Oled oodatud
KULDRE PIIRKONNA KÜLAKOOSOLEKULE
Teisipäeval 19. aprillil kell 19.00 lasteaia saali (peale lastevanemate koosolekut)
Arutame järgmistel teemadel:
1. Kuldre küla talgupäeva kuupäeva paika panemine
2. Millised kohad vajavad kõige enam korrastamist ja abikäsi?
3. Kuhu rajada küla lõkkeplats?
Tule kohale, sest Sinu arvamus on oluline!
Lisainfo: Merle Tombak 56472632, merle@sangastevv.ee
Kuvatud on postitused sildiga külaelu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga külaelu. Kuva kõik postitused
reede, 15. aprill 2011
teisipäev, 26. oktoober 2010
reede, 1. oktoober 2010
laupäev, 26. juuni 2010
pühapäev, 2. mai 2010
Kogukondade infopäev „Küla – uuenduste pakkuja, lahenduste leidja”
Reedel, 7. mail 2010 Urvaste seltsimajas
15.00 Avamine ja tervitussõnad vallavanem Riho Roonilt
15.15-16.00 Kohalike MTÜ-de sõnavõtud
16.00-16.45 Enn Ruusmaa (Kanepi vallavalitsus) „Kaugtöökeskuse
kasulikkusest maapiirkonnas”
16.45-17.00 Kohvipaus
17.00-18.00 Hele-Mall Kink (Eesti Külaliikumine Kodukant)
„Kogukond kui käivitav mootor teenuste pakkumisel”
18.00-19.30 Ene Kerge (Võrumaa Arenguagentuur) „Külaelu
arendamise võimalused heade näidete toel”
19.30 Infopäeva lõpetamine
Oodatud on kõigi külade eestvedajad ning inimesed, kes tahaksid
külaelus kaasa lüüa.
Seminari läbiviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Kontaktisik: Ursula Zimmermann, 5698 9818.
15.00 Avamine ja tervitussõnad vallavanem Riho Roonilt
15.15-16.00 Kohalike MTÜ-de sõnavõtud
16.00-16.45 Enn Ruusmaa (Kanepi vallavalitsus) „Kaugtöökeskuse
kasulikkusest maapiirkonnas”
16.45-17.00 Kohvipaus
17.00-18.00 Hele-Mall Kink (Eesti Külaliikumine Kodukant)
„Kogukond kui käivitav mootor teenuste pakkumisel”
18.00-19.30 Ene Kerge (Võrumaa Arenguagentuur) „Külaelu
arendamise võimalused heade näidete toel”
19.30 Infopäeva lõpetamine
Oodatud on kõigi külade eestvedajad ning inimesed, kes tahaksid
külaelus kaasa lüüa.
Seminari läbiviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Kontaktisik: Ursula Zimmermann, 5698 9818.
esmaspäev, 26. aprill 2010
pühapäev, 18. aprill 2010
Väike ringreis ideede hankimiseks
26. märtsil suundus väike bussitäis Urvaste Külade Seltsiga seotud inimesi ringsõidule, millel kolm sihti: Kanepi seltsimaja, Sänna Kultuurimõis ning Rogosi mõis. Reisist saime palju innustust ning mõtteid.
Kanepis käisime seltsimajas, mis alles viimase aasta jooksul saanud uue kuue. Seltsimaja saadi korda peamiselt projektide ja valla toel. Seltsimaja ajaloost, Kanepi kultuurielust ja seltsimaja tegemistest andis ülevaate seltsimaja juhataja Ülle Sillamäe. Kanepi kultuurielust jäi meelde, et ka Kanepi vallas on 2 kultuuriasutust – Kanepis seltsimaja, Põlgastes kultuurimaja, mõlemad tegutsevad vallatoetusega. Kanepi vald on samasuguse suure kultuuripärandiga vald nagu Urvaste. Saime näha filmi Kanepi kihelkonna paljudest veskitest ning vestelda filmi autori Vaidu Vidiliga. Kanepi tulevasest kaugtöö- ja loomekeskusest kõneles kaugtöökeskuse eestvedaja Enn Ruusmaa.
Järgnev teekond viis Sänna Kultuurimõisa Rõuge vallas. Tegemist on mõisahoonetega, mida nüüd korrastatakse erinevate projektide ja Rõuge vallavalitsuse toel. Mõisa eest hoolitsevad Kadi ja Hendrik Noor, kelle Rõuge vallavalitsus kutsus paari aasta eest mõisasse tegutsema. Vallavalitsuse tuge oma tegemistele kiitsid nii Hendrik, kui ka Sänna Raamatukogu juhataja Eve Taal, kes samuti veab Sänna kultuurielu. Toetus kultuurile paistab ka sellest Rõuge vallavalitsuse otsuses, et vallavalitsus asus osalise koormusega tööle, ent kultuurile eraldatud rahasid ei vähendatud. Kultuurimõisa peamiseks tegevussuunaks on loomeinimestele vajaliku keskkonna loomine, kuid tegeletakse ka üldise kultuuri edendamisega. Näiteks on mõisas toimunud lauluõdakud, nukuteatripäevad, luule-, joogaõhtud, kirjandushommikud lastele. Hiljuti sai toetust projekt, mille käigus luuakse Sännasse tähistaeva-planeetide õpperada. Mõisas on avatud ka puutöökoda ning velokuur, kus mahakantud rattad saavad uue võimaluse teedel ringi vurada.
Sännas saime võtta ka kehakinnitust, mille olid valmistanud 2 vahetusnoort - Läti ja Hispaania tüdruk. Kultuurimõis osaleb projektis, mille kaudu noored saavad tutvuda teiste riikidega, projektist kaetakse nende elamiskulud, lisaks väike taskuraha.
Viimaseks peatuspaigaks oli Rogosi mõis Haanja vallas, kus meid võttis vastu Anneli Luisk. Rogosi mõisas nägime, kuidas ühte hoonesse on kogunenud palju ettevõtmisi – mõisahoonetes tegutsevad nii eraettevõtjad, kool, lasteaed, kui ka külaselts. Anneli Luisk kiitis samuti head koostööd vallavalitsusega – Haanja vallas on samuti 2 rahvamaja – Haanjas ning Ruusmäel, lisaks veel külakeskused. Ka Haanjas on kujunenud paar erinevat kogukonda, kes soovivad oma üritusi pigem eraldi ja omamoodi teha. Jutu käigus jõudsime tõdemusele, et tegelikult ei ole erinevate kogukondade tekkel ühes vallas midagi taunitavat, pigem aitab see erinevatele inimeste väljakujunemisele kaasa. Anneli tutvustas veel Rogosi mõisas välja mõeldud Armastuse Kratti.
Pärast reisi tõdesime, et maaelu on arenenud valdades, kus aetakse asju kirega oma eesmärgi nimel või proovitakse erinevaid võimalusi ega muretseta selle pärast, kui ettevõtmine ebaõnnestub.
ANNE KLAAR
Kanepis käisime seltsimajas, mis alles viimase aasta jooksul saanud uue kuue. Seltsimaja saadi korda peamiselt projektide ja valla toel. Seltsimaja ajaloost, Kanepi kultuurielust ja seltsimaja tegemistest andis ülevaate seltsimaja juhataja Ülle Sillamäe. Kanepi kultuurielust jäi meelde, et ka Kanepi vallas on 2 kultuuriasutust – Kanepis seltsimaja, Põlgastes kultuurimaja, mõlemad tegutsevad vallatoetusega. Kanepi vald on samasuguse suure kultuuripärandiga vald nagu Urvaste. Saime näha filmi Kanepi kihelkonna paljudest veskitest ning vestelda filmi autori Vaidu Vidiliga. Kanepi tulevasest kaugtöö- ja loomekeskusest kõneles kaugtöökeskuse eestvedaja Enn Ruusmaa.
Järgnev teekond viis Sänna Kultuurimõisa Rõuge vallas. Tegemist on mõisahoonetega, mida nüüd korrastatakse erinevate projektide ja Rõuge vallavalitsuse toel. Mõisa eest hoolitsevad Kadi ja Hendrik Noor, kelle Rõuge vallavalitsus kutsus paari aasta eest mõisasse tegutsema. Vallavalitsuse tuge oma tegemistele kiitsid nii Hendrik, kui ka Sänna Raamatukogu juhataja Eve Taal, kes samuti veab Sänna kultuurielu. Toetus kultuurile paistab ka sellest Rõuge vallavalitsuse otsuses, et vallavalitsus asus osalise koormusega tööle, ent kultuurile eraldatud rahasid ei vähendatud. Kultuurimõisa peamiseks tegevussuunaks on loomeinimestele vajaliku keskkonna loomine, kuid tegeletakse ka üldise kultuuri edendamisega. Näiteks on mõisas toimunud lauluõdakud, nukuteatripäevad, luule-, joogaõhtud, kirjandushommikud lastele. Hiljuti sai toetust projekt, mille käigus luuakse Sännasse tähistaeva-planeetide õpperada. Mõisas on avatud ka puutöökoda ning velokuur, kus mahakantud rattad saavad uue võimaluse teedel ringi vurada.
Sännas saime võtta ka kehakinnitust, mille olid valmistanud 2 vahetusnoort - Läti ja Hispaania tüdruk. Kultuurimõis osaleb projektis, mille kaudu noored saavad tutvuda teiste riikidega, projektist kaetakse nende elamiskulud, lisaks väike taskuraha.
Viimaseks peatuspaigaks oli Rogosi mõis Haanja vallas, kus meid võttis vastu Anneli Luisk. Rogosi mõisas nägime, kuidas ühte hoonesse on kogunenud palju ettevõtmisi – mõisahoonetes tegutsevad nii eraettevõtjad, kool, lasteaed, kui ka külaselts. Anneli Luisk kiitis samuti head koostööd vallavalitsusega – Haanja vallas on samuti 2 rahvamaja – Haanjas ning Ruusmäel, lisaks veel külakeskused. Ka Haanjas on kujunenud paar erinevat kogukonda, kes soovivad oma üritusi pigem eraldi ja omamoodi teha. Jutu käigus jõudsime tõdemusele, et tegelikult ei ole erinevate kogukondade tekkel ühes vallas midagi taunitavat, pigem aitab see erinevatele inimeste väljakujunemisele kaasa. Anneli tutvustas veel Rogosi mõisas välja mõeldud Armastuse Kratti.
Pärast reisi tõdesime, et maaelu on arenenud valdades, kus aetakse asju kirega oma eesmärgi nimel või proovitakse erinevaid võimalusi ega muretseta selle pärast, kui ettevõtmine ebaõnnestub.
ANNE KLAAR
teisipäev, 30. märts 2010
Karjalaskepäev Urvaste seltsimajas
1.APRILLIL
kutsuvad Urvaste Külade Selts ja NKK
URVASTE SELTSIMAJJA
KARJALASKEPÄEVA tähistamisele
16.00 pasha valmistamine - Silvi Pihlakas
17.30 avatakse näitus „Vihma eest“
jalanõudele maalimise õpituba (kaasa oma jalanõud). Annika Kõrvoja
18.30 kohupiimamaiustustega kohvilaud
Ürituse ajal toimub mudilasring, kus lastega tegeleb Kätlin Aidla
kutsuvad Urvaste Külade Selts ja NKK
URVASTE SELTSIMAJJA
KARJALASKEPÄEVA tähistamisele
16.00 pasha valmistamine - Silvi Pihlakas
17.30 avatakse näitus „Vihma eest“
jalanõudele maalimise õpituba (kaasa oma jalanõud). Annika Kõrvoja
18.30 kohupiimamaiustustega kohvilaud
Ürituse ajal toimub mudilasring, kus lastega tegeleb Kätlin Aidla
kolmapäev, 10. märts 2010
MTÜ Teatribussi projekt „Teatritalgud Lõuna-Eestis”
MTÜ Teatribussi projekt „Teatritalgud Lõuna-Eestis”
Projekti eesmärk on arendada ja elavdada Eesti väikeste maapiirkondade kultuurielu teatrikoolituse ning laste loovuse arendamise kaudu. Projekti ülesandeks on pakkuda maapiirkondade elanikele teatrielamust, anda lastele võimalust arendada oma loovust, fantaasiat, käelist tegevust ning eneseväljendusoskust. Ülesandeks on tekitada ja säilitada lastes huvi lugude kuulamise ja lugude jutustamise vastu, panna lapsi armastama loodust ja kultuuri.
Põhiliseks sihtgrupiks on maapiirkondade lapsed vanuses 3-10 ning nende pereliikmed.
Sisu lühikirjeldus
Projekti käigus toimuvad väiksestes maapiirkondades kogu perele mõeldud Teatritalgu päevad, mille raames saavad lapsed osaleda muinasjutu- ja meisterdamise töötoas, kus valmivad käsitöö õpetaja juhendamisel lihtsatest, loodussõbralikest ja taaskasutatud materjalidest etenduses osalevad tegelased (loomad). Paralleelselt meisterdamisega saavad lapsed kuulata Eesti muinasjutte, mida loevad näitlejad. Samuti on võimalus vanematel enne kogupere etendust kuulata logopeed-eripedagoogi ning lasteaiaõpetaja näpunäiteid laste lugemis- ja jutustamisoskuse ning loovuse arendamiseks. Toimub lasteraamatute laat ning tutvustatakse erinevaid lugemismänge. Näitlejad juhendavad teatritöötuba, kus saab vaadata lustlikku kogupere etendust "Rongisõit" ning lapsed saavad hiljem näitlejate juhendamisel ise oma meisterdatud tegelastega "Rongisõitu" mängida.
Projektis osalejad:
Tiina Põllu (meisterdamise ja muinasjutu töötoa juhendaja)
Kati Mäesaar (logopeed) ja Silja Saaremets (eripedagoog) (lugemise töötoa juhendajad)
Marko Mäesaar – lavastaja, näitleja (etenduse tegelane)
Veikko Täär – dramaturg, näitleja (etenduse tegelane)
Alo Kurvits – näitleja (etenduse tegelane)
Riivo Langovits – lavakujundus
Sander Põllu - valgus
Talgupäeva prognoositav ajakava
10.30-12.00 Lava ülespanek, telgi ülespanek ja töötubade ettevalmistamine.
12.00 Avatakse talgupaik huvilistele
12.00-13.00 meisterdamise ja (muinas)jutu töötuba
logopeed/eripedagoog ja lasteaiaõpetaja nõustavad lugemise töötoas ning tutvustavad erinevadi lugemisoskuse soodustamise ja lugemise innustamise võtteid, lugemismänge.
raamatute laat.
13.00-13.40 lustakas kogupereetendus „Rongisõit”
13.40-14.15 lastel võimalus näitlejate juhendamisel ise „Rongisõitu” mängida ja lugu jutustada, kasutades töötoas valminud nukke.
14.30-15.00 lava ja telkide kokkupanek
Kui olete huvitatud, et teie külas võiks suvel selline tore tegevus
aset leida, siis palun võtke ühendust Mare Jakovetsiga 5123910,
marejakovets@hotmail.com
Projekti eesmärk on arendada ja elavdada Eesti väikeste maapiirkondade kultuurielu teatrikoolituse ning laste loovuse arendamise kaudu. Projekti ülesandeks on pakkuda maapiirkondade elanikele teatrielamust, anda lastele võimalust arendada oma loovust, fantaasiat, käelist tegevust ning eneseväljendusoskust. Ülesandeks on tekitada ja säilitada lastes huvi lugude kuulamise ja lugude jutustamise vastu, panna lapsi armastama loodust ja kultuuri.
Põhiliseks sihtgrupiks on maapiirkondade lapsed vanuses 3-10 ning nende pereliikmed.
Sisu lühikirjeldus
Projekti käigus toimuvad väiksestes maapiirkondades kogu perele mõeldud Teatritalgu päevad, mille raames saavad lapsed osaleda muinasjutu- ja meisterdamise töötoas, kus valmivad käsitöö õpetaja juhendamisel lihtsatest, loodussõbralikest ja taaskasutatud materjalidest etenduses osalevad tegelased (loomad). Paralleelselt meisterdamisega saavad lapsed kuulata Eesti muinasjutte, mida loevad näitlejad. Samuti on võimalus vanematel enne kogupere etendust kuulata logopeed-eripedagoogi ning lasteaiaõpetaja näpunäiteid laste lugemis- ja jutustamisoskuse ning loovuse arendamiseks. Toimub lasteraamatute laat ning tutvustatakse erinevaid lugemismänge. Näitlejad juhendavad teatritöötuba, kus saab vaadata lustlikku kogupere etendust "Rongisõit" ning lapsed saavad hiljem näitlejate juhendamisel ise oma meisterdatud tegelastega "Rongisõitu" mängida.
Projektis osalejad:
Tiina Põllu (meisterdamise ja muinasjutu töötoa juhendaja)
Kati Mäesaar (logopeed) ja Silja Saaremets (eripedagoog) (lugemise töötoa juhendajad)
Marko Mäesaar – lavastaja, näitleja (etenduse tegelane)
Veikko Täär – dramaturg, näitleja (etenduse tegelane)
Alo Kurvits – näitleja (etenduse tegelane)
Riivo Langovits – lavakujundus
Sander Põllu - valgus
Talgupäeva prognoositav ajakava
10.30-12.00 Lava ülespanek, telgi ülespanek ja töötubade ettevalmistamine.
