt meid sjol peol, toitset, katset, lohutit, hoidsõt, riietit, kallistit ja kaisutit. Parõmbat saatjat ei olõs mõistnu küll tahta.
Aiteh Kallis Tiiu, et sul om olnu jõudu ja tahtmist meid opata, et sa olet jõudnu vällä kannatada kõik koeruse ja haukmisõ nii ütõlt ku tõsõlt puult ja iks kimmält umma asja ajanu, mille läbi mi olõmi saanu väega meeldejääva kogemuse ja elamuse terves elus.
Tiiq „Kepsutajaq“
Kristiina Kallioni pildid - kõiki pilte näed siit
Inne peole sõitmist tetti viil hulka pruuvõ, et vällä opata ka varutansja ja hainakuu viimätsõl pääväl alas sõit pääliina poolõ ning joba kell üts pääväl nakas ediminõ pruuv. Latsõ olliva kõik väega rõõmsa, ilm oll illos, eski väega illos tansmisõ jaos – pruuvgõ esi kolmekümnekraaditsõn kuumusen päiv läbi polkat tansi. Edimine päiv olgi pruuvõst kõgõ rassõmp. Sõs oppsõmi, kes kohe minemä piät, kes vidä, kes pidurdas, kiä tõst kätt ja kiä jalga. Opsõmi selges määndse rühmaga tulõ üten tansi ja kellest ei tohi sa ilman vällä tetä. Vahepääl lõiva küll jala nii tuld, et tull mõnikõrd jalavarju jalast kisku ja paljajalu edesi laskõ. Algusen üteldi meile, et pruuv kest kella säitsmõni a ku kell säitsme pääle nakas jõudma tetti meile üllatus ja kuulutati „rõõmuhõisete“ saatel, et mi saami kella katsani tansi.

Tuus aos ollimi küll läbi nigu Läti raha, es jõvva inämp muu päälõ mõtõlda ku õnnõ säng. Aga noorõ omma meil kimmä näid es heidütä lämmi päiv ega Saarõ Maido karmi sõnaq. Koolimajan anti meile süvvä ja juvva ja ku mõsust ka läbi sai käütüs, oll jõud ja rõõm tagasi. Väega illos päiv oll sällä takka jäänü'.
Tõnõ pruuvipäiv nakas joba kell ütessä, nühksõmi jälki nii tütärlatsi ku poistõ tansõ. Päiv oll jälki liiga lämmi, ku nii pallo (60) rühmi kuun om, sis lätt iks peris hulga aigu et kõik õigõle selges saia, iks juhtus, et mõnõl lätt sassi. Sõs tetäs tuud iks uvvõstõ ja uvvõstõ. Egä tunni ao takast oll iks paus kah. Tuu ao seen löüdsevä mi poisiq nuka takast purskkaevu kos na hinnäst õndsalõ jahutaman kävevä.

Tuul päiväl lihvsõmi kõiki joonissit, viimane ku üts sikk, sakk, romb, ruut, joon, kolmnukk, triip, täpp, diagonaal sai läbi juustu ja kõnnitu. Pruuvsõmi viil kuis määndselegi tandsulõ pääle minna ja säält ärq tulla, kohepoole naaratada ja kohe koogutada. Selges tuu sai ja sõs lubati meid joba suurele Kalevi staadionile, kos oll ette nättü viil puultõist tunni pruuvõ.
Aga egäl peol ommava oma üllatusõ ja nii saimi poolõtõisõ tunni asõmõl kolm tunni karata. Päiv lõppi alles poole kümne aigu, oll jäänü viil süük, mõsu ja matt põrmandu pääl, kus ummi vaivatu kontõ edesi karastada. Kolmanda päävä hummogus oll päiv niisama korgõl ku tõistõlgi päivil ja Kalevi staadion uutsõ meid uma kuionu muro ja lõõskava pääväga. Sjool pääväl nakas pidu joba ilmet võtma, kõik rühmä saiva kokku ja nakati järjekõrda opma, kes kuna tans ja kes kellega tans. Sis nakas joba säände peris peo tunne tegünemä ku kõik kõrrast ummi tandsõ läbi tandsõva. Tuul pääväl olliva meil ka edimidsõ kaotusõ. Päiv paistsõ iks armõtulõ ja kats tütarlast mi' rühmäst saiva päikesepiste. Kokkusadajaid oll ka tõistõn rühmin. Õnnõs läts kõik häste ja õdagus olliva kõik latsõ jälki rivi pääl. Sis nakasimigi kaema, et kost vett saia ja hinnäst jahutada. Üts pidev vuurmine käve vii manu ja säält tagasi. Kastõti nii seest kui vällästpuult kõiki ja kõkkõ. Sõs tull ütel targal miilde kuulus energiatsõõr, midä mi sõs ka pruuvsõmi. Usuti vai mitte, tuu tüütäs väega häste ja meil oll tuust pallo kassu. Õigõ tihti kostsõ mi rühmä mant mm-ohoo, mm-ahaa. Vahepääl sai koerust ka tettüs, lükasimi mõnõ latsõ tsõõri sisse ja hõiksõmi mm-ohmu, mm-ohmu. Vähembält kõik nuu kes sõs vällänpuul tsõõri olliva saiva hulga energiat. Kõgõ tuu möllu seen sai iks pruuvõ ka tettüs ja õdagus oll selge kuis tuu pidu vällä näge ja võisimi julgõlt järgmisel pääväl pääpruuvi minnä'. Nelläpäävä õdagu jõudsõ Talnalõ ka laulu-ja tandsupeo ütinõ tuli. Kõik kes tahtsõva lätsivä tulõ tulõmist kaema. Hallõ oll tuust et mi pruuv oll jälki pikale venünü ja mi es näe, kuis laiv mere päält tull, tulõ palasiva ja pillimäng kostsõ kaugelt mere päält inimeste kõrvu. Õnnõs oll tutvit ka laulukoorõn, kiä meile perän tuust kõgõst kõnõlsiva. Aga är näimi mi, kuis tuli lava päält üle anti ja saimi osa tuust kontsõrdist ja simmanist, mis poole üüni kestse.
