Algas ja lõppes pidu Kadri Laube mõnusa pillimänguga. Ja mida aeg edasi, seda rohkem oli neid, kes tema ettenäidatud laulumängudes kaasa lõid. Kadri ise kiitis Uue-Antsla pargi õhkkonda ja hakkas juba vaikselt plaani pidama, milliseid laagreid siin korraldada võiks.
Kui Kungus Tiiu tantsurühmad olid oma etteaste lõpetanud, mindi rahvamaja saali vaatama Oskar Lutsu „Kapsapead“, kus vanade staaride Elleni, Vaike ja Aivo kõrval hiilgasid suurepärase lavanärviga kõik uued näod – Karille Bergmann, Peeter Kirschbaum, Anti Värton ja koolipoiss Kristjan Märtson.
Just Kristjan, kes mängis saunanaise poega, suutis rahva seas kõige rohkem elevust tekitada. Olukorrad, kus ta teiste vahelt voodi alla kapsast päästma tormas ja veel hiljem oma kapsa tagasi varastas, olid täitsa nagu päris ja paistis, et poiss pererahvast ikka tõsiselt ehmatas. Saladuseks jäi, kust oli pärit näitemängu peategelane – igati priske väljanägemisega kapsapea. Et tegu on kohaliku kraamiga, seda reetis kapsa karvane juurikas.
Mina ei ole kunagi varem Uue-Antsla rahvamajas nii palju erinevatest põlvkondadest inimesi koos näinud. Külavanem Madis sai loendamise tulemuseks umbes 150 inimest. Seda üllatavam oli, kui vahvasti lavaesisele põrandale maha istunud jõnglased etendusele kaasa elasid ja lõpuni vastu pidasid. Eks seegi tõesta näitlejate head tööd.
Pärast etendust sai õues maitsta suurepärast talutoitu, millest enamus oli tehtud heategevuslikus korras: Sirje Aader tõi maasikaid, Karille küpsetas tumedat seemneleiba, Neeve Tiina heledat seemneleiba, Kallion Ester tegi Ärma talu leiba, Rebase Anu puuviljaleiba ja Kroonmäe Karmen magusaid seakõrvu. Hästi puhta maitsega taluvõi ja sõira tellisid vanaemad nagu varasematel aastatelgi Linnamäelt Maria Saarme käest.
Tagapool vulisesid katkematult õlle- ja kaljakraan. Õllemeister oli Põldsepp Vaike, kalja tegid Ellen ja Varje. Nõiariigi peremees Aivo segas lõkke kohal kruubisuppi ja kui see hakkas otsa saama, sättis sütele koorega kartulid ja šašlõkivardad.
“Ei osanud arvata, et nii palju inimesi tuleb, muidu oleks rohkem toitu varunud,“ oli korraldaja Ellen Varov pisut murelik. Ja tõdes, et eks ilm aitas rahvarohkusele ka kõvasti kaasa.
Annetuste kogumiseks väljapandud kaabu sai igatahes mitu korda veereni täis.
Õhtu edenedes said hoo sisse ka sportmängud – köievedu, kotijooks jm. Kõige rohkem elevust tekitas helendava sõnajalaõie otsimine. Enne teele saatmist köideti armunud igaks juhuks kahekaupa kättpidi kokku ja selliseid paarikesi sai kokku kenake hulk. Seekord leidsid õnne külavanem Madis Ingver ja tema elukaaslane Sirli.
„Väegä super, hing sai toda, mida tahtis,“ ütles esmakordselt vanaemade korraldataval jaanipäeval osalenud Sirje Lill Uue-Antslast. „Nii häätahtlik ja mõnus, et ei mõistaki kõnelda.“ Sirje tundeid jagas tema Iirimaalt külla sõitnud sugulane Inga, kes just midagi sellist juunikuisest Eestist otsima tuli.
Peo põhikorraldaja oli MTÜ Uue-Antsla Vanaemad, aga Ellen Varov ütles, et väga palju abi tuli ka äsjaloodud külaseltsilt Kaksküla, eriti Värtonite ja Ingverite pere poolt.
AIRI HALLIK-KONNULA
Ja kõiki Kristiina Kallioni pilte saab vaadata siit
3 kommentaari:
Korraldajatel pole põhjust küll muretseda ega toidu pärast keegi pidusse ei tulnud ja need olidki näituseks, mida võiks jaanipäeval süüa ning edaspidi võikski üritustel oma piknikukorv kaasas olla, aga seekord oli kõike olemas. Tore jaaniõhtu. Niimoodi tekib ühtsustunne ja on koht kuhu koos pisipõnnidega ja kogu perega tulla.
Suurepärane Jaaniõhtu! Jätkugu korraldajatel edaspidi ka jõudu ja jaksu sellist üritust korraldada.
Ja vahva oli ka see külateater.
Loodetavasti ei hakka nüüd teised "tegijad" sellelt ürituselt ideid kopeerima, vaid annavad viisakalt võimaluse uueantslakatel oma rida edasi arendada. Võimalusi on ju veel tuhandeid ja paljudki neist avastamata. Tehke hingege oma asja edasi, ainult nii on võimalik teistele siirast ja ausat röömu valmistada ning see toobki rahu ja õnne. Aitäh korraldajatele!
Postita kommentaar