teisipäev, 31. märts 2009
Naabrivalve infopäev
Laupäeval 4.aprillil kell 12.00 toimub Uue-Antsla kultuurimajas naabrivalve temaatiline infopäev. Rääkima tuleb Kaupo Kallas - Võrumaa naabrivalve projektijuht. Oodatud on kõik huvilised.
Arboristid* käisid külas Pokumaa põlispuudel
MTÜ Eesti Arboristide Ühingu spetsialistid käisid reede (27. märts) pärastlõunal Külli Leppiku palvel Pokumaal. Spetsialistide ülesandeks oli hinnata Puuko tulevasel eluasemel kasvavate puude seisundit ja võsaraie vajalikkust. Eero Tali ja Sulev Järve viibisid Urvastes ka paar aastat tagasi, kui nad olid ametis valla kolme vägevama puu (Tamme-Lauri ja Mäe-Lõhtsuu tammede ning Siiriuse kase) hooldustöödega. Seekord vaadati üle tiigi kaldal ja lagendikul kasvavad põlised puud – tammed, kased, vahtrad ning üks lehis, hinnati nende ohutust (puude all hakkavad liikuma külastajad) ning anti soovitusi puude hoolduseks ning paremaks eksponeerimiseks.
*Arborist on puuhoolduse asjatundja, kes teab ja oskab teha (peaaegu) kõike ilu- ja pargipuudega seonduvat: istutada, kujundada, hooldada, ravida ja vajadusel ohutult maha saagida.
Vaata www.eestiarboristid.ee
*Arborist on puuhoolduse asjatundja, kes teab ja oskab teha (peaaegu) kõike ilu- ja pargipuudega seonduvat: istutada, kujundada, hooldada, ravida ja vajadusel ohutult maha saagida.
Vaata www.eestiarboristid.ee
reede, 27. märts 2009
Gunnar Sarapuu lahkus volikogust
Mõnelegi volikogulasele tuli üllatusena, et tänasel istungil võttis Gunnar Sarapuu asemel volikogus platsi uus liige Andres Männiste.
"Hästi palju asju kogunes turja peale, pidin tegema valiku," ütles Gunnar telefonis miks-küsimusele vastates.
"Need on väga isiklikud põhjused," kinnitas Gunnar veelkord ning lisas, et mai lõpul kaitseb ta Tallinna Ülikoolis lõputööd, kus võrdleb võrkpalliga tegelemise võimalusi Võru- ja Valgamaal. Ilma ülikoolidiplomita ei saaks ta sügisest enam Keeni koolis õpetajana jätkata.
Põllumajanduses tuleb tal toime tulla liisingute ja laenudega ning juba sellepärast ei saa seda tööd jätta.
Tulevases volikogus tuleb Gunnar Sarapuu asemele valida ka uus majanduskomisjoni esimees. Kui küsisin Gunnarilt, kas ta arvab, et volikogus on selleks sobiv inimene olemas, pakkus ta välja Mati Antsi asemel volikokku pääsenud Arvo Kiidroni. Et aga Arvo Kiidron valiti Antsi asemel ka revisjonikomisjoni esimeheks, peab ta tegema kahe komisjoni juhtimise vahel valiku.
Seda, kas Gunnar Sarapuu sügisel taas volikokku kandeerib, ta praegu veel öelda ei osanud.
"Hästi palju asju kogunes turja peale, pidin tegema valiku," ütles Gunnar telefonis miks-küsimusele vastates.
"Need on väga isiklikud põhjused," kinnitas Gunnar veelkord ning lisas, et mai lõpul kaitseb ta Tallinna Ülikoolis lõputööd, kus võrdleb võrkpalliga tegelemise võimalusi Võru- ja Valgamaal. Ilma ülikoolidiplomita ei saaks ta sügisest enam Keeni koolis õpetajana jätkata.
Põllumajanduses tuleb tal toime tulla liisingute ja laenudega ning juba sellepärast ei saa seda tööd jätta.
Tulevases volikogus tuleb Gunnar Sarapuu asemele valida ka uus majanduskomisjoni esimees. Kui küsisin Gunnarilt, kas ta arvab, et volikogus on selleks sobiv inimene olemas, pakkus ta välja Mati Antsi asemel volikokku pääsenud Arvo Kiidroni. Et aga Arvo Kiidron valiti Antsi asemel ka revisjonikomisjoni esimeheks, peab ta tegema kahe komisjoni juhtimise vahel valiku.
Seda, kas Gunnar Sarapuu sügisel taas volikokku kandeerib, ta praegu veel öelda ei osanud.
Kas Kuldre noortetuba on vaja - ootame eriti noorte avamusi!
Praegu on teoksil Kuldre noortetoa projekt, mida veab kooli õppealajuhataja Heli Kuulmets. Noortetuba tuleks vallamaja keldrisse, selle remontimisele on plaanis kaasata ka noori.
Noored saaksid seal peale kooli, õhtuti ja nädalavahetustel aega veeta. Tööl peaks olema noorsootööspetsialist, kes nendega tegeleks, kirjutaks erinevateks tegevusteks projekte ja vaataks, et kord majas oleks.
Ideaalis oleks seal võimalus mängida lauamänge, lugeda (raamatud, ajakirjad), koroonalaud, pinksilaud, arvuti, televiisor, muusikakeskus, lahe muusikategemise võimalus, mida ükskord „Tomi juures“ tutvustati, kööginurk, meisterdamise võimalus jms.
See oleks küll terve valla noortekeskus, aga põhiliselt mõeldud Kuldre lastele. „Uue-Antsla omad käivad kultuurimajas, Urvaste omad seltsimajas, aga Kuldre omadel pole ju kusagil käia. Maal on liikumisvõimalused väga piiratud ja ega sa ei saada ju last omapead pimedas kuhugi teise külla noortekeskusse,“ ütles Heli Kuulmets
Praegu on raha vähe, ja täiendava noorsootöötaja tööle võtmine kahtlane. Noortekeskuse remondiks kirjutatud projekt on samuti veel esitamata, enne on vaja selgitada noortetoa vajadust, mida saab kommenteerida ka siin blogis.