Tuu üü jäi külq nii mõnõlõgi lühkeses. Nii mõnigi es jõvva hummogu silmi valla tetä, et süvvä, juvva ja hinnäst kosutada. Küll sai mangutus voodi veere pääl, a lõpus' oll iks vaja võileevä ja koogikõsõ sängüviirde tuvva, et iks õigõs aos rivin olla. Riidi hummogu oll vaja joba pidurõiva üten võtta, sest pääle puult päivä pruuvi alas tandsupeo pääpruuv. Või tuud sagimist hummogu! Pluusi olliva kotte seen kortsu lännü ja miiq saatja-kasuimä Kaire ummi väikeste valgidõ virku kässiga triiksõ sõs virnu kaupa mi pluusõ. Oll küll kipõ, aga õigõs aos ollimi platsi pääl ja proovin. Sjol pääväl saimi ka edimedse vihma. Sõs näimi mi ka inemiste leidlikkust, kes kost uma „vihmavarju“ löüdse. Küll näimi kolme pääga keepe ja põõsit, millel oll ossi asemel kümme paari jalgu. Kui pääpruuv alas, olliva kõik kotussõ täüs rõivit vahetavaid tansjaid. Ku pruuvõ aigu oll viil säände tunnõ, et vahemuusika jääs lühkeses ja ei jõvva uma kotussõ pääle, sõs pääproovin sujusi joba kõik ja järjest parõmp tunnõ nakas tegünemä. Hää oll olla.

Ja sõs tulliva kontsõrdi. Kolm tükkü järjest, riidi õdak, laupäiv ja pühäpäiv. Kõik tandsja tulliva rahvarõivin, olliva ootusärevil ja rõõmsa. Sõs mi tundsõmi, kuis mi olõmi kõik üts pere ja üts rahvas, kos mi ajami kõik ütte ja samma asja ja meil om hää ollaq.
Tuul aol kui mi uutsõmi umma kõrda lavale minekus, tandsõmi mi uma pundiga egasugutsit muid tantsõ nagu „Kes aias“, „Lapaduu“, „Puntratants“ ja tõsõ vana hää lastõtandsu. Mängsemi ka musumängu. Tuu oll sääne lõbus vahepala, et ka mõnõ kõrvalrühmi tandsja võtsõva miika punti.

Peo päälkiri oll „Meri“. Väega ilosale oll säetü. Peo juhat sisse lainetus, kõik tandsja tulliva lavale. Võimleja teivä' esinejate sisse Eestimaa kujutise ja tõsõ lainetiva tuu ümbre nigu meri. Edesi jutust kontsõrt rannarahva elust, kuis naasõ uutva ummi mehi merelt ja näid sinnä saatva, kuis poiskõsõ uutva pikisilmi tuud aigu, ku nimäki omma' suurõ ja saava' suuri mehhiga üten kuun merele minnä. Noorõ tütärlatsõ eputasõ aga poistõ iin ja otsva hindäle peigmiist. Ku laiv merelt tulõ, omma suurõ peo', kos kõik tandsva ja omma rõõmsa, a tuud pittu es olõ kaugus. Iks tulõ jälki ärsaatmisõ aig. Mehe ehitäsõ laiva ja omgi mereleminek käen. Meri es olõ aga alati lahke ja rahulik, tull ette ka suuri lainit ja tormi. Ka miiq laiv jäi tormi kätte ja mast kisti maha. Õnnõs jõudsõva mehe iks koduranda ja kõik olliva õnnõliku ja peeti pitu. Kui tull uus tandsjidõ rühm pääle, loeti vahele tekste, mis kirjeldiva rannarahva ellu, näide ootusi, lootusi, rõõmõ ja murõsid.

<
Tuu läts meile kõigilõ väega süämelõ. Kui oodõti umma järge ja tull mõni illos lugu sõs laulsõva staadioni takan tandsja üten ja nii mõnigi pidi inne pisarit kuivatama, kui tandsma sai naata. Njo olliva hetke, mis jääse elus aos miilde ja sjo kõgõ nimel tasus oppi tansmist ja mõnikõrd ka vasta tahtmist tetä, mis kästäs.
Vahepääle mahtusi ka rongkäik. Hää oll kõndi ja tunda jälki tuud suurt tunnet, et mi olõmi üts. Tii veeren oll ka peris mitu uma küla inemist meid tervitaman ja nuu tervitusõ olliva kõgõ magusamba.
Aiteh Kallis kasuema Kaire, kes sa saatsõt meid sjol peol, toitset, katset, lohutit, hoidsõt, riietit, kallistit ja kaisutit. Parõmbat saatjat ei olõs mõistnu küll tahta.
Aiteh Kallis Tiiu, et sul om olnu jõudu ja tahtmist meid opata, et sa olet jõudnu vällä kannatada kõik koeruse ja haukmisõ nii ütõlt ku tõsõlt puult ja iks kimmält umma asja ajanu, mille läbi mi olõmi saanu väega meeldejääva kogemuse ja elamuse terves elus.
Tiiq „Kepsutajaq“
Kristiina Kallioni pildid - kõiki pilte näed siit
esmaspäev, 1. detsember 2008
Urvaste on Lõuna-Eesti parim turismi toetaja
Möödunud kolmapäeval sai Urvaste vald tiitli „Parim turismi toetaja”, mille sihtasutus Lõuna-Eesti Turism andis välja 11. korda.
Konkursi mõte on motiveerida omavalitsusüksusi ja turismi arendusorganisatsioone Lõuna-Eesti turismipiirkonna arendamisel ja konkurentsivõime tõstmisel.
Urvaste kõrval konkureerisid tiitlile Viljandi, Elva, Tõrva ja Võru linn, Kanepi, Karksi ja Jõgeva vald.
„Kaalukausiks sai see, et Pokumaa saaga on olnud ilmatu pikk ja et üks oluline osa Pokumaast on nüüd valmis,” ütles SA Lõuna-Eesti Turism juhataja Marika Kool. „Loodetavasti aitab see tunnustus kaasa Pokumaa teemapargi valmimisele,” lisas ta.
Marika Kooli sõnul kandideeris ka Kanepi vald parima turismitoetaja tiitlile seoses Pokumaaga, kuid otsustamine ei olnud raske, kuna Urvaste vald on olnud selle projekti eestvedajaks juba palju aastaid.
Sama konkursi – „Ehe Lõuna-Eesti” – raames valiti välja ka parim turismiobjekt. Õigemini kaks, sest tiitel läks jagamisele Dorpati konverentsikeskuse ja Haanjamehe talu vahel. Ära märgiti veel Piusa Ürgoru Puhkekompleks Võrumaal, Otepää Seikluspark ja Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus ka seekordsed võitjad välja kuulutati.
