Kihelkonna pidu Urvastes 9. juunil

Naistepäeva tantsuõhtu

TeateTants - Urvaste möllas

Pildid Karillelt

Teatetants läbib ka Urvaste valda.

23. augustil liigub mööda Võrumaa ja ka mööda Urvaste Valla
teid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi poolt
korraldatud TeateTants, mis peaks kestma 8 ööpäeva järjest,
kulgema läbi 15-nest maakonnast ja läbima 1000-kond
kilomeetrit Eestimaa maanteid.
Sellest tantsust võtavad osa ka Urvaste Valla rahvatantsurühmad. Momendi seisuga peaks TeateTantsu järg jõudma
Urvaste Valla Võru poolse piiri peale orienteeruvalt
kella 21-22 vahel õhtul ja kust hakkavad tantsuteadet edasi
kuni Valga maakonna piirini viima meie kandi tantsukollektiivid. Valga maakonna piirile peaks TeateTants
orienteeruvalt jõudma kella 24-01.ajal. Meie valla TeateTantsu
tervitus ja edasi saatmine toimub praeguste plaanide kohaselt
Uue-Antslas A/S Ayre poe parklas.
TeateTantsust osavõtjatele ja kaasaelajatele toimub
Uue-Antsla Rahvamaja juures pargis
SIMMAN-RAHVAPIDU, kus on võimalik kõigil koos
tantsu lüüa ja TeateTantsule kaasa elada.
Simman-Rahvapidu saab oma alguse kell 20 ning vihmase
ilma korral võib pidu toimuda Uue-Antsla Rahvamajas.
Nii, et jälgi reklaami ja tule ja tantsi sinagi!
NB! TeateTantsu infot vaata www.teatetants.ee
Allikas: Urvaste Valla Leht (juuli)

JÕULUPÄEV Uue-Antsla Rahvamajas

5. detsembril kell 12:00
Uue-Antsla Rahvamajas
JÕULUPÄEV
Piparkoogi näitus
Too oma piparkoogi ehitis või kujund näitusele
Lastele vana aja jõulud
Õpetatakse vanu jõulukombeid ja mänge
Saad osta-müüa käsitööd ja küpsetisi
Lapsed saavad ise kaunistada piparkooke
Meisterdamise nurk
Jõulumüük
Lastel soovitatav tulla päkapiku riietuses

Info
Ellen 5218603
Varje 53786331
Korraldavad
MTÜ Kaksküla
MTÜ Uue-Antsla Vanaemad

Kuldre Kooli 100. sünnipäeva tähistamine

28. mai
Kontsert-aktus praegusele Kuldre Kooli perele, järgneb sünnipäevatordi söömine.
kell 12.00-16.00 konverents "KULDRE KOOLI KULDNE TULEVIK"


29. mail VILISTLASTE KOKKUTULEK
alates kella 11.00st registreerimine
12.00 spordivõistlused
14.00 mälestuskivi avamine Möldri Algkooli asukohas, mida peetakse Kuldre Koolile eelnenud koolis.
15.00 endiste töötajate kalmude külastamine Urvaste surnuaial.
17.00 kontsert-aktus kooli aulas
Peale kontsert-aktust sünnipäevatordi söömine.
20.00 seltskondlik osa, tantsuks mängib ansambel "Vana kallim", üllatusesinejad, avatud on baar.

Päeval kooli sööklas võimalus süüa suppi.
Vana koolimaja avatud 29. mail kell 12.00-16.30 ja 19.00-20.00.
Vanas koolimajas avatud ajalooline näitus Kuldre Kooli kohta ning lastepäevarühma "Sipsik" tegemistest aastatel 1995-2010.
Praeguses koolimajas avatud õpilastööde näitus.

Osalustasu 100,- krooni (tasutakse kohapeal).

ANTSLA KOOLI 65. SÜNNIPÄEV

Ma astun kooliteel, kimp uhkeid lilli käes,
taasnägemise rõõmu tulvil põu,
tee lõpeb kiiresti: ma õige varsti näen: on minu ees hea tuttav kooliõu.

