Kuvatud on postitused sildiga vana hea. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga vana hea. Kuva kõik postitused

teisipäev, 20. aprill 2010

Mis on kahe aastaga muutunud?

Ess-soo leht kaks aastat tagasi

Täna, 20. aprillil, kell 14 Uue-Antsla Rahvamajas Ess-soo teemaline avalik arutelu.

pühapäev, 8. märts 2009

Meenutus, et ei ole midagi uut siin päikese all - ka ca 100 aastat tagasi oli kooli remont meil suurimaid probleeme

Võru Teataja 24. detsember 1915
Võrumaalt.
Urvastest. Rahvakoolide uus inspektor A. A. Stassjevitsch käis Urvaste kihelkonna ja valla koolisid reviderimas. Õpeasjades avaldas oma rahulolemist. Kihelkonna koolis olevat puhtuse pidamise pääle käskinud rohkem rõhku panna. Jah, kes on niisugune lihalik inimeste seas, kes aga Urvaste kihelkonna koolis jõuaks puhtust rahuloldavalt pidada!? Praegu käivad koolis umbes 130 last, kes kahe väikese poolpimeda klassi ruumidesse, nagu elavad silgud tönnisse, on mahutatud. Iseäranis on paha lugu alamas klassis, mis 3 ½ sülda pikk ja 7 jalga kõrge, kuhu pääle 80 lapse sisse on tuubitud ja sääl peavad nad õppima, pesema ning elama! – Kooliõpetaja oleks küll sügisel laste vastuvõtmise juures pidanud selle peale vaatama, et klassid nii liiga täis liidetud ei oleks saanud, aga et tung kooli suur oli ja teiseks – ripub ka kooliõpetaja palga küsimus laste kooliraha küljes, siis pole ka ime, et lapsi nagu silkusid tönnisse mahutati! Nüüd on mustus, mille tagajärg on see, nagu Antsla jaoskonna Dr. K. Kroon laste läbivaatamisel ütles, et rohkem pool lastest silma haiguses ja mitmesuguste naha haiguste all kannatavad. Magamise tuba on ka liiga väikene ja pime, mis ka ühtlasi laste söögituba on. Söögid peavad pööningu kaarte alla pantud saama, kus kõik külmad ja rottidest ära näritakse. See on siis suure ja rikka Urvaste kihelkonna „kihelkonna kool!“ Oeh! – Tõesti, Urvaste kihelkond elab küll veel 18 aastasaja keskel, nii umbes arvatud ja hästi üteldud 50 aastat, teistest naabruses olevatest kihelkondadest, taga. Konvent, kelle pääle kõikide silmad ootavad ja kelle võimuses küll kihelkonna kooli ajakohaseks muutmine oleks, seisab paljudest niisugustest meestest koos, kes ka 50 aasta eest oleks ajakohased olnud. Nii siis Uurvaste kihelkonna kool: pea aga puhtust, ja hari oma noorsugu veel mõned hääd aastad ja kasvata ometi kord ise omale ajakohaseid mehi, sest praegustest meestest on vähe loota! -s-

pühapäev, 8. veebruar 2009

Vana aega tänapäevaga kõrvutades ...

... peab nentima, et 80 aastat ees või taga - vahet pole. Institutsioonid on pisut erinevad, aga sisu üsna sama.

pühapäev, 28. september 2008

Ei midagi uut päikese all

Õpetajad, kes täpselt sada aastat tagasi lahti lasti, olevat tegelikult lehtedes Urvastest halvasti kirjutanud. Lugege siit. veel lisaks eelmisele artiklile.

Ja veel eriti põhjalik jutt.

laupäev, 27. september 2008

Kes minevikku ei mäleta ...

Huvitav, et selle täpselt saja aasta taguse jutuga tekkisid paralleelid selleaastase vallalehe afääriga. Kuupäevadki olid päris ligilähedased.

reede, 5. september 2008

"Vanapagan"

J. Torp kirjutas sellise luuletuse aastal 1958., mis avaldati ajalehes.
Ja selgub, et sellise nimega oli Vabadussõja-aegne soomusmasin. Piltki siin olemas.
Üldiselt kõva mees, et mainis 1958.aasta masinat, mille pealt ilmselt puna-armeelasi notitud. Samas - see "Vanapaganaga" sõitja on selline negatiivne, hoolimatu tegelane. Mine võta siis kinni.

reede, 15. august 2008

Tehkem sõpradele ikka nalja - muide, kas keegi teab, kes on AK ja PN

Võru Teataja 16. august 1928
Välk sõbra õngeridvast
Urvaste mees A. K. otsis Uhtjärves vähki, olles seejuures Adami ülikonnas. Teine Urvaste mees P. N. tuli ka sinna sama kalu õngitsema, muidugi seljas õngeritv.
Nähes A. K. halasti, hiilis ta põõsasse ja sipsas ühe õngeritvaga sõbrale üle selja.
A. K. kargas nagu välgust tabatuna ülesse ja kähvas. “Kurat! Om küll selge taivas, aga välgu and omõtigi är”
Alles siis kui P. N. põõsast välja tuli, taipas mees, et välgu sünnitas sõbra õngeritv.

Rohkem vanu lugusid minevikuurvaste.blogspot.com pealt.

pühapäev, 20. juuli 2008

Urvaste kiriku seinu palistavad sugupuud






Augusti lõpuni saab Urvaste kirikus näha Eesti Genealoogia Seltsi korraldatavat Urvaste kihelkonna sugupuude näitust. Väljas on näiteks Juhan ja Eva Palutedre järeltulijad, Jaak ja Ewa Pallitsast lähtuv sugupuu, Urvaste mõisa sepa Aidnikku Jaani järglased (alates järgmisest põlvkonnast Abelid), Konnovite suguvõsaga seotud kuus sugupuud jpm.
Kuivõrd nii Genealoogia Seltsi Tallinna osakonna Võrumaa tugiisik Eike Riis, kui ka Võrumaa osakonna esinaine Maimu Hinn on Rõuge kihelkonnast (muide, just sugupuude uurimise käigus avastasid nad, et kuuluvad ka ühte suguseltsi), siis on mõned näited ka Rõuge poolt.
Kiriku teises seinas on Genealoogia Seltsi aseesimehe Ants Roometsa koostatud valik trükiväljaannetes avaldatud sugupuudest (ajaleheväljalõiked, koopiad raamatutest), seal on mh kõigi nelja Eesti presidendi sugupuud, samuti Andres Tarandi ja Siim Kallase omad. Palju põnevust peaks pakkuma ka Iisraelis Piibli põhjal koostatud sugupuu, kus jõutakse Aadamast Jeesuseni. Euroopa kuninglike perekondade sugupuu näitab hästi, kuidas kõikide riikide valitsejad olid omavahel sugulussidemetega seotud.
Kujunduslikult on näitusel väga erinevaid sugupuid. Väiksemaid ja väga suuremahulisi. Enamus paberile-papile, aga mõned ka riidele tehtud või kausta köidetud. Küll puukujuliselt, küll korrapärastes kastikestes, aga ka ringi peale säetud suguvõsa. Laua pealt saab kaasa võtta väljaprinditud õpetuse „Millest alustada suguvõsa uurimist“ ja proovida täita enda kõukude tabelit. Kõugud on sugulased, kellest inimene otseselt põlvneb (ema-isa, vanaema-vanaisa jne.)
20. juulil toimunud sugupuude näituse avamisel ärgitas Maimu Hinn kõiki vähegi huvilisi 2005. aastal loodud Võrumaa genealoogiaosakonnaga liituma. Häbeneda ei ole midagi, sest nad on kõik seal algajad sugupuu-uurijad. Võrumaa sugupuude uurijad loodavad korraldada kõigi Vana-Võrumaa kihelkondade sugupuude näitused, augustis avatakse selline ka Karulas.
Eike Riis ja Maimu Hinn ütlesid, et seni on olnud sugupuude uurijad rohkem vanemad inimesed, aga järjest rohkem hakkavad ka noored selle vastu huvi tundma. Internetis saab asjaga tutvuda www.genealoogia.ee ja Võrumaa juurte uurijate kodulehel www.zone.ee/genealoogia .
Urvaste kirikus on näitus avatud 20.-27. juuli T-L kell 10-15, 28. juulist 31. augustini T, K, R ja P kell 9-11.