Konkursi üldeesmärgiks on tõsta Lõuna-Eesti kui turismipiirkonna mainet ja konkurentsivõimet. Alates käesolevast aastast pööratakse hindamisel enam tähelepanu nominentide panusele Lõuna- Eesti turismiregioonile iseloomuliku elulaadi väärtustamisel ja propageerimisel.
Marika Kool tunnistas, et auhind ise on pigem sümboolne (tänavu näiteks kepikõnni kepid), olulisem on tunnustus ise ja selle info jõudmine inimesteni.
Varem on Võrumaa valdadest parima turismi toetaja tiitli saanud Rõuge ja Haanja vald.
Airi Hallik-Konnula
Siin ka korraldajate selgituskiri, miks just Urvaste vald tihedas konkurentsis parimaks turismitoetajaks sai:
Tänu Urvaste vallale on edukalt käivitunud Pokumaa teemapargi tegevus. Pokumaa teemapargi külastuskeskuse Pokukoja ehitus sai teoks, sest Urvaste vald võttis riski piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist toetatud Pokumaa Sihtasutuse projekti „Pokumaa teemapargi väljaarendamine koos vajaliku tugiinfrastruktuuriga” omafinantseeringu tagamisega. Projekti kogumaksumus 13 327 017 kr. Projekti käigus valmis Pokumaa külastuskeskus Pokukoda, mida on selle lahtiolekuaja esimese 4 kuu jooksul (alates 12. juuni 2008) külastanud ca 21 000 turisti. Atraktiivne ja Eestis ainulaadne Pokumaa teemapark aitab elavdada Lõuna-Eesti kultuurielu ja arendada loodushoidu, edendada kultuuri-ja keskkonnasõbralikku turismi ning tõsta kohalikku tööhõivet. Tänu Pokukoja suurele külastatavusele on Urvaste, Kanepi jt lähivaldade toitlustus- ja majutusettevõtted saanud lisakülastajaid ja -tellimusi.
Eraldi esiletoomist väärib Urvaste vallavalitsuse ametnike aastatepikkune töö Pokumaa Sihtasutuse tegevuse toetamisel ning teemapargi praktilisel arendamisel. Vald on teinud koostööd Põlva maakonna Kanepi vallaga rahastamise planeerimisel ja ehitusdokumentatsiooni vormistamisel.
Urvaste vallas on sisse viidud toetus alustavale ettevõtjale, mida on soovitatud kasutada turisminduse või turismi toetavate tegevustega alustamiseks (nt on toetatud liikuva nukuteatri rajamist). Eeltaotlustest on teada, et tuleval aastal on kohalikel inimestel toetuse abil plaanis rekonstrueerida mitu suitsusauna valla eri piirkondades, mis võimaldab mitmekesistada turismiettevõtlust ja pakkuda lihtsamat majutusteenust telkimise ning varjualuste kasutamisega.
Urvaste seltsimaja ja Uue- Antsla kultuurimaja rekonstrueerimisprojektid koos mitmekülgsete käsitööga tegelemise võimaluste loomisega annavad lisavõimalusi turismiteenuste arendamisel. Värkstubades traditsioonilise käsitööna valminud meened ilmestavad juba praegu Pokukoja müügiletti. Urvaste seltsimajas valmiv köök võimaldab Urvaste valla põllumajandustootjail ja väiketöötlejail liituda Võrumaa kohaliku toidu võrgustikuga.
Lisaks on Urvaste vald nii toetanud kui läbi viinud loodushoiuga seotud projekte, nt Eesti suurimate põlispuude seisukorra parandamine. Pidevalt on hooldatud loodusväärtuste ümbrust ja nende juurde viivaid teid (Tamme- Lauri tamm, Mäe- Lõhtsuu tamm, Siiriuse kask).
Urvaste valla tegevus Pokumaa teemapargi rajamisel ja koostöö edendamisel teiste mittetulundusorganisatsioonide, ettevõtjate ja omavalitsusüksustega on mõjutanud ja mõjutab ka edaspidi positiivselt nii Võrumaa kui kogu Eesti turismi arengut ja konkurentsivõimet. Urvaste vald on vääriline kandma parima turismi toetaja tiitlit.
Konkursi mõte on motiveerida omavalitsusüksusi ja turismi arendusorganisatsioone Lõuna-Eesti turismipiirkonna arendamisel ja konkurentsivõime tõstmisel.
Urvaste kõrval konkureerisid tiitlile Viljandi, Elva, Tõrva ja Võru linn, Kanepi, Karksi ja Jõgeva vald.
„Kaalukausiks sai see, et Pokumaa saaga on olnud ilmatu pikk ja et üks oluline osa Pokumaast on nüüd valmis,” ütles SA Lõuna-Eesti Turism juhataja Marika Kool. „Loodetavasti aitab see tunnustus kaasa Pokumaa teemapargi valmimisele,” lisas ta.
Marika Kooli sõnul kandideeris ka Kanepi vald parima turismitoetaja tiitlile seoses Pokumaaga, kuid otsustamine ei olnud raske, kuna Urvaste vald on olnud selle projekti eestvedajaks juba palju aastaid.
Sama konkursi – „Ehe Lõuna-Eesti” – raames valiti välja ka parim turismiobjekt. Õigemini kaks, sest tiitel läks jagamisele Dorpati konverentsikeskuse ja Haanjamehe talu vahel. Ära märgiti veel Piusa Ürgoru Puhkekompleks Võrumaal, Otepää Seikluspark ja Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus ka seekordsed võitjad välja kuulutati.
Konkursi üldeesmärgiks on tõsta Lõuna-Eesti kui turismipiirkonna mainet ja konkurentsivõimet. Alates käesolevast aastast pööratakse hindamisel enam tähelepanu nominentide panusele Lõuna- Eesti turismiregioonile iseloomuliku elulaadi väärtustamisel ja propageerimisel.
Marika Kool tunnistas, et auhind ise on pigem sümboolne (tänavu näiteks kepikõnni kepid), olulisem on tunnustus ise ja selle info jõudmine inimesteni.
Varem on Võrumaa valdadest parima turismi toetaja tiitli saanud Rõuge ja Haanja vald.