Head koolikaaslased ja õpetajad!
Jälle on käes päev, mil võime meenutada möödunud kooliaastaid, tunda jällenägemise rõõmu ja soovida meie koolile järgnevateks aastateks kõike head. Saame kokku kooli juubeliüritustel. Meie hea kool aga väärib meie poolt ka väärilist kingitust juubeliks. Selleks, hea vilistlane, kanna taskukohane summa järgmisele arvelduskontole: 10220072562016 ; saaja Antsla Gümnaasium vilistlaskogu. Kogunenud summa eest ostab vilistlasnõukogu kingituse, mis antakse koolile üle 11.septembri kontsert-aktusel. Vilistlane, Sinust oleneb, kui väärilise kingituse kool saab.

Juubeliürituste kava
3.-4. september A. Kersna mälestusvõistlused kergejõustikus
10.-11. september Antsla kooli 65. sünnipäeva üritused
10. september
Õpilastööde näitus II korruse koridoris
Fotonäitus ”Kooli traditsioonid” III korruse koridoris
Fotonäitus „Kooli kokkutulek 50, 55 ja 60” III korruse koridoris
Avatud kooli muuseum
8.00-10.00 - kontserdi proov
11.00 - konverents
13.00 - kontsert-aktus õpilastele ja pidulik kringli söömine
11. september
Avatud näitused:
Õpilastööde näitus II korruse koridoris
Fotonäitus ”Kooli traditsioonid” III korruse koridoris
Fotonäitus „Kooli kokkutulek 50, 55 ja 60” III korruse koridoris
Avatud kooli muuseum
13.00 - jumalateenistus Urvaste kirikus
12.00 – 16.00 koolilõuna kooli sööklas
12.00 - registreerimine ja küsitlusankeedi täitmine, meenete müük
16.00 - kontsert-aktus
18.00 - kringli söömine koolimaja õuel
18.30 - ühispilt
19.00 - … koosviibimised
19.30 – 21.00 - lendude pildistamine võimlas
19.00 - ansambel kooli aulas
19.00 - disko kooli sööklas
19.00 - esitlused koolielust ja möödunud juubelisünnipäevade kokkutulekutest
Puhvetid I ja II korrusel
Vaheesinemised (külalised, vilistlased, õpilased)
Kokkutuleku jäädvustamine.

Vilistlasnõukogu nimel
Diana (Aamer) Sarapuu, 1972. a lõpetaja

PS! Siin on õige arve number, vallalehes läks trükkimise-toimetamise käigus üks number kaotsi. Edastan ka toimetaja Karille Bergmanni vabandused.

Aasta esimene pidu juba mõne tunni pärast!

Reedel 01. jaanuaril kell 00.30 UUSAASTA PIDU
Võtame uue aasta vastu mõnusas seltskonnas koos tantsu ja lauluga.
Tantsumuusikat pakuvad Uue-Antsla Rahvamaja ansamblid PARTY ja noorteansambel.
Ansamblite vahele laulutab kõiki laulusõpru KARAOKE.
Lisaks üllatused ja auhinnad.
Pääse: 50.- EEK.

allikas: Urvaste Valla Leht
Head vana-aasta lõppu!

Juhuu! Urvastelase' kävevä jälki tantsupeol

Kõik sai alguse tuust, et miiq Kallis tantsuoppaja Tiiu tei latsiga talv otsa hirmsaste tüüd, eesmärgis iks tantsupeole saia. Kävemi läbi tulest ja viist, sõimi ärq mitu puuda suula ja valasimi hiki ja pisarit aga lehekuu algusen oll teedä, et mi pässimigi pidusse. Jess!
Inne peole sõitmist tetti viil hulka pruuvõ, et vällä opata ka varutansja ja hainakuu viimätsõl pääväl alas sõit pääliina poolõ ning joba kell üts pääväl nakas ediminõ pruuv. Latsõ olliva kõik väega rõõmsa, ilm oll illos, eski väega illos tansmisõ jaos – pruuvgõ esi kolmekümnekraaditsõn kuumusen päiv läbi polkat tansi. Edimine päiv olgi pruuvõst kõgõ rassõmp. Sõs oppsõmi, kes kohe minemä piät, kes vidä, kes pidurdas, kiä tõst kätt ja kiä jalga. Opsõmi selges määndse rühmaga tulõ üten tansi ja kellest ei tohi sa ilman vällä tetä. Vahepääl lõiva küll jala nii tuld, et tull mõnikõrd jalavarju jalast kisku ja paljajalu edesi laskõ. Algusen üteldi meile, et pruuv kest kella säitsmõni a ku kell säitsme pääle nakas jõudma tetti meile üllatus ja kuulutati „rõõmuhõisete“ saatel, et mi saami kella katsani tansi.