MARGUS KONNULA

reede, 27. juuni 2008

Tore veste esimese Vabariigi ajast

Võru Teataja 21. jaanuar 1930
Vallavalitsuse päev
Näide ühest vallavalitsusest enne sekretäri tagandamist
„Vanamees! Vanamees, kas oled kurt või? Sinu kord! Palju maksad?“
„Issand jumal,“ ehmatab vanamees, siis kiiresti: „Maksan kõik.“
„Lontrus! Kas ma tean, palju su „kõik“ on! Ütle summa!“
„Maamaks ja…“ kogeleb vanamees.
„Lä-lä-läh, maamaks jah…“ osatab sekretär ning hakkab otsima maksjate nimekirja. Küsib:
„Nimi?“
„Peeter Must.“
„Ah, Peeter Must… Pjotr Tsorrnõi… Peeter Porine…“ hoiab sekretär nime meeles, kuid raamatut ei leia. Otsib kapist, kapi pealt ta alt, sahtlist, riiulist, nurgast; liigutab prügikorvis pudeleidki paberite all, kuid raamatuid ei leia. Alles siis, kui vallavalitsus terves koosseisus otsima on hakanud kui sekretär oma toagi on pahupidi keeranud, tuleb sekretäri teiselpoolel meelde, et ta viis ühe paksu raamatu sahvrisse piimapoti kaaneks, sest rotid, kes hääd ei tähendavat, lükkavad kerge kaane kõrvale. Minnakse sahvrisse – ongi raamat käes. Ja töö läheb endises hoos ja usinuses.
Aeg venib. Rahvas ootab.
Maksumaksjad on läbi.
„Tunnistust! Olen oodanud juba 8 tundi.“
Mees on võõras.
„Oodake!“
„Mulle kah tunnistust. Üks tunnistus on taskus kah…“ ja teeb paljutähendava liigutuse tasku juurest suu juurde.
„Tule esimesena! Aga sina mine esialgu ooteruumi,“ tähendatakse 8 tunnilisele ootajale „näed isegi, et ei saa nii äkki.“
Kui see on tõrkuvalt kadunud ukse taha, koguvad kõik tunnistuse tahtja ümber.
„Palju sul on?“ Kõigi näod on pinevil.
„Terve liiter!“
„Tubli! Keerakem uks lukku!“
Koputatakse parajasti.
Sekretär haarab pakkujalt liitri ja pistab prügikorvi.
„Sisse“.
Tuleb noor kooliõpetaja.
Selle vastu kantakse viha, kuid seda ka kardetakse, sest see võib kõiki ajalehte panna.
„Noh, härra õpetaja?“
„Tulin omas vanas asjas. Palun vallavalitsuselt korterirahana 10% mu palgast, sest olen pidanud elama erakorteris. „
„Vaadake, härra õpetaja, see on ikka keeruline asi. See on nüüd meie otsustada… Palju te siis õieti soovite? Teie viimane mõistlik sõna?“
„Vastavalt seadusele – 10%“
„Aga kui me seda ei maksa.“
„Nii ütlesite ka eelmisel korral ja selle tõttu pidin teatama maavalitsusele. Säält on teile vastav korraldus juba tehtud.“
Otsitakse maavalitsuse kirja. Kuid ei leita.
„On vist kadunud. Või tarvitas eit hoide ajamiseks. Kuid ühte mäletan kindlasti, et ühtki käsku pole me saanud. Pange tähele: käsku! Kirjas oli öeldud: meie palume 10 prots. välja maksta, kuid mitte, et meie käseme. Näete nüüd isegi, et see kõik on meie teha jäetud. Kui aga mõnikord oled ladna mees ja astud vallamajja tulles viinapoest mööda – teil ju taskuid on ja puru kah, eks me siis näe.“
„Sarnasel juhul ei jää muud üle, kui teile hääd päeva öelda.“
Ütles ja läks.
„Ei võta õnge, kurat, pahandab vallavanem.
„Sarnane moltsiška. Job… „pahandab ka sekretär.
Tunnistuse soovija otsib punnivinna.
Igivana seinakell lööb neli. Vallavanem vaatab oma uuri, tõuseb ja läheb ettetuppa.
„Kell on neli. Vallavalitsuse päev on möödas. Uks saab kinni pandud. Jumalaga!“ Tahab minna tagasi.
Keegi näitab salamahti rusikat, teine viinapudelit.
„Tule sa sisse!“ ütleb vallavanem pudeli näitajale. „Ega me ootajaid või ikkagi koju ajada…“
„Aga mina?..“ hädaldab üks.
„Käi kodu, sest ega me tervet ööd siin teie pärast või raisata. Tule teine kord õigel ajal!“ Ütleb ja lukustab ukse. Sees juba kõlisevad klaasid. Suitsusammas tõuseb läbi akna. Vallavalitsuse päev on mööda.