Airi Hallik-Konnula
Siin ka korraldajate selgituskiri, miks just Urvaste vald tihedas konkurentsis parimaks turismitoetajaks sai:
Tänu Urvaste vallale on edukalt käivitunud Pokumaa teemapargi tegevus. Pokumaa teemapargi külastuskeskuse Pokukoja ehitus sai teoks, sest Urvaste vald võttis riski piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist toetatud Pokumaa Sihtasutuse projekti „Pokumaa teemapargi väljaarendamine koos vajaliku tugiinfrastruktuuriga” omafinantseeringu tagamisega. Projekti kogumaksumus 13 327 017 kr. Projekti käigus valmis Pokumaa külastuskeskus Pokukoda, mida on selle lahtiolekuaja esimese 4 kuu jooksul (alates 12. juuni 2008) külastanud ca 21 000 turisti. Atraktiivne ja Eestis ainulaadne Pokumaa teemapark aitab elavdada Lõuna-Eesti kultuurielu ja arendada loodushoidu, edendada kultuuri-ja keskkonnasõbralikku turismi ning tõsta kohalikku tööhõivet. Tänu Pokukoja suurele külastatavusele on Urvaste, Kanepi jt lähivaldade toitlustus- ja majutusettevõtted saanud lisakülastajaid ja -tellimusi.
Eraldi esiletoomist väärib Urvaste vallavalitsuse ametnike aastatepikkune töö Pokumaa Sihtasutuse tegevuse toetamisel ning teemapargi praktilisel arendamisel. Vald on teinud koostööd Põlva maakonna Kanepi vallaga rahastamise planeerimisel ja ehitusdokumentatsiooni vormistamisel.
Urvaste vallas on sisse viidud toetus alustavale ettevõtjale, mida on soovitatud kasutada turisminduse või turismi toetavate tegevustega alustamiseks (nt on toetatud liikuva nukuteatri rajamist). Eeltaotlustest on teada, et tuleval aastal on kohalikel inimestel toetuse abil plaanis rekonstrueerida mitu suitsusauna valla eri piirkondades, mis võimaldab mitmekesistada turismiettevõtlust ja pakkuda lihtsamat majutusteenust telkimise ning varjualuste kasutamisega.
Urvaste seltsimaja ja Uue- Antsla kultuurimaja rekonstrueerimisprojektid koos mitmekülgsete käsitööga tegelemise võimaluste loomisega annavad lisavõimalusi turismiteenuste arendamisel. Värkstubades traditsioonilise käsitööna valminud meened ilmestavad juba praegu Pokukoja müügiletti. Urvaste seltsimajas valmiv köök võimaldab Urvaste valla põllumajandustootjail ja väiketöötlejail liituda Võrumaa kohaliku toidu võrgustikuga.
Lisaks on Urvaste vald nii toetanud kui läbi viinud loodushoiuga seotud projekte, nt Eesti suurimate põlispuude seisukorra parandamine. Pidevalt on hooldatud loodusväärtuste ümbrust ja nende juurde viivaid teid (Tamme- Lauri tamm, Mäe- Lõhtsuu tamm, Siiriuse kask).
Urvaste valla tegevus Pokumaa teemapargi rajamisel ja koostöö edendamisel teiste mittetulundusorganisatsioonide, ettevõtjate ja omavalitsusüksustega on mõjutanud ja mõjutab ka edaspidi positiivselt nii Võrumaa kui kogu Eesti turismi arengut ja konkurentsivõimet. Urvaste vald on vääriline kandma parima turismi toetaja tiitlit.
neljapäev, 31. juuli 2008
Toreda uudise
leidsin Uhtjärve - Uue-Antsla blogist. Ja Võrumaa Teataja jutt õige pisut pikem
Palju õnne noorele krossisõitjale!
Palju õnne noorele krossisõitjale!
pühapäev, 20. juuli 2008
Urvaste toit Võrumaa parim
Laupäeval Navil toimunud Võrumaa Põllumeeste päeval valiti talu- ja külaseltside parimaks komplektseks toiduks Urvaste Külade Seltsi pakutu.
Žürii tõi esile maitsekat serveerimist ja seda, et laud ei olnud väga kirju. Toitudeks olid vabariigi juubeliaasta kohaselt rukkililledega ehitud heeringatort ning taluleib koos ürdivõiga neile, kes heeringat ei armasta. Leiva küpsetas ja ürdivõi valmistas Mariina Kõller.
Tiiu Jõgiste valmistas toidu juurde mee-rabarbri mõdu, mida mitu žürii liiget käis hiljem veel ja veel proovimas. Tiiu tehtud magusat munakooki kattis pähkli-, halvaa- ja leivapuru. Tordi krooniks oli taluaiast nopitud roosiõis.
Kokku andis žürii eesotsas patrooni Ester Tuiksooga välja neli auhinda: parim üksikvõistleja komplektne väljapanek, üksikvõistleja üksiktoit, talu- või külaseltsi komplektne väljapanek, talu- või külaseltsi üksiktoit.
Parimaks üksivõistleja üksiktoiduks hinnati sulplase Reet Kääri Tuti talu puhta maitsega kollane nisusai ja odrajahukarask. Üksikvõistleja komplektse väljapaneku auhind läks jagamisele Rieka Hõrna ja Tamme puhkemaja vahel. Riekal oli suur valik stiilselt serveeritud seto toite ning udmurdi köögist kohandatud toite. Näiteks oli laual pruusapiirak (metsiku pirni pirukas) ja tatihämmätüs (võitatika soust). Toiduesitluse juurde käisid setodel ka asjakohased laulud. Tamme puhkemaja pakkus hernetampi suitsulihaga ning kõrvale seenekastet ja seene-kurgi salatit. Magustoiduks kohupiimavaht röstitud rukkileivaga.
Küla- ja taluseltside üksiktoitu pakkus vaid Haanja taluselts. Toiduks olid Ester Mängli tehtud mõnusa maitse ja põneva kujuga kamapallid. Parima komplektse menüü auhinnale aga kandideeris neli seltsi, kellest igaühe puhul leidis žürii midagi eriti kiiduväärset. Näiteks Antsla oli katnud käepärase suupistelaua, mullune võitja Lasva taluselts pakkus häid pirukaid ning šašlõkki. Magustoiduks oli neil hiigelsuur vahukreemiga tort. Tsiistre külaseltsil oli väga tore toiduesitleja, kes tutvustas nii oma talu leiba kui teiste talude lihatooteid ja Nopri talu tsäärpiimä (ternespiima) kooki.
Žürii liige Merike Kapp ütles, et väga tore oli näha laudadel linasest kangast laudlinu, neist mitu oli vanaemade-aegsete tikanditega. Samuti kiitis ta mitmel laual olnud suitsuliha, mille maitse oli ühtlaselt hea.
Degusteerimisele järgnes meeleolukas toiduoksjon Kalvi Kõva juhtimisel. Nii said osalejad ka oma kulutused tasa teenida.