Tuus aos ollimi küll läbi nigu Läti raha, es jõvva inämp muu päälõ mõtõlda ku õnnõ säng. Aga noorõ omma meil kimmä näid es heidütä lämmi päiv ega Saarõ Maido karmi sõnaq. Koolimajan anti meile süvvä ja juvva ja ku mõsust ka läbi sai käütüs, oll jõud ja rõõm tagasi. Väega illos päiv oll sällä takka jäänü'.
Tõnõ pruuvipäiv nakas joba kell ütessä, nühksõmi jälki nii tütärlatsi ku poistõ tansõ. Päiv oll jälki liiga lämmi, ku nii pallo (60) rühmi kuun om, sis lätt iks peris hulga aigu et kõik õigõle selges saia, iks juhtus, et mõnõl lätt sassi. Sõs tetäs tuud iks uvvõstõ ja uvvõstõ. Egä tunni ao takast oll iks paus kah. Tuu ao seen löüdsevä mi poisiq nuka takast purskkaevu kos na hinnäst õndsalõ jahutaman kävevä.

Tuul päiväl lihvsõmi kõiki joonissit, viimane ku üts sikk, sakk, romb, ruut, joon, kolmnukk, triip, täpp, diagonaal sai läbi juustu ja kõnnitu. Pruuvsõmi viil kuis määndselegi tandsulõ pääle minna ja säält ärq tulla, kohepoole naaratada ja kohe koogutada. Selges tuu sai ja sõs lubati meid joba suurele Kalevi staadionile, kos oll ette nättü viil puultõist tunni pruuvõ.
Aga egäl peol ommava oma üllatusõ ja nii saimi poolõtõisõ tunni asõmõl kolm tunni karata. Päiv lõppi alles poole kümne aigu, oll jäänü viil süük, mõsu ja matt põrmandu pääl, kus ummi vaivatu kontõ edesi karastada. Kolmanda päävä hummogus oll päiv niisama korgõl ku tõistõlgi päivil ja Kalevi staadion uutsõ meid uma kuionu muro ja lõõskava pääväga. Sjool pääväl nakas pidu joba ilmet võtma, kõik rühmä saiva kokku ja nakati järjekõrda opma, kes kuna tans ja kes kellega tans. Sis nakas joba säände peris peo tunne tegünemä ku kõik kõrrast ummi tandsõ läbi tandsõva. Tuul pääväl olliva meil ka edimidsõ kaotusõ. Päiv paistsõ iks armõtulõ ja kats tütarlast mi' rühmäst saiva päikesepiste. Kokkusadajaid oll ka tõistõn rühmin. Õnnõs läts kõik häste ja õdagus olliva kõik latsõ jälki rivi pääl. Sis nakasimigi kaema, et kost vett saia ja hinnäst jahutada. Üts pidev vuurmine käve vii manu ja säält tagasi. Kastõti nii seest kui vällästpuult kõiki ja kõkkõ. Sõs tull ütel targal miilde kuulus energiatsõõr, midä mi sõs ka pruuvsõmi. Usuti vai mitte, tuu tüütäs väega häste ja meil oll tuust pallo kassu. Õigõ tihti kostsõ mi rühmä mant mm-ohoo, mm-ahaa. Vahepääl sai koerust ka tettüs, lükasimi mõnõ latsõ tsõõri sisse ja hõiksõmi mm-ohmu, mm-ohmu. Vähembält kõik nuu kes sõs vällänpuul tsõõri olliva saiva hulga energiat. Kõgõ tuu möllu seen sai iks pruuvõ ka tettüs ja õdagus oll selge kuis tuu pidu vällä näge ja võisimi julgõlt järgmisel pääväl pääpruuvi minnä'. Nelläpäävä õdagu jõudsõ Talnalõ ka laulu-ja tandsupeo ütinõ tuli. Kõik kes tahtsõva lätsivä tulõ tulõmist kaema. Hallõ oll tuust et mi pruuv oll jälki pikale venünü ja mi es näe, kuis laiv mere päält tull, tulõ palasiva ja pillimäng kostsõ kaugelt mere päält inimeste kõrvu. Õnnõs oll tutvit ka laulukoorõn, kiä meile perän tuust kõgõst kõnõlsiva. Aga är näimi mi, kuis tuli lava päält üle anti ja saimi osa tuust kontsõrdist ja simmanist, mis poole üüni kestse.
Tuu üü jäi külq nii mõnõlõgi lühkeses. Nii mõnigi es jõvva hummogu silmi valla tetä, et süvvä, juvva ja hinnäst kosutada. Küll sai mangutus voodi veere pääl, a lõpus' oll iks vaja võileevä ja koogikõsõ sängüviirde tuvva, et iks õigõs aos rivin olla. Riidi hummogu oll vaja joba pidurõiva üten võtta, sest pääle puult päivä pruuvi alas tandsupeo pääpruuv. Või tuud sagimist hummogu! Pluusi olliva kotte seen kortsu lännü ja miiq saatja-kasuimä Kaire ummi väikeste valgidõ virku kässiga triiksõ sõs virnu kaupa mi pluusõ. Oll küll kipõ, aga õigõs aos ollimi platsi pääl ja proovin. Sjol pääväl saimi ka edimedse vihma. Sõs näimi mi ka inemiste leidlikkust, kes kost uma „vihmavarju“ löüdse. Küll näimi kolme pääga keepe ja põõsit, millel oll ossi asemel kümme paari jalgu. Kui pääpruuv alas, olliva kõik kotussõ täüs rõivit vahetavaid tansjaid. Ku pruuvõ aigu oll viil säände tunnõ, et vahemuusika jääs lühkeses ja ei jõvva uma kotussõ pääle, sõs pääproovin sujusi joba kõik ja järjest parõmp tunnõ nakas tegünemä. Hää oll olla.

