Valimisliidu Avatud Urvaste kutsel käis eile Vaabinas riigikogulane Kalvi Kõva, et rääkida Rõuge külaelu edendamisest.
Mõned Kalvi mõtted (koos meiepoolsete kommentaaridega)
• Urvaste vallal on midagi, millele isegi Ööbikuorg vastu ei saa. See on Pokumaa. Kui inimesed tulevad Pokumaale, leiavad nad üles ka kohaliku poe, turismitalud. Isegi, kui Pokumaa on otsapidi Kanepi vallas, seostub ta kõigil ikka Urvastega.
• Rõuge vallas on taastatud kõik vanad külanimed. Neid on kokku 108 ja kolmes ei ole praegu ühtegi suitsu. Väikestes külades hoiab kogukond rohkem kokku. Näiteks Jaanipeebu külas, mille külavanem ma ise olen, on kõigi 22 elaniku peale tellitud ühine prügikonteiner ja prügiveo eest tuleb igal perel maksta ainult umbes tosin krooni. Ka ei ole väikestes külades sageli oma külamaja, kokku saadakse ühe või teise inimese kodus. Ainus, kes külade arvu pärast kurdab, on maakorraldaja. Aga ei saa ütelda, et Rõuge vallal oleks sellest probleeme tulnud, et inimese maa otsapidi teise küla alla jääb ehk siis küla- ja kinnistupiirid ei jookse kokku.
(Avatud Urvaste: ka meie mail tahab mitu küla oma nime tagasi saada, kuid vallamajas on korduvalt kinnitatud, et see tekitaks liiga palju probleeme. Vahest on aeg asi uuesti käsile võtta?)
• Suured piirkonnad ei hoia nõnda kokku kui inimesed väikeses külas. Rõuge vallas on erandiks Viitina, kes on kogu aeg enda eest võidelnud ja see on pannud rahva rohkem ühte hoidma. Nad võitlesid endale kooli tagasi, nõuka-ajal võitlesid endale välja eraldi tillukese kolhoosi.
• Külade aktiveerimisel on vallal väga tähtis roll. Kus ikka külavanemat ei ole, seal peab tihtipeale vald tegema esimese liigutuse, inimesed läbi helistama, et külarahvas tuleks kokku ja valiks endale vanema.
(Avatud Urvaste: Urvaste valla külavanema statuudi koostasid Lembit Luts, Karille Bergmann, Margus Konnula, Airi Hallik-Konnula, Svetlana Kaasik ning volikogu kinnitas selle detsembris 2007, jättes välja punkti, kus sätestati külavanema tegevuse kompenseerimine. Selle statuudi alusel on külavanem valitud vaid Uue-Antsla/Uhtjärve ja Urvaste/Kirikuküla piirkonnas ehk siis kõige aktiivsemates kantides. Vallapoolne initsiatiiv puudub)
• Iga küla või külade rühm, kus on olemas külavanem, saab Rõuge vallalt aastas 2000 krooni, mida elanikud saavad oma äranägemise järgi kasutada. Külavanem (kas ühe või mitme küla peale valitud) on olemas 35 külal.
(Avatud Urvaste: meie vallas viis nn kandiraha valla eelarvesse Lembit Luts aastal 2007. Urvaste seltsimajas sai selle toel üles seatud nt wifi-süsteem, Uue-Antslas toodi liiva võrkpalliplatsile. Tänavu see lihtsalt haihtus eelarvest ilma küladelt küsimata ja enne kui passiivsemad külad seda üldse kasutada jõudsid)
• Volikogul on väga tähtis töö: valida vallavanem, kes siis vastutab ka küladega suhtlemise eest. Rõuge vallas on loodud ka külaelukomisjon, kes on mitmel aastal otsustanud näiteks teehooldusrahade kasutamise üle. Ikka nii, et ükski piirkond ilma ei jäänud.
• Vald peab hoolega vaatama, et külade sädeinimesi tunnustataks ja motiveeritaks, et aktiivsus otsa ei saaks. Ei lähe ju palju maksma, kui aastas paar kutset või kaartigi saadetaks.
(Avatud Urvaste: Rene Kütt ja Lembit Luts olid 2007. aastal esimesed vallajuhid, kes naistepäevaõisi mitte ainult valla allasutuste töötajatele ei viinud, vaid ka nt Urvaste seltsimaja eestvedajatele.)
• Ettevõtlustoetust saab Rõuge vallas taotleda uus ettevõtja või see, kes oma tegevust ümber korraldab. Üks ettevõte, mille tegevus vallale tõesti tähtis on, saab aastas 50 000 kr ning teised 15 000
(Avatud Urvaste: 2007. aastal töötasid Helina Kärgenberg ja arenduskomisjon Rõuge valla eeskujul välja ka Urvaste valla ettevõtlustoetuse määramise korra, mis kaks aastat ka toimis. Tänavu eelarves selleks vahendeid ette ei nähtud)
• Vallamajas on meil selline kord, et kui minnakse kohvi jooma, kutsutakse kaasa ka inimesed, kes parasjagu sotsiaalnõuniku või maakorraldaja juurde pääsemist vm ootavad. See väike asi uskumatult tähtis ja ei lähe kopkatki maksma.