Mullu käisid urvastelased Tiiu Jõgiste, Aili Raidla ja allakirjutanu esimest korda maatoidu võistlusel. Toona pakkusime põhitoitudena seenekastet, värsket kartulit, mõdu ja kohupiimakreemi murakatega.
AIRI HALLIK-KONNULA

Urvaste Külade Seltsi heeringatort, mille valmistas Mariina Kõller.

Urvaste Külade Seltsi tort pähkli-, halvaa- ja leivapuruga, mille valmistas Tiiu Jõgiste.
.
Žürii tõi esile maitsekat serveerimist ja seda, et laud ei olnud väga kirju. Toitudeks olid vabariigi juubeliaasta kohaselt rukkililledega ehitud heeringatort ning taluleib koos ürdivõiga neile, kes heeringat ei armasta. Leiva küpsetas ja ürdivõi valmistas Mariina Kõller.
Tiiu Jõgiste valmistas toidu juurde mee-rabarbri mõdu, mida mitu žürii liiget käis hiljem veel ja veel proovimas. Tiiu tehtud magusat munakooki kattis pähkli-, halvaa- ja leivapuru. Tordi krooniks oli taluaiast nopitud roosiõis.
Kokku andis žürii eesotsas patrooni Ester Tuiksooga välja neli auhinda: parim üksikvõistleja komplektne väljapanek, üksikvõistleja üksiktoit, talu- või külaseltsi komplektne väljapanek, talu- või külaseltsi üksiktoit.
Parimaks üksivõistleja üksiktoiduks hinnati sulplase Reet Kääri Tuti talu puhta maitsega kollane nisusai ja odrajahukarask. Üksikvõistleja komplektse väljapaneku auhind läks jagamisele Rieka Hõrna ja Tamme puhkemaja vahel. Riekal oli suur valik stiilselt serveeritud seto toite ning udmurdi köögist kohandatud toite. Näiteks oli laual pruusapiirak (metsiku pirni pirukas) ja tatihämmätüs (võitatika soust). Toiduesitluse juurde käisid setodel ka asjakohased laulud. Tamme puhkemaja pakkus hernetampi suitsulihaga ning kõrvale seenekastet ja seene-kurgi salatit. Magustoiduks kohupiimavaht röstitud rukkileivaga.
Küla- ja taluseltside üksiktoitu pakkus vaid Haanja taluselts. Toiduks olid Ester Mängli tehtud mõnusa maitse ja põneva kujuga kamapallid. Parima komplektse menüü auhinnale aga kandideeris neli seltsi, kellest igaühe puhul leidis žürii midagi eriti kiiduväärset. Näiteks Antsla oli katnud käepärase suupistelaua, mullune võitja Lasva taluselts pakkus häid pirukaid ning šašlõkki. Magustoiduks oli neil hiigelsuur vahukreemiga tort. Tsiistre külaseltsil oli väga tore toiduesitleja, kes tutvustas nii oma talu leiba kui teiste talude lihatooteid ja Nopri talu tsäärpiimä (ternespiima) kooki.
Žürii liige Merike Kapp ütles, et väga tore oli näha laudadel linasest kangast laudlinu, neist mitu oli vanaemade-aegsete tikanditega. Samuti kiitis ta mitmel laual olnud suitsuliha, mille maitse oli ühtlaselt hea.
Degusteerimisele järgnes meeleolukas toiduoksjon Kalvi Kõva juhtimisel. Nii said osalejad ka oma kulutused tasa teenida.
Mullu käisid urvastelased Tiiu Jõgiste, Aili Raidla ja allakirjutanu esimest korda maatoidu võistlusel. Toona pakkusime põhitoitudena seenekastet, värsket kartulit, mõdu ja kohupiimakreemi murakatega.
AIRI HALLIK-KONNULA

Urvaste Külade Seltsi heeringatort, mille valmistas Mariina Kõller.

Urvaste Külade Seltsi tort pähkli-, halvaa- ja leivapuruga, mille valmistas Tiiu Jõgiste.
.
reede, 11. juuli 2008
Mino Võromaa 21
Eile esitleti Võru Instituudis kaunist raamatut, mille nimi "Tähekipõn ja kuumuro". See on kogumik võrukeelsete kirjatööde võistluse Mino Võromaa 21 parimatest paladest.
IV-VI klassi arvestuses tunnistati parimaks Hanna-Annika Kuulmets Kuldre Koolist jutuga "Helükorjaja". Kaunis muinasjutuline kujutluspilt on raamatus järjekorras teisena.
Mino Võromaa 21 võttis osa 144 õpilast neljas vanuseklassis. Raamatu esitlusel tunnustati ka laste eesti keele oppajaid, sh Hilja Varovit Kuldrest.
IV-VI klassi arvestuses tunnistati parimaks Hanna-Annika Kuulmets Kuldre Koolist jutuga "Helükorjaja". Kaunis muinasjutuline kujutluspilt on raamatus järjekorras teisena.
Mino Võromaa 21 võttis osa 144 õpilast neljas vanuseklassis. Raamatu esitlusel tunnustati ka laste eesti keele oppajaid, sh Hilja Varovit Kuldrest.
laupäev, 17. mai 2008
Võta või jäta!
esmaspäev, 10. detsember 2007
vallalehel huvitav juubel
Detsembrikuul lisandus 1 Urvaste Valla Lehe tellija, nüüd on neid kokku üle Eesti täpselt 50. Eks näis, mis jaanuaris saab.
2005. a jaanuarist tellimises olnud vallaleht läks esimesel kuul 23 tellijale. See number on peaaegu pidevalt vaikselt kasvanud.
Järgmisest aastast peaks minimaalne tellimisperiood Urvaste Valla Lehele olema 6 kuud, põhjuseks, et Eesti Posti hinnapoliitika tõttu läheb 1 kuu tellimuse töötlemine maksma 3,5 korda rohkem, kui sellest tulu tuleb. Aga ühe numbri hind ostes on ka järgmisel aastal 5 krooni, aastatellimus 55 krooni.
2005. a jaanuarist tellimises olnud vallaleht läks esimesel kuul 23 tellijale. See number on peaaegu pidevalt vaikselt kasvanud.
Järgmisest aastast peaks minimaalne tellimisperiood Urvaste Valla Lehele olema 6 kuud, põhjuseks, et Eesti Posti hinnapoliitika tõttu läheb 1 kuu tellimuse töötlemine maksma 3,5 korda rohkem, kui sellest tulu tuleb. Aga ühe numbri hind ostes on ka järgmisel aastal 5 krooni, aastatellimus 55 krooni.
esmaspäev, 29. oktoober 2007
Timmo Mõts Võrumaa meister!