12.00 Avatakse talgupaik huvilistele
12.00-13.00 meisterdamise ja (muinas)jutu töötuba
logopeed/eripedagoog ja lasteaiaõpetaja nõustavad lugemise töötoas ning tutvustavad erinevadi lugemisoskuse soodustamise ja lugemise innustamise võtteid, lugemismänge.
raamatute laat.
13.00-13.40 lustakas kogupereetendus „Rongisõit”
13.40-14.15 lastel võimalus näitlejate juhendamisel ise „Rongisõitu” mängida ja lugu jutustada, kasutades töötoas valminud nukke.
14.30-15.00 lava ja telkide kokkupanek
Kui olete huvitatud, et teie külas võiks suvel selline tore tegevus
aset leida, siis palun võtke ühendust Mare Jakovetsiga 5123910,
marejakovets@hotmail.com
teisipäev, 23. veebruar 2010
Urvastemõisa vastlapäev
Keset Urvastemõisat seisva küla kõrgeimal, Lennuvälja mäel peeti esmakordselt küla vastlapäeva. Külalisi oli muidugi ka teistest küladest, mäelt käis läbi üle 40 inimese. Paljud olid midagi suupärast kaasa võtnud, vastlasupist- ja kuklitest puudust ei tulnud. Sõiduvahendeid oli väga erinevaid.
Eriti suureks abiks olid Üllar Salumets, kes ajas buraaniga mäele rajad sisse ja Aivar Bürkland, kes lükkas enda teeotsa avara parkimisplatsi.
Mõned pildid on üleval siin.
Vabariigi aastapäev Urvastes: vormilt Eesti, sisult Läti
Urvaste Külade Selts tähistas vabariigi aastapäeva Urvaste seltsimajas juba 21. veebruaril. Kuigi koguneti sini-must-valge lipu alla, oli põhiline jututeema hoopis Läti ja lätlased, ehk riik ja rahvas, kellega Eestil on läbi aegade tugev side olnud.
Lätilembuse põhjuseks oli tugevate Urvaste juurtega Ulvi Mustmaa koostatud raamat „Läti lood“, mille ümber põhiliselt jutt käis. Ulvil on pikk giidikogemus, sealhulgas on ta tutvustanud Eesti ekskursantidele Lätit, mistarbeks on ta välja otsinud palju huvitavaid fakte Läti kohta, mis just eestlastele huvi võiks pakkuda. Ja need nüüd ühtede kaante vahele koondatud. Näiteks, et eestlaste esimest olümpiavõitjat Alfred Neulandi peavad ka lätlased oma esimeseks olümpiavõitjaks. Lätlasest kuu peal, VEFis toodetud spioonikaameratest ja Kuramaa krahvist, kelle omanduses oli mitu saart. Mitte Liivi lahes, vaid hoopis Aafrika ja Ameerika rannikutel. Praegu paneb Ulvi kokku samasugust Leedu-raamatut.
Lisaks kuulati kodust kaasavõetud läti muusikat („Prata Vetra“, läti leegionäride laulud), sirviti Contra aasta tagasi koos Kivisildnikuga Lätis ilmunud luulekogu „Abi labi“, klatšiti niisama lätlasi. Kannelt mängima oli paarikümne kilomeetri kauguselt Otepäält tulnud Voldemar Rõõm (Rõõmu Volli), kes juba enam kui pool sajandit tagasi Urvaste erinevates orkestrites laineid löönud. Lõpetuseks söödi muidugi mõista Mariina Kõlleri toodud pidupäevatorti.
Kokkutulnud on tänulikud ka Kulla Vollile, kes enne ürituse algust tuli seltsimaja juurde appi lumetõrjet tegema.
MARGUS KONNULA
Ulvi Mustmaa raamatuga "Läti lood"
Rõõmu Volli kandlega
Saali kaunistas Mariina Kõller
Lätilembuse põhjuseks oli tugevate Urvaste juurtega Ulvi Mustmaa koostatud raamat „Läti lood“, mille ümber põhiliselt jutt käis. Ulvil on pikk giidikogemus, sealhulgas on ta tutvustanud Eesti ekskursantidele Lätit, mistarbeks on ta välja otsinud palju huvitavaid fakte Läti kohta, mis just eestlastele huvi võiks pakkuda. Ja need nüüd ühtede kaante vahele koondatud. Näiteks, et eestlaste esimest olümpiavõitjat Alfred Neulandi peavad ka lätlased oma esimeseks olümpiavõitjaks. Lätlasest kuu peal, VEFis toodetud spioonikaameratest ja Kuramaa krahvist, kelle omanduses oli mitu saart. Mitte Liivi lahes, vaid hoopis Aafrika ja Ameerika rannikutel. Praegu paneb Ulvi kokku samasugust Leedu-raamatut.
Lisaks kuulati kodust kaasavõetud läti muusikat („Prata Vetra“, läti leegionäride laulud), sirviti Contra aasta tagasi koos Kivisildnikuga Lätis ilmunud luulekogu „Abi labi“, klatšiti niisama lätlasi. Kannelt mängima oli paarikümne kilomeetri kauguselt Otepäält tulnud Voldemar Rõõm (Rõõmu Volli), kes juba enam kui pool sajandit tagasi Urvaste erinevates orkestrites laineid löönud. Lõpetuseks söödi muidugi mõista Mariina Kõlleri toodud pidupäevatorti.
Kokkutulnud on tänulikud ka Kulla Vollile, kes enne ürituse algust tuli seltsimaja juurde appi lumetõrjet tegema.
MARGUS KONNULA
Ulvi Mustmaa raamatuga "Läti lood"
Rõõmu Volli kandlega
Saali kaunistas Mariina Kõller
teisipäev, 16. veebruar 2010
Läti ja liivi päev Urvastes
URVASTE SELTSIMAJAS
PÜHAPÄEV 21.VEEBRUAR, kell 12.00
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine, mõeldes oma toredatele naabritele lätlastele ja liivlastele. Nende kolme rahva juured on aastatuhandete vältel tihedalt põimunud, sidemeis on kõigi kolme rahva minevik ja kultuur.
Oma raamatut „Läti lood“ tutvustaB raamatu autor Ulvi Mustmaa. Külla tuleb liivi rahvalaulik Julgi Stalte http://www.youtube.com/watch?v=Ry5aZnlYTOY.
Sööme pidupäevatorti.
PÜHAPÄEV 21.VEEBRUAR, kell 12.00
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine, mõeldes oma toredatele naabritele lätlastele ja liivlastele. Nende kolme rahva juured on aastatuhandete vältel tihedalt põimunud, sidemeis on kõigi kolme rahva minevik ja kultuur.
Oma raamatut „Läti lood“ tutvustaB raamatu autor Ulvi Mustmaa. Külla tuleb liivi rahvalaulik Julgi Stalte http://www.youtube.com/watch?v=Ry5aZnlYTOY.
Sööme pidupäevatorti.
esmaspäev, 15. veebruar 2010
LAUAMÄNGUDE ÕHTU UUE-ANTSLAS
Neljapäeval 18.veebruaril kell 19.00 kutsub MTÜ Kakskyla Lauamängude õhtule Uue-Antsla rahvamajas. Oodatud on kõik väikesed ja suured lauamängude huvilised. Kui sul on kodus mõni põnev lauamäng, mida tahaksid teistega mängida, siis võiksid selle kaasa võtta.
kolmapäev, 10. veebruar 2010
Vistel-Vastel perepäev Nõiariigis 2010
Pühapäeval, 7. veebruaril toimus juba neljandat aastat Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi Vistel-Vastel perepäev. Perepäeva alguseks oli planeeritud 13:00, kuid juba tunnike enne seda hakkas rahvast nõiariiki kogunema ning kella üheks oli inimesi juba päris-päris palju. Neid tervitas Nõiariigi piiripunktis nõiamiilits, kes jagas kõigile riigis viibimiseks välja tasuta viisad, mille alusel oli võimalik hiljem loosiõnne korral kingitus saada. Tore oli vaadata, et nii paljud inimesed olid võtnud hetke aega iseendale ja oma lähedastele, sest elutempo on meil kõigil nii kiire ning vahel on raske, kui mitte võimatu panustada lähisuhetesse rohkem aega. Küll on aga võimalik seda vähest aega kvaliteetsemalt kasutada – olla koos vastlahoos. Ka ilmaga oli pühapäeval väga vedanud- oli tõeliselt ilus talveilm, mis oli parajalt külm ja vägevalt lumine. Perepäeva juhatas kombekohaselt sisse Nõiariigi peremees ja peanõid Uhti. Vistel Vastel perepäev oli kuulutatud avatuks – küll on kena kelguga hangest alla lasta. Jah, on kena kelguga hangest alla lasta, aga enne tuleb end soojaks võimelda, et pikimad liud ja kaugemad visked ikka välja tuleksid. Kõik soovijad võisidki koos Pillega Leopoldi virgutusvõimlemise saatel end enne võistlema asumist soojaks saada. Pärast seda alustati nõiariigi võistlustega. Kõigepealt toimusid soomekelgu ralli, suusatamine ja traditsiooniline luuavise. Peale esimesi võistlusi meie Nõiariigi nõiad imestasid, et kuidas küll kõik inimesed nendest ikka paremaid aegu saavad ning Tuhkapoiss üritas sellele saladusele ka jälile saada, aga tulutult. Kõige tähtsam tegevus– liulaskmine, mõõdeti ära jääl ja mäel. Jääl anti valu ikka jalgadele ja saabastele, kes kõige pikemale põrutas ja kulutas, sellele kuulus ka tasu. Mäele olid inimesed aga kaasa võtnud abivahendid, et see liug ikka kõige pikem saaks. Ühed tegelased olid mäele tulnud isegi voodiga, mis oli nõidadele väga suureks imeks, sest voodis ju magatakse. Aga tuleb välja, et see on suurepärane liulimusiin. Päeva lõpus said need, kellel jõudu ja jaksu veel üle oli, seda kartuli- ja porgandikastide tõstmises rakendada ning kelle suu kiiresti käis, sai oma võimetega kuklite söömises hiilata. Oi, küll see oli naljakas - suud ja silmad valget kreemi täis. Imelik, nõiad isekeskis arutasid, kas kõik inimeseloomad söövadki nii, aga vist mitte. Osavõtjaid oli igal alal palju ja parimad said ka väikesed nõiameened. Kellel aga ei tulnud kõik päris hästi välja, sai oma nõiameene loositünnist. Külastajad, kellel jaks puudus või lihtsalt polnud mahti võistelda, said oma aega veeta käsitöötoas viltides, kelgutades, uisutades, suusatades ja jääkarussellil sõites (jääkarussell on külmunud tiigil püstlati külge kinnitatud paraja pikkusega rõhtlatt, mille küljes omakorda on raudkelk. Peale seda, kui jää on puhtaks lükatud, võib karussell paari inimese jõul oma tööd alustada). Hobustesõbrad, kes ei võistelnud, said nautida naaberkülast pärit hobuse ja tema perenaise seltsi, sest hobune vedas lapsi reega terve perepäeva kestel. Kellel aga vahepeal kõht oli tühjaks läinud või külm näpistas, siis neil oli võimalus Nõiariigi suures saalis ja ka välikohvikus juua sooja nõiateed ja süüa erinevaid vastlaroogasid (oasupp, hernesupp, šašlõkk, kartulitangupuder peekonikastmega, seajalad, vastlakuklid. Päev möödus kiirelt ja lihtsa arvutuse põhjal külastas Nõiariigi perepäeva üle 500 inimese. Kõikide Nõiariigi viisade vahel loositi välja erinevaid auhindu ning peaauhinnaks oli suur kast ilutulestikku. See oli igati tore veebruarikuine pühapäev ja loodetavasti kohtume 2011. aastal jälle siin! Me väärtustame perekondi ning siia on jälle ja alati oodatud kõik meie sõbrad ja tuttavad, nii kohalikud kui ka kaugema kandi inimesed!
Suured tänud: Liina Tell, Helen Laidma, Aivo Männiste, Margus Klaar perega, Pille Ploom, Kadri Kaur, Kristiina Kallion, Anita Tretjak, Marta Tammoja, Birgit Tell, Karille Bergmann, Kätlin Raag, Inga Lilleorg, Leane Kutsar, Jana Laar ja Marge Riks, kes aitasid nõiariigi perel seda päeva läbi viia. Suured tänud ka toetajatele: Puka talu, Pokumaa, Võrumaa Teataja, Võrumaa24.
Marge Riks
Suured tänud: Liina Tell, Helen Laidma, Aivo Männiste, Margus Klaar perega, Pille Ploom, Kadri Kaur, Kristiina Kallion, Anita Tretjak, Marta Tammoja, Birgit Tell, Karille Bergmann, Kätlin Raag, Inga Lilleorg, Leane Kutsar, Jana Laar ja Marge Riks, kes aitasid nõiariigi perel seda päeva läbi viia. Suured tänud ka toetajatele: Puka talu, Pokumaa, Võrumaa Teataja, Võrumaa24.
Marge Riks
neljapäev, 4. veebruar 2010
Urvaste külade koosolek
Kolmapäeval toimus elav Urvaste külade koosolek 21 inimese osavõtul. Nende hulgas ka vallavanem Riho Roon.
Airi tutvustab Urvaste piirkonna eesoleva aasta tegevuskava, eriti esimest poolaastat.
Plaanis on luua kogukonna kinkekaartide süsteem. Talgutel osaleja saaks kinkekaardi, mida saaks valla ettevõtetes kasutada, kes sellega kaasa tulevad. Süsteemi toimimist tuleb veel arutada.
Tuleks teha seltsimaja arengukava, et saada selgust, kuhu me tahaksime 10 aasta jooksul jõuda, sügisel tuleb uuendada ka Urvaste piirkonna arengukava.
Kiriku elektrit on vaja parandada, 297 000 peale on projekt tehtud, ei tea veel, kust raha taotletakse. Plastist seinalambid on amortiseerunud, nende ostmiseks võiks teha annetuse.
Suvel tuleb Siiriuse seltsi majale pühendatud kivi avamine, kivi on valmis vaadatud. Avamiseni võiks jõuda 24. Juunil, sest siis on surnuaiapüha, kui palju vanemaid urvastelasi siinmail käimas. Vallavanema sõnul on plaanis ka 23. juunil Uhtjärve jooks teha. Maanõunik tegeleb maaomanikega lepingute sõlmimisega.
Põgusalt puudutati mõtet, et kavandada võistlusi Urvaste staadionil, ja et vallamaja ei peakski ehk seal olema, kus ta praegu on. Riho Roon ütles, et Uue-Antsla oleks logistiliselt kõige parem koht, samas Restust jääks ta jälle väga kaugele.
Aivar Bürkland arvas, et veel parem oleks, kui valla keskus oleks Antslas. Vallavanem lisas, et Otepää vald on väga huvitatud meiega liitumisest, ja Otepääga jääb Kuldre kool suurema tõenäosusega alles, kui Antslaga kokku minnes. Airi meelest aga jääks ka Kanepiga liitudes kool alles.
Vallal on ka ees üks suur töö: isikute registritesse peavad kõik elanikud saama koos talunimedega. Külavanemad võiks neid andmeid kohapeal korjata, aga on ainult kaks külavanemat: K oigu/Kirikuküla ja Uue-Antsla/ Uhtjärve omad.
Urvaste mõisa külanimega (Ruhingu) on suur segadus. Kui kiirabi ja tuletõrje saavad väljakutse Ruhingu külla, sõidavad nad valla lõppu metsa äärde välja, sest seal on alati Ruhingu küla olnudki. Samas väljakutse on hoopis teise „Ruhingu küla“ nurka. Viidad suure tee pealt näitavad samuti Urvaste mõisa.
Välja pakuti siis, et Urvaste mõisa külad peaksid saama ühtse Urvastemõisa nime või – nagu pakkus Martin Trump – võiks Urvastemõisa nime all tuua välja veel küla ajaloolise nimetuse – Hansi, Ruhingu, Piitsaküla, Lutikaliin
Üllar Salumets ütles, et suuri konteinereid ei telli enam surnuaeda, lehed tuleb komposteerida. Probleem on pärgadega, milles on palju plastikut, kes see hakkab enne äraviskamist pärga okshaaval lahti harutama. Ja ühe matuse pärgadest saabki 240 l konteiner täis.
Teeliste kirikuid (kirik suvel päev otsa lahti) ei tule, kui vald ei toeta (praegu eelarves ei ole). Võimalus oleks muidugi teha väikse tasuga kiriku külastamise. Mariina lisas, et siis võiks lahtioleku ajal kirikus mängida sobiv vaikne muusika ja kui on piletid, siis peaks neil olema kujutatud Urvaste kirikut.
Üllar tegi lõpetuseks ettepaneku, üleskutse, et rohkem inimesi astuks Urvaste Külade Seltsi liikmeks. Eriti mehed. Teatavasti on UKS välja kasvanud Urvaste Naisteklubist, eks sellest ka meeste vähesus.