Noored saaksid seal peale kooli, õhtuti ja nädalavahetustel aega veeta. Tööl peaks olema noorsootööspetsialist, kes nendega tegeleks, kirjutaks erinevateks tegevusteks projekte ja vaataks, et kord majas oleks.
Ideaalis oleks seal võimalus mängida lauamänge, lugeda (raamatud, ajakirjad), koroonalaud, pinksilaud, arvuti, televiisor, muusikakeskus, lahe muusikategemise võimalus, mida ükskord „Tomi juures“ tutvustati, kööginurk, meisterdamise võimalus jms.
See oleks küll terve valla noortekeskus, aga põhiliselt mõeldud Kuldre lastele. „Uue-Antsla omad käivad kultuurimajas, Urvaste omad seltsimajas, aga Kuldre omadel pole ju kusagil käia. Maal on liikumisvõimalused väga piiratud ja ega sa ei saada ju last omapead pimedas kuhugi teise külla noortekeskusse,“ ütles Heli Kuulmets
Praegu on raha vähe, ja täiendava noorsootöötaja tööle võtmine kahtlane. Noortekeskuse remondiks kirjutatud projekt on samuti veel esitamata, enne on vaja selgitada noortetoa vajadust, mida saab kommenteerida ka siin blogis.
neljapäev, 26. märts 2009
Asutati Eesti Maavarade Ühing
Pressiteade 26.03.2009
Eile asutati Tallinnas kodanikualgatuse korras seitsme maavarade heaperemeheliku kasutamise eest seisva mittetulundusühingu poolt üle-eestiline katusorganisatsioon MTÜ Eesti Maavarade Ühing.
Ühingu peamisteks eesmärkideks on Eesti maavarade säästliku kasutamise eest hea seismine ning maavarade kasutamise poliitika kujundamises osalemine.
Üle-eestilist katusorganisatsiooni ajendas looma ettevõtjate ja Keskkonnaministeeriumi ühine surve uute kaevanduste avamiseks vaatamata asjaolule, et ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru jätkub Eestis vähemalt 40 aastaks, aktiivset turba tarbevaru jätkub 240 aastaks. Arvestus on tehtud 2008. aasta alguseni kinnitatud varudega ning 2007. aasta kaevandamismahtude järgi ning sealhulgas on arvestatud nii sisenõudluse rahuldamiseks kui eksporditavat maavara.
Eesti Maavarade Ühingu asutajaliikme Airi Hallik-Konnula sõnul mängivad arendajad ja ministeerium kohalike inimestega malet, andes aga nende käsutusse malendite asemel kabenupud. Just sellisena toimib hetkel piltlikult öeldes seadusandlusega ette nähtud keskkonnamõjude hindamise tegevus enne kaevandama asumist. Ühing leiab, et täna on kohalike inimeste esindatus nende elu-olu otseselt puudutavates küsimustes ebapiisav ning kavatseb astuda samme olukorra parandamiseks.
„Meie eesmärk pole olla kategooriliselt arendustegevuse vastu," ütles ühingu asutaja ja juhatuse liige Helen Kooviste, "vaid seista oma kogukonna huvide eest“
Ühing asub korraldama üle-eestilist infovahetust seoses olemasolevate ja plaanitavate maavara kaevandamisaladega ning ootab liituma inimesi või organisatsioone, kes on huvitatud heaperemeheliku maavarakasutuse teemal kaasa rääkima. Samuti asub loodud ühing esindama kohaliku tasandi küsimustes riigi tasandil ja Euroopa Liidus.
Lisainformatsioon ühingu juhatuse liikmetelt Helen Kooviste 5572784 ja Ave Märjama 55522621.
MTÜ Eesti Maavarade Ühing asutajaliikmed: Lüganuse Küla Selts, Keskkonnakaitse Ühing, Pikavere Küla Selts, Seltsing Roheline Urvaste, Audevälja Arenduskeskus, Väikesaarte Selts Vesiru, Nabala Keskkonnakaitse Ühing.
*- Aktiivvaru on maavara kogus, mida saab kohe takistusteta kasutusele võtta.
Eile asutati Tallinnas kodanikualgatuse korras seitsme maavarade heaperemeheliku kasutamise eest seisva mittetulundusühingu poolt üle-eestiline katusorganisatsioon MTÜ Eesti Maavarade Ühing.
Ühingu peamisteks eesmärkideks on Eesti maavarade säästliku kasutamise eest hea seismine ning maavarade kasutamise poliitika kujundamises osalemine.
Üle-eestilist katusorganisatsiooni ajendas looma ettevõtjate ja Keskkonnaministeeriumi ühine surve uute kaevanduste avamiseks vaatamata asjaolule, et ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru jätkub Eestis vähemalt 40 aastaks, aktiivset turba tarbevaru jätkub 240 aastaks. Arvestus on tehtud 2008. aasta alguseni kinnitatud varudega ning 2007. aasta kaevandamismahtude järgi ning sealhulgas on arvestatud nii sisenõudluse rahuldamiseks kui eksporditavat maavara.
Eesti Maavarade Ühingu asutajaliikme Airi Hallik-Konnula sõnul mängivad arendajad ja ministeerium kohalike inimestega malet, andes aga nende käsutusse malendite asemel kabenupud. Just sellisena toimib hetkel piltlikult öeldes seadusandlusega ette nähtud keskkonnamõjude hindamise tegevus enne kaevandama asumist. Ühing leiab, et täna on kohalike inimeste esindatus nende elu-olu otseselt puudutavates küsimustes ebapiisav ning kavatseb astuda samme olukorra parandamiseks.