Siinkohal hea teada anda, et Vaabina poiss Timmo Mõts võitis sel nädalavahetusel teisel Võrumaa motokrossimeistrivõistluste etapil 500-kuubikulistel tsiklitel mõlemad sõidud ja teenis kahe etapi kokkuvõttes meistritiitli. Esimesel etapil Vaabinas tuli alla vanduda vaid Tanel Leokile, kes teisel etapil ei osalenud. Konkurents polnud sellest hoolimata kuigi väike - 25 osalejat.
Vaabina etapist kirjutasin nupukese ka Päevalehte, ja Võrumaa Teataja kirjutas sellest ka pisut.
Ka kokkuvõtte artikkel on Võru lehest leida
Vaabina etapist kirjutasin nupukese ka Päevalehte, ja Võrumaa Teataja kirjutas sellest ka pisut.
Ka kokkuvõtte artikkel on Võru lehest leida
neljapäev, 25. oktoober 2007
esmaspäev, 15. oktoober 2007
Nõiariigi nõgesesupp Lõuna-Eesti maitsvaim
Suppi pakkus laadal retsepti looja ise - Nõiariigi peakokk Anti Värton. Nõgesesupp on olnud Nõiariigi menüüs algusest peale. Pakutakse kevadest sügiseni, kui on võimalik nõgeseid korjata. Kogu aeg peab niitma, et värskeid võrseid saada. Õitsema läinud nõgesed enam ei kõlba.
Nõgesesuppi pakutakse Nõiariigis lõunasöögiks, seda tuleb valmistada mitu korda nädalas. Ka talvel võib enam-vähem sarnast suppi saada, ainult ilma nõgesteta.
Üks uuemaid nimetusi Nõiariigi menüüs on sibulapirukas – kodune pirukas, milles ohtralt sibulat ja küüslauku. Aga sibula maitset sama hästi kui ei ole tunda, lubab peakokk. Praegu nuputab Anti Värton, mida saaks kõrvitsast teha – kooki näiteks… või suppi… või teab mida veel.
MARGUS KONNULA
Nõiariigi nõgesesupi valmistamine (aega kulub 45-50 min):
Põldoad koos kaunadega eraldi keeta, tükeldatud porru ja porgandid pannil võiga hautada. Suitsuribi panna keema koos kartulikuubikutega. Kui kartul on poolpehme, lisada lillkapsaõisikud, põldoad ja porru-porgand. Viimasena lisada supisse kuuma veega ülevalatud nõgeselehed. Supp maitsestada soola ja pipraga, serveerimiseks kasutada hakitud maitserohelist ja keedetud vutimunalõike.
Lugege ka SL Õhtulehe jutukest samal teemal
kolmapäev, 10. oktoober 2007
Meie mees tähtsa koha peal

Väga suure juhuse läbi sain täna teada sellise loo. Vana küll, aga ehk veel keegi peale minu ei teadnud.
Foto: Joosep Aader/Võrumaa Teataja
kolmapäev, 3. oktoober 2007
esmaspäev, 1. oktoober 2007
Tea Pärnik ei võistle, kuid võidab!
Tartu Maratoni nelikürituse kokkuvõttes sai naistest teise koha Tea Pärnik, keda meie valla rahvas tunneb ehk rohkem neiupõlvenime Tell järgi.
Keskkonnaministeeriumi Tartumaa keskkonnateenistuse jäätmespetsialist ja vastne sotsiaalteaduste magister EMÜ keskkonnamajanduse erialal ei ole kodukanti Kuldret unustanud, sest tema ema ja vanavanemad elavad kõik Urvaste vallas ning sel sügisel oli Tea abiks ka kartulivõtmisel. Muide, trenni teeb Tea rohkem koos lastega aega veetes, et eeskuju anda. Ja ka võistlustel ei mõtlegi ta võimalikult hea koha peale - tema eesmärk on võistlustrass naudinguga läbida. See-eest aga osaleb ta üle nädala võistlusel. Võistlus ongi hea treening, väitis Tea. Päris iga nädal küll ei jõuaks võistelda, puhtfüüsiliselt, ütleb ta oma vanusele viidates. Talvine
suusamaratonide sari Estoloppet, kus läks viiest võistlusest neli arvesse, oli päris
kurnav.Korralikku lumist talve on ju vähe, kõik, kes tahavad suusavõistlust korraldada, peavad lühikese talveperioodi sisse ära mahtuma ja armastus suusatamise vastu ei lase Teal peaaegu ühestki Eestimaal toimuvast suusamaratonist loobuda.Estoloppeti Tea Pärnik sel aastal koguni võitis, mis on üks suuremaid saavutusi, sest II ja III kohti on juba piisavalt. Tartu Maratoni aastakokkuvõttes on sel aastatuhandel juba kuus korda esikolmikus oldud. Sellise edu saladus peitub mõnevõrra ka tõigas, et kõvemad tipud onomale alale spetsialiseerunud ja näiteks rattaprofid jooksurajale ei kipu.
Tartu Maratoni nelikürituse sarjas kuulus Tea võiduka Areal teami võistkonda, mille eestvedajaks on Pärnikute perekonnapea Jüri. Tiimi kuulumine on ka eriti hea viis oma sõpradega suhtlemiseks ja aja veetmiseks.
Areal teamiga võideti ka seiklusspordi sarja kõik neli osavõistlust. Seiklussport on Tea hinnangul kõige vaheldusrikkam ja põnevam spordivõistlus, kus tuleb oma neli tundi naiskonnaga metsas mütata, igasuguseid vaheldusrikkaid lisaülesandeid lahendada ja oma oskusi proovile panna; näiteks suurt traktorikummi maastikul mitusada meetrit veeretada, ületada jõge vee kohal olevat trossi mööda, täpsusviskeid sooritada jne.
Tartu Maratoni neliküritus koosnes sel aastal 63 km suusamaratonist, 126 km rattarallist asfaldil, 23 km jooksust ja 87 km rattamaratonist kruusa- ja
metsateedel. Kui veel nelikürituse läbinute nimekirja (kokku 415) silmitseda, siis 21 rida Tea Pärnikust allpool on 106. Valmer Kolk, endine urvastelane, kes elab praegu Tartumaal Vara vallas, on aga koos tütre Kristiga iga-aastane ümber Uhtjärve jooksja.