Aasta tegevuskava
AEG TEGEVUS RAHASTAJA/TEOSTAJA
17. jaanuar Tõnisepäeva tähistaine ja Kinobuss Urvaste Külade Selts (UKS)
30-31 jaanuar Lubivärviga portede tegemise kursus Urvaste Külade selts
3. veebruar Urvaste kandi külade koosolek Urvaste kogudus/UKS
14. veebruar R. Kannukese 100. Sünniaastap. tähist. Urvaste kogudus
16. veebruar Urvastemõisa vastlapäev Urvastemõisa rahvas
21. veebruar EV aastapäeva tähistamine seltsimajas UKS
22. veebruar Valla aktvistide ideeõhtu seltsimajas UKS
24. veebruar Iseseisvuspäeva tähistamine kirikus Kogudus/vald/Kaitseliit
27. veebruar Valla talispordipäev Vald/kogudus
7. märts Naistepäev koos Naiskodukaitsega seltsimajas Võrumaa NKK/UKS
1.aprill Karjalaskepäev seltsimajas, näitus, õpitoad UKS
Märts-dets Valla kogukondade elavdamise projekt, seltsimaja strateegia koostamine, Urvaste kandi arengukava uuendamine UKS/KYSK
1. mai Suur talgupäev UKS/kogudus/vald/Pokumaa
Mai-okt Seltsimaja I korruse renoveerimine UKS, Vald, PRIA
Mai-okt Urvaste kiriku elektripaigaldise renoveerimine Kogudus/Leader
Mai-dets Kinoprojekt noortele (õpitoad, tehnika) UKS/Leader
21. mai Johansonide kontsert kirikus UKS/Leader
22. mai Urbanipäeva laat UKS
Juuni-okt Külaköögi tehnika soetamine UKS/Leader
23. juuni Uhtjärve jooks Vald/kogudus
24. juuni Kalmistupüha, Siiriuse mälestuskivi avamine Kogudus/külaaktiiv
Juuni Heinamaarjapäev + niitmisvõistlus Koigus UKS/külaaktiiv
Juuli Teatrietendused Pokumaal Pokumaa SA
Juuli Kontsert öösorr ja sõbrad Pokumaal Pokumaa SA
September Sissekeedu kursus seltsimajas UKS, Naiskodukaitse
November Mardi- ja kadripäeva tähistamine UKS
Detsember Urvaste kandi külade jõuluõhtu UKS
Airi tutvustab Urvaste piirkonna eesoleva aasta tegevuskava, eriti esimest poolaastat.
Plaanis on luua kogukonna kinkekaartide süsteem. Talgutel osaleja saaks kinkekaardi, mida saaks valla ettevõtetes kasutada, kes sellega kaasa tulevad. Süsteemi toimimist tuleb veel arutada.
Tuleks teha seltsimaja arengukava, et saada selgust, kuhu me tahaksime 10 aasta jooksul jõuda, sügisel tuleb uuendada ka Urvaste piirkonna arengukava.
Kiriku elektrit on vaja parandada, 297 000 peale on projekt tehtud, ei tea veel, kust raha taotletakse. Plastist seinalambid on amortiseerunud, nende ostmiseks võiks teha annetuse.
Suvel tuleb Siiriuse seltsi majale pühendatud kivi avamine, kivi on valmis vaadatud. Avamiseni võiks jõuda 24. Juunil, sest siis on surnuaiapüha, kui palju vanemaid urvastelasi siinmail käimas. Vallavanema sõnul on plaanis ka 23. juunil Uhtjärve jooks teha. Maanõunik tegeleb maaomanikega lepingute sõlmimisega.
Põgusalt puudutati mõtet, et kavandada võistlusi Urvaste staadionil, ja et vallamaja ei peakski ehk seal olema, kus ta praegu on. Riho Roon ütles, et Uue-Antsla oleks logistiliselt kõige parem koht, samas Restust jääks ta jälle väga kaugele.
Aivar Bürkland arvas, et veel parem oleks, kui valla keskus oleks Antslas. Vallavanem lisas, et Otepää vald on väga huvitatud meiega liitumisest, ja Otepääga jääb Kuldre kool suurema tõenäosusega alles, kui Antslaga kokku minnes. Airi meelest aga jääks ka Kanepiga liitudes kool alles.
Vallal on ka ees üks suur töö: isikute registritesse peavad kõik elanikud saama koos talunimedega. Külavanemad võiks neid andmeid kohapeal korjata, aga on ainult kaks külavanemat: K oigu/Kirikuküla ja Uue-Antsla/ Uhtjärve omad.
Urvaste mõisa külanimega (Ruhingu) on suur segadus. Kui kiirabi ja tuletõrje saavad väljakutse Ruhingu külla, sõidavad nad valla lõppu metsa äärde välja, sest seal on alati Ruhingu küla olnudki. Samas väljakutse on hoopis teise „Ruhingu küla“ nurka. Viidad suure tee pealt näitavad samuti Urvaste mõisa.
Välja pakuti siis, et Urvaste mõisa külad peaksid saama ühtse Urvastemõisa nime või – nagu pakkus Martin Trump – võiks Urvastemõisa nime all tuua välja veel küla ajaloolise nimetuse – Hansi, Ruhingu, Piitsaküla, Lutikaliin
Üllar Salumets ütles, et suuri konteinereid ei telli enam surnuaeda, lehed tuleb komposteerida. Probleem on pärgadega, milles on palju plastikut, kes see hakkab enne äraviskamist pärga okshaaval lahti harutama. Ja ühe matuse pärgadest saabki 240 l konteiner täis.
Teeliste kirikuid (kirik suvel päev otsa lahti) ei tule, kui vald ei toeta (praegu eelarves ei ole). Võimalus oleks muidugi teha väikse tasuga kiriku külastamise. Mariina lisas, et siis võiks lahtioleku ajal kirikus mängida sobiv vaikne muusika ja kui on piletid, siis peaks neil olema kujutatud Urvaste kirikut.
Üllar tegi lõpetuseks ettepaneku, üleskutse, et rohkem inimesi astuks Urvaste Külade Seltsi liikmeks. Eriti mehed. Teatavasti on UKS välja kasvanud Urvaste Naisteklubist, eks sellest ka meeste vähesus.
Aasta tegevuskava
AEG TEGEVUS RAHASTAJA/TEOSTAJA
17. jaanuar Tõnisepäeva tähistaine ja Kinobuss Urvaste Külade Selts (UKS)
30-31 jaanuar Lubivärviga portede tegemise kursus Urvaste Külade selts
3. veebruar Urvaste kandi külade koosolek Urvaste kogudus/UKS
14. veebruar R. Kannukese 100. Sünniaastap. tähist. Urvaste kogudus
16. veebruar Urvastemõisa vastlapäev Urvastemõisa rahvas
21. veebruar EV aastapäeva tähistamine seltsimajas UKS
22. veebruar Valla aktvistide ideeõhtu seltsimajas UKS
24. veebruar Iseseisvuspäeva tähistamine kirikus Kogudus/vald/Kaitseliit
27. veebruar Valla talispordipäev Vald/kogudus
7. märts Naistepäev koos Naiskodukaitsega seltsimajas Võrumaa NKK/UKS
1.aprill Karjalaskepäev seltsimajas, näitus, õpitoad UKS
Märts-dets Valla kogukondade elavdamise projekt, seltsimaja strateegia koostamine, Urvaste kandi arengukava uuendamine UKS/KYSK
1. mai Suur talgupäev UKS/kogudus/vald/Pokumaa
Mai-okt Seltsimaja I korruse renoveerimine UKS, Vald, PRIA
Mai-okt Urvaste kiriku elektripaigaldise renoveerimine Kogudus/Leader
Mai-dets Kinoprojekt noortele (õpitoad, tehnika) UKS/Leader
21. mai Johansonide kontsert kirikus UKS/Leader
22. mai Urbanipäeva laat UKS
Juuni-okt Külaköögi tehnika soetamine UKS/Leader
23. juuni Uhtjärve jooks Vald/kogudus
24. juuni Kalmistupüha, Siiriuse mälestuskivi avamine Kogudus/külaaktiiv
Juuni Heinamaarjapäev + niitmisvõistlus Koigus UKS/külaaktiiv
Juuli Teatrietendused Pokumaal Pokumaa SA
Juuli Kontsert öösorr ja sõbrad Pokumaal Pokumaa SA
September Sissekeedu kursus seltsimajas UKS, Naiskodukaitse
November Mardi- ja kadripäeva tähistamine UKS
Detsember Urvaste kandi külade jõuluõhtu UKS
teisipäev, 26. jaanuar 2010
LUBIVÄRVI KOOLITUS
Koolituse koht: Urvaste Seltsimaja (Võru maakond)
Koolituse aeg: 30 ja 31 jaanuar kell 12
Koolituse tasu: 25kr
Teoreetiline osa (30 min.)