kolmapäev, 25. juuni 2008

Vana uudis

Võru Teataja 20. märts 1930
Kui poeg saab peksa, siis meier lahti.
Urvaste meeste omavaheline arvete õiendamine Võru laadalt sõites.
Hiljuti Võru laadalt koju sõites tekkis Urvaste valla meeste G.K., P.H. ja O. ning M.R. vahel väike näselemine, kusjuures M.R. enese jutu järele peksa olevat saanud. Kui suur see peksmine võis olla, on muidugi „ärisaladus“, kuid midagi pidi sääl ikka olema, sest koju tulles, Urvaste mõisas olla M.R nuttes kõnelnud: „Pudel viina Hunt, Hunt…“
Mis selle põhjuseks õieti oli, on teadmata, kuid küll „kohus õiendab“, sest asi olla juba protokolli võetud.
Halvasti läks aga Urvaste meieril, sest tema olla ka sinna segatud. Et peksasaanud poja isa meieris väga tähtis mees, juhatuse liige jne., siis aeti juhatus kokku ja tehti meier lahti. Põhjuseks oli leitud väike viga raamatusse sissekandmises, kuigi sääl midagi kuritahtlikku pole olnud. Nojah, põhjuseks peab ikka midagi olema, sest omavahelist näselemist ei saa ju põhjuseks võtta. Nii polnud muud, kui poeg saab peksa, siis meier lahti, vaatamata sellele, et meier seni oma ametis korralik on olnud. Tema isiklikke asju ja toimetusi ei tohiks muidugi mõista ühisuse asjadega vahetada.

pühapäev, 22. juuni 2008

Pilk minevikku

Huvitav nimekiri 50 aasta tagant, mina ei teagi täpselt, mis neist alles on ja mis mitte.

teisipäev, 17. juuni 2008

Urvaste Valla Leht täpselt 10 aastat tagasi kirjutas

Pokumaa

/-/ Asutuste poolt Pokumaa Sihtasutuse moodustamiseks takistusi pole, ka sponsoreid on juba olemas, puudub aga projektijuht. Selleks peab olema inimene, kes armastab ja austab loodust, tunneb ehitustööd ja tuleb toime asjaajamisega. Niisugune inimene oleks ideaalne seda projekti vedama.
Lehelugeja, mõtle, kas sina ei tuleks sellega toime? Anna endast märku!

pühapäev, 17. veebruar 2008

suur kontsert 50 aastat tagasi

“Kolhoosi Elu” 18. veebruar 1958
URVASTE SUURKONTSERT
Rajooni rahvapeo ettevalmistustööde käigus oli huvitavaks ürituseks suur kontsert Urvastes.
Kontsert algas külalistena esinenud “Edasi” kolhoosi puhkpilliorkestri avamarsiga E. Zirgu juhatusel. Selle järel esines rahvamaja segakoor (üle 30 laulja) Tallinna Konservatooriumi üliõpilase Vaike Rööbi juhatusel. Laulud kõlasid hoogsalt aj kõlapuhtalt ning koor oli suuteline nõudlikule taktikepile alluma.
Ettekanded said rohkete kiiduavalduste osaliseks. Eriti meeldisid kuulajatele prof. Gustav Ernesaksa uusimast loomingust “Kiigun kõrgel”, K. Ruuri “Muru Antsu ainus ingel”, J. Krohni “Mullu” jt.
Tervitatav on, et koor on oma koosseisult suurenenud. On saadud üle tenorite puudusest, sest endised head tenorilauljad V. Neem, J. Mäe, J. Alop ja bass R. Maks on hakanud jälle laulma. “Ei saa enam eemale jääda, kui kuuled teiste laulu,” tähendas V. Neem.
Kammerorkester R. Kannukese juhatusel esines meisterlikult ning sai teenitult tugeva aplausi. Hästi kõlasid fantaasia Flotovi ooperist “Martha”, E. Griegi “Templitants”, P.e. Bachi “Kevade ärkamine” jt.
A.Rööpi lauldud Toselli “Serenaad” ja itaalia rahvalaul Santa Lucia T. Fedorina esituses pälvisid samuti publiku heakskiitu.
Naisansambel esitas M. Saare “Sa ise läksid kaugele” (Urvaste lauliku M. Heibergi sõnad) ja A. Läte “Kus põhjalahe kohiseb.” Ettekanne oli tundeküllane ja meeldiv.
Esines ka instrumentaaltrio – A. Pulk viiulil, J. Rööp tšellol, R. Kannukene klaveril, samuti instrumentaalkvartett, kusjuures eelpool mainitutele lisandus V. Rõõm kontrabassil. Soojalt võeti vastu A. pulga viiulipalad. Tema hea tehnika, mahlakas toon ja viimistletud ettekanne on alati paelunud kuulajaid. Eriti meeldis Glieri “Romanss”
Rahvatantsijad E. Hangu juhatamisel esinesid laitmatult.
Üldiselt jättis kontsert kuulajatesse hea mulje. Igati tuleb tunnustada kontserdi organiseerijate vaeva ja isetegevuslaste püüdeid ulatusliku ja nõudliku kavaga kontserdi ettevalmistamisel.
J. RÖÖP
Urvaste 7-kl. Kooli direktor

neljapäev, 14. veebruar 2008

vanu uudiseid - eriti 80 aasta tagune kõlab tänapäevaselt

Võru Teataja 14. veebruar 1928
Võrumaa jälle haritlase võrra rikkam.
Teatavasti lõpetas hiljuti Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja omas vastava diploomi Urvaste v. kod. Rudolf Keller. Kahjatseda tuleb ainult, et ta ei tule Urvaste tagasi, vaid on valinud omale tööpõlluks Tartu, kus ta praegu juba töötab vannutatud advokaadi abina.

Võru Teataja 14. veebruar 1928
Kuidas on õieti lood Siiriuse maja ehitamisega.
“Siiriuse” majaehitamist on püütud mõnes ajalehes imelikus valguses kirjeldada. Arvustada ju võib, kuid kui see kujuneb kaigaste pildumiseks, siis pole sellest üldsusele mingit kasu. Kui tuntakse, et “Siiriuse” majaehitamine tarvitab näpunäiteid, siis peavad olema need asjalikud.
Ainult hädaldamine, nagu ehitatakse “Siiriuse” maja sohu, või nagu ehitataks “Siirius” küüni, või nagu poleks “Siiriusel” varanduslisi isikuid käemeesteks – on paljas kurtmine, mitte aga mingi loov töö. Noorsooliit “Siirius” on käed külge pannud ja tegudele asunud, et kibedalt tunda andvat ruumide puudust kõrvaldada.
“Siirius” on alati püüdnud kõikide seltside ühiseid ettevõtteid toetada ja veel rohkem, on püüdnud kõiki seltse ühendada.
“Siirius” ei taha mitte ainult sõnade juurde jääda, vaid on asunud ka tegudele. Seltsimaja ehitamine on praegu käsil, milleks liit on ära ostnud Uue-Antsla endise aida, mille äravedamiseks peagi lõpule jõutakse. Maja ehitamise kõrval pole silmast lastud ka liidu kultuurilisi ülesandeid. Kui need edusammud mõnele pinnuks silmas on, siis pole ju siin “Siiriuse” edukas töö süüdi.
Uhtjärv

“Kolhoosi Elu” 15. veebruar 1958
Urvaste kool M. Heibergi nimeliseks
Omal ajal hästituntud luuletaja Marie Heibergi sünnikoht on Urvastes. Austades selle eesti kirjaniku mälestust, tegi Urvaste külanõukogu alaline kultuurikomisjon ettepaneku anda Urvaste 7.- kl. Koolile Marie Heibergi nimi. See ettepanek leidis külanõukogu istungjärgul üksmeelset toetust. Otsustati paluda rajooni täitevkomiteed astuda samme Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi juures, et Urvaste 7.-kl. Kool kinnitataks M. Heibergi nimeliseks kooliks.
A. LEMPU

“Kolhoosi Elu” 15. veebruar 1958
Hoiukassa Vaabinasse
Mõni päev tagasi sai Valga Rajooni Tsentraal-Hoiukassa nr. 6741 ,kes teenindab ka Antsla rajooni, hoiukassade valitsuselt loa agentuur-hoiukassa avamiseks Vaabina sidejaoskonna juurde.
Tsentraal-hoiukassa poolt tehakse praegu vastavaid ettevalmistusi uue agentuur-hoiukassa avamiseks ja vastavalt eeltööde käigule võib avatav agentuur-hoiukassa hakata teemnindama elanikkonda alates 17. veebruarist.
Uus avatav agentuur-hoiukassa on arvult kuues hoiukassa Antsla rajoonis.
K. SAAR
Valga Rajooni Tsentraal-Töö-Hoiukassa nr. 6741 inspektor

pühapäev, 10. veebruar 2008

80 aastat tagasi

Võru Teataja 11. veebruar 1928
Uued agentuurid
Postipeavalitsuse otsuse põhjal avatakse uued postiagentuurid Peri vallamajas ja Uue-Antsla vallamajas. Mõlemas paigas vahetatakse posti 6 korda nädalas.


Elu 11. veebruar 1928
Urvaste kiriku võlakoorem.
Urvaste inimesed käivad liig harva kirikus. Kirik seisab pühapäeviti alati tühi, ainult suurematel pühadel tullakse suuremal arvul kirikusse. Ka kirikumakse tasutakse Urvastes liig näruselt. Ainult üks neljandik koguduse liikmetest on tasunud kirikumakse. Nii ei jõuagi kogudus õpetajale korralikult palka maksa. Läinud aasta puudujääk ulatab kuni 80 000 margani.

reede, 8. veebruar 2008

vana pisiuudis

Võru Teataja 9. veebruar 1928
Uus Urvaste vallavanem ametis
Neil päevil lahkus Urvaste vallavanem Jul. Prisko ametist, tema asemele valiti uueks vallavanemaks J. Sild Truuta asundusest.

reede, 1. veebruar 2008

kaks 2. veebruari uudist 80 aastat tagasi

2. veebruar 1928
Urvastes pole asjad korras
Haridusseltsi asjaajamises hulk lohakusi
Urvaste rahvaharidusseltsi praegune juhatus leidis, et seltsi varandusega on endise juhatuse poolt lubamatult talitatud. Nii on rahva poolt näitemüügiks annetatud asjadest osa teadmata kadunud ja seltsi kassast 21 000 marka vekslite vastu välja laenatud. Raha laenamiseks juhatusele peakoosoleku poolt mingit luba antud ei olnud. Juba pikemat aega ei ole ka laenude tasumist nõutud ega laenusid uuesti korraldatud. Viimane seltsi üldkoosolek leidis endise seltsi esimehe V. Sõrmuse seltsi varanduse kaotsiminekus vastutava olevat ja otsustas tema kohtulikule vastutusele võtta.
Korratuses on ka seltsi raamatukogu, kus hulk raamatuid puudu olevat.

2. veebruar 1928
Kõneõhtu Vaabinas
Möödunud laupäeval kõneles pr. Dr. Solon-Feldmann Vaabinas naiste tervishoiust. Inimesi oli kokku ilmunud palju – üle 100 ja kõnet kuulati elava huviga.

neljapäev, 31. jaanuar 2008

purelemine vanas urvastes

Võru Teataja 31. jaanuar 1928
Vägikaika vedu Urvastes
Siiski valmib seltsimaja. Ehitustööd käsil
Varem tegutses Urvastes ainult kaks seltsi, nimelt Eesti noorsoo liit “Siirius”ja Urvaste Rahvaharidusselts. Seltside tegelased elasid vaenus, kusjuures alalisi kokkupõrkeid tekkis. Näiteks pidas “Siirius” pidu, siis tuli haridusseltsi poolehoidjate poolt korrarikkumisi ette jne. Üldse valitses kahe seltsi tegelaste vahel alaline kisklemine ja nääklemine.
“Siirius” tegi Haridusseltsile mitu korda ühinemise ettepaneku, mis lõpuks ka teoks sai. 1. jaan. 1927. a. peeti Urvaste laulu- ja mänguselts “Kõla” asutamispidu. Noor “Kõla” hakkas juba algusest edukalt tööle, toimides pidusid nii Urvastes kui ka väljaspool Urvastet. Varsti tekkis aga konflikt varanduste üleandmise juures “Kõlale”. “Siirius” oli valmis oma varandust üle andma, kuid millegi pärst keeldus sellest Haridusselts, kes Urvaste vallavalitsuselt saadud “magasiaita”, kui ka puhkpille “Kõlale” üleanda ei tahtnud. Asja arutamiseks kutsuti detsembrikuu algul kokku peakoosolek, kuhu hulk liikmeid kokku kogus. Seal tekkis Urvaste seltsielule pööre – nimelt kriis, mis “Kõla” kolmeks erinevaks seltsiks muutis. Kriisi algatajaks oli keegi Urvaste oludega võõras noorhärra, kes kellegi prouakese kihutusel publikule müjuva kõne pidas. Kõne ajas publikumi nii ärevile, et uuesti eraldusid “hariduslased” ja “siiriuslased”, ning jätsid püsima veel kolmanda seltsi, “Kõla” Urvastesse.
Nüüd kisklevad Urvastes kolm seltsi. Kadestusega vaatavad teiste seltside tegelased pealt, kui toimib üks selts mõne peo, või astub seltsimaja ehitamiseks samme. Kõiksugused abinõud võetakse tarvitusele, et ajada teiste kavatsust nurka ja võita omale poolehoidu.
Pärast kriisi on “Siiriuse” noored energiliselt tööle asunud – tahetakse püstitada seltsimaja. Haridusseltsi poolehoidjad on võtnud jälle kõik abinõud tarvitusele, et ajada “Siiriuse” maja ehitamise kavatsust nurja.
Sarnane võitlemine kurnab seltse ja halvab seltsitegelaste töötahet ning sünnitab pahameelt vanemate inimeste keskel, kes pahameelega alalist kisklemist pealtvaatama peavad.
Urvaste seltsid on peale kriisi nii majandusliselt kui ka mõjult langenud. Naabri seltside tegelased vaatavad Urvaste seltside kriisi ja kisklemisi ainult hirvitades pealt, ennustades mõne langemist ning surmale suikumist.
Lugu ongi nii. Kolme seltsi olemasolul ei ole väikeses Urvaste vallas mõtet; ainult üks ühine selts suudab siin tugevaks ja elujõuliseks ning haridusedendajaks saada. Sarnase kisklemise juures peab aga konstateerima kadu ja surma Urvaste seltsielus.
Erapooletu