MARGUS KONNULA
Keskkonnaministeeriumi Tartumaa keskkonnateenistuse jäätmespetsialist ja vastne sotsiaalteaduste magister EMÜ keskkonnamajanduse erialal ei ole kodukanti Kuldret unustanud, sest tema ema ja vanavanemad elavad kõik Urvaste vallas ning sel sügisel oli Tea abiks ka kartulivõtmisel. Muide, trenni teeb Tea rohkem koos lastega aega veetes, et eeskuju anda. Ja ka võistlustel ei mõtlegi ta võimalikult hea koha peale - tema eesmärk on võistlustrass naudinguga läbida. See-eest aga osaleb ta üle nädala võistlusel. Võistlus ongi hea treening, väitis Tea. Päris iga nädal küll ei jõuaks võistelda, puhtfüüsiliselt, ütleb ta oma vanusele viidates. Talvine
suusamaratonide sari Estoloppet, kus läks viiest võistlusest neli arvesse, oli päris
kurnav.Korralikku lumist talve on ju vähe, kõik, kes tahavad suusavõistlust korraldada, peavad lühikese talveperioodi sisse ära mahtuma ja armastus suusatamise vastu ei lase Teal peaaegu ühestki Eestimaal toimuvast suusamaratonist loobuda.Estoloppeti Tea Pärnik sel aastal koguni võitis, mis on üks suuremaid saavutusi, sest II ja III kohti on juba piisavalt. Tartu Maratoni aastakokkuvõttes on sel aastatuhandel juba kuus korda esikolmikus oldud. Sellise edu saladus peitub mõnevõrra ka tõigas, et kõvemad tipud onomale alale spetsialiseerunud ja näiteks rattaprofid jooksurajale ei kipu.
Tartu Maratoni nelikürituse sarjas kuulus Tea võiduka Areal teami võistkonda, mille eestvedajaks on Pärnikute perekonnapea Jüri. Tiimi kuulumine on ka eriti hea viis oma sõpradega suhtlemiseks ja aja veetmiseks.
Areal teamiga võideti ka seiklusspordi sarja kõik neli osavõistlust. Seiklussport on Tea hinnangul kõige vaheldusrikkam ja põnevam spordivõistlus, kus tuleb oma neli tundi naiskonnaga metsas mütata, igasuguseid vaheldusrikkaid lisaülesandeid lahendada ja oma oskusi proovile panna; näiteks suurt traktorikummi maastikul mitusada meetrit veeretada, ületada jõge vee kohal olevat trossi mööda, täpsusviskeid sooritada jne.
Tartu Maratoni neliküritus koosnes sel aastal 63 km suusamaratonist, 126 km rattarallist asfaldil, 23 km jooksust ja 87 km rattamaratonist kruusa- ja
metsateedel. Kui veel nelikürituse läbinute nimekirja (kokku 415) silmitseda, siis 21 rida Tea Pärnikust allpool on 106. Valmer Kolk, endine urvastelane, kes elab praegu Tartumaal Vara vallas, on aga koos tütre Kristiga iga-aastane ümber Uhtjärve jooksja.
MARGUS KONNULA
esmaspäev, 17. september 2007
Kündmise MM

Meie mees künni MMil
Eesti künnimeister Indrek Zilensk sai nädalavahetusel Leedus toimunud künni MM-il kahe päeva kokkuvõttes 17. koha. Indrek kahetseb, et esimesel päeval “õnnestus” tal ajalimiit ületada, misläbi kaotas kindlasti päris mitu kohta. Üldse hinnatakse künnivõistlusel kümmetkonda komponenti – vao sirgus, kokkukünnil harja kõrgus, lõpuvagu, vaootsad jne. Kui ühega kehvasti läheb, on võimalik seda teistega tasa teha.
Ligi 30 osavõtja konkurentsis oli pöördadral edukaim Inglismaa ja tavaadral Põhja-Iirimaa võistleja. Indrek Zilenskil oli Eestist traktor ja adrad kaasa võetud, kuigi põhimõtteliselt oleks saanud ka kohapealt laenata. Aga võõra masinaga võib segadust tekkida – kasvõi näiteks sellest, et kummid on harjumuspärasest laiemad. Ja edu satis ikka neid, kellel endal masinad kaasas, võitnud inglasel olnud päris oma talu traktor.
Kui kõva sportlikku ettevalmistust künnivõistlus nõuab? Kes ikka maal kasvanud ja tööd teinud, sellel füüsisega probleeme ei tule, muigab Indrek.
Enne võistlusi käis Indrek Vastseliinas põllumeeste päeval tavaatra demonstreerimas. Seal võisteldi pöördadral, mis on ka igapäevatöödes tavaatra välja tõrjumas.
Kaks nädalat pärast Leedut läheb Indrek Zilensk Olustverre Eesti künnimeistrivõistlustele tiitlit kaitsma, seal esindab Indrek Zilensk Helme valda, kes teda ka künnivõistlustel käimisel igati toetab. Tulevikus loodab Indrek end siiski Kassi külla sisse kirjutada, kus ta ka tegelikult elab.
Eesti künnimeister Indrek Zilensk sai nädalavahetusel Leedus toimunud künni MM-il kahe päeva kokkuvõttes 17. koha. Indrek kahetseb, et esimesel päeval “õnnestus” tal ajalimiit ületada, misläbi kaotas kindlasti päris mitu kohta. Üldse hinnatakse künnivõistlusel kümmetkonda komponenti – vao sirgus, kokkukünnil harja kõrgus, lõpuvagu, vaootsad jne. Kui ühega kehvasti läheb, on võimalik seda teistega tasa teha.
Ligi 30 osavõtja konkurentsis oli pöördadral edukaim Inglismaa ja tavaadral Põhja-Iirimaa võistleja. Indrek Zilenskil oli Eestist traktor ja adrad kaasa võetud, kuigi põhimõtteliselt oleks saanud ka kohapealt laenata. Aga võõra masinaga võib segadust tekkida – kasvõi näiteks sellest, et kummid on harjumuspärasest laiemad. Ja edu satis ikka neid, kellel endal masinad kaasas, võitnud inglasel olnud päris oma talu traktor.
Kui kõva sportlikku ettevalmistust künnivõistlus nõuab? Kes ikka maal kasvanud ja tööd teinud, sellel füüsisega probleeme ei tule, muigab Indrek.
Enne võistlusi käis Indrek Vastseliinas põllumeeste päeval tavaatra demonstreerimas. Seal võisteldi pöördadral, mis on ka igapäevatöödes tavaatra välja tõrjumas.
