suur kontsert 50 aastat tagasi

“Kolhoosi Elu” 18. veebruar 1958
URVASTE SUURKONTSERT
Rajooni rahvapeo ettevalmistustööde käigus oli huvitavaks ürituseks suur kontsert Urvastes.
Kontsert algas külalistena esinenud “Edasi” kolhoosi puhkpilliorkestri avamarsiga E. Zirgu juhatusel. Selle järel esines rahvamaja segakoor (üle 30 laulja) Tallinna Konservatooriumi üliõpilase Vaike Rööbi juhatusel. Laulud kõlasid hoogsalt aj kõlapuhtalt ning koor oli suuteline nõudlikule taktikepile alluma.
Ettekanded said rohkete kiiduavalduste osaliseks. Eriti meeldisid kuulajatele prof. Gustav Ernesaksa uusimast loomingust “Kiigun kõrgel”, K. Ruuri “Muru Antsu ainus ingel”, J. Krohni “Mullu” jt.
Tervitatav on, et koor on oma koosseisult suurenenud. On saadud üle tenorite puudusest, sest endised head tenorilauljad V. Neem, J. Mäe, J. Alop ja bass R. Maks on hakanud jälle laulma. “Ei saa enam eemale jääda, kui kuuled teiste laulu,” tähendas V. Neem.
Kammerorkester R. Kannukese juhatusel esines meisterlikult ning sai teenitult tugeva aplausi. Hästi kõlasid fantaasia Flotovi ooperist “Martha”, E. Griegi “Templitants”, P.e. Bachi “Kevade ärkamine” jt.
A.Rööpi lauldud Toselli “Serenaad” ja itaalia rahvalaul Santa Lucia T. Fedorina esituses pälvisid samuti publiku heakskiitu.
Naisansambel esitas M. Saare “Sa ise läksid kaugele” (Urvaste lauliku M. Heibergi sõnad) ja A. Läte “Kus põhjalahe kohiseb.” Ettekanne oli tundeküllane ja meeldiv.
Esines ka instrumentaaltrio – A. Pulk viiulil, J. Rööp tšellol, R. Kannukene klaveril, samuti instrumentaalkvartett, kusjuures eelpool mainitutele lisandus V. Rõõm kontrabassil. Soojalt võeti vastu A. pulga viiulipalad. Tema hea tehnika, mahlakas toon ja viimistletud ettekanne on alati paelunud kuulajaid. Eriti meeldis Glieri “Romanss”
Rahvatantsijad E. Hangu juhatamisel esinesid laitmatult.
Üldiselt jättis kontsert kuulajatesse hea mulje. Igati tuleb tunnustada kontserdi organiseerijate vaeva ja isetegevuslaste püüdeid ulatusliku ja nõudliku kavaga kontserdi ettevalmistamisel.
J. RÖÖP
Urvaste 7-kl. Kooli direktor

vanu uudiseid - eriti 80 aasta tagune kõlab tänapäevaselt

Võru Teataja 14. veebruar 1928
Võrumaa jälle haritlase võrra rikkam.
Teatavasti lõpetas hiljuti Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja omas vastava diploomi Urvaste v. kod. Rudolf Keller. Kahjatseda tuleb ainult, et ta ei tule Urvaste tagasi, vaid on valinud omale tööpõlluks Tartu, kus ta praegu juba töötab vannutatud advokaadi abina.