Ja sõs tulliva kontsõrdi. Kolm tükkü järjest, riidi õdak, laupäiv ja pühäpäiv. Kõik tandsja tulliva rahvarõivin, olliva ootusärevil ja rõõmsa. Sõs mi tundsõmi, kuis mi olõmi kõik üts pere ja üts rahvas, kos mi ajami kõik ütte ja samma asja ja meil om hää ollaq.
Tuul aol kui mi uutsõmi umma kõrda lavale minekus, tandsõmi mi uma pundiga egasugutsit muid tantsõ nagu „Kes aias“, „Lapaduu“, „Puntratants“ ja tõsõ vana hää lastõtandsu. Mängsemi ka musumängu. Tuu oll sääne lõbus vahepala, et ka mõnõ kõrvalrühmi tandsja võtsõva miika punti.

Peo päälkiri oll „Meri“. Väega ilosale oll säetü. Peo juhat sisse lainetus, kõik tandsja tulliva lavale. Võimleja teivä' esinejate sisse Eestimaa kujutise ja tõsõ lainetiva tuu ümbre nigu meri. Edesi jutust kontsõrt rannarahva elust, kuis naasõ uutva ummi mehi merelt ja näid sinnä saatva, kuis poiskõsõ uutva pikisilmi tuud aigu, ku nimäki omma' suurõ ja saava' suuri mehhiga üten kuun merele minnä. Noorõ tütärlatsõ eputasõ aga poistõ iin ja otsva hindäle peigmiist. Ku laiv merelt tulõ, omma suurõ peo', kos kõik tandsva ja omma rõõmsa, a tuud pittu es olõ kaugus. Iks tulõ jälki ärsaatmisõ aig. Mehe ehitäsõ laiva ja omgi mereleminek käen. Meri es olõ aga alati lahke ja rahulik, tull ette ka suuri lainit ja tormi. Ka miiq laiv jäi tormi kätte ja mast kisti maha. Õnnõs jõudsõva mehe iks koduranda ja kõik olliva õnnõliku ja peeti pitu. Kui tull uus tandsjidõ rühm pääle, loeti vahele tekste, mis kirjeldiva rannarahva ellu, näide ootusi, lootusi, rõõmõ ja murõsid.

<
Tuu läts meile kõigilõ väega süämelõ. Kui oodõti umma järge ja tull mõni illos lugu sõs laulsõva staadioni takan tandsja üten ja nii mõnigi pidi inne pisarit kuivatama, kui tandsma sai naata. Njo olliva hetke, mis jääse elus aos miilde ja sjo kõgõ nimel tasus oppi tansmist ja mõnikõrd ka vasta tahtmist tetä, mis kästäs.
Vahepääle mahtusi ka rongkäik. Hää oll kõndi ja tunda jälki tuud suurt tunnet, et mi olõmi üts. Tii veeren oll ka peris mitu uma küla inemist meid tervitaman ja nuu tervitusõ olliva kõgõ magusamba.
Aiteh Kallis kasuema Kaire, kes sa saatsõt meid sjol peol, toitset, katset, lohutit, hoidsõt, riietit, kallistit ja kaisutit. Parõmbat saatjat ei olõs mõistnu küll tahta.
Aiteh Kallis Tiiu, et sul om olnu jõudu ja tahtmist meid opata, et sa olet jõudnu vällä kannatada kõik koeruse ja haukmisõ nii ütõlt ku tõsõlt puult ja iks kimmält umma asja ajanu, mille läbi mi olõmi saanu väega meeldejääva kogemuse ja elamuse terves elus.