„Meie eesmärk pole olla kategooriliselt arendustegevuse vastu," ütles ühingu asutaja ja juhatuse liige Helen Kooviste, "vaid seista oma kogukonna huvide eest“
Ühing asub korraldama üle-eestilist infovahetust seoses olemasolevate ja plaanitavate maavara kaevandamisaladega ning ootab liituma inimesi või organisatsioone, kes on huvitatud heaperemeheliku maavarakasutuse teemal kaasa rääkima. Samuti asub loodud ühing esindama kohaliku tasandi küsimustes riigi tasandil ja Euroopa Liidus.
Lisainformatsioon ühingu juhatuse liikmetelt Helen Kooviste 5572784 ja Ave Märjama 55522621.
MTÜ Eesti Maavarade Ühing asutajaliikmed: Lüganuse Küla Selts, Keskkonnakaitse Ühing, Pikavere Küla Selts, Seltsing Roheline Urvaste, Audevälja Arenduskeskus, Väikesaarte Selts Vesiru, Nabala Keskkonnakaitse Ühing.
*- Aktiivvaru on maavara kogus, mida saab kohe takistusteta kasutusele võtta.
Teade valla kodulehelt
Urvaste Vallavalitsus palub kõigil lastevanematel, kelle lapsed soovivad sel aastal laagris osaleda, kirjutada avaldus oma soovidega.
Laagriks on Urumarja laager Pärnumaal.
Ajavahemikuks on 25.06 – 03.07 ja 08.08 – 16.08.
Kummalgi perioodil saavad võimaluse laagris osaleda 5 last.
Sooviavaldused palume esitada vallavalitsusele hiljemalt 30. aprilliks 2009.
Lugupidamisega
Agnes Parmas
sotsiaalnõunik
78 57 355
52 90 722
agnes.parmas@urvaste.ee
Laagriks on Urumarja laager Pärnumaal.
Ajavahemikuks on 25.06 – 03.07 ja 08.08 – 16.08.
Kummalgi perioodil saavad võimaluse laagris osaleda 5 last.
Sooviavaldused palume esitada vallavalitsusele hiljemalt 30. aprilliks 2009.
Lugupidamisega
Agnes Parmas
sotsiaalnõunik
78 57 355
52 90 722
agnes.parmas@urvaste.ee
kolmapäev, 25. märts 2009
Punume pajuvitstest korve
Pühapäeval, 29. märtsil kell 10-16 punume Urvaste seltsimajas tasase põhjaga korve. Materjalid ja õpetus Juta Kase poolt.Osavõtu tasu 50.- krooni
NB! Kellel on võimalik korjata peenikesi punaseid kontpuu oksi, võiks neidki kaasa võtta.
NB! Kellel on võimalik korjata peenikesi punaseid kontpuu oksi, võiks neidki kaasa võtta.
kolmapäev, 18. märts 2009
Luulesõbrad - kikitage taas kõrvu!
Pühapäeval 22. märtsil kell 19
Urvaste seltsimajas
traditsiooniline Contra sünnipäeva luuleõhtu.
Külla tuleb tuhandete lemmik!
Urvaste seltsimajas
traditsiooniline Contra sünnipäeva luuleõhtu.
Külla tuleb tuhandete lemmik!
pühapäev, 15. märts 2009
Leidsin sellise info urvaste.ee pealt
Urvaste valla valimiskomisjon määras 26. veebruari koosolekul vallavanema ametisse astunud Mati Antsi asemel vallavolikogu liikmeks Arvo Kiidroni, kes oli valimistulemuste põhjal Res Publica esimene asendusliige. Arvo Kiidron on ka andnud nõusoleku Urvaste Vallavolikogu töös osalemiseks.
koosoleku juhataja: Marit Seesmaa
Protokollija Eleri Laidma, osa võtsid ka teised komisjoni liikmed: Ville Värton, Elen Ruusmaa ja Maimu Reiljan
koosoleku juhataja: Marit Seesmaa
Protokollija Eleri Laidma, osa võtsid ka teised komisjoni liikmed: Ville Värton, Elen Ruusmaa ja Maimu Reiljan
laupäev, 14. märts 2009
Testisime küla kaitsevõimet
Juba teist aastat järjest tutvustas Naiskodukaitse Urvastes oma tegemisi just naistepäeva paiku.
Tänavu 8. märtsil korraldas NKK Võrumaa ringkonna Antsla jaoskond info- ja õppepäeva Urvaste külamaastikul. Väike-Horma talu maadel said 43 osalejat harjutada air-soft relvast laskmist, kaardi järgi orienteerumist, telgi püstitamist ja imiteerida lahingusituatsiooni.
Osalesid kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad lähemalt ja kaugemalt, samuti mitu kohalikku kodutütart ja noorkotkast. Et tegu oli omamoodi lahtiste uste päevaga, olid umbes kolmandik osavõtjaist tavalised külaelanikud koos peredega.
Just nemad sattusid lahinguolukorras halvasti relvastatud rünnatavate olukorda. Kahe relva abil tuli peamiselt naistest ja mitmes vanuses lastest koosneval grupil kaitsta üht telki ja selles sisalduvat väärtuslikku ümbrikku. Ründajate leeris oli rohkem nii inimesi kui relvi. Nii ei jäänud külaelanikel üle muud, kui kiiruga lumepalle valmistama hakata.
Taktikale mõtlemiseks ei jätkunud aega ega kogemust ja nii andis „küla“ poole minutiga vaenlasele alla, jättes kasutamata suurema osa lahingumoonast. See pani mõnegi mehe ja naise mõtlema. Lühikeseks jäänud sõjast sündis idee aasta pärast üks korralik lumelahing korraldada.
