Urvaste vallas tehti hoolega ära

Teeme ära talgupäeval 1. mail toimusid Urvaste vallas talgud viies kohas ja seda polnud väikese valla kohta sugugi palju – rahvast jätkus igale poole. Kõik vähemalt kooliealised talgulised said allkirja vastu ka urbani – Urvaste kogukondliku kinkekaardi, mida saab kasutada kindlasti juba urbanilaadal 22. mail ja sellele eelneval õhtul kirikukontserdile pääsemiseks.
Internetis kirja pandud numbrid ületati mitmekordselt, Vaabinasse ei olnud teemeara.ee leheküljel ühtegi registreerunut, ometigi tuli kokku 21 inimest. „Oli palju inimesi, keda tavaliselt talgutel pole näinud,“ märkis talgujuht Erma Kallasse. Vaabina pargis sai maha võetud võsa, kokku korjatud klaasikillud ja muu praht, lisaks värviti üle bussijaam.
Kõige rohkem rahvast oli Uue-Antslas, kuigi hommikul enne 10 kohal olnud Karille Bergmann vaatas alguses, et kehv ilm, kas üldse kedagi tuleb. 34 inimest tegid 3 trimmeri, 3 sae, traktorite, ATV ja džiibi abiga ära nii mõndagi: sissesõiduteelt lehed riisutud, pargis mahalangenud puid jätkus nii lõkkeasemele vedada, kui ka rahvamajale talveks. Mõistagi korjati pargi alt kokku ka praht, mida sai päris korralik ports. Uue-Antsla talgute pildialbum Kristiina Kallioni piltidega asub siin.
Urvastes läks lammutamisele lagunenud kuur vana vallamaja juures, millest sai arvestuslikult 15 ruumi küttepuid Urvaste seltsimajale. 29 inimesele jätkus tööd pidevalt. Samal ajal, kui osa rahvast läks kuuri juurde puid maha laadima, tegelesid teised järgmise koorma ettevalmistamisega – kangutati lahti laudu, lõigati juppideks, taladest tulnud pakud löödi pooleks. Kaitseliidu naised Sirje ja Marje keetsid suppi, mida viisid endale ka Kassi ja Vaabina talgulised. Nii Urvaste kui Uue-Antsla supp valmis KÜSK (Kodanikuühiskonna Sihtkapital) toetusel, samast projektist ( Urvaste külakogukondade tugevdamine innovatsiooni ja kaasamise abil) valmistati ka urbanid, koostatakse Urvaste seltsimaja arengustrateegia, Kuldre ning Urvaste kandi arengukava jpm.
Mõned Urvaste talgutel viibinud inimesed sõitsid edasi ajaloolise Siiriuse seltsimaja asukohale, kus toimusid üldsuse eest kõige varjatumad talgud. Seal sai 7 inimese jõul võsast puhastatud plats, kuhu loodetakse püstitada Siiriuse seltsi mälestuskivi.
Kassi küla talgutest, mida samuti ei olnud internetis Teeme ära programmis välja hõigatud, võttis ometigi osa 18 inimest. Koristati ära prügimägi, mis oli juba aastakümneid vanade mõisavaremete vahel muudkui kerkinud. Suurem töö tehti, nagu mujalgi, ära viie tunniga, aga mõned jätkasid õhtuni ning veel järgmiselgi päeval. Nüüd on vaja veel plats traktoriga tasaseks lükata.

MARGUS KONNULA
KRISTIINA KALLIONI pilt

Lõuna-Eesti Päästekeskuse kommentaar

Põlengust Koigu külas oli artikkel Võrumaa Teatajas.
Sellele tuli ka Päästekeskuse kommentaar.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse vastus Võrumaa Teatajas 8. mail ilmunud Ivi Kaarna loole „Tulejumalal oli halb tuju”


Tsiteerin artiklist:
„Igalt poolt jooksid naabrid kokku. Kohe oli ka kolm tuletõrjeautot kohal. Päästjad hakkasid voolikuid harutama. Neid oli vähe ja üks ütles, et auto juurest ei tohi ära minna. Minu arust neil oligi üks mees auto kohta,” ütles Mariina.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse päästetöödeteenistuse juht Mart Haljaste:

Päästjatel tuleb sündmuskohale jõudes teha esmased tegevused, milleks on „luure”, et selgitada kust ja kuidas on tuli levinud, millised on täiendavad ohud ja takistused, näiteks kas põlev hoone on elektrivoolu all või mitte, sest voolu all olevat hoonet ju kustutada ei tohi. Samuti tuleb koguda infot ohus olevatest inimestest. See kõik on vajalik päästetööde õige taktika üle otsustamiseks. Nii toimiti ka antud sündmuse puhul.
Siinkohal olid päästjatele abiks kohalolijad, kes andsid teada, et maja on voolu all. Seni, kuni elekter majast välja lülitati, said päästjad paigaldada kustutamiseks voolikuliinid.

Esimesena saabusid sündmuskohale Antsla päästekomando päästjad. Seejärel saabusid appi päästjad kaugematest komandodest Kanepist, Otepäält ja Võrust. Täna on paraku olukord, kus on osades päästekomandodes, näiteks Antslas, on mõned päästja kohad vakantsed ning mõistagi avaldub see valves olevate meeskondade suuruses.

Selles, et kohal oli üks mees päästeauto kohta, ei ole iseenesest midagi eriskummalist, kuna paakauto tagab sündmuskohal esmase kustutusvee olemasolu ning sellega sõidabki tulekahjule üks päästja / autojuht. Muu kustutustööde jaoks vajalik tehnika on teiste päästeautode peal. Ning üks päästja peabki jääma autode juurde, kuna seal tuleb pidevalt kontrollida, et kustutustöödeks vajalik tehnika, nt pump, töötaksid korralikult.



Tsiteerin artiklist:
Tema sõnul oli peamine häda see, et päästjatel polnud õiget koordinaatorit. Suure töö tegid tulekahju kustutamisel ära külamehed. „See oli neile ohtlik. Igal pool oli suits, ei jätkunud kiivreid ega respiraatoreid,” lisas ta.
Lõuna-Eesti Päästekeskuse päästetöödeteenistuse juht Mart Haljaste:

See, et päästjatel ei olnud kustutustööde ajal õiget koordinaatorit võib paista suures saginas nii mõnelegi pealtnägijale. Esmalt juhtis päästetöid esimesena sündmuskohale saabunud Antsla komando juhtivpäästja, seejärel võttis juhtimise üle sündmuskohale jõudnud Võru optatiivkorrapidaja, kes peale töölõikude kindlaksmääramist ja saabunud abijõudude töölerakendamist otsustas ka ise tuld kustutama asuda.

Et kohalikud mehed olid valmis kustutustöödel abis olema, on tervitatav ja tänuväärne ning neist oli kindlasti palju abi, kuid ühtlasi peab märkima, et abisolijad ei tohi segada päästjate tööd. Kustutustöid teostavad väljaõppinud päästjad ning nende tegevust saab ja peab usaldama. Kustutustöödel on aga esmane tagada päästetöödel osalejate ohutus. Kellel vastavat varustust ei ole, peab mõistma, et võib seada enda, aga ka teiste elu ohtu, mistõttu on ohutum jääda kõrvaltvaatajaks.

Kahjuks lõpetas selle aasta alguses tegevuse Urvaste valla abikomando. Kui leiduks hakkajaid mehi, kes on valmis kohalikku abikomandot vedama, siis Lõuna-Eesti Päästekeskus on igati valmis seda toetama.