Sõmerpalus tehti selle asemel midagi märksa mõistlikumat – täitsa oma aabits, mille nimeks „Kodukotus“.
Osula kooli vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel 23. veebruaril tutvustati aabitsat ja tänati tegijaid. Nagu sealkandis sageli ikka, oli tõukejõuks kodu-uurija Heljo Saar ning raamatu ühe peategelase prototüüp on samuti tema ise. Vanaema jutud ja käigud koos lapselapsega on väikeste lugejate jaoks kirja pannud Sõmerpalu lasteaia juhataja asetäitja Kersti Ots. Eriti vahva on see, et „Kodukotuse“ pildid on joonistanud samuti lasteaia mudilased.
Kõvakaaneline aabits annab edasi küllap kõike olulisemat Sõmerpalu valla kohta . E-tähe all tutvustatakse edukaid motosportlasi, H-tähe all Harjumäe laululava, J-tähe all Järvere mõisa jne.
Seda hirmu, et iga tähe jaoks ei jagu nähtusi või tegijaid, aabitsa koostajad vist ei tundnud. D-tähe all on näiteks juttu deemonitest, täpsemalt vanapaganast, kes lootsiku enne lahkumist kummuli keeras ja oma jala sellele toetas. Nii tekkis vanapagana jäljega lootsikukivi. Kohapärimust on veel õige mitmes kohas: K – Karjasoo kaksikud, M – Matusmägi, O – Ohvrikivi, P – Papimägi, T – Tõrvaajamiskivi, Ö – öö varjus maha lõhutud vesiveski Pühajõel.
„Kodukotuse“ sissejuhatuses on öeldud, et selle koostamine sai alguse ideest panna kirja ja talletada kodukandi kohapärimusi, mida on kogunud Osula kooli kodu-uurijad. Heljo Saar tõdes veel, et suureks eeskujuks oli aabitsa kokkupanekul Vormsi aabits, mis oli teadaolevalt seni ainus omakandi laste jaoks tehtud aabits.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar