kolmapäev, 30. aprill 2008
Arutelu söetööstuse teemadel
Esmaspäeval 5. mail kell 17.oo avalik arutelu Kuldre koolimajas, kõik on kutsutud osalema.
Mis saab OÜ Kagu Metsast e Kuldre söetööstusest.
Kas on võimalikud investeeringud elukeskkonna parendamiseks tootmist lõpetamata?
Kohal kõik olulised asjaga seotud instantsid (Kagu Mets, vallavalitsus, Keskkkonnainspektsioon jne.)
Mis saab OÜ Kagu Metsast e Kuldre söetööstusest.
Kas on võimalikud investeeringud elukeskkonna parendamiseks tootmist lõpetamata?
Kohal kõik olulised asjaga seotud instantsid (Kagu Mets, vallavalitsus, Keskkkonnainspektsioon jne.)
Vaie Ess-soo asjus
26. märtsil võttis Urvaste vallavolikogu häältega 7 poolt, 3 vastu ja 1 erapooletu vastu järgmise otsuse: “Mitte võtta Ess-sood maastikukaitse alla kuna kaitse alla võtmisega võivad kaasneda suuremahulised rahalised kohustused Urvaste vallale.”
Seltsing Roheline Urvaste vaidlustas otsuse, kogudes vaidele ka 41 toetusallkirja.
Haldusmenetluse seaduse alusel toimub 6. mail vallamajas seltsingu ja volikogu arutelu, kus kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused.
Vaide tekst on selline:
Palume kehtetuks tunnistada Urvaste vallavolikogu otsus 26. märts 2008.a nr 1-1/10 „Ess-soo maastikukaitseala kaitse alla võtmisest keeldumine”.
PÕHJENDUSED:
1. Urvaste vallavolikogu (edaspidi Volikogu) otsus ei olnud motiveeritud, vaid emotsionaalne, st otsuses puudusid põhjendused Ess-soo maastikukaitseala kaitse alla võtmisest keeldumiseks.
2. Volikogu ei ole arvestanud uurimispõhimõtet (HMS § 6), mille kohaselt haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Volikogu ei esitanud ühtki tõendit mis oleks rääkinud langetatud otsuse kasuks.
3. Volikogu algatatud kohaliku kaitseala loomise menetluse käigus on vallavalitsus meile teadaolevalt juba teinud reaalseid kulutusi üle 50 000 krooni (ekspertarvamuse ja kaitse-eeskirja koostamine, juriidilise arvamuse tellimine), ent ei tuginenud neile materjalidele otsuse langetamisel.
4. Urvaste Vallavalitsuse tellitud eksperthinnang toetab Ess-soo kohaliku kaitseala loomist. Lisaks leidis selle koostaja Eerik Leibak, et kuna Ess-soo on elupaigaks mitmele ohustatud linnuliigile, on põhjendatud kavandatava Ess-soo kaitseala lisamine Natura-loodusalade võrgustikku.
5. Juriidiline arvamus (Õigusbüroo Aivar Pilv), mis keskendus võimalikule kahjunõudele Urvaste valla vastu pärast kaitseala loomist, peab kahjunõude hüvitamise kohustust väga ebatõenäoliseks.
6. Urvaste valla arengukavas aastateks 2005-2013 on kirjas: „Ess-soo säilitamist senisel kujul toetavad ka vallavalitsus ja vallavolikogu." Ess-sood nähakse arengukavas puhkealana.
7. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult; § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.
8. KOKS § 17 lg 2: Volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest.
9. Urvaste valla põhimäärus 44.3. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, samuti valla haldusterritooriumil asuvate kaitstavate koosluste ja üksikobjektide säilimine.
10. Lisaks vallavalitsusele ja –volikogule on Ess-soo säilimist senisel kujul oma allkirjaga toetanud kokku allkirju 2079 inimest üle Eesti (Urvaste vallas andis allkirja 541 inimest), mistõttu Riigikohus käsitles nende allkirjade esitajat, seltsingut Roheline Urvaste kohtuotsuses üldsuse esindajana.
11. Volikogu otsusest ei nähtu, et haldusorgan oleks teostanud kaalutlusõigust (HMS § 4). Seda hoolimata sellest, et Õigusbüroo Aivar Pilv kinnitas, et kui kohalik omavalitsus peab ala kaitse alla võtmisel kaalutlusõiguse teostamisel kaaluma omavahel looduskaitselisi ja majanduslikke huve, tuleb tänapäevase õigusmaailma kontekstis eelistada ökoloogilisi huve majanduslikele. (Õigusbüroo toetus siin ühele olulisimale EÜ Kohtu kaasusele, mis puudutab bioloogilise mitmekesisuse ja majandusliku (ning sotsiaalsfääri) arengu vahekorda – so EÜ Lappel’i kaldapealse kaasus, kus EÜ kohus on Loodus- ja Linnudirektiivile tuginedes kinnitanud, et „majanduslikud kaalutlused ei saa mitte ühelgi juhul (in any case) kaaluda üles ökoloogilisi huve, mida tuleb arvestada kaitsealade määramisel”)
Juhime tähelepanu sellele, et HMS § 82 p 5 ja 7 kohaselt tuleb ära kuulata asjast huvitatud isikute seletused, mistõttu tuleb vaide lahendamiseks läbi viia arutelu, mille toimumise aeg ja koht tuleb vaide esitajale teatavaks teha.