Koolitus tutvustab lubivärvi, lubivärvi ajalugu ja lubivärviga värvimise võimalusi.
Vaatame meie ajani säilinud retsepte, neis esinevaid koostisosasid ning nende ülesandeid värvides.
Arutame, miks ei tohi ühtegi retsepti võtta üksüheselt.
Käsitleme lubivärvi müüte ja arutame nende müütide tekkepõhjuseid (enam esinevad vead ja ka nende vigade parandus).
Hinnakalkulatsioonid lubiliimvärvile, traditsioonilisele lubivärvile jms.
Praktiline osa (60 min.)
Retseptide väljatöötamine, katsetamine.
Värvi kattuvuse määramine.
Lubiliimvärvi (tselluloos, kaseiin) katsetamine.
Seina värvimine.
Trafareti abil mustri peale kandmine ja toonide heledamaks muutumise jälgimine.
Kaasa võtta:
Kummikindad, tööriided, peakate.
Koolituse tasu on marginaalne: 25 krooni
Max: 10 inimest
Registreerimine: info@heaom.ee
Maksmine: MTÜ HÄÄOM Arvelduskonto nr. 221037956715
Lihtsustamaks paberimajandust, palume selgitustesse kirjutada koolituse nimi ja osavõtja või osavõtjate nimed
Läbiviia: OÜ Loomulik
Tel: 58 131 542
www.heaom.ee
Koolituse aeg: 30 ja 31 jaanuar kell 12
Koolituse tasu: 25kr
Teoreetiline osa (30 min.)
Koolitus tutvustab lubivärvi, lubivärvi ajalugu ja lubivärviga värvimise võimalusi.
Vaatame meie ajani säilinud retsepte, neis esinevaid koostisosasid ning nende ülesandeid värvides.
Arutame, miks ei tohi ühtegi retsepti võtta üksüheselt.
Käsitleme lubivärvi müüte ja arutame nende müütide tekkepõhjuseid (enam esinevad vead ja ka nende vigade parandus).
Hinnakalkulatsioonid lubiliimvärvile, traditsioonilisele lubivärvile jms.
Praktiline osa (60 min.)
Retseptide väljatöötamine, katsetamine.
Värvi kattuvuse määramine.
Lubiliimvärvi (tselluloos, kaseiin) katsetamine.
Seina värvimine.
Trafareti abil mustri peale kandmine ja toonide heledamaks muutumise jälgimine.
Kaasa võtta:
Kummikindad, tööriided, peakate.
Koolituse tasu on marginaalne: 25 krooni
Max: 10 inimest
Registreerimine: info@heaom.ee
Maksmine: MTÜ HÄÄOM Arvelduskonto nr. 221037956715
Lihtsustamaks paberimajandust, palume selgitustesse kirjutada koolituse nimi ja osavõtja või osavõtjate nimed
Läbiviia: OÜ Loomulik
Tel: 58 131 542
www.heaom.ee
pühapäev, 18. oktoober 2009
"Siiriuse" kolhoosi 60. sünnipäev
Laupäeva õhtul toimus Kurelauk Viivi pool Koigu külas "Siiriuse" kolhoosi sünnipäeva tähistamine. Alvar Kõller kõneles "Siiriuse" kolhoosi tegelikust ajaloost, ette loeti ka selleteemaline artikkel 1949. aasta lehest "Töörahva Elu". Ennast tutvustasid praegused rahvasaadikukandidaadid.
Kohapeal moodustus Erma juhtimisel ansambel.
Lüpsinaised istusid pangede otsa, viinad ja Bellamori-pakk hakkasid ringi käima.
Ja tantsuringist ei pääsenud ükski vähegi noorem inimene.
Kohapeal moodustus Erma juhtimisel ansambel.
Lüpsinaised istusid pangede otsa, viinad ja Bellamori-pakk hakkasid ringi käima.
Ja tantsuringist ei pääsenud ükski vähegi noorem inimene.
neljapäev, 8. oktoober 2009
esmaspäev, 28. september 2009
Kuidas külad Rõuge valda arendavad
Valimisliidu Avatud Urvaste kutsel käis eile Vaabinas riigikogulane Kalvi Kõva, et rääkida Rõuge külaelu edendamisest.
Mõned Kalvi mõtted (koos meiepoolsete kommentaaridega)
• Urvaste vallal on midagi, millele isegi Ööbikuorg vastu ei saa. See on Pokumaa. Kui inimesed tulevad Pokumaale, leiavad nad üles ka kohaliku poe, turismitalud. Isegi, kui Pokumaa on otsapidi Kanepi vallas, seostub ta kõigil ikka Urvastega.
• Rõuge vallas on taastatud kõik vanad külanimed. Neid on kokku 108 ja kolmes ei ole praegu ühtegi suitsu. Väikestes külades hoiab kogukond rohkem kokku. Näiteks Jaanipeebu külas, mille külavanem ma ise olen, on kõigi 22 elaniku peale tellitud ühine prügikonteiner ja prügiveo eest tuleb igal perel maksta ainult umbes tosin krooni. Ka ei ole väikestes külades sageli oma külamaja, kokku saadakse ühe või teise inimese kodus. Ainus, kes külade arvu pärast kurdab, on maakorraldaja. Aga ei saa ütelda, et Rõuge vallal oleks sellest probleeme tulnud, et inimese maa otsapidi teise küla alla jääb ehk siis küla- ja kinnistupiirid ei jookse kokku.
(Avatud Urvaste: ka meie mail tahab mitu küla oma nime tagasi saada, kuid vallamajas on korduvalt kinnitatud, et see tekitaks liiga palju probleeme. Vahest on aeg asi uuesti käsile võtta?)
• Suured piirkonnad ei hoia nõnda kokku kui inimesed väikeses külas. Rõuge vallas on erandiks Viitina, kes on kogu aeg enda eest võidelnud ja see on pannud rahva rohkem ühte hoidma. Nad võitlesid endale kooli tagasi, nõuka-ajal võitlesid endale välja eraldi tillukese kolhoosi.
• Külade aktiveerimisel on vallal väga tähtis roll. Kus ikka külavanemat ei ole, seal peab tihtipeale vald tegema esimese liigutuse, inimesed läbi helistama, et külarahvas tuleks kokku ja valiks endale vanema.
(Avatud Urvaste: Urvaste valla külavanema statuudi koostasid Lembit Luts, Karille Bergmann, Margus Konnula, Airi Hallik-Konnula, Svetlana Kaasik ning volikogu kinnitas selle detsembris 2007, jättes välja punkti, kus sätestati külavanema tegevuse kompenseerimine. Selle statuudi alusel on külavanem valitud vaid Uue-Antsla/Uhtjärve ja Urvaste/Kirikuküla piirkonnas ehk siis kõige aktiivsemates kantides. Vallapoolne initsiatiiv puudub)
• Iga küla või külade rühm, kus on olemas külavanem, saab Rõuge vallalt aastas 2000 krooni, mida elanikud saavad oma äranägemise järgi kasutada. Külavanem (kas ühe või mitme küla peale valitud) on olemas 35 külal.
(Avatud Urvaste: meie vallas viis nn kandiraha valla eelarvesse Lembit Luts aastal 2007. Urvaste seltsimajas sai selle toel üles seatud nt wifi-süsteem, Uue-Antslas toodi liiva võrkpalliplatsile. Tänavu see lihtsalt haihtus eelarvest ilma küladelt küsimata ja enne kui passiivsemad külad seda üldse kasutada jõudsid)
• Volikogul on väga tähtis töö: valida vallavanem, kes siis vastutab ka küladega suhtlemise eest. Rõuge vallas on loodud ka külaelukomisjon, kes on mitmel aastal otsustanud näiteks teehooldusrahade kasutamise üle. Ikka nii, et ükski piirkond ilma ei jäänud.
• Vald peab hoolega vaatama, et külade sädeinimesi tunnustataks ja motiveeritaks, et aktiivsus otsa ei saaks. Ei lähe ju palju maksma, kui aastas paar kutset või kaartigi saadetaks.
(Avatud Urvaste: Rene Kütt ja Lembit Luts olid 2007. aastal esimesed vallajuhid, kes naistepäevaõisi mitte ainult valla allasutuste töötajatele ei viinud, vaid ka nt Urvaste seltsimaja eestvedajatele.)
