Urvaste külarahvas võitis uuel staadionil teatevõistluse!

Emotsioon on laes! Otsustasingi pisut lõbusama teksti kirjutada, mitte ajaleheartikli.
Pealegi Kaile kirjutab ju ometi Võrumaa Teatajasse, ma arvan. Võiks juba teisipäevasesse jõuda.
Niisiis, esmaspäeval 14. septembril kell 14 Urvaste Kooli staadioni pidulik avamine.
Kõiksepealt kamandas kehalise kasvatuse õpetaja Vladimir kõiki – nii külalisi, õpilasi kui õpetajaid „Joondu! Valvel!“ ja direktor Kalmer Sarve avakõne võiski alata. Ei, ennem lubati siiski kõigil ennast vabalt tunda.
Direktori poolt kõneldud staadioni valmimise lugu oli nagu seiklusjutt, kõigepealt tõdemus, et riigikoolidele investeeringuteks raha ei anta ja tuli minna laia maailma õnne otsima. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses tuligi vastu Priit, kes pärast kohalkäimist ja platsi üle vaatamist oli veendunud, et SIIA PEAB MIDAGi TULEMA. Esimesel katsel, see oli siis novembris, aga raha ei tulnud, sest ei suudetud paberil tõestada, et see tõesti valmis saab. Järgmine voor maikuus – tehti kõva tööd, saadeti kirju, näidati slaide, eelpoolmainitud Priit oli samuti selle südameasjaks võtnud.
Ja positiivne otsus tuli. Projekt oli muide juba enne valmis ja selle autor Valmap Grupp AS võitis ka riigihanke ehitamise peale.
Ega neid staadioniehitajaid Lõuna-Eestis palju ole, tõdes direktor pidulikus kõnes.
Valmap Grupp on ka suure-suure golfiväljaku ehitanud Otepääle. Ja muidugi – Pokukoja!
Olgu, aga Urvastes järgnes veel rahakogumine, sest egas siis projekti keegi 100% ei rahasta. Kool majutas suvel hoolega rahvast, teenis lisa. Aga sellest veel ei piisanud. Olulise toe andis Urvaste vald ja nii see üldmaksumuses 800 000 krooni ringis maksma läks, aga valmis sai.
Vist ikka sai valmis. Muru tahab veel sirguda, jalgpalli mängida seal see aasta küll ei saa. Vihmasagarad näitasid kätte ka mõned nõrgad kohad, kuhu muru sisse lombike tekkinud. Sinna – neid oli väiksed lapikesed – tuleb natuke veel muru külvata. Jooksurajal on suurepärane 100 m sirge, neli rada maha märgitud ja puha. Aga ülejäänud ringile joont maha tõmmatud ei ole, ega sinna üle kahe raja mahukski, kesk- ja pikamaajooksu jaoks on hea, 400 m joosta ei saa. Aja peale mitte. Olgu, rada on pisut üle 300 m pikk, rohkem ei mahtunud ära. Aga pinnas paistab korralik olevat, vihm praegu küll talle midagi teinud pole.
Kaugushüppe kast – oli üllatava koha peal, nii et raske esmapilgul märgatagi – 100 m stardi juures, nii et 100 m ja kaugushüpet korraga teha ei saa. Kaugushüppekastiga on ka selline lugu, et kui üle kuue meetri hüppad või juba üle 5 meetrigi, võid juba üle kasti ääre välja kukkuda.
Aga olgu sellega. Koolile anti kingitusi. Vald kinkis kaks hantlit, vallavanem Mati Antsi lubas, et kui spordivahendid keskelt suurest tarvitamisest nii peenikeseks muutuvad, et ära murduvad, siis kingivad uued. Aga rasked paistsid need hantlid olevat, kahte hantlit pidi kahe kõva spordimehega ära tooma. Matit aitas volikogu esimees Margus Klaar.
Vastseliina IK kinkis karika – esimese sellel staadionil. Jaanikese kool jalgpalli, et ikka rohkemate pallidega kui ühega jalgpalli mängida saaks. Kingitusi oli veelgi.
Üllar Salumets andis staadionile õnnistuse, sporditeemaline jutlus oli minu jaoks midagi uut. Kaunis oli. Ja kenake tuli ka ilutulestik, hästi värviline.
Ja siis võistlus – teatevõistluses võistlesid neli võistkonda – Valmap Grupp, Urvaste vallavalitsus, Urvaste külarahvas ja Urvaste Kool.
Meie – Urvaste Külade Seltsi koondis – läksime esimeses poolfinaalis ehitusmeestega kokku.
Esimene etapp – hüppenööriga hüppamine. Vahe praktiliselt olematu. Teine, kus pidi viis palli joone tagant ämbrisse saama, võis päris palju otsustavaks saada. Ja ehitusmehed saidki edu, mida järgmisel etapil – hularõnga abil hüppamises – palju muuta ei õnnestunud. Aga neljas etapp – õhupalli õhus finiši poole põrgatamine – see oli tehnika küsimus ja meie mees sai tehnika paremini kätte. Võitsime ülinapilt!
Vallavalitsus sai koolirahvast jagu, meie läksime finaalis nendega kokku, siin tegi superesituse meie palliviskaja Üllar Salumets, kes saavutas edumaa, mida oleks patt olnud käest anda.
Võit! Kaisa ja Joosep Kartau, Üllar Salumets, Margus Konnula esindasid küla.
Valmap Grupi juhataja Matti Mõts aga omalt poolt korraldas õhupüssist märkilaskmise. Selle võitis Urvaste Kool Valmap Grupi ees, meie saime vallavalitsusest 5 punktiga jagu tänu sellele, et Mati Antsi lasi alguses 6 p kooli omade märklauda. Märklauad olid üksteise kõrval.
Samal ajal asusid kooli õpilased esimesi staadionirekordeid paika panema. Külalised siirdusid rohkem kui meetripikkust torti alustama.
Ma ei oska muud lõpetuseks ütelda, et tahaks ka kunagi sel staadionil oma jooksutulemuse kirja saada.