Kaks nädalat pärast Leedut läheb Indrek Zilensk Olustverre Eesti künnimeistrivõistlustele tiitlit kaitsma, seal esindab Indrek Zilensk Helme valda, kes teda ka künnivõistlustel käimisel igati toetab. Tulevikus loodab Indrek end siiski Kassi külla sisse kirjutada, kus ta ka tegelikult elab.
Fotol Indrek Zilensk Eesti künnimeistrivõistluste kõrgemal pjedestaaliastmel möödunud aastal.
esmaspäev, 20. august 2007
Põhjalik teatriraamat lihtsale inimesele

Zoja Mellov, kes on kümneid aastaid juhendanud näiteringe, lavastanud ja ise näidelnud (professionaalsetes teatrites), on talletanud nüüd oma kogemuse, teadmised ja loetud kirjanduse üheks tervikteoseks.
Raamat käsitleb teatrimängu võimalusi lasteaias, koolis ja huviringis. Mõtteliselt jaguneb raamat kaheks. Esimene osa sisaldab metoodikat, teine osa 18 näidendit. Repertuaaris leidub mängimiseks sobivat nii lasteaia- kui ka kooliealistele. Näidendid on Zojal kõik endal lavastatud, peamiselt Kuldre kooli näiteringi õpilastega ja lasteaia lastega.
Raamatuga kaasas oleval plaadil on etenduste muusika. Hästi erinevates žanrites, klassikast kuni meelelahutusliku muusikani. Muusikapalad on nummerdatud ja näidendite tekstides vastavas kohas märgitud.
120-leheküljelises raamatus on ohtralt toredaid värvilisi pilte, eriti palju üllatusi võivad sealt leida Kuldre lapsed. Neisse on kätketud lausa Kuldre näitetrupi ajalugu. Esimese Kuldre Kooli näiteringi lapsed, kes 1996. a tulid peale maakondliku ülevaatuse ka vabariiklikul kooliteatrite festivalil esimeseks, on nüüdseks juba üsna suured, mitmed neist jätkavad kooliteed ülikoolis ja kutsekoolides.
“Teatrimäng lastega” avalik esitlus tuleb 29. septembril, Saku suurhallis raamatumessil.
pikemalt augusti vallalehes
reede, 17. august 2007
Nõiariik Eesti parim alternatiivtalu
Jäneda talupäevadel juuli lõpus andis Eestimaa Talupidajate Keskliit pidulikult üle ülemaalise võistluse “Eesti parim talu 2007” auhinnad.
Alternatiivtaludest tunnistati parimaks meie valla ainuke turismitalu Uhtjärve Ürgoru Nõiariik. Peale tänukirja, auhindamisel tehtud raamitud perepildi, metallist mälestuseseme ja lambanaha sai Nõiariik ka garantiikirja, et neile hüvitatakse
ost 7500 krooni väärtuses.
Nõiariigi peremees Aivo Värton ei teadnud veel, mida selle raha eest osta kavatsetakse. Kuid on selge, et see ei tohi olla miski, mis ära süüakse, vaid ta peab jääma mälestuseks ja kõigile näha.
Teinegi koht alternatiivarvestuses tuli Urvaste kihelkonda, selle sai Endel ja Tea Leiuse Palvemaja talu Osulas, kus kasvatatakse üles 1000 küülikut aastas.
Lisaks anti Jänedal välja auhind traditsioonilise põllumajandusega tegelevale talule ja esmakordselt noortaluniku preemia. Parimaid talusid on selgitatud juba 15 aastat.
Nõiariiklastele tegi ettepaneku konkursil osaleda Võrumaa taluliidu liige Urvaste vallast Rolf Kiitsak. Täideti ankeedid, esmalt käis kohapeal olukorraga tutvumas Võru Taluliidu delegatsioon, põllumeeste päeval Vastseliinas antigi Nõiariigile Võrumaa esikoht, mis tähendas, et peagi tuli ennast näidata ka vabariiklikule komisjonile.
Luuaviske MM plaanis
Üks Nõiariigi plusse ongi suur tegevuste hulk. Mullu valis SA Lõuna-Eesti Turism Nõiariigi edukaimaks aktiivse puhkuse pakkujaks. Lisaks hinnati seda, et Nõiariigil on oma piir, lipp, hümn, meened, tänukirjad ja muu.
Nõiariik on juurutanud ka uue temaatilise spordiala - luuaviske, mis üsna sarnane odaviskele. Nõiariigi rekord, mida võib lugeda ka mitteametlikuks maailmarekordiks ongi odaviske maailmameistri Andrus Värniku nimel 37 meetriga. Luuda on Nõiariigis visanud ka teine Eesti tippodaviskaja Heiko Väät ja judoka Dmitri Budõlin. Aivo Värton unistab aga ka esimesest ametlikust luuaviske MM-ist, mis võiks toimuda tuleval sügisel Pekingi olümpia järgsel ajal.
Uhtjärve Ürgoru Nõiariik osaleb ka EASi korraldatud konkursil “Turismiuuendaja 2007”. Praegu tuleb aga paari kuu jooksul valmis ehitada parklad, puurkaev ja imbväljad, mille kuludest siis EASist tänu kirjutatud projektile suure osa tagasi saab. Kõigepealt kaetakse kulud pangalaenust.
Aga Nõiariik areneb ja laieneb niigi. Sel aastal on valminud lava ja väliterrass, platsid nii korv-, võrk- kui ka jalgpalli jaoks.
Kuid Aivo vaatleb turismi ka üle-eestiliselt. Hiljuti lõi ta üle-eestilise netilehe http://www.siseturism.info/, kuhu sisse saavad ainult turismiettevõtjad. Seal siis jagatakse üksteisega teadmisi – kas on kuskilt midagi ära varastatud, või on teatud kliendid tülikad, et nendega tuleb ette vaadata. Tekib õhtujuhtide ja igasuguste vajalike firmade-teenuste andmebaas. Ja ka firmade must nimekiri, kust kõik saavad teada, kes pole head lubaduste täitjad. Värton toob näite oma vallast, kus sama puurkaevutegijaga olid pisut näppu lõiganud nii Nõiariik kui Pokumaa
Turismiettevõtjatele on liitumine tasuta, praegu on liitunuid 90.
MARGUS KONNULA
Foto: Viio Aitsam/ Maaleht - Nõiariigi peret - Aivot, Mariat ja Helenat õnnitleb Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm
Tellimine:
Postitused (Atom)