kolmapäev, 30. jaanuar 2008

50 aastat tagasi

“Kolhoosi Elu” 30. jaanuar 1958
Meile kirjutatakse
Puudub peremehe käsi
Ilusa Uhtjärve kaldal asub iidne linnamägi. Kohalike elanike poolt hoiti seda enne sõda kaunis hästi korras. Praeguse Urvaste kauplus ejuures oli tookord suunanäitaja, mis näitas linnamäe asukohale suubuvat teed.
Nüüd aga võib neis paikades amtkates näha äärmiselt kurba pilti. “Võidulipu” kolhoosi rahvas on linnuse ümbrusega halvasti ümber käinud. Maalinnuse kohalt on mets ca 40-50 sm kõrguselt maha lõigatud, kusjuures hagu ja ladvad on jäetud laiali.
Oleks aega studa otsustavaid samme, et linnamägi saaks oma väärilise koha teiste ajalooliste mälestusmärkide keskel.
Rajooni täitevkomiteel ja Urvaste külanõukogul tuleks kutsuda süüdlased korrale. Kolhoosi juhatus aga lasku koristada näotu metsaraie jäljed. Edaspidi ei tohiks taolisi juhtumeid enam esineda.
Samuti ei oleks palju, kui kolhoosinoored ja Urvaste kooli pioneerid mõtleksid linnamäe ünbruse korrastamisele.
T. VALD

“Kolhoosi Elu” 30. jaanuar 1958
Vastuseks kriitikale
Ajalehes “Kolhoosi Elu” nr. 11 laupäeval 25. jaanuaril 1958. a. ilmunud kriitilise artikli “Telefoniside ei rahulda” kohta teatan järgmist:
Telefoniside on Vastse-Antsla sidejaoskonnal pärast kella 17.00 kolme abonendiga: “Võidulipu” ja “Siiriuse” kolhoosiga ning Urvaste maaarstijaoskonnaga. Vastavalt ENSV Sideministeeriumi kirjale nr. 918, 18. sept. 1957. a. ei ole lubatud ühendada otse alaliselt töötava telefonikeskjaamaga paralleelselt ühele ühenduspaarile mitte üle 3 alajaama abonendi. Kuna Antsla ja Vana-Antsla vahel on ainult üks liin, siis jäävadki teised abonendid ühendamata. Seda küsimust on võimalik ainult siis lahendada, kui sideministeerium laseb Vastse-Antslasse üles seada poolautomaatkeskjaama ja annab vastava aparatuuri ja materjali. Samuti on tarvis ehitada uus juhtmepaar Vastse-Antsla ja Antsla vahele. Sidekontor teeb selle kohta sideministeeriumile vastava ettekande.
R. VESKE
Antsla Sidekontori ülem