Korraldajad Sirje Lill ja Marje Kangro Antsla jaoskonnast keetsid hernesupi, mis pärast lahingut marjaks ära kulus. Peale põnevuse pakkus naistepäev ka päikselist ja sooja ilma.
Aastapäev tuli noorte pillimeeste ja rongkäiguga
Tänavu 8. märtsil korraldas NKK Võrumaa ringkonna Antsla jaoskond info- ja õppepäeva Urvaste külamaastikul. Väike-Horma talu maadel said 43 osalejat harjutada air-soft relvast laskmist, kaardi järgi orienteerumist, telgi püstitamist ja imiteerida lahingusituatsiooni.
Osalesid kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad lähemalt ja kaugemalt, samuti mitu kohalikku kodutütart ja noorkotkast. Et tegu oli omamoodi lahtiste uste päevaga, olid umbes kolmandik osavõtjaist tavalised külaelanikud koos peredega.Just nemad sattusid lahinguolukorras halvasti relvastatud rünnatavate olukorda. Kahe relva abil tuli peamiselt naistest ja mitmes vanuses lastest koosneval grupil kaitsta üht telki ja selles sisalduvat väärtuslikku ümbrikku. Ründajate leeris oli rohkem nii inimesi kui relvi. Nii ei jäänud külaelanikel üle muud, kui kiiruga lumepalle valmistama hakata.
Taktikale mõtlemiseks ei jätkunud aega ega kogemust ja nii andis „küla“ poole minutiga vaenlasele alla, jättes kasutamata suurema osa lahingumoonast. See pani mõnegi mehe ja naise mõtlema. Lühikeseks jäänud sõjast sündis idee aasta pärast üks korralik lumelahing korraldada.
Korraldajad Sirje Lill ja Marje Kangro Antsla jaoskonnast keetsid hernesupi, mis pärast lahingut marjaks ära kulus. Peale põnevuse pakkus naistepäev ka päikselist ja sooja ilma.
Aastapäev tuli noorte pillimeeste ja rongkäiguga
Juba 20. veebruaril korraldas Urvaste Külade Selts Urvaste seltsimajas vabariigi aastapäevale pühendatud rahvapeo, kus osalesid ka lähikonna naiskodukaitsjad.
Suurelt osalt triibuseelikutesse riietunud külanaised ja lapsed mängisid vastlamänge ja rõõmustasid iseend ja külalisi vastlalauaga, kus leidus ube, seajalgu ja tatrajahust pannkooke.
Külalisesinejad olid ansamblist Untsakad tuntud Margus Põldsepp ning tema Karksi-Nuia muusikakooli õpilastest koosnev ansambel Tuulepuu. Margus Põldsepp tunnistas, et Untsakate jaoks oli Urvaste omal ajal üks esimesi esinemispaiku. Tuulepuu jaoks oli aga siinne kontsert esimene avalik esinemine väljaspool Viljandi maakonda.
Tuulepuu oli kokku seadnud eraldi põimiku eesti sõdurilauludest läbi mitme aastasaja, kontserdi lõpp oli pühendatud nn tantsuklubi lauludele. Siis said Urvaste rahvatantsijad ja teisedki proovida, kuidas noorte pilli järgi Aleksandri valsi või Nõianeitsi tantsimine õnnestub.
24.veebruari hommikul igal aastal kogunevad kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad Antsla kompanii staabi juurde, et viia vabadussõdalaste mälestusmärgile pärg ja päikesetõusul heisata EV riigilipp. Nii ka sel aastal. Kahju ainult, et mitmed pidid külmetushaiguse tõttu koju jääma. Sellist isamaaliste tunnete võimendumist pakuvad vaid harvad hetked.
Hümni saatel heiskas lipu kõige auväärsemas eas kaitseliitlane. Järgnesid sõnavõtud ja pärgadepanek.
Lõpetuseks joodi teed. Vaatasime naiste ja meeste nägusid ja nägime – teades ette – et Eesti riigi sünnipäev on iga eestlase hingele tähtis ja püha.
Airi Hallik-Konnula, Sirje Lill
Suurelt osalt triibuseelikutesse riietunud külanaised ja lapsed mängisid vastlamänge ja rõõmustasid iseend ja külalisi vastlalauaga, kus leidus ube, seajalgu ja tatrajahust pannkooke.
Külalisesinejad olid ansamblist Untsakad tuntud Margus Põldsepp ning tema Karksi-Nuia muusikakooli õpilastest koosnev ansambel Tuulepuu. Margus Põldsepp tunnistas, et Untsakate jaoks oli Urvaste omal ajal üks esimesi esinemispaiku. Tuulepuu jaoks oli aga siinne kontsert esimene avalik esinemine väljaspool Viljandi maakonda.
Tuulepuu oli kokku seadnud eraldi põimiku eesti sõdurilauludest läbi mitme aastasaja, kontserdi lõpp oli pühendatud nn tantsuklubi lauludele. Siis said Urvaste rahvatantsijad ja teisedki proovida, kuidas noorte pilli järgi Aleksandri valsi või Nõianeitsi tantsimine õnnestub.
24.veebruari hommikul igal aastal kogunevad kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad Antsla kompanii staabi juurde, et viia vabadussõdalaste mälestusmärgile pärg ja päikesetõusul heisata EV riigilipp. Nii ka sel aastal. Kahju ainult, et mitmed pidid külmetushaiguse tõttu koju jääma. Sellist isamaaliste tunnete võimendumist pakuvad vaid harvad hetked.
Hümni saatel heiskas lipu kõige auväärsemas eas kaitseliitlane. Järgnesid sõnavõtud ja pärgadepanek.
Lõpetuseks joodi teed. Vaatasime naiste ja meeste nägusid ja nägime – teades ette – et Eesti riigi sünnipäev on iga eestlase hingele tähtis ja püha.
Airi Hallik-Konnula, Sirje Lill
Emakeelepäev Pokukojas
EMAKEELEPÄEVA TÄHISTAMISEKS mängib 14. märtsil kell 13 Uue-Antsla näitetrupp Pokukojas näidendit "Suur päev" Peeter Lindsaare ainetel. Tegemist on humoorika looga tähtede õppimise raskustest. Sobib vaatamiseks nii väikestele kui suurtele.
Kõik on oodatud esmasele katsetusele, kuidas Pokukotta teatritegemine sobib!
Pokukojas avatud kohvik.
Kõik on oodatud esmasele katsetusele, kuidas Pokukotta teatritegemine sobib!
Pokukojas avatud kohvik.
esmaspäev, 9. märts 2009
Tulge meisterdama!
Kolmapäeval 11. märtsil kell 18 valmistume Urvaste käsitööringis kevadpühadeks. Teeme pisikese vaasi, lauakaunistuse ja muud. Kaasa võiks võtta tühjaks puhutud mune, väikese värvilise limonaadipudeli ja 15 krooni muu materjali eest. Lastele on osalemine tasuta. Juhendab Helle Vänzel.
Info: Anne Klaar tel 5292373
Info: Anne Klaar tel 5292373
pühapäev, 8. märts 2009
Meenutus, et ei ole midagi uut siin päikese all - ka ca 100 aastat tagasi oli kooli remont meil suurimaid probleeme
Võru Teataja 24. detsember 1915
Võrumaalt.
Urvastest. Rahvakoolide uus inspektor A. A. Stassjevitsch käis Urvaste kihelkonna ja valla koolisid reviderimas. Õpeasjades avaldas oma rahulolemist. Kihelkonna koolis olevat puhtuse pidamise pääle käskinud rohkem rõhku panna. Jah, kes on niisugune lihalik inimeste seas, kes aga Urvaste kihelkonna koolis jõuaks puhtust rahuloldavalt pidada!? Praegu käivad koolis umbes 130 last, kes kahe väikese poolpimeda klassi ruumidesse, nagu elavad silgud tönnisse, on mahutatud. Iseäranis on paha lugu alamas klassis, mis 3 ½ sülda pikk ja 7 jalga kõrge, kuhu pääle 80 lapse sisse on tuubitud ja sääl peavad nad õppima, pesema ning elama! – Kooliõpetaja oleks küll sügisel laste vastuvõtmise juures pidanud selle peale vaatama, et klassid nii liiga täis liidetud ei oleks saanud, aga et tung kooli suur oli ja teiseks – ripub ka kooliõpetaja palga küsimus laste kooliraha küljes, siis pole ka ime, et lapsi nagu silkusid tönnisse mahutati! Nüüd on mustus, mille tagajärg on see, nagu Antsla jaoskonna Dr. K. Kroon laste läbivaatamisel ütles, et rohkem pool lastest silma haiguses ja mitmesuguste naha haiguste all kannatavad. Magamise tuba on ka liiga väikene ja pime, mis ka ühtlasi laste söögituba on. Söögid peavad pööningu kaarte alla pantud saama, kus kõik külmad ja rottidest ära näritakse. See on siis suure ja rikka Urvaste kihelkonna „kihelkonna kool!“ Oeh! – Tõesti, Urvaste kihelkond elab küll veel 18 aastasaja keskel, nii umbes arvatud ja hästi üteldud 50 aastat, teistest naabruses olevatest kihelkondadest, taga. Konvent, kelle pääle kõikide silmad ootavad ja kelle võimuses küll kihelkonna kooli ajakohaseks muutmine oleks, seisab paljudest niisugustest meestest koos, kes ka 50 aasta eest oleks ajakohased olnud. Nii siis Uurvaste kihelkonna kool: pea aga puhtust, ja hari oma noorsugu veel mõned hääd aastad ja kasvata ometi kord ise omale ajakohaseid mehi, sest praegustest meestest on vähe loota! -s-
Võrumaalt.
Urvastest. Rahvakoolide uus inspektor A. A. Stassjevitsch käis Urvaste kihelkonna ja valla koolisid reviderimas. Õpeasjades avaldas oma rahulolemist. Kihelkonna koolis olevat puhtuse pidamise pääle käskinud rohkem rõhku panna. Jah, kes on niisugune lihalik inimeste seas, kes aga Urvaste kihelkonna koolis jõuaks puhtust rahuloldavalt pidada!? Praegu käivad koolis umbes 130 last, kes kahe väikese poolpimeda klassi ruumidesse, nagu elavad silgud tönnisse, on mahutatud. Iseäranis on paha lugu alamas klassis, mis 3 ½ sülda pikk ja 7 jalga kõrge, kuhu pääle 80 lapse sisse on tuubitud ja sääl peavad nad õppima, pesema ning elama! – Kooliõpetaja oleks küll sügisel laste vastuvõtmise juures pidanud selle peale vaatama, et klassid nii liiga täis liidetud ei oleks saanud, aga et tung kooli suur oli ja teiseks – ripub ka kooliõpetaja palga küsimus laste kooliraha küljes, siis pole ka ime, et lapsi nagu silkusid tönnisse mahutati! Nüüd on mustus, mille tagajärg on see, nagu Antsla jaoskonna Dr. K. Kroon laste läbivaatamisel ütles, et rohkem pool lastest silma haiguses ja mitmesuguste naha haiguste all kannatavad. Magamise tuba on ka liiga väikene ja pime, mis ka ühtlasi laste söögituba on. Söögid peavad pööningu kaarte alla pantud saama, kus kõik külmad ja rottidest ära näritakse. See on siis suure ja rikka Urvaste kihelkonna „kihelkonna kool!“ Oeh! – Tõesti, Urvaste kihelkond elab küll veel 18 aastasaja keskel, nii umbes arvatud ja hästi üteldud 50 aastat, teistest naabruses olevatest kihelkondadest, taga. Konvent, kelle pääle kõikide silmad ootavad ja kelle võimuses küll kihelkonna kooli ajakohaseks muutmine oleks, seisab paljudest niisugustest meestest koos, kes ka 50 aasta eest oleks ajakohased olnud. Nii siis Uurvaste kihelkonna kool: pea aga puhtust, ja hari oma noorsugu veel mõned hääd aastad ja kasvata ometi kord ise omale ajakohaseid mehi, sest praegustest meestest on vähe loota! -s-
kolmapäev, 4. märts 2009
.jpg)
teisipäev, 3. märts 2009
Politseiinfo
Liiklusõnnetus:
02.03.2009 kella 11.10 ajal juhtus liiklusõnnetus Urvaste vallas Vaabina külas Võru - Kuigatsi – Tõrva mnt 22. km-l, kus sõiduauto Volkswagen, mida juhtis 30-aastane Ragne, sõitis kõrvalteelt ette peateel liikunud sõiduautole Toyota, mida juhtis 26-aastane Margus. Volkswageni juht toimetati Lõuna-Eesti Haiglasse uuringutele.