Mõned Kalvi mõtted (koos meiepoolsete kommentaaridega)
• Urvaste vallal on midagi, millele isegi Ööbikuorg vastu ei saa. See on Pokumaa. Kui inimesed tulevad Pokumaale, leiavad nad üles ka kohaliku poe, turismitalud. Isegi, kui Pokumaa on otsapidi Kanepi vallas, seostub ta kõigil ikka Urvastega.
• Rõuge vallas on taastatud kõik vanad külanimed. Neid on kokku 108 ja kolmes ei ole praegu ühtegi suitsu. Väikestes külades hoiab kogukond rohkem kokku. Näiteks Jaanipeebu külas, mille külavanem ma ise olen, on kõigi 22 elaniku peale tellitud ühine prügikonteiner ja prügiveo eest tuleb igal perel maksta ainult umbes tosin krooni. Ka ei ole väikestes külades sageli oma külamaja, kokku saadakse ühe või teise inimese kodus. Ainus, kes külade arvu pärast kurdab, on maakorraldaja. Aga ei saa ütelda, et Rõuge vallal oleks sellest probleeme tulnud, et inimese maa otsapidi teise küla alla jääb ehk siis küla- ja kinnistupiirid ei jookse kokku.
(Avatud Urvaste: ka meie mail tahab mitu küla oma nime tagasi saada, kuid vallamajas on korduvalt kinnitatud, et see tekitaks liiga palju probleeme. Vahest on aeg asi uuesti käsile võtta?)
• Suured piirkonnad ei hoia nõnda kokku kui inimesed väikeses külas. Rõuge vallas on erandiks Viitina, kes on kogu aeg enda eest võidelnud ja see on pannud rahva rohkem ühte hoidma. Nad võitlesid endale kooli tagasi, nõuka-ajal võitlesid endale välja eraldi tillukese kolhoosi.
• Külade aktiveerimisel on vallal väga tähtis roll. Kus ikka külavanemat ei ole, seal peab tihtipeale vald tegema esimese liigutuse, inimesed läbi helistama, et külarahvas tuleks kokku ja valiks endale vanema.
(Avatud Urvaste: Urvaste valla külavanema statuudi koostasid Lembit Luts, Karille Bergmann, Margus Konnula, Airi Hallik-Konnula, Svetlana Kaasik ning volikogu kinnitas selle detsembris 2007, jättes välja punkti, kus sätestati külavanema tegevuse kompenseerimine. Selle statuudi alusel on külavanem valitud vaid Uue-Antsla/Uhtjärve ja Urvaste/Kirikuküla piirkonnas ehk siis kõige aktiivsemates kantides. Vallapoolne initsiatiiv puudub)
• Iga küla või külade rühm, kus on olemas külavanem, saab Rõuge vallalt aastas 2000 krooni, mida elanikud saavad oma äranägemise järgi kasutada. Külavanem (kas ühe või mitme küla peale valitud) on olemas 35 külal.
(Avatud Urvaste: meie vallas viis nn kandiraha valla eelarvesse Lembit Luts aastal 2007. Urvaste seltsimajas sai selle toel üles seatud nt wifi-süsteem, Uue-Antslas toodi liiva võrkpalliplatsile. Tänavu see lihtsalt haihtus eelarvest ilma küladelt küsimata ja enne kui passiivsemad külad seda üldse kasutada jõudsid)
• Volikogul on väga tähtis töö: valida vallavanem, kes siis vastutab ka küladega suhtlemise eest. Rõuge vallas on loodud ka külaelukomisjon, kes on mitmel aastal otsustanud näiteks teehooldusrahade kasutamise üle. Ikka nii, et ükski piirkond ilma ei jäänud.
• Vald peab hoolega vaatama, et külade sädeinimesi tunnustataks ja motiveeritaks, et aktiivsus otsa ei saaks. Ei lähe ju palju maksma, kui aastas paar kutset või kaartigi saadetaks.
(Avatud Urvaste: Rene Kütt ja Lembit Luts olid 2007. aastal esimesed vallajuhid, kes naistepäevaõisi mitte ainult valla allasutuste töötajatele ei viinud, vaid ka nt Urvaste seltsimaja eestvedajatele.)
• Ettevõtlustoetust saab Rõuge vallas taotleda uus ettevõtja või see, kes oma tegevust ümber korraldab. Üks ettevõte, mille tegevus vallale tõesti tähtis on, saab aastas 50 000 kr ning teised 15 000
(Avatud Urvaste: 2007. aastal töötasid Helina Kärgenberg ja arenduskomisjon Rõuge valla eeskujul välja ka Urvaste valla ettevõtlustoetuse määramise korra, mis kaks aastat ka toimis. Tänavu eelarves selleks vahendeid ette ei nähtud)
• Vallamajas on meil selline kord, et kui minnakse kohvi jooma, kutsutakse kaasa ka inimesed, kes parasjagu sotsiaalnõuniku või maakorraldaja juurde pääsemist vm ootavad. See väike asi uskumatult tähtis ja ei lähe kopkatki maksma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar