Kululeek on valus ja hävitav

Erki Remmelkoor
Lõuna-Eesti päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja
Kulu põletamine on soojade ja kuivade kevadilmade saabudes keelatud ja põlengud ise äärmiselt ohtlikud ning toovad kaasa kahjusid keskkonnale ning inimestele. Ometi on hooletusest alguse saanud kulupõlengud kevaditi päästjatele suureks mureks.

2008. aastal käisid päästemeeskonnad Lõuna-Eesti kuues maakonnas kulu- ja pinnasepõlenguid kustutamas 268 korral. Niitmata ja kuivanud maapinda mööda levib kahjutuli väga kiiresti. Tuulise ilmaga on kulupõlengu kustutamine keeruline ülesanne isegi suurte kogemuste ning spetsiaaltehnikaga varustatud päästjatetöötajatele. Eelmise aasta aprillis hukkus Valgamaal Helme vallas hooletust okste põletamisest alguse saanud kulutules vanem naisterahvas. Mitmel korral võitlesid päästjad ulatuslike kulupõlengutega, mis ohustasid lähedal asuvaid majapidamisi – tihti olid ohus elumajad ning hävisid mitmed kõrvalhooned. Sageli levis põllult alguse saanud kulupõleng metsa alla.

Päästeteenistus kutsub inimesi üles arukusele ning tuletab meelde, et looduses alanud tuleohtlikul ajal tuleb rangelt kinni pidada tuleohutusnõuetest. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudi (EMHI) määratluse kohaselt algab tuleohtlik aeg kevadel peale lume sulamist ja lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. See tähendab, et nimetatud ajavahemikul on kõikjal Eestis kulu põletamine keelatud.

Kevadise prahi (lehed, oksad jms) põletamisel lõkkes kehtivad kindlad tuleohutusnõuded:
• Lõket tohib teha ainult oma maavalduse piires hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast 30 meetri kaugusel.
• Lõket tohib teha tuulevaikse ilmaga. Lõkkease tuleb ümbritseda mittesüttiva pinnasega (muld, liiv, savi). Samuti peab arvestama lõkkest lenduvate sädemetega.
• Põlevat lõket ei tohi jätta järelevalveta ning käeulatusse tuleb varuda tulekustuti või esmased kustutusvahendid ( ämber veega, kustutusluuad, labidas, märjad oksad). Tuleb jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng ja/või ei süttiks mõni hoone.
• Peale põletamist tuleb lõkkease uuestisüttimise vältimiseks hoolikalt kustutada.

Lõket süüdates langeb kogu vastutus tuletegijale. Soovitame jälgida, kas naabrid kulu põletamise keelust ning lõkke tegemisel tuleohutusnõuetest kinni peavad, sest tule levik maavalduste piire ei tunne. Lõkke tegemine ja prahi põletamine võõral maal on igal juhul keelatud. Väljaspool oma krundi piire tohib lõket teha ainult maaomaniku poolt eelnevalt ette valmistatud ja tähistatud lõkkeplatsil, näiteks RMK lõkkekohas. Seaduserikkujatest saab teatada keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313.

Lõuna-Eesti päästekeskuse ja keskkonnainspektsiooni inspektorid teevad järelevalvet kulupõletamise keelust ja tuleohutusnõuetest kinnipidamise üle. Ohutusnõuete eirajad fikseeritakse ning rikkujaid karistatakse. Kehtiv päästeseadus näeb kulupõletamise keelu või tuleohutusnõuete rikkumise eest ette rahatrahvi, mis füüsilisele isiku puhul küünib 18 000 kroonini ja juriidilise isiku puhul 50 000 krooni. Kulu põletamise keelu rikkumisel tuleb lisaks trahvisummale hüvitada ka keskkonnale tekitatud kahju. Üle 5 ha suurusele alale ulatuva kulupõlengu või 1 ha metsapõlengu põhjustamisel algatatakse kriminaalmenetlus.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse menetlusinspektorid karistasid möödunud aastal mitmel korral inimesi, kes jätsid lõkke järelevalveta või tegid lõkke metsale või hoonetele liiga lähedale. Rahatrahvi tõid kaasa ka hooletust lõkketegemisest põhjustatud kulupõlengud.