Tiiq „Kepsutajaq“

Kristiina Kallioni pildid - kõiki pilte näed siit

Jaanituli näitas Uue-Antsla kandi elujõudu

Tänavune Uue-Antsla jaanipäev oli suurem kui kaks eelmist ja paljude kohalkäinute meelest ka siiani kõige õnnestunum.
Algas ja lõppes pidu Kadri Laube mõnusa pillimänguga. Ja mida aeg edasi, seda rohkem oli neid, kes tema ettenäidatud laulumängudes kaasa lõid. Kadri ise kiitis Uue-Antsla pargi õhkkonda ja hakkas juba vaikselt plaani pidama, milliseid laagreid siin korraldada võiks.
Kui Kungus Tiiu tantsurühmad olid oma etteaste lõpetanud, mindi rahvamaja saali vaatama Oskar Lutsu „Kapsapead“, kus vanade staaride Elleni, Vaike ja Aivo kõrval hiilgasid suurepärase lavanärviga kõik uued näod – Karille Bergmann, Peeter Kirschbaum, Anti Värton ja koolipoiss Kristjan Märtson.

Just Kristjan, kes mängis saunanaise poega, suutis rahva seas kõige rohkem elevust tekitada. Olukorrad, kus ta teiste vahelt voodi alla kapsast päästma tormas ja veel hiljem oma kapsa tagasi varastas, olid täitsa nagu päris ja paistis, et poiss pererahvast ikka tõsiselt ehmatas. Saladuseks jäi, kust oli pärit näitemängu peategelane – igati priske väljanägemisega kapsapea. Et tegu on kohaliku kraamiga, seda reetis kapsa karvane juurikas.
Mina ei ole kunagi varem Uue-Antsla rahvamajas nii palju erinevatest põlvkondadest inimesi koos näinud. Külavanem Madis sai loendamise tulemuseks umbes 150 inimest. Seda üllatavam oli, kui vahvasti lavaesisele põrandale maha istunud jõnglased etendusele kaasa elasid ja lõpuni vastu pidasid. Eks seegi tõesta näitlejate head tööd.
Pärast etendust sai õues maitsta suurepärast talutoitu, millest enamus oli tehtud heategevuslikus korras: Sirje Aader tõi maasikaid, Karille küpsetas tumedat seemneleiba, Neeve Tiina heledat seemneleiba, Kallion Ester tegi Ärma talu leiba, Rebase Anu puuviljaleiba ja Kroonmäe Karmen magusaid seakõrvu. Hästi puhta maitsega taluvõi ja sõira tellisid vanaemad nagu varasematel aastatelgi Linnamäelt Maria Saarme käest.

Tagapool vulisesid katkematult õlle- ja kaljakraan. Õllemeister oli Põldsepp Vaike, kalja tegid Ellen ja Varje. Nõiariigi peremees Aivo segas lõkke kohal kruubisuppi ja kui see hakkas otsa saama, sättis sütele koorega kartulid ja šašlõkivardad.
“Ei osanud arvata, et nii palju inimesi tuleb, muidu oleks rohkem toitu varunud,“ oli korraldaja Ellen Varov pisut murelik. Ja tõdes, et eks ilm aitas rahvarohkusele ka kõvasti kaasa.
Annetuste kogumiseks väljapandud kaabu sai igatahes mitu korda veereni täis.

Õhtu edenedes said hoo sisse ka sportmängud – köievedu, kotijooks jm. Kõige rohkem elevust tekitas helendava sõnajalaõie otsimine. Enne teele saatmist köideti armunud igaks juhuks kahekaupa kättpidi kokku ja selliseid paarikesi sai kokku kenake hulk. Seekord leidsid õnne külavanem Madis Ingver ja tema elukaaslane Sirli.
„Väegä super, hing sai toda, mida tahtis,“ ütles esmakordselt vanaemade korraldataval jaanipäeval osalenud Sirje Lill Uue-Antslast. „Nii häätahtlik ja mõnus, et ei mõistaki kõnelda.“ Sirje tundeid jagas tema Iirimaalt külla sõitnud sugulane Inga, kes just midagi sellist juunikuisest Eestist otsima tuli.
Peo põhikorraldaja oli MTÜ Uue-Antsla Vanaemad, aga Ellen Varov ütles, et väga palju abi tuli ka äsjaloodud külaseltsilt Kaksküla, eriti Värtonite ja Ingverite pere poolt.
AIRI HALLIK-KONNULA

Ja kõiki Kristiina Kallioni pilte saab vaadata siit

Võrumaa laulu- ja tantsupeoni on jäänud loetud päevad

Laupäeval, 6. juunil kell 19.00 algab Kubija lauluväljakul 90. Võrumaa laulu- ja tantsupidu “Ühtehoides“.

Peo repertuaari põhiosa moodustavad XXV üldlaulupeo ja XVIII üldtantsupeo laulud ja tantsud. Peo lavastab Ruti Murusalu. Lisaks viibivad kohal ajaloolised Võrumaa persoonid (Kai Leete, August Teppo, Fr.R. Kreutzwald).

90. Võrumaa laulu- ja tantsupeol osaleb 2097 osalejat, s.h. kaks külaliskollektiivi - Luvia Meeskoor Soomest ja Tallinna Tehnikaülikooli puhkpilliorkester. XXV üldlaulupeole ja XVIII üldtantsupeole läheb üle 1500 võrumaalase, sh ka Urvaste vallast.

Võrumaa laulu- ja tantsupeo “Ühtehoides“ eel süüdatakse 4, juunil, Eesti lipu päeval peotuli Suure Munamäe tornis.

Tuli läbib 4. - 6. juunini maakonna kõik omavalitsused, jõudes vahetult enne peo algust 6. juuni õhtuks Kubija lauluväljakule, kus kell 19.00 algab 90. Võrumaa laulu- ja tantsupidu.

90.Võrumaa laulu- ja tantsupeo TULETEEKOND Urvaste vallas

5.juuni – reede

13.00-13.10 Antsla vald viib tule Urvaste valla piirile.
13.15 Urvaste vald viib tule Kuldre kooli juurde.
13.15- 13.30 Urvaste valla tuletervitus põhikooli juures.
13.35- 14.05 Urvaste vald viib tule Sõmerpalu valla piirile.
14.10 Sõmerpalu vald võtab tule vastu Urvaste vallalt.

VÕRU MAARAHVA AASTALÕPUPEOLE!

MTÜ Kodukant Võrumaa ja Võrumaa Talupidajate Liit korraldavad:

VÕRU MAARAHVA AASTALÕPUPIDU,
Võru Kultuurimajas "Kannel", Liiva 13

reedel, 28. novembril 2007, algusega kell 19.oo

Tuju aitab üleval hoida ansambel MESIKÄPP

Vahepalad igale maitsele ja igale eale!
Pääse 150 krooni

Piletid välja osta hiljemalt 24.novembriks
telefonidel 53 499 454 (M.Parv) või marika@vaip.werro.ee

Pileteid piiratud koguses,
müümisel kehtib reegel, kes ees see mees!

Ka ju tore uudis!

Ajalehetellimus tõi auhindu
Nagu traditsiooniks saanud, loosis LõunaLeht Antsla Hauka laadal ajalehetellimuse vormistanute vahel välja auhindu, fortuunaks oli legendaarne laadajuht Jaan Rõõmussaar.
Köögikombaini võitsid Helena Lahesoo Antslast ja Silvi Karu Võrumaalt Urvaste vallast Vaabinast.
"Nalja teete või, ma ei ole elus midagi võitnud?!" hüüatas Silvi Karu, kui LõunaLeht talle õnne soovis. "Mu lapselaps tellis ja tema võidab alati, ta on kaheksa aastane. Tema ässitas, et tellime, tellime."
"Oi, see oli küll tore üllatus, ma olen kohe shokeeritud!" rõõmustas Karu. "Mul just kadus köögikombainil üks osa ära ja uut oleks väga vaja."

Mälestus mai lõpust

24. mail esitas mäletatavasti Kalevi kammerkoor Urvaste kirikus setu oratooriumi Peko esä. Ühele koori liikmele, kelle nimi on Veljo Raamat, jättis see nii sügava hingelise elamuse, et ta kirjutas sellest luuletuse. Ja koorikaaslaste sõnul on ta ka järgnevaid koori reise ja esinemisi luulevormi seadnud.


