esmaspäev, 27. aprill 2009

Volbriõhtu, Pokumaa ja tondijutud

Volbriõhtul, 30. aprillil algusega kell 20 toimub Pokumaal tondijuttude öö. Anu Silm loeb Juhan Jaigi tondilugusid, metsas tehakse tutvust Jaigi teostes mainitud tontide-kollide-krattidega (kirjeldused Jan Rahmanilt) ning õhtu lõpeb lõkke ääres tee joomisega, teekõrvast pakutakse ka. Kaasa lööb Antsla Gümnaasiumi näitering.

Tasu 25 kr (koolieelikud tasuta)

Toetab Kultuurkapitali Võrumaa ekspertrühm

Kas on meil vaja midagi muuta?

Minu Eesti mõttetalgutel otsitakse ideid, kuidas elu paremaks muuta. Aga kas on vaja midagi muuta? Kas meil on midagi, millest puudus?

Rahast puudus - kuidas seda juurde teha?
Või jääb ühisest ideest puudu, mistõttu teisitimõtlejad tunnevad ennast kõrvaletõrjutuna? Ka see on oluline.

Siia kommentaariumisse võiks igaüks kirjutada, millest just temal ja tema lastel, tema sugulastel-naabritel, puudus on või mis muret teeb.

Urvaste-jutt Minu Eesti kodulehel

Leheküljel www.minueesti.ee on Maaelu teema artiklite hulgas ka Urvaste juurtega koolitüdruku Grete Helena Küti jutt Eestimaast, kus kõik on õnnelikud: http://www.minueesti.ee/?leht=44,61&mID=341
Küllap on paljud seda kasvõi vallalehest lugenud, aga vahest innustab see ja paljud teised teemalood meid 1. mail koos unistama ja plaani pidama.
Kojavanemate infopäeval Otepääl arutasime, et talgud oleks vahvamad ja edasiviivamad, kui kodukandi mõttekotta saaksid tulla ka sellised inimesed, kes ainult suviti maal on.
Minu Eesti kodulehel on üleval info iga mõttekoja kohta. Samuti saab vaadata nii mõttetalgute proovi kui M-klubi mõttetalguid.

Siin aga mõned väljavõtted Minu Eesti ühe algataja Rainer Nõlvaku intervjuust Eesti Päevalehele:
* Ees­ti va­jab uut de­mok­raa­tia mu­de­lit, mis töö­taks sel­lel, et ini­me­sed hoo­li­vad üks­tei­sest. Ma ku­ju­taks et­te ha­ju­salt seo­tud ko­gu­kon­da­de mu­de­lit.
* Klient on see, kes mõtleb: ma olen ju maks­nud, mul­le peaks teh­ta­ma, mind peaks ai­da­ta­ma. Ko­da­nik see­vas­tu on see, kes vä­he­malt ütleb, mis peaks pa­re­mi­ni ole­ma ja kui­das ta ise saab sel­le­le kaa­sa ai­da­ta.
* On täh­tis, et la­hen­du­sed te­kik­sid ko­ha­peal. Mit­te nii, et kee­gi ütleb üle­valt, et val­da­sid tu­leb lii­ta või ha­ri­dust ümber kor­ral­da­da. Tal­lin­nas ja Val­ga­maal ei töö­ta sar­na­sed la­hen­du­sed!
* Kui kee­gi looks Ees­tis uue era­kon­na, siis see ei ai­taks mi­da­gi. Sul on ko­he kuus vas­ta­list, kes ütle­vad, et see, mi­da sa teed, on loll. Ja põhio­sa aju­po­tent­siaa­list lä­heb oma­va­he­li­se­le kak­le­mi­se­le.
* Ala­ti on võima­lik öel­da: ma tä­na ei viit­si. Sel­lest kõigest ku­mab lä­bi loo­tu­se­tu­se, alis­tu­mi­se tun­net, et me ei saa mi­da­gi te­ha.

reede, 24. aprill 2009

Artikkel, mis aitab ehk paremini mõista 1. mai mõttetalge

AVATUD RUUMI MEETOD – KÕIGE LOOMULIKUM VIIS OTSIDA LAHENDUSI

Aira Tammemäe, AT Treeningud konsultant ja koolitaja.

Minu jaoks on selle meetodi võlu vabadus, kirglikud vaidlused, ideevälgatused, mis muudavad maailma... Aga kõige rohkem armastan ma seda meetodit mälestuste taaskäivitamise pärast. Iga Avatud Ruum on nagu lapsepõlves autokaupluse ootamine. Seal sai kuuldud kõige olulisemad uudised, räägitud ära suured ja väikesed mured, leitud traktor kartulivagude ajamiseks ja rohi valutavatele liigestele.
Nii on tuhandeid aastaid tehtud. Inimesed, kes hoolivad, tulevad kokku ja räägivad suud puhtaks. Avatud Ruumi meetod on kõige loomulikum viis lahendusi otsida. Nii nagu kunagi külapoe trepil, saavad ka nüüd ühes konkreetses ruumis läbi räägitud need teemad, mis hingel ja südames. Ainus erinevus (ja väga oluline sealjuures): räägitud jutud ei jää pelgalt rääkijate vahele vaid kirjutatakse üles, kogutakse kokku, arutatakse üheskoos uuesti läbi ja viiakse lõpuks järjepanu ellu.

Eriti võimas on meetod siis, kui keegi ei tea vastust ning vaja on arvukate inimeste jätkuvat tegelemist küsimusega. Avatud Ruum toimib üliedukalt, kui küsimuseks on tulevik ja kui inimesed on valmis tõdema, et nemad ei tea vastust, kuid ühiseks eesmärgiks on toimiva lahenduse leidmine. Avatud Ruumis osalemise vältimatu eeltingimus on vabatahtlikkus.
Avatud Ruum on tulemuslikult töötanud viiest kuni kahe tuhande inimeseni, kes ühes kohas omavahel kokku saavad.

Kuidas AVATUD RUUM toimub?
Ettevalmistused on tehtud, rahvas koos ja kõik istuvad ringis. Keskel on Avatud Ruum, milles vaid väike hulk markereid, kleeplint ja A3 suuruses tühjad lehed.
Avatud Ruumi juhi ülesanne on viia inimesed nii kiiresti kui võimalik aktiivse ja sünergilise koosolemiseni. Inimesed peavad saama teada, mida nad peavad tegema, nad on ise loonud päevakava (töörühmad) ning on valmis suunduma mõtlema.

Mõelge välja lühike pealkiri ja tulge siia ringi keskele. Osalejad võtavad lehe paberit, kirjutavad sinna pealkirja, oma nime ja tutvustavad rühmale oma ettepanekut: „ Minu küsimus on...Minu nimi on...” Nii see tavaliselt algab...

Kõik püstitatud küsimused pannakse seinale välja ja osalejad valivad enda jaoks olulisemad, mille arutamisel osaleda. Seejärel liiguvad küsimused laiali töötubadesse, rahvas koguneb valitud teema juurde ning algab arutelu. Küsimuse püstitaja juhib tavaliselt töötuba ja organiseerib kõikide mõtete kirjapaneku. Töötubades kulgevad arutelud oma rada, kõik mis otsustatakse teha, ongi õige...
Tähtis ei ole see, kui palju inimesi tõstatatud küsimust või sinu esitatud mõtet arutama tuleb ega ka see, kes tulevad. Pigem on oluline arutelu ja vastastikuse toime kvaliteet.
Arutelu kestab täpselt nii kaua, kuni kõik saab öeldud ja siis võib laiali minna. Näiteks liituda mõne uue aruteluga või teha mida iganes. Samuti on võimalik, et arutelud ületavad kokkulepitud aja piire. Ka see on lubatud.

Avatud Ruumi lõpetamine

Kui rühmad on oma töö lõpetanud, materjalid on vaatamiseks välja pandud, kõigi osalejate poolt läbiloetud ja soovitavalt ka teemad olulisuse järgi ritta seatud, istutakse uuesti ringi ning igal osalejal on võimalik midagi öelda. Kõikides töörühmades räägitu koondatakse üheks dokumendiks ilma paranduste, täienduste ja muudatusteta ning need lähevad avalikkuse ette, et koguda toetust ja täiendusi. Internet aitab meid selles, et ühesuguselt mõelnud inimesed hiljem koondada ja teemadega edasi minna.
Seega on 1.mai mõttetalgud algus, mis on tehtud meie endi poolt.

Aprillikuu Urvaste Valla Leht

Urvaste valla kodulehel üleval

esmaspäev, 20. aprill 2009

Uue-Antsla ja Uhtjärve koosolek

Pühapäeval 26.aprillil kell 12.00 Uue-Antsla ja Uhtjärve küla koosolek, samas teeme ka väikse koristustalgu, kus kogume lõkke materjali Maitule jaoks, kaasa võtta reha. Ootame rohket osavõttu ja teeme midagi head, oma küla heaks.
Uue-Antsla ja Uhtjärve küla aktiiv.

Allikas: 2kyla.blogspot.com

Urvaste seltsimajas

Pühapäeval, 26. aprillil kell 12.00 vildime kübaraid.
Juhendab Armanda Kiidron
Osavõtu tasu 15.- krooni
Info (vajalike vahendite kohta) ja eelregistreerimine 52 92 373 -Anne

neljapäev, 16. aprill 2009

Koolitusuudised Vana- Antslast

On paar vaba kohta Maaettevõtluse mitmekesistamise koolituse raames toimuvale ekskursioonile laupäeval, 18. aprillil.
9.00 Väljasõit Antsla Gümnaasiumi juurest, 9.10 väljasõit Vana- Antsla kaupluse juurest
10.00-12.00 Nopri Talumeierei külastus: -tutvumine farmiga, -tutvumine töötlemisega, -toodete degusteerimine, -võimalik kaasaostmine, temaatiline vestlus maaettevõtluse mitmekesistamise teemadel Tiit Niiloga.
12.30- 15.00 Rogosi mõis: -lõuna, - tutvumine mõisaga; -mõisa roosi tegemine koos hullude ideede genereerimisega
Kell 15.15 Alt-Lauri talupoe külastus ja Lõuna- Eesti Toiduvõrgustiku tutvustus (Kaja Kesküla).
Kell 16.00 tagasisõit.
TASUTA

Teisipäeval, 21. aprillil kl 15.00-19.30 toimub sama koolituse raames INFOPÄEV TOETUSTEST- toetusvõimalused maamajandusettevõtetele:
Lektorid Tiiu Toots Võrumaa Arenguagentuurist ja Sirje Madisson Võrumaa Talupidajate Liidust

Koolitused toimuvad Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil

Vabu kohti on ka plaatimise koolitusel,40 tundi, algus 27. aprillil kl 15, toimub Vana- Antsla Kutsekeskkooli peahoones tööpäeviti kl 15.00-19.15
Tasuta, finantseeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (osaleda ei saa tööturuametis registreeritud töötud)

Huvilistel palun registreeruda.

Ena Drenkhan
ena@antsla.ee
Tel. 5291431, 53486443

Ess-soo viimasest kohtuotsusest

Artikkel Päevalehes

Kagu Metsa tagasitulek

Õhtuleht kirjutab

Vaabina Suure Munamäe motokrossist

Võrumaa Teatajas

teisipäev, 14. aprill 2009

Roheline Urvaste sai ringkonnakohtus võidu

Just enne pühi sai seltsing Roheline Urvaste (RU) teada Tartu ringkonnakohtu otsuse, millega jäeti rahuldamata OÜ Ketal Võru apellatsioonkaebus ning jõusse jäi varasem halduskohtu otsus.
Selle otsuse kohaselt tuleb rahuldada RU kaebus Urvaste vallavolikogu vastu; vallavolikogul tuleb tühistada 2008. aasta märtsis tehtud otsus „Ess-soo maastikukaitseala kaitse alla võtmisest keeldumine” ning selle otsuse muutmise otsus, mis tehti mullu augustis. Samuti peab volikogu Ess-soo kaitse alla võtmise küsimuse uuesti läbi vaatama.
Ringkonnakohus leidis, et ei ole tõendatud riikliku huvi olemasolu turbakaevanduse rajamiseks ning selle puudumine kaitseala moodustamiseks. Samuti lükkab kohus ümber apellandi seisukoha, et RU-l ei ole selles küsimuses kaebeõigust, kuivõrd Riigikohus on seltsingule selles valdkonnas kord juba kaebeõiguse andnud. Samuti on RU üks neist organisatsioonidest, kes vallavolikogule Ess-soo kaitse alla võtmise ettepaneku tegid.
Seltsingut esindas kohtus Keskkonnaõiguse Keskus, kes osutab seltsingule tasuta õigusabi.
Otsust saab 30 päeva jooksul Riigikohtusse edasi kaevata.

pühapäev, 12. aprill 2009

Sangaste koondub prügila vastu

Naabervallas Sangastes tuli vaiksel laupäeval kokku umbes 60 inimest, et rääkida Laukülla kavandatava prügimäe ohtudest. Prügila hakkaks asuma 2,5-hektari suurusel alal, mis kaetaks osaliselt kõvakattega.
84 Lauküla inimest on andnud allkirja prügila vastu. Sangastes andis toetusallkirja veel ca 50 inimest.
Külamees Harri Tiiman rääkis enda ja veel mõnede inimeste käigust Sillamäele, kus on jäätmeterminali avanud firma Ecocleaner, kes kavandab analoogilist jaama Laukülla. Ta ütles, et prügi, sh isegi raipeid, tuuakse sinna lahtiste autodega. Palju on haisu, tolmu ja lendprügi. Tema sõnade kinnituseks liikusid saalis ringi mõned Sillamäel tehtud fotod.
Hele Kängsepp rääkis Harjumaa Jõelähtme prügilast, mille ümbruse 5 küla elanikud on pöördunud keskkonnaametisse, sest hais tekitab sageli peavalusid, ei saa aknaid lahti hoida ega õues pesu kuivatada.
Laukülas kujutab prügila ohtu Visula jõele, kus on lõheliste ja karpkalade kudemispaik. Samuti on Laukülas must-toonekure püsielupaik. Vastuollu läheks prügila rajamine Kängsepa sõnul ka valla arengukavaga, kus peetakse oluliseks puhast loodust ja turismi arendamist.
Riigikogulane Marek Strandberg oli avastanud Lauküla prügila keskkonnamõjude hinnangus kummalise viguri, millest ta kohapeal rahvale rääkis. Nimelt on seal kasutatud põhiliselt Saksamaa mõõtmistulemusi, mitte aga Sillamäe omi, kus Ecocleaner on samasuguse jäätmeterminali püsti pannud. Saksamaal on peaaegu välistatud, et ohtlikud jäätmed olmeprügi hulka satuvad. Millest aga koosneb Sillamäel tekkiv kompost, sellest keskkonnamõju hinnangus ei kirjutata. Strandbergi sõnul panevad eestlased tavaprügi hulka nii elavhõbedat, pliid kui kaadmiumi sisaldavaid jäätmeid.
Isegi kui ohtlikke jäätmeid satub kompostiaunadesse vaid 1-2 protsenti nagu arendajad lubavad, võib ohtlike jäätmete hulk päevas küündida 2 tonnini, sest terminal võib vastu võtta kuni sada tonni prügi päevas.
Prügi pannakse algul pikkadesse vaaludesse ja kaetakse kompostiga, mille käigus bioloogilised jäätmed edasi komposteeruvad. Hiljem eraldatakse kompost ülejäänud prügist, mis on lubatud viia Kundasse prügipõletusjaama. Selleski osas oli Strandberg skeptiline nii pika vahemaa kui selle pärast, et prügi hulgas on suures koguses ohtlikke vinüülplaste jm.
Kahtlase väärtusega on ka prügilas tekkiv kompost. „Kas teate lähikonna linnades mõnda suurt haljastusprojekti, kus võiks kasutada radioaktiivset komposti?” küsis Strandberg.
Ta lisas, et väga palju asju ehitatakse tegelikult Eestis ja maailmas üles vigade ja vale peale, sest sageli ei ole inimest, kes jaksaks uurimismaterjalidega piisavalt põhjalikult tutvuda.
Koosolekule oli tulnud enamik Sangaste volikogulastest, kellest sõna võttis vähemalt 3 – Õru vallavanem Andres Palloson, kirikuõpetaja Ivo Pill ja loomaarst Virgo Roose. Viimane ütles, et Sangaste vallas on tervelt 15 piimafarmi, mille veeproove prügila lähedus võib mõjutada. Neist kaks asuvad päris kavandatava prügila juures.
Sangaste vallavanem Kaido Tamberg näitas hoolimata külarahva etteheidetest, justkui kaitseks ta arendaja huve, vähemalt seekord küll üles valmidust seista siinsete elanike heaolu eest, öeldes vaid, et vaja on fakte, millele toetuda. Ühe variandina pakkus Tamberg välja, et vald ostab prügilaks kavandatud maa ära, sest siis saab ta omanikuna maakasutuse üle otsustada.
Et kohalikku loodust ja inimesi paremini kaitsta, on vallas loomisel MTÜ Roheline Sangaste.
Airi Hallik-Konnula

reede, 10. aprill 2009

teisipäev, 7. aprill 2009

Kirikumäe maalihkest

Enam-vähem sama jutt
Võrumaa Teatajas ja Postimehes

esmaspäev, 6. aprill 2009

Kirikumäe nõlv varises jälle


Täna hommikul avanes trööstitu pilt kõigile Urvaste ürgoru teele sattujatele. Kella 9 paiku, kui siin olev foto tehtud sai, oli muda ja maalahmakad tee pealt ära lükatud, kuid koletute aukude kaotamisega loodus ise ilmselt naljalt toime ei tule.
Eelmine selline varing, aga mõnevõrra väiksem oli 2005. aasta kevadel. Toona mäletatavasti ei tulnud maalahmakad päris ülemise harja küljest lahti nagu seekord vähemalt ühes kohas juhtunud oli.
Külarahva seisukoht on, et varingute põhjus on mõne aasta tagune teeperve õgvendamine, mil teedevalitsus lõikas muidu kaldpinnana teeni laskunud pinnase tee äärest vertikaalseks. Samuti hävitati kallakul kasvanud kibuvitsad jm põõsad.
Pärast 2005. aasta varingut öeldi teedevalitsusest, et nõlva kindlustamine eeldab vastava projekti olemasolu. Tookord korjati ülearune pinnas tee pealt lihtsalt ära ja muid toestustöid ei ole seni teostatud.

Kevadiselt lustlik käsitöönäitus


Eile siis avas MTÜ Uue-Antsla Vanaemad rahvamaja rõdul käsitöönäituse. Õieti ei mallanud paljud inimesed algust äragi oodata ning tulid juba pool tundi varem kohale, et näitust oma silmaga kaeda.
Täiskasvanute tööd olid seekord küll pea eranditult naiste omad. Samas oli vahva, et esindatud olid kõik põlvkonnad. Just väikeste laste emad (Karmen Kroonmäe, Annika Põldsepp, Ere Ploomipuu, Pille Saar jt.) olid teinud hulga ilusaid esemeid.
Kuldre Käsitöötare laual olid peamiselt kvaliteetsed klaasehted, Urvaste Külade Seltsil oli palju puhtast lustist tehtud asju (klounikesed, paberlilled jne), aga ka kõvasti pusimist nõudnud vitsakorvid. Särtsu lisasid näitusele Kuldre lasteaia ja Urvaste Kooli laste väljapanekud.
Suurematest tegijatest jäid meelde veel Anni Mürk ja tema kootud kardinad ning Haapsalu sallid, Erika Angerma ristpistetööd, Karille Bergmanni mänguloomad. Oli näha ka seda, et peres, kus ema teeb käsitööd, on lapsedki usinad katsetama ning mitu peret oli näitusel esindatud kahe põlvkonna töödega.
Nimeliselt on väljas 27 inimese või organisatsiooni käsitöö.
Näituse korraldajad Ellen Varov ja Varje Kukker tunnistasid, et nad hakkasid juba kartma, et tööd ei mahu kitsukesele pinnale ära. Lõppeks aga on kõik asjad seatud nii, et kellegi töö varju ei jää. Rõdupiirdel troonib käsitöönäituse sajajalgne maskottloom, kel jalas paljude käsitöömeistrite kootud sokipaarid. Sajajalgsele saab kuni aprillikuu viimase pühapäevani nime pakkuda. Nime võite kirjutada näitusel selleks välja pandud kasti või – kui ei ole võimalust ise kohale minna – helistada näiteks Ellenile tel 5218603.
Näitus on avatud pühapäeviti kl 12-15 ja jääb üles vähemalt emadepäevani. Samal ajal on muuseumis väljas kalendrinäitus, mille vanim eksponaat pärineb aastast 1914. Kel rohkem aega, võib sealt leida huvitavaid retsepte, ilmatarkust ja isegi tikandimustreid.
Airi Hallik-Konnula




Politseiteade

Ajavahemikul 20.-22.03.2009 on Urvaste vallas Kuldre külas asuva kooli võimlast varastatud kaks kuuekilogrammilist tulekustutit.

pühapäev, 5. aprill 2009

Kululeek on valus ja hävitav

Erki Remmelkoor
Lõuna-Eesti päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja

Kulu põletamine on soojade ja kuivade kevadilmade saabudes keelatud ja põlengud ise äärmiselt ohtlikud ning toovad kaasa kahjusid keskkonnale ning inimestele. Ometi on hooletusest alguse saanud kulupõlengud kevaditi päästjatele suureks mureks.

2008. aastal käisid päästemeeskonnad Lõuna-Eesti kuues maakonnas kulu- ja pinnasepõlenguid kustutamas 268 korral. Niitmata ja kuivanud maapinda mööda levib kahjutuli väga kiiresti. Tuulise ilmaga on kulupõlengu kustutamine keeruline ülesanne isegi suurte kogemuste ning spetsiaaltehnikaga varustatud päästjatetöötajatele. Eelmise aasta aprillis hukkus Valgamaal Helme vallas hooletust okste põletamisest alguse saanud kulutules vanem naisterahvas. Mitmel korral võitlesid päästjad ulatuslike kulupõlengutega, mis ohustasid lähedal asuvaid majapidamisi – tihti olid ohus elumajad ning hävisid mitmed kõrvalhooned. Sageli levis põllult alguse saanud kulupõleng metsa alla.

Päästeteenistus kutsub inimesi üles arukusele ning tuletab meelde, et looduses alanud tuleohtlikul ajal tuleb rangelt kinni pidada tuleohutusnõuetest. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudi (EMHI) määratluse kohaselt algab tuleohtlik aeg kevadel peale lume sulamist ja lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. See tähendab, et nimetatud ajavahemikul on kõikjal Eestis kulu põletamine keelatud.

Kevadise prahi (lehed, oksad jms) põletamisel lõkkes kehtivad kindlad tuleohutusnõuded:
• Lõket tohib teha ainult oma maavalduse piires hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast 30 meetri kaugusel.
• Lõket tohib teha tuulevaikse ilmaga. Lõkkease tuleb ümbritseda mittesüttiva pinnasega (muld, liiv, savi). Samuti peab arvestama lõkkest lenduvate sädemetega.
• Põlevat lõket ei tohi jätta järelevalveta ning käeulatusse tuleb varuda tulekustuti või esmased kustutusvahendid ( ämber veega, kustutusluuad, labidas, märjad oksad). Tuleb jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng ja/või ei süttiks mõni hoone.
• Peale põletamist tuleb lõkkease uuestisüttimise vältimiseks hoolikalt kustutada.