• Ettevõtlustoetust saab Rõuge vallas taotleda uus ettevõtja või see, kes oma tegevust ümber korraldab. Üks ettevõte, mille tegevus vallale tõesti tähtis on, saab aastas 50 000 kr ning teised 15 000
(Avatud Urvaste: 2007. aastal töötasid Helina Kärgenberg ja arenduskomisjon Rõuge valla eeskujul välja ka Urvaste valla ettevõtlustoetuse määramise korra, mis kaks aastat ka toimis. Tänavu eelarves selleks vahendeid ette ei nähtud)
• Vallamajas on meil selline kord, et kui minnakse kohvi jooma, kutsutakse kaasa ka inimesed, kes parasjagu sotsiaalnõuniku või maakorraldaja juurde pääsemist vm ootavad. See väike asi uskumatult tähtis ja ei lähe kopkatki maksma.
Mõned Kalvi mõtted (koos meiepoolsete kommentaaridega)
• Urvaste vallal on midagi, millele isegi Ööbikuorg vastu ei saa. See on Pokumaa. Kui inimesed tulevad Pokumaale, leiavad nad üles ka kohaliku poe, turismitalud. Isegi, kui Pokumaa on otsapidi Kanepi vallas, seostub ta kõigil ikka Urvastega.
• Rõuge vallas on taastatud kõik vanad külanimed. Neid on kokku 108 ja kolmes ei ole praegu ühtegi suitsu. Väikestes külades hoiab kogukond rohkem kokku. Näiteks Jaanipeebu külas, mille külavanem ma ise olen, on kõigi 22 elaniku peale tellitud ühine prügikonteiner ja prügiveo eest tuleb igal perel maksta ainult umbes tosin krooni. Ka ei ole väikestes külades sageli oma külamaja, kokku saadakse ühe või teise inimese kodus. Ainus, kes külade arvu pärast kurdab, on maakorraldaja. Aga ei saa ütelda, et Rõuge vallal oleks sellest probleeme tulnud, et inimese maa otsapidi teise küla alla jääb ehk siis küla- ja kinnistupiirid ei jookse kokku.
(Avatud Urvaste: ka meie mail tahab mitu küla oma nime tagasi saada, kuid vallamajas on korduvalt kinnitatud, et see tekitaks liiga palju probleeme. Vahest on aeg asi uuesti käsile võtta?)
• Suured piirkonnad ei hoia nõnda kokku kui inimesed väikeses külas. Rõuge vallas on erandiks Viitina, kes on kogu aeg enda eest võidelnud ja see on pannud rahva rohkem ühte hoidma. Nad võitlesid endale kooli tagasi, nõuka-ajal võitlesid endale välja eraldi tillukese kolhoosi.
• Külade aktiveerimisel on vallal väga tähtis roll. Kus ikka külavanemat ei ole, seal peab tihtipeale vald tegema esimese liigutuse, inimesed läbi helistama, et külarahvas tuleks kokku ja valiks endale vanema.
(Avatud Urvaste: Urvaste valla külavanema statuudi koostasid Lembit Luts, Karille Bergmann, Margus Konnula, Airi Hallik-Konnula, Svetlana Kaasik ning volikogu kinnitas selle detsembris 2007, jättes välja punkti, kus sätestati külavanema tegevuse kompenseerimine. Selle statuudi alusel on külavanem valitud vaid Uue-Antsla/Uhtjärve ja Urvaste/Kirikuküla piirkonnas ehk siis kõige aktiivsemates kantides. Vallapoolne initsiatiiv puudub)
• Iga küla või külade rühm, kus on olemas külavanem, saab Rõuge vallalt aastas 2000 krooni, mida elanikud saavad oma äranägemise järgi kasutada. Külavanem (kas ühe või mitme küla peale valitud) on olemas 35 külal.
(Avatud Urvaste: meie vallas viis nn kandiraha valla eelarvesse Lembit Luts aastal 2007. Urvaste seltsimajas sai selle toel üles seatud nt wifi-süsteem, Uue-Antslas toodi liiva võrkpalliplatsile. Tänavu see lihtsalt haihtus eelarvest ilma küladelt küsimata ja enne kui passiivsemad külad seda üldse kasutada jõudsid)
• Volikogul on väga tähtis töö: valida vallavanem, kes siis vastutab ka küladega suhtlemise eest. Rõuge vallas on loodud ka külaelukomisjon, kes on mitmel aastal otsustanud näiteks teehooldusrahade kasutamise üle. Ikka nii, et ükski piirkond ilma ei jäänud.
• Vald peab hoolega vaatama, et külade sädeinimesi tunnustataks ja motiveeritaks, et aktiivsus otsa ei saaks. Ei lähe ju palju maksma, kui aastas paar kutset või kaartigi saadetaks.
(Avatud Urvaste: Rene Kütt ja Lembit Luts olid 2007. aastal esimesed vallajuhid, kes naistepäevaõisi mitte ainult valla allasutuste töötajatele ei viinud, vaid ka nt Urvaste seltsimaja eestvedajatele.)
• Ettevõtlustoetust saab Rõuge vallas taotleda uus ettevõtja või see, kes oma tegevust ümber korraldab. Üks ettevõte, mille tegevus vallale tõesti tähtis on, saab aastas 50 000 kr ning teised 15 000
(Avatud Urvaste: 2007. aastal töötasid Helina Kärgenberg ja arenduskomisjon Rõuge valla eeskujul välja ka Urvaste valla ettevõtlustoetuse määramise korra, mis kaks aastat ka toimis. Tänavu eelarves selleks vahendeid ette ei nähtud)
• Vallamajas on meil selline kord, et kui minnakse kohvi jooma, kutsutakse kaasa ka inimesed, kes parasjagu sotsiaalnõuniku või maakorraldaja juurde pääsemist vm ootavad. See väike asi uskumatult tähtis ja ei lähe kopkatki maksma.
esmaspäev, 14. september 2009
Urvaste külarahvas võitis uuel staadionil teatevõistluse!
Emotsioon on laes! Otsustasingi pisut lõbusama teksti kirjutada, mitte ajaleheartikli.
Pealegi Kaile kirjutab ju ometi Võrumaa Teatajasse, ma arvan. Võiks juba teisipäevasesse jõuda.
Niisiis, esmaspäeval 14. septembril kell 14 Urvaste Kooli staadioni pidulik avamine.
Kõiksepealt kamandas kehalise kasvatuse õpetaja Vladimir kõiki – nii külalisi, õpilasi kui õpetajaid „Joondu! Valvel!“ ja direktor Kalmer Sarve avakõne võiski alata. Ei, ennem lubati siiski kõigil ennast vabalt tunda.
Direktori poolt kõneldud staadioni valmimise lugu oli nagu seiklusjutt, kõigepealt tõdemus, et riigikoolidele investeeringuteks raha ei anta ja tuli minna laia maailma õnne otsima. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses tuligi vastu Priit, kes pärast kohalkäimist ja platsi üle vaatamist oli veendunud, et SIIA PEAB MIDAGi TULEMA. Esimesel katsel, see oli siis novembris, aga raha ei tulnud, sest ei suudetud paberil tõestada, et see tõesti valmis saab. Järgmine voor maikuus – tehti kõva tööd, saadeti kirju, näidati slaide, eelpoolmainitud Priit oli samuti selle südameasjaks võtnud.
Ja positiivne otsus tuli. Projekt oli muide juba enne valmis ja selle autor Valmap Grupp AS võitis ka riigihanke ehitamise peale.
Ega neid staadioniehitajaid Lõuna-Eestis palju ole, tõdes direktor pidulikus kõnes.
Valmap Grupp on ka suure-suure golfiväljaku ehitanud Otepääle. Ja muidugi – Pokukoja!
Olgu, aga Urvastes järgnes veel rahakogumine, sest egas siis projekti keegi 100% ei rahasta. Kool majutas suvel hoolega rahvast, teenis lisa. Aga sellest veel ei piisanud. Olulise toe andis Urvaste vald ja nii see üldmaksumuses 800 000 krooni ringis maksma läks, aga valmis sai.
Vist ikka sai valmis. Muru tahab veel sirguda, jalgpalli mängida seal see aasta küll ei saa. Vihmasagarad näitasid kätte ka mõned nõrgad kohad, kuhu muru sisse lombike tekkinud. Sinna – neid oli väiksed lapikesed – tuleb natuke veel muru külvata. Jooksurajal on suurepärane 100 m sirge, neli rada maha märgitud ja puha. Aga ülejäänud ringile joont maha tõmmatud ei ole, ega sinna üle kahe raja mahukski, kesk- ja pikamaajooksu jaoks on hea, 400 m joosta ei saa. Aja peale mitte. Olgu, rada on pisut üle 300 m pikk, rohkem ei mahtunud ära. Aga pinnas paistab korralik olevat, vihm praegu küll talle midagi teinud pole.
Kaugushüppe kast – oli üllatava koha peal, nii et raske esmapilgul märgatagi – 100 m stardi juures, nii et 100 m ja kaugushüpet korraga teha ei saa. Kaugushüppekastiga on ka selline lugu, et kui üle kuue meetri hüppad või juba üle 5 meetrigi, võid juba üle kasti ääre välja kukkuda.
Aga olgu sellega. Koolile anti kingitusi. Vald kinkis kaks hantlit, vallavanem Mati Antsi lubas, et kui spordivahendid keskelt suurest tarvitamisest nii peenikeseks muutuvad, et ära murduvad, siis kingivad uued. Aga rasked paistsid need hantlid olevat, kahte hantlit pidi kahe kõva spordimehega ära tooma. Matit aitas volikogu esimees Margus Klaar.
Vastseliina IK kinkis karika – esimese sellel staadionil. Jaanikese kool jalgpalli, et ikka rohkemate pallidega kui ühega jalgpalli mängida saaks. Kingitusi oli veelgi.
Üllar Salumets andis staadionile õnnistuse, sporditeemaline jutlus oli minu jaoks midagi uut. Kaunis oli. Ja kenake tuli ka ilutulestik, hästi värviline.
Ja siis võistlus – teatevõistluses võistlesid neli võistkonda – Valmap Grupp, Urvaste vallavalitsus, Urvaste külarahvas ja Urvaste Kool.
Meie – Urvaste Külade Seltsi koondis – läksime esimeses poolfinaalis ehitusmeestega kokku.
Esimene etapp – hüppenööriga hüppamine. Vahe praktiliselt olematu. Teine, kus pidi viis palli joone tagant ämbrisse saama, võis päris palju otsustavaks saada. Ja ehitusmehed saidki edu, mida järgmisel etapil – hularõnga abil hüppamises – palju muuta ei õnnestunud. Aga neljas etapp – õhupalli õhus finiši poole põrgatamine – see oli tehnika küsimus ja meie mees sai tehnika paremini kätte. Võitsime ülinapilt!
Vallavalitsus sai koolirahvast jagu, meie läksime finaalis nendega kokku, siin tegi superesituse meie palliviskaja Üllar Salumets, kes saavutas edumaa, mida oleks patt olnud käest anda.
Võit! Kaisa ja Joosep Kartau, Üllar Salumets, Margus Konnula esindasid küla.
Valmap Grupi juhataja Matti Mõts aga omalt poolt korraldas õhupüssist märkilaskmise. Selle võitis Urvaste Kool Valmap Grupi ees, meie saime vallavalitsusest 5 punktiga jagu tänu sellele, et Mati Antsi lasi alguses 6 p kooli omade märklauda. Märklauad olid üksteise kõrval.
Samal ajal asusid kooli õpilased esimesi staadionirekordeid paika panema. Külalised siirdusid rohkem kui meetripikkust torti alustama.
Ma ei oska muud lõpetuseks ütelda, et tahaks ka kunagi sel staadionil oma jooksutulemuse kirja saada.
Pealegi Kaile kirjutab ju ometi Võrumaa Teatajasse, ma arvan. Võiks juba teisipäevasesse jõuda.
Niisiis, esmaspäeval 14. septembril kell 14 Urvaste Kooli staadioni pidulik avamine.
Kõiksepealt kamandas kehalise kasvatuse õpetaja Vladimir kõiki – nii külalisi, õpilasi kui õpetajaid „Joondu! Valvel!“ ja direktor Kalmer Sarve avakõne võiski alata. Ei, ennem lubati siiski kõigil ennast vabalt tunda.
Direktori poolt kõneldud staadioni valmimise lugu oli nagu seiklusjutt, kõigepealt tõdemus, et riigikoolidele investeeringuteks raha ei anta ja tuli minna laia maailma õnne otsima. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses tuligi vastu Priit, kes pärast kohalkäimist ja platsi üle vaatamist oli veendunud, et SIIA PEAB MIDAGi TULEMA. Esimesel katsel, see oli siis novembris, aga raha ei tulnud, sest ei suudetud paberil tõestada, et see tõesti valmis saab. Järgmine voor maikuus – tehti kõva tööd, saadeti kirju, näidati slaide, eelpoolmainitud Priit oli samuti selle südameasjaks võtnud.
Ja positiivne otsus tuli. Projekt oli muide juba enne valmis ja selle autor Valmap Grupp AS võitis ka riigihanke ehitamise peale.
Ega neid staadioniehitajaid Lõuna-Eestis palju ole, tõdes direktor pidulikus kõnes.
Valmap Grupp on ka suure-suure golfiväljaku ehitanud Otepääle. Ja muidugi – Pokukoja!
Olgu, aga Urvastes järgnes veel rahakogumine, sest egas siis projekti keegi 100% ei rahasta. Kool majutas suvel hoolega rahvast, teenis lisa. Aga sellest veel ei piisanud. Olulise toe andis Urvaste vald ja nii see üldmaksumuses 800 000 krooni ringis maksma läks, aga valmis sai.
Vist ikka sai valmis. Muru tahab veel sirguda, jalgpalli mängida seal see aasta küll ei saa. Vihmasagarad näitasid kätte ka mõned nõrgad kohad, kuhu muru sisse lombike tekkinud. Sinna – neid oli väiksed lapikesed – tuleb natuke veel muru külvata. Jooksurajal on suurepärane 100 m sirge, neli rada maha märgitud ja puha. Aga ülejäänud ringile joont maha tõmmatud ei ole, ega sinna üle kahe raja mahukski, kesk- ja pikamaajooksu jaoks on hea, 400 m joosta ei saa. Aja peale mitte. Olgu, rada on pisut üle 300 m pikk, rohkem ei mahtunud ära. Aga pinnas paistab korralik olevat, vihm praegu küll talle midagi teinud pole.
Kaugushüppe kast – oli üllatava koha peal, nii et raske esmapilgul märgatagi – 100 m stardi juures, nii et 100 m ja kaugushüpet korraga teha ei saa. Kaugushüppekastiga on ka selline lugu, et kui üle kuue meetri hüppad või juba üle 5 meetrigi, võid juba üle kasti ääre välja kukkuda.
Aga olgu sellega. Koolile anti kingitusi. Vald kinkis kaks hantlit, vallavanem Mati Antsi lubas, et kui spordivahendid keskelt suurest tarvitamisest nii peenikeseks muutuvad, et ära murduvad, siis kingivad uued. Aga rasked paistsid need hantlid olevat, kahte hantlit pidi kahe kõva spordimehega ära tooma. Matit aitas volikogu esimees Margus Klaar.
Vastseliina IK kinkis karika – esimese sellel staadionil. Jaanikese kool jalgpalli, et ikka rohkemate pallidega kui ühega jalgpalli mängida saaks. Kingitusi oli veelgi.
Üllar Salumets andis staadionile õnnistuse, sporditeemaline jutlus oli minu jaoks midagi uut. Kaunis oli. Ja kenake tuli ka ilutulestik, hästi värviline.
Ja siis võistlus – teatevõistluses võistlesid neli võistkonda – Valmap Grupp, Urvaste vallavalitsus, Urvaste külarahvas ja Urvaste Kool.
Meie – Urvaste Külade Seltsi koondis – läksime esimeses poolfinaalis ehitusmeestega kokku.
Esimene etapp – hüppenööriga hüppamine. Vahe praktiliselt olematu. Teine, kus pidi viis palli joone tagant ämbrisse saama, võis päris palju otsustavaks saada. Ja ehitusmehed saidki edu, mida järgmisel etapil – hularõnga abil hüppamises – palju muuta ei õnnestunud. Aga neljas etapp – õhupalli õhus finiši poole põrgatamine – see oli tehnika küsimus ja meie mees sai tehnika paremini kätte. Võitsime ülinapilt!
Vallavalitsus sai koolirahvast jagu, meie läksime finaalis nendega kokku, siin tegi superesituse meie palliviskaja Üllar Salumets, kes saavutas edumaa, mida oleks patt olnud käest anda.
Võit! Kaisa ja Joosep Kartau, Üllar Salumets, Margus Konnula esindasid küla.
Valmap Grupi juhataja Matti Mõts aga omalt poolt korraldas õhupüssist märkilaskmise. Selle võitis Urvaste Kool Valmap Grupi ees, meie saime vallavalitsusest 5 punktiga jagu tänu sellele, et Mati Antsi lasi alguses 6 p kooli omade märklauda. Märklauad olid üksteise kõrval.
Samal ajal asusid kooli õpilased esimesi staadionirekordeid paika panema. Külalised siirdusid rohkem kui meetripikkust torti alustama.
Ma ei oska muud lõpetuseks ütelda, et tahaks ka kunagi sel staadionil oma jooksutulemuse kirja saada.
Tellimine:
Postitused (Atom)