02.03.2009 kella 11.10 ajal juhtus liiklusõnnetus Urvaste vallas Vaabina külas Võru - Kuigatsi – Tõrva mnt 22. km-l, kus sõiduauto Volkswagen, mida juhtis 30-aastane Ragne, sõitis kõrvalteelt ette peateel liikunud sõiduautole Toyota, mida juhtis 26-aastane Margus. Volkswageni juht toimetati Lõuna-Eesti Haiglasse uuringutele.
Naiskodukaitse info- ja õppepäev vabas õhus
Naiskodukaitse Antsla jsk. korraldab 8. märtsil Urvastes infopäeva
Koguneme kell 11.30 Urvaste Kooli bussijaama juures.Tegevus algab 12.00 Väike-Horma talu maadel.
Kavas: luuremäng, okstest onni tegemine, airsoft relvast laskmine,kelgutamine,sõdurisupi söömine.
Osavõtjaid ootame koos peredega, tegevust jätkub kõigile.
NB! Ei pea olema NKK või Kaitseliidu liige
Koguneme kell 11.30 Urvaste Kooli bussijaama juures.Tegevus algab 12.00 Väike-Horma talu maadel.
Kavas: luuremäng, okstest onni tegemine, airsoft relvast laskmine,kelgutamine,sõdurisupi söömine.
Osavõtjaid ootame koos peredega, tegevust jätkub kõigile.
NB! Ei pea olema NKK või Kaitseliidu liige
Vallavanema ärid maadlevad majandusraskustega (Lõunalehe artikkel täispikkuses)
Ehkki Urvaste vastsel vallavanemal Mati Antsil täitub homme juba kaks nädalat ametis, ei ole kired Urvastes täielikult vaibunud. Valla majandamise eest vastutavale Antsile heidetakse ette oma erafirmade kehva majandamist ning sosistatakse isegi võimalikest maksupettustest. Vallavanema kinnitusel aga on tema ettevõtete majandus- ja makseraskuste taga kolmandad firmad, kes ei suuda oma kohustusi täita.
Urvaste uus vallavanem Mati Antsi on põhiliselt tekstiilitööstuses tegeva firma Serv-In-Tex AS juhatuse liige. Esmaspäevase seisuga oli firmal enam kui 168 000-kroonine maksuvõlg, veidi üle 3000-kroonine intressivõlg ja üks esitamata maksudeklaratsioon.
LõunaLehe tähelepanu Antsi äridele juhtinud vallakodanikud märkisid ära ka järgneva asjaolu: nimelt on Serv-In-Texiga täpselt samale Antsla valla Kobela aadressile registreeritud OÜ Maribor Trade, mille tegevusalad kattuvad suures osas Serv-In-Texi omadega. Selle firma juhatuse liikmena on äriregistris ära märgitud Viktor Villem, kes on kuuldavasti Mati Antsi äi ning väidetavalt variisik. Maribor Trade`il oli selle nädala alguse seisuga enam kui 900 000 krooni maksuvõlga, ligi 90 000 krooni intressivõlga ja samuti esitamata üks maksudeklaratsioon.
Urvastelased käisid välja hüpoteesi: Serv-In-Texi töötajatele makstakse palka Maribor Trade`i kaudu ja sel lastakse tasapisi hääbuda, et vaid Serv-In-Tex puhtaks ja tegutsema saaks jääda.
Lisaks on Antsi omal ajal juhtinud firmat nimega Nordimpex, mille suhtes tõstatatud pankrotimenetlus lõpetati 2007. aastal pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja mis seejärel äriregistrist kustutati. Veel on Antsi juhatuse liige Valga aadressiga ettevõttes Swedre Invest, mis tegutseb vähemasti nii edukalt, et maksuvõlgu sel pole.
Antsi oli üllatunud, kui LõunaLeht tema äritegevuse vastu huvi tundis, kuid kuulnud vallaelanike tõstatatud küsimust „Kuidas saab valda majandada mees, kes oma firmasid piisavalt hästi majandada ei suuda?“, ei näinud põhjust oma tegemisi varjata.
Rahad saamata
Serv-In-Texi võlgadele on Antsi sõnul lihtne seletus.
„See on tekkinud sellest, et mitu koostööpartnerit on meid väga alatult alt vedanud ja jätnud raha maksmata,“ selgitas firmast taandunud ning Urvaste valda juhtima asunud Antsi.
Mehe sõnul on kohus vähemasti ühel juhul Serv-In-Texi kasuks lepingupartnerilt 400 000 krooni välja mõistnud, paraku aga on šansid raha kätte saada väikesed. Maadlemine käivat firmal hetkel veel mitme võlguoleva kliendiga.