Võru Teataja 14. veebruar 1928
Kuidas on õieti lood Siiriuse maja ehitamisega.
“Siiriuse” majaehitamist on püütud mõnes ajalehes imelikus valguses kirjeldada. Arvustada ju võib, kuid kui see kujuneb kaigaste pildumiseks, siis pole sellest üldsusele mingit kasu. Kui tuntakse, et “Siiriuse” majaehitamine tarvitab näpunäiteid, siis peavad olema need asjalikud.
Ainult hädaldamine, nagu ehitatakse “Siiriuse” maja sohu, või nagu ehitataks “Siirius” küüni, või nagu poleks “Siiriusel” varanduslisi isikuid käemeesteks – on paljas kurtmine, mitte aga mingi loov töö. Noorsooliit “Siirius” on käed külge pannud ja tegudele asunud, et kibedalt tunda andvat ruumide puudust kõrvaldada.
“Siirius” on alati püüdnud kõikide seltside ühiseid ettevõtteid toetada ja veel rohkem, on püüdnud kõiki seltse ühendada.
“Siirius” ei taha mitte ainult sõnade juurde jääda, vaid on asunud ka tegudele. Seltsimaja ehitamine on praegu käsil, milleks liit on ära ostnud Uue-Antsla endise aida, mille äravedamiseks peagi lõpule jõutakse. Maja ehitamise kõrval pole silmast lastud ka liidu kultuurilisi ülesandeid. Kui need edusammud mõnele pinnuks silmas on, siis pole ju siin “Siiriuse” edukas töö süüdi.
Uhtjärv

“Kolhoosi Elu” 15. veebruar 1958
Urvaste kool M. Heibergi nimeliseks
Omal ajal hästituntud luuletaja Marie Heibergi sünnikoht on Urvastes. Austades selle eesti kirjaniku mälestust, tegi Urvaste külanõukogu alaline kultuurikomisjon ettepaneku anda Urvaste 7.- kl. Koolile Marie Heibergi nimi. See ettepanek leidis külanõukogu istungjärgul üksmeelset toetust. Otsustati paluda rajooni täitevkomiteed astuda samme Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi juures, et Urvaste 7.-kl. Kool kinnitataks M. Heibergi nimeliseks kooliks.
A. LEMPU

“Kolhoosi Elu” 15. veebruar 1958
Hoiukassa Vaabinasse
Mõni päev tagasi sai Valga Rajooni Tsentraal-Hoiukassa nr. 6741 ,kes teenindab ka Antsla rajooni, hoiukassade valitsuselt loa agentuur-hoiukassa avamiseks Vaabina sidejaoskonna juurde.
Tsentraal-hoiukassa poolt tehakse praegu vastavaid ettevalmistusi uue agentuur-hoiukassa avamiseks ja vastavalt eeltööde käigule võib avatav agentuur-hoiukassa hakata teemnindama elanikkonda alates 17. veebruarist.
Uus avatav agentuur-hoiukassa on arvult kuues hoiukassa Antsla rajoonis.
K. SAAR
Valga Rajooni Tsentraal-Töö-Hoiukassa nr. 6741 inspektor

50 aastat tagasi

“Kolhoosi Elu” 30. jaanuar 1958
Meile kirjutatakse
Puudub peremehe käsi
Ilusa Uhtjärve kaldal asub iidne linnamägi. Kohalike elanike poolt hoiti seda enne sõda kaunis hästi korras. Praeguse Urvaste kauplus ejuures oli tookord suunanäitaja, mis näitas linnamäe asukohale suubuvat teed.
Nüüd aga võib neis paikades amtkates näha äärmiselt kurba pilti. “Võidulipu” kolhoosi rahvas on linnuse ümbrusega halvasti ümber käinud. Maalinnuse kohalt on mets ca 40-50 sm kõrguselt maha lõigatud, kusjuures hagu ja ladvad on jäetud laiali.
Oleks aega studa otsustavaid samme, et linnamägi saaks oma väärilise koha teiste ajalooliste mälestusmärkide keskel.
Rajooni täitevkomiteel ja Urvaste külanõukogul tuleks kutsuda süüdlased korrale. Kolhoosi juhatus aga lasku koristada näotu metsaraie jäljed. Edaspidi ei tohiks taolisi juhtumeid enam esineda.
Samuti ei oleks palju, kui kolhoosinoored ja Urvaste kooli pioneerid mõtleksid linnamäe ünbruse korrastamisele.
T. VALD