Lõket süüdates langeb kogu vastutus tuletegijale. Soovitame jälgida, kas naabrid kulu põletamise keelust ning lõkke tegemisel tuleohutusnõuetest kinni peavad, sest tule levik maavalduste piire ei tunne. Lõkke tegemine ja prahi põletamine võõral maal on igal juhul keelatud. Väljaspool oma krundi piire tohib lõket teha ainult maaomaniku poolt eelnevalt ette valmistatud ja tähistatud lõkkeplatsil, näiteks RMK lõkkekohas. Seaduserikkujatest saab teatada keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313.

Lõuna-Eesti päästekeskuse ja keskkonnainspektsiooni inspektorid teevad järelevalvet kulupõletamise keelust ja tuleohutusnõuetest kinnipidamise üle. Ohutusnõuete eirajad fikseeritakse ning rikkujaid karistatakse. Kehtiv päästeseadus näeb kulupõletamise keelu või tuleohutusnõuete rikkumise eest ette rahatrahvi, mis füüsilisele isiku puhul küünib 18 000 kroonini ja juriidilise isiku puhul 50 000 krooni. Kulu põletamise keelu rikkumisel tuleb lisaks trahvisummale hüvitada ka keskkonnale tekitatud kahju. Üle 5 ha suurusele alale ulatuva kulupõlengu või 1 ha metsapõlengu põhjustamisel algatatakse kriminaalmenetlus.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse menetlusinspektorid karistasid möödunud aastal mitmel korral inimesi, kes jätsid lõkke järelevalveta või tegid lõkke metsale või hoonetele liiga lähedale. Rahatrahvi tõid kaasa ka hooletust lõkketegemisest põhjustatud kulupõlengud.

Urvastes põles elumaja

Üleeile hommikul (neljapäeval) sai Lõuna-Eesti päästekeskus teate, et Urvaste külas põleb elumaja. Kohapeal selgus, et küttekoldest ­välja lennanud sädemest oli süttinud hoone vahelagi. Päästjad kustutasid põlengu ja kontrollisid edasist tuleohutust.

allikas Võrumaa Teataja 04.04.09

neljapäev, 2. aprill 2009

Minu Eesti!

Ja nüüd saab ka liituda Urvaste mõttekojaga siin.
Liituda tuleb kolmekaupa.
Urvaste mõttekoja talgujuht on Evelin Andrespok, pole temast midagi varem kuulnud, aga netiotsingute järgi otsustades tundub päris kõva tegija. USAs ülikoolis käinud ja ...

Urvaste Mõttekoja teemad on - meie valla aktivistide poolt nimestikust valitud "Loodusvarade kasutamine" ning "Väärtused ja kultuur". Automaatselt lisati "Stressiga toimetulek", lisaks tuleb pakkuda üks kohalik teema. Ehk ka blogilugejad avaldavad arvamust, milline võiks kohalik teema olla?

MInu Eesti kodulehel on avatud ka foorumid, kus saab arutada, mis nende teemade all konkreetselt jutuks võiks tulla.

Vaabina krossirajal toimuvad üritused 2009.a.

25.04.2009 Munamäe torni karikas
29-30.08.2009 EKV motokrossis
Võrumaa meistrivõistlused (kuupäev pole veel teada)
allikas www.urvaste.ee

Tulude laekumine aprill 2009

Aastad ei ole vennad, seda tõestab ka see aasta. Kas see aasta saab tulema raske? Vastus on kindlasti JAH. Avalikustati 01.04.2009 seisuga maksulaekumised Võrumaa KOV-idele ning tulemus on järgmine:

Urvaste vald:
laekumine 2008.a jaanuar-märts 1 809 605 krooni
laekumine 2009.a jaanuar-märts 1 753 983 krooni

Kahanemine 3% mis teeb 55 622 krooni.

Võrdluseks võiks tuua meie naabervalla Antsla raske tulumaksu laekumise, mis eelmise aastaga võrreldes langenud lausa 21%, mis tähendab neile 1,1 mln kroonist vähemlaekumist.

Täpsem informatsioon tulude laekumisest on üleval Urvaste valla kodulehel www.urvaste.ee – dokumendid – finantstegevus

Kristjan Võrno
abivallavanem

Teade Võru maakonnaplaneeringu kohta

Võru maavanem võttis vastu maakonna sotsiaalse infrastruktuuri planeeringu

17.märtsi 2009 korraldusega nr 32 võeti vastu Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“.
Teemaplaneeringute avalik väljapanek toimub 01.aprillist kuni 30.aprillini 2009.a tööpäeviti Võrumaa valdades avalikul infostendil. Urvaste vallamajas on võimalik tutvuda materjaliga abivallavanema juures ning avaliku kaardimaterjaliga vallamaja I korruse fuajees.
Teemaplaneeringu avaliku väljapaneku järgne avalik arutelu toimub 07.mai 2009. a algusega kell 10.00 Võru Maavalitsuse (Jüri 12) III korruse saalis.

Täiendavat infot teemaplaneeringu kohta saab maavalitsuse Arengu- ja planeeringu osakonnast tel: 786 8330 Tiiu Kutti või e-posti aadressil tiiu@mv.werro.ee
Materjal on saadaval ka internetis: www.werro.ee/maakond/planeeringud/teemaplaneeringud

kolmapäev, 1. aprill 2009

LOODUSLIKUST MATERJALIST MEENE KONKURSS

MTÜ Siksali Arendusselts kutsub Võrumaa koolide õpilasi osalema looduslikust materjalist meene valmistamise konkursil, mille parimaid töid erinevates kategooriates autasustatakse. Lisaks auhindadele korraldab MTÜ Siksali Arendusselts oma ruumides võistlustöödest ka näituse.

Konkursi eesmärk on saada õpilastelt originaalseid ideid looduslikust materjalist suveniiride valmistamiseks. Nõuded konkursil osalevatele töödele:
- kasutatakse vaid looduslikke materjale
- materjalide kasutamine ei tohi kahjustada loodust
- võimalik kasutada meenena, kingitusena, suveniirina vms.
- Võistlustöö juurde lisada kirjeldus: milliseid materjale on kasutatud, valmistamiseks kulunud aeg, kasutamise eesmärk/otstarve, juhendaja, kool, kontaktandmed (aadress, telefon, e-post)

Tööd palume tuua või saata hiljemalt 15. maiks 2009 aadressil:
MTÜ Siksali Arendusselts
Jüri 32a II korrus
65609 VÕRU
(Väljaspool tööaega saab tööd jätta ka Hermes Külalistemaja valvelauda)

Lisainformatsioon:
Gerli Pähn, projektiassistent, MTÜ Siksali Arendusselts, gerli@siksali.ee, 5354 0070,78 21266

Ootame Teie aktiivset osavõttu!

Konkursi läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Käsitöönäitus avatakse pühapäeval!

Pühapäeval 5. aprillil kell 12.00 avatakse Uue-Antsla rahvamaja rõdul
Urvaste vallarahva käsitöönäitus. Näitus on avatud kõikidel aprillikuu pühapäevadel kell 12.00-15.00 Kui huvilisi jagub, siis ka emadepäeva peo ajal.


Korraldame ka konkursi sõbralikule sajajalgsele nime leidmiseks. Pange mõte tööle!

Muuseumiruumides on aprillis avatud veel ka kalendrinäitus.
Ootame külastajaid!
Näituse korraldajad MTÜ Uue-Antsla Vanaemad