„Kohtus väljanõudmine ei anna raha meile,“ nentis Antsi. „Selline tendents on, et kui on raske aeg, siis võlgu jääda pole halb tegu – vabandatakse, et on raske aeg, ja kõik. Selline tendents väikefirmad hukutab.“
Antsi sõnutsi on erinevad kliendid ja partnerid Serv-In-Texile võlgu ligi miljon krooni ja karta on, et pikalt tegutsenud firmal tuleb pillid lõplikult kotti panna.
Mati Antsi kinnitas, et Maribor Trade`iga temal seoseid pole. Küsimusele, kas seda firmat juhib tema äi, vastas mees, et see on võimalik. Kindlasti aga ei maksta tema sõnul Serv-In-Texi töötajatele palka Maribori kaudu ja eespool toodud hüpoteesil pole seega mingit alust.
Ent miks Nordimpex omal ajal tegevuse lõpetas?
„Põhimõtteliselt ta lõpetas samal põhjusel, miks ma kardan, et ka Serv-In-Tex lõpetab –
jäävad rahad saamata; suured firmad, millele väikefirma teeb allhankeid, lähevad pankrotti,“ sõnas ärimees.
Muud tegevused toidavad
Mati Antsi märkis samas, et kuigi Valgas ehitusmaterjalide müügiga tegeleva Swedre Investi käive on drastiliselt vähenenud, on firma teinud omal ajal õigeid otsuseid ja võib kuni paar aastat vana rasva peal üle elada.
„Räägitakse, et ma pürgisin vallavanemaks, et saada riigi magusa palga peale. Inimesed, kes nii arvavad, eksivad tõsiselt, sest mul on ka muid tegevusi, mis toidavad ära,“ selgitas Antsi.
VIDRIK VÕSOBERG
Urvaste uus vallavanem Mati Antsi on põhiliselt tekstiilitööstuses tegeva firma Serv-In-Tex AS juhatuse liige. Esmaspäevase seisuga oli firmal enam kui 168 000-kroonine maksuvõlg, veidi üle 3000-kroonine intressivõlg ja üks esitamata maksudeklaratsioon.
LõunaLehe tähelepanu Antsi äridele juhtinud vallakodanikud märkisid ära ka järgneva asjaolu: nimelt on Serv-In-Texiga täpselt samale Antsla valla Kobela aadressile registreeritud OÜ Maribor Trade, mille tegevusalad kattuvad suures osas Serv-In-Texi omadega. Selle firma juhatuse liikmena on äriregistris ära märgitud Viktor Villem, kes on kuuldavasti Mati Antsi äi ning väidetavalt variisik. Maribor Trade`il oli selle nädala alguse seisuga enam kui 900 000 krooni maksuvõlga, ligi 90 000 krooni intressivõlga ja samuti esitamata üks maksudeklaratsioon.
Urvastelased käisid välja hüpoteesi: Serv-In-Texi töötajatele makstakse palka Maribor Trade`i kaudu ja sel lastakse tasapisi hääbuda, et vaid Serv-In-Tex puhtaks ja tegutsema saaks jääda.
Lisaks on Antsi omal ajal juhtinud firmat nimega Nordimpex, mille suhtes tõstatatud pankrotimenetlus lõpetati 2007. aastal pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja mis seejärel äriregistrist kustutati. Veel on Antsi juhatuse liige Valga aadressiga ettevõttes Swedre Invest, mis tegutseb vähemasti nii edukalt, et maksuvõlgu sel pole.
Antsi oli üllatunud, kui LõunaLeht tema äritegevuse vastu huvi tundis, kuid kuulnud vallaelanike tõstatatud küsimust „Kuidas saab valda majandada mees, kes oma firmasid piisavalt hästi majandada ei suuda?“, ei näinud põhjust oma tegemisi varjata.
Rahad saamata
Serv-In-Texi võlgadele on Antsi sõnul lihtne seletus.
„See on tekkinud sellest, et mitu koostööpartnerit on meid väga alatult alt vedanud ja jätnud raha maksmata,“ selgitas firmast taandunud ning Urvaste valda juhtima asunud Antsi.
Mehe sõnul on kohus vähemasti ühel juhul Serv-In-Texi kasuks lepingupartnerilt 400 000 krooni välja mõistnud, paraku aga on šansid raha kätte saada väikesed. Maadlemine käivat firmal hetkel veel mitme võlguoleva kliendiga.
„Kohtus väljanõudmine ei anna raha meile,“ nentis Antsi. „Selline tendents on, et kui on raske aeg, siis võlgu jääda pole halb tegu – vabandatakse, et on raske aeg, ja kõik. Selline tendents väikefirmad hukutab.“
Antsi sõnutsi on erinevad kliendid ja partnerid Serv-In-Texile võlgu ligi miljon krooni ja karta on, et pikalt tegutsenud firmal tuleb pillid lõplikult kotti panna.
Mati Antsi kinnitas, et Maribor Trade`iga temal seoseid pole. Küsimusele, kas seda firmat juhib tema äi, vastas mees, et see on võimalik. Kindlasti aga ei maksta tema sõnul Serv-In-Texi töötajatele palka Maribori kaudu ja eespool toodud hüpoteesil pole seega mingit alust.
Ent miks Nordimpex omal ajal tegevuse lõpetas?
„Põhimõtteliselt ta lõpetas samal põhjusel, miks ma kardan, et ka Serv-In-Tex lõpetab –
jäävad rahad saamata; suured firmad, millele väikefirma teeb allhankeid, lähevad pankrotti,“ sõnas ärimees.
Muud tegevused toidavad
Mati Antsi märkis samas, et kuigi Valgas ehitusmaterjalide müügiga tegeleva Swedre Investi käive on drastiliselt vähenenud, on firma teinud omal ajal õigeid otsuseid ja võib kuni paar aastat vana rasva peal üle elada.
„Räägitakse, et ma pürgisin vallavanemaks, et saada riigi magusa palga peale. Inimesed, kes nii arvavad, eksivad tõsiselt, sest mul on ka muid tegevusi, mis toidavad ära,“ selgitas Antsi.
VIDRIK VÕSOBERG
esmaspäev, 2. märts 2009
Aidake vallal samme seada
Viimasel volikogu istungil tutvustas abivallavanem Kristjan Võrno Urvaste valla tegevuskava aastateks 2009-2012, mis on oluline dokument nii valla eelarve koostamisel kui fondidest raha küsimisel. Et tegevuskava koostamisse ei olnud ilmselt kaasatud külaseltse ning mitmeid teisi organisatsioone, on tegu küllalt toore dokumendiga. Õnneks on 11. märtsini kõigil vallaelanikel võimalik teha täiendusettepanekuid ning volikogu otsustab siis, kas paneb need tegevuskavasse või mitte. Vaadake tegevuskava ja ettepanekute esitamise korda valla kodulehel uudiste rubriigis http://www.urvaste.ee/index.php?page=uudised&id=74 ja läkitage oma ettepanekud vallamajja.
Naabervald tegi aabitsa
Tänavune vabariigi aastapäev läheb Urvastes ajalukku sellega, et vahetult enne pidupäeva kukutati vallavanem, kes oli valla tasandil 24. veebruari tähistamise algataja.
Sõmerpalus tehti selle asemel midagi märksa mõistlikumat – täitsa oma aabits, mille nimeks „Kodukotus“.
Osula kooli vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel 23. veebruaril tutvustati aabitsat ja tänati tegijaid. Nagu sealkandis sageli ikka, oli tõukejõuks kodu-uurija Heljo Saar ning raamatu ühe peategelase prototüüp on samuti tema ise. Vanaema jutud ja käigud koos lapselapsega on väikeste lugejate jaoks kirja pannud Sõmerpalu lasteaia juhataja asetäitja Kersti Ots. Eriti vahva on see, et „Kodukotuse“ pildid on joonistanud samuti lasteaia mudilased.
Kõvakaaneline aabits annab edasi küllap kõike olulisemat Sõmerpalu valla kohta . E-tähe all tutvustatakse edukaid motosportlasi, H-tähe all Harjumäe laululava, J-tähe all Järvere mõisa jne.
Seda hirmu, et iga tähe jaoks ei jagu nähtusi või tegijaid, aabitsa koostajad vist ei tundnud. D-tähe all on näiteks juttu deemonitest, täpsemalt vanapaganast, kes lootsiku enne lahkumist kummuli keeras ja oma jala sellele toetas. Nii tekkis vanapagana jäljega lootsikukivi. Kohapärimust on veel õige mitmes kohas: K – Karjasoo kaksikud, M – Matusmägi, O – Ohvrikivi, P – Papimägi, T – Tõrvaajamiskivi, Ö – öö varjus maha lõhutud vesiveski Pühajõel.
„Kodukotuse“ sissejuhatuses on öeldud, et selle koostamine sai alguse ideest panna kirja ja talletada kodukandi kohapärimusi, mida on kogunud Osula kooli kodu-uurijad. Heljo Saar tõdes veel, et suureks eeskujuks oli aabitsa kokkupanekul Vormsi aabits, mis oli teadaolevalt seni ainus omakandi laste jaoks tehtud aabits.
Sõmerpalus tehti selle asemel midagi märksa mõistlikumat – täitsa oma aabits, mille nimeks „Kodukotus“.
Osula kooli vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel 23. veebruaril tutvustati aabitsat ja tänati tegijaid. Nagu sealkandis sageli ikka, oli tõukejõuks kodu-uurija Heljo Saar ning raamatu ühe peategelase prototüüp on samuti tema ise. Vanaema jutud ja käigud koos lapselapsega on väikeste lugejate jaoks kirja pannud Sõmerpalu lasteaia juhataja asetäitja Kersti Ots. Eriti vahva on see, et „Kodukotuse“ pildid on joonistanud samuti lasteaia mudilased.
Kõvakaaneline aabits annab edasi küllap kõike olulisemat Sõmerpalu valla kohta . E-tähe all tutvustatakse edukaid motosportlasi, H-tähe all Harjumäe laululava, J-tähe all Järvere mõisa jne.
Seda hirmu, et iga tähe jaoks ei jagu nähtusi või tegijaid, aabitsa koostajad vist ei tundnud. D-tähe all on näiteks juttu deemonitest, täpsemalt vanapaganast, kes lootsiku enne lahkumist kummuli keeras ja oma jala sellele toetas. Nii tekkis vanapagana jäljega lootsikukivi. Kohapärimust on veel õige mitmes kohas: K – Karjasoo kaksikud, M – Matusmägi, O – Ohvrikivi, P – Papimägi, T – Tõrvaajamiskivi, Ö – öö varjus maha lõhutud vesiveski Pühajõel.
„Kodukotuse“ sissejuhatuses on öeldud, et selle koostamine sai alguse ideest panna kirja ja talletada kodukandi kohapärimusi, mida on kogunud Osula kooli kodu-uurijad. Heljo Saar tõdes veel, et suureks eeskujuks oli aabitsa kokkupanekul Vormsi aabits, mis oli teadaolevalt seni ainus omakandi laste jaoks tehtud aabits.
pühapäev, 1. märts 2009
Võtame lätlastest eeskuju
Ohoo - Riia linn on juba meie tublile maaelu edendajale tänava pühendanud. Peaksime eeskuju võtma ja vähemalt mõne küla ümber nimetama. Kuhu see tänapäeval kõlbab, et üks eesti küla ammuseaja saksa mõisniku nime kannab.
Tellimine:
Postitused (Atom)