Ma möödund nädalal
End leidsin Urvastes.
Ei olnud varem käinud,
Nüüd ära nähtud sai –
Kirik, järv ja külamees!

Üks tamm seal kõrgub,
aastasadat kolm,
ehk rohkem veel,
ei ole selle juurde,
rohtund külateed.

Jah! värsimeister Kontra
Oli ootamas – meil vastas!
Kui tegi lahti suu,
Ta muudkui luuletas?

Kui saabus õhtu,
Rahvas tuli kokku,
Ja Laulu pillilugu,
kostis kirikus!
Sääl „Peko esä“
laulma hakkasivad
Liisi, Volk ja
meie oma koor.

Säält lavalt paistis,
inimesed kuulsid –
lauldi neist!
Üks oma setu tsura
Ja tema kaunis neid

Nii mõnigi kesk lugu,
Vargsi poetas pisara,
laul läks otse hingest-hinge
Jäi südant kraapima!
Kui lõppes lugu
rahvas tõusis püsti
Üks vitsakene – Jah!
Põlisesse tamme torgati

Jäi maha Urvastesse,
Kauni Oru kingule,
Inimeste südamesse,
„Peko esä“ hääl
Kohisema puude latva,
Rohelise rohu sisse,
Õitsvatesse lilledesse,
Nüüd ta heljub sääl!

Veljo Raamat

Jaanipäeva pidamine Uue-Antslas

Uue-Antsla Vanaemad ja külaselts korraldasid eile, 24. juunil Uue-Antsla Rahvamaja lähedal toreda jaanipeo. Taevas pakkus vaheldumisi vihma ja päikest, rahvast oli kokku tulnud päris kenasti.
Avalöögiks mängis kohalik näitetrupp Peeter Lindsaare jutu põhjal lavastatud näitemängu lugemaõppimisest.
Peeti sportlikke võistlusi (pulgavedu, kotisjooks) mille auhindadeks kohalik käsitöö. Loomulikult tehti tuld, jaanitule süütas Uue-Antsla ja Uhtjärve külavanem Madis Ingver. Kõik kohalolnud pidid vana kombe kohaselt käima päripäeva kolm tiiru ümber lõkke. Tantsisid valla rahvatantsurühmad, Tiiu Kunguse eestvedamisel tiriti viimaks vähemalt pool kohaletulnud rahvast tantsuplatsile.
Tasuta sai nautida nõgesesuppi, koduõlut ja -kalja ning erinevaid külarahva valmistatud suupisteid.
Õhtu edenedes hakkas spontaanselt muusika eest hoolitsema kohalik pillimees Igor Rimm.

Urbanipäev läks korda

24. mail oli pastoraadi pargis urbanipäeva laat, Üllar pidas surnuaial oma esimese võrukeelse jutluse, pandi lilli kunagiste kooliõpetajate haudadele.
Õhtul kirikus Peko esä kontsert.
Pildid 24. maist siin

urbanipäeva pidustused

URBANIPÄEV 2008
Urvaste hariduselu 320. aastapäeva konverents 23. mail kl 16 Urvaste pastoraadis
- Urvastelaste identiteet. Tiiu Kungus
- "Ei nimetä, ei olõq olõman? Identiteet, kotussõnimeq ja krooniq" Evar Saar
- Koos Kuldre Kooli õpilastega loodud Urvaste piltlegend. Heli Kuulmets
- Urvaste kogudus nõukogude ajal. Üllar Salumets
- Pokukoda - Urvaste uus loodushariduskeskus. Pokumaa SA
- Airi Hallik-Konnula - raamatu „Urvaste hariduselu 320” tutvustus
- Elav muusika
Kokkuleppel saab külastada Urvaste valla koduloomuuseumi Uue-Antslas ja muuseumituba Urvaste vanas koolimajas.

Urbanipäeva tähistamine 24. mail

7.00 Kuulame linnulaulu Urvaste kalmistul
8.00 Urvaste kirikus Üllar Salumetsa sissejuhatus kiriku ajaloost.

8.15 URBANIPÄEVA LAAT PASTORAADI PARGIS

• Müügil kohalikud talutooted (toit, taimed, käsitöö).
• Õpitoad
• Laadalised valivad parima koduveini.
• Kirbuturg nii nagu vanasti
Esinevad Kungla orkester ja meie rahvatantsijad.

13-16 muuseumitunnid. Avatud on valla koduloomuuseum Uue-Antslas ja muuseumituba Urvaste vanas koolimajas.

17.00 võrukeelne jutlus Urvaste surnuaial

17.30 süütame küünlad Urvaste hariduseluga seotud inimeste kalmudel.
Kontakt tel. 5206001 (Airi)

19.00 kontsert-oratoorium Peko Esä Urvaste kirikus
Esitavad Kalevi kammerkoor ning solistid Liisi Koikson ja Peeter Volkonski. Piletid
saadaval ainult eelmüügist Uue-Antsla kaupluses, Antslas Annika poes,
Kanepis kaupluses Aid ja Kodo ning Võrus reisibüroos ABZ-Reisid (Semu
kaubamajas)

Paastumaarjapäev

Annan teada, et homme, 25. märtsil kogunevad Urvaste ja Sangaste valla naised Kuigatsi Külamajja, et tähistada taas kõige tähtsamat naistepüha - paastumaarjapäeva.
Oleme väljas juba varakult, et päikest tervitada (päike tõuseb 6.07).

Merle Tombak
56472632

Veel Vabariigi 90. aastapäevast

Vabariigi aastapäeva hommikul kell 10 käisid inimesed kirikuõpetaja Üllar Salumetsa juhatusel Urvaste kalmistul Vabadussõjas langenute haudadele küünlaid panemas. Tegelikult teati eelnevalt vaid ühte hauda, kuid ka vanemate inimeste jaoks üllatuslikult leiti vabadussõdalaste riste, millest polnud aimu mitte kellelgi kohalviibinutest. Ühesugused ristid, mõnedel, mis olid aastakümnete jooksul ilmselt rohkem võssa kasvanud, olid ka nimeplaadikesed küljes. Nt. Ado Tell, langenud 13. novembril 1919. Osad nimed on Üllar Salumetsa ja Juhan Kannimäe kinnitusel ka Antslas asuva Vabadussõja mälestussamba peal.
Vabadussõdalaste ristid on surnuaia vasakus tiivas, küllaltki lohus. Sinna võiks tulevikus tekkida ju ka kohalik vabadussammas, kuhu tähtpäevadel saaks käia kangelastele austust avaldamas.

*
22. veebruari hommikul toimus Kuldre Kooli aulas Vabariigi aastapäeva aktus, millest võtsid osa ka Lastepäevarühma „Sipsik” lapsed ja töötajad. Aktus algas Eesti Vabariigi hümni ja Kuldre Kooli laulu laulmisega. Direktori pööras oma kõnes tähelepanu Eestimaale kuuluvatele püsiväärtustele - keel, traditsioonid ja kultuur. Ja sellele, et kõige parem kink Eesti Vabariigile on inimene, kes oma asjadega hakkama saab, sest tegijate käes on Eestimaa tulevik. Seejärel lugesid lapsed luuletusi, esitasid laule-tantse.
Kui õpilased oma väljateenitud tubli töö eest saavad autasud kevadisel vastuvõtul, siis kooli tunnustamiskord näeb ette kooli töötajate autasustamist Vabariigi aastapäeva aktusel. Sel õppeaastal tunnustati koolipoolse tänukirjaga järgmiseid õpetajaid:
Lastepäevarühmast „Sipsik” Liia Prisko, Tiiu Veesaar ja Linda Kapp; põhikooli osas: Kairit Thealane, Tiiu Kungus, Aime Saar ja Margus Klaar. Võrumaa Haridus- ja kultuuriosakonna tänukirjad said Kristina Absalon, Tiina Ruusmaa, Maris Hanimägi ja Margus Klaar. Õpilastest sai hea õppeedukuse eest Võrumaa Haridus- ja Kultuuriosakonna tänukirja VIII klassi õpilane Eiko Roosimaa.
Iga sünnipäeva juurde kuulub ka tort ning pärast aktust jätkuski päev sünnipäevatordi söömisega.

pilte vabariigi aastapäeva peost

Saab nüüd vaadata siit ja kellel on ilusaid pilte, võib ikka alati saata urvaste@gmail.com, et seda pildiseeriat täiendada.

Campanelli kellade ansambli kohta saab lähemalt lugeda http://handchime.blogspot.com/ ja seal saab ka neile oma tundeid avaldada, kuidas kontsert meeldis.