“Kolhoosi Elu” 30. jaanuar 1958
Vastuseks kriitikale
Ajalehes “Kolhoosi Elu” nr. 11 laupäeval 25. jaanuaril 1958. a. ilmunud kriitilise artikli “Telefoniside ei rahulda” kohta teatan järgmist:
Telefoniside on Vastse-Antsla sidejaoskonnal pärast kella 17.00 kolme abonendiga: “Võidulipu” ja “Siiriuse” kolhoosiga ning Urvaste maaarstijaoskonnaga. Vastavalt ENSV Sideministeeriumi kirjale nr. 918, 18. sept. 1957. a. ei ole lubatud ühendada otse alaliselt töötava telefonikeskjaamaga paralleelselt ühele ühenduspaarile mitte üle 3 alajaama abonendi. Kuna Antsla ja Vana-Antsla vahel on ainult üks liin, siis jäävadki teised abonendid ühendamata. Seda küsimust on võimalik ainult siis lahendada, kui sideministeerium laseb Vastse-Antslasse üles seada poolautomaatkeskjaama ja annab vastava aparatuuri ja materjali. Samuti on tarvis ehitada uus juhtmepaar Vastse-Antsla ja Antsla vahele. Sidekontor teeb selle kohta sideministeeriumile vastava ettekande.
R. VESKE
Antsla Sidekontori ülem

Kuidas saabus aasta 1958 ajakirjanduses.

Kolhoosi Elu 1.jaanuar 1958
Sõna on SPETSIDEL

Möödunud aastal suurendas meie rajoon tunduvalt loomakasvatussaaduste kogutoodangut.
Sotsialistliku võistluse võitjaks tuli ”Edasi” kolhoos. Et selgitada, millised olid mullused saavutused, ja rääkida tulevikuperspektiividest, selleks on sõna:

kolhoosi esimehel Karla Ristil:
Mullu läks ”Edasi” kolhoos suure sammu võrra edasi põllumajandussaaduste tootmisel. Kolhoosi rahalised sissetulekud suurenesid ligikaudu poole miljoni rubla võrra. Ühest küljest võimaldab see tootmise laiendamist käesoleval aastal, teiselt poolt suurendame kolhoosnike normipäevatasu. On ju normipäevatasu ka üheks tähtsamaks resultatiivsusnäitajaks, mis peegeldab kolhoosi majanduslikku taset.
Käesoleval aastal on meil kavatsused veelgi suuremad. Et toota võimalikult rohkem, tuleb meil tegelda enam maaparandustöödega ning traktorijaam peaks meile osutama veel suuremat abi turba tootmise mehhaniseerimisel.
Iga 100 ha tulundusmaa kohta kavatseme tänavu toota 400 piima ja iga 100 ha põllumaa kohta 60 ts sealiha.

agronoom Jaan Peetsil:
Möödunud aastal tegid kolhoosi põllundusbrigaadide liikmed nii mõndagi ära saagikuse tõstmisel. Nii saime keskmiseks talinisu saagiks 23 ts/ha, talirukkil 18 ts/ha, kartulil 150 ts/ha. Riigile ja kolhoosidele müüdud heinaseemnega on võimalik teistel majanditel rajada 800 hektarit seemenpõlde. Samuti oleme suurel hulgal vahetanud sordikartuleid seemneks.
Saavutustega ei ole me veel aga kaugeltki rahul. Käesoleval aastal kavatseme suurendada teravilja kogutoodangut vähemalt 25 tonni võrra.

lüpsja Alli Hõbesaarel:
1957. aasta kujunes minule eriti sündmusterikkaks ja meeldejäävaks. Möödunud aastal võtsin II rajoonide grupi noorte lüpsjate-karjatalitajate vahelise sotsialistliku võistluse. Kuna konkurents oli tihe, siis tunnen kordaläinu üle eriti suurt rõõmu. Ka mina tahan anda omapoolse tagasihoidliku panuse üldrahvaliku ülesande täitmisse – jõuda järele Ameerika Ühendriikidele põllumajandussaaduste tootmise poolest iga elaniku kohta. Käesoleval aastal püüan tõsta piima väljalüpsi iga lehma kohta 5000 kg-ni