Lähtuvalt eeltoodust taotleme Urvaste vallavolikogu otsuse 26. märts 2008.a nr 1-1/10 kehtetuks tunnistamist ning Ess-soo kaitseala loomise menetlemise jätkamist Urvaste vallavolikogus.
Kinnitame, et selles asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.
Lisatud _________ allkirja Urvaste valla kodanikelt
Vaide esitaja:
Seltsing Roheline Urvaste
Helina Kärgenberg, juhtimisõiguslik liige Airi Hallik-Konnula, juhtimisõiguslik liige
Kõlbi k., Urvaste v., Võrumaa Ruhingu k., Urvaste v., Võrumaa
Seltsing Roheline Urvaste vaidlustas otsuse, kogudes vaidele ka 41 toetusallkirja.
Haldusmenetluse seaduse alusel toimub 6. mail vallamajas seltsingu ja volikogu arutelu, kus kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused.
Vaide tekst on selline:
Palume kehtetuks tunnistada Urvaste vallavolikogu otsus 26. märts 2008.a nr 1-1/10 „Ess-soo maastikukaitseala kaitse alla võtmisest keeldumine”.
PÕHJENDUSED:
1. Urvaste vallavolikogu (edaspidi Volikogu) otsus ei olnud motiveeritud, vaid emotsionaalne, st otsuses puudusid põhjendused Ess-soo maastikukaitseala kaitse alla võtmisest keeldumiseks.
2. Volikogu ei ole arvestanud uurimispõhimõtet (HMS § 6), mille kohaselt haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Volikogu ei esitanud ühtki tõendit mis oleks rääkinud langetatud otsuse kasuks.
3. Volikogu algatatud kohaliku kaitseala loomise menetluse käigus on vallavalitsus meile teadaolevalt juba teinud reaalseid kulutusi üle 50 000 krooni (ekspertarvamuse ja kaitse-eeskirja koostamine, juriidilise arvamuse tellimine), ent ei tuginenud neile materjalidele otsuse langetamisel.
4. Urvaste Vallavalitsuse tellitud eksperthinnang toetab Ess-soo kohaliku kaitseala loomist. Lisaks leidis selle koostaja Eerik Leibak, et kuna Ess-soo on elupaigaks mitmele ohustatud linnuliigile, on põhjendatud kavandatava Ess-soo kaitseala lisamine Natura-loodusalade võrgustikku.
5. Juriidiline arvamus (Õigusbüroo Aivar Pilv), mis keskendus võimalikule kahjunõudele Urvaste valla vastu pärast kaitseala loomist, peab kahjunõude hüvitamise kohustust väga ebatõenäoliseks.
6. Urvaste valla arengukavas aastateks 2005-2013 on kirjas: „Ess-soo säilitamist senisel kujul toetavad ka vallavalitsus ja vallavolikogu." Ess-sood nähakse arengukavas puhkealana.
7. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult; § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.
8. KOKS § 17 lg 2: Volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest.
9. Urvaste valla põhimäärus 44.3. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, samuti valla haldusterritooriumil asuvate kaitstavate koosluste ja üksikobjektide säilimine.
10. Lisaks vallavalitsusele ja –volikogule on Ess-soo säilimist senisel kujul oma allkirjaga toetanud kokku allkirju 2079 inimest üle Eesti (Urvaste vallas andis allkirja 541 inimest), mistõttu Riigikohus käsitles nende allkirjade esitajat, seltsingut Roheline Urvaste kohtuotsuses üldsuse esindajana.
11. Volikogu otsusest ei nähtu, et haldusorgan oleks teostanud kaalutlusõigust (HMS § 4). Seda hoolimata sellest, et Õigusbüroo Aivar Pilv kinnitas, et kui kohalik omavalitsus peab ala kaitse alla võtmisel kaalutlusõiguse teostamisel kaaluma omavahel looduskaitselisi ja majanduslikke huve, tuleb tänapäevase õigusmaailma kontekstis eelistada ökoloogilisi huve majanduslikele. (Õigusbüroo toetus siin ühele olulisimale EÜ Kohtu kaasusele, mis puudutab bioloogilise mitmekesisuse ja majandusliku (ning sotsiaalsfääri) arengu vahekorda – so EÜ Lappel’i kaldapealse kaasus, kus EÜ kohus on Loodus- ja Linnudirektiivile tuginedes kinnitanud, et „majanduslikud kaalutlused ei saa mitte ühelgi juhul (in any case) kaaluda üles ökoloogilisi huve, mida tuleb arvestada kaitsealade määramisel”)
Juhime tähelepanu sellele, et HMS § 82 p 5 ja 7 kohaselt tuleb ära kuulata asjast huvitatud isikute seletused, mistõttu tuleb vaide lahendamiseks läbi viia arutelu, mille toimumise aeg ja koht tuleb vaide esitajale teatavaks teha.
Lähtuvalt eeltoodust taotleme Urvaste vallavolikogu otsuse 26. märts 2008.a nr 1-1/10 kehtetuks tunnistamist ning Ess-soo kaitseala loomise menetlemise jätkamist Urvaste vallavolikogus.
Kinnitame, et selles asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.
Lisatud _________ allkirja Urvaste valla kodanikelt
Vaide esitaja:
Seltsing Roheline Urvaste
Helina Kärgenberg, juhtimisõiguslik liige Airi Hallik-Konnula, juhtimisõiguslik liige
Kõlbi k., Urvaste v., Võrumaa Ruhingu k., Urvaste v., Võrumaa
teisipäev, 29. aprill 2008
pokumaa kuulutus
Pokumaa Sihtasutus vajab oma meeskonda:
GIID-PEDAGOOG- soovitav pedagoogiline haridus ja töökogemus, hea eneseväljendusoskus.
GIID-ADMINISTRAATOR - vajalikud teadmised dokumendihaldusest, hea klienditeenindusoskus, soovitav võõrkeelte valdamine.
HOOLDUSTÖÖTAJA - vajalik valmisolek teha hooldus- ja remonditöid külastuskeskuses ja territooriumil.
Kõigil vajalik soov end realiseerida meeskonnatöös Eesti omanäoliseima teemapargi väljaarendamisel. Suur osa tööst toimub Pokumaa metsades keset laste rõõmsaid kilkeid.
CV ja motivatsioonikiri esitada: Pokumaa Sihtasutus Kuldre küla 66517 Võrumaa 10. maiks
Lisainfo: 5342 5054, pokumaa@urvaste.ee
GIID-PEDAGOOG- soovitav pedagoogiline haridus ja töökogemus, hea eneseväljendusoskus.
GIID-ADMINISTRAATOR - vajalikud teadmised dokumendihaldusest, hea klienditeenindusoskus, soovitav võõrkeelte valdamine.
HOOLDUSTÖÖTAJA - vajalik valmisolek teha hooldus- ja remonditöid külastuskeskuses ja territooriumil.
Kõigil vajalik soov end realiseerida meeskonnatöös Eesti omanäoliseima teemapargi väljaarendamisel. Suur osa tööst toimub Pokumaa metsades keset laste rõõmsaid kilkeid.
CV ja motivatsioonikiri esitada: Pokumaa Sihtasutus Kuldre küla 66517 Võrumaa 10. maiks
Lisainfo: 5342 5054, pokumaa@urvaste.ee
pühapäev, 27. aprill 2008
Sigatsejad Urvaste mõisas
Ajal, kui terve Eestimaa valmistub suurimaks koristusaktsiooniks „Teeme ära!” on vandaalid Urvaste mõisas hävitanud hea hulga omakandi inimese kätetööd.
Ööl vastu laupäeva oli mitme mehe jõuga vastu maad painutatud mõisapargi juures asuv teadetetahvel ning ära viidud peatuse märgi külge kinnitatud bussigraafik. Värsked jäljed viitasid, et tuldud oli autoga. Laupäeva hommikul märkas teadetetahvli puudumist üks Uibopuu Jüri poegadest. Jüri ise oli veel õhtul peaaegu sõnatu – kümmekond aastat tagasi valmistas just tema valla tellimusel kõik teadetetahvlid, mis külades üles pandi. Otsis ise materjali, lõikas ja keevitas parajaks. Erinevalt praegustest infotulpadest, mis lihtsalt maa sisse torgatakse, on nende teadetetahvlite jalad maa sisse valatud. Aastaid hoolitses Jüri koos abikaasaga Urvastemõisa bussijaama ja teadetetahvli ümbruse eest.
Muidugi on materjalil oma eluiga ning vanad puittahvlid kipuvad juba pehkima. Sestap on Jüri omal algatusel juba valmis teinud ja ära värvinud uue teadetetahvli Urvastemõisa meierei juurde. Kohe-kohe kavatses ta selle üles panna. „Küll ma teen mõisasse kah uue, aga selline asi mulle pähe ei mahu,” on mees nördinud.
Kel on asja kohta mingit infot, võiksid sellest teada anda vallalehe toimetusele või vallamajja.
neljapäev, 24. aprill 2008
tv vihje
Teadaolevatel andmetel on 16. mai Võta või jäta saates urvastelane. Mina see igatahes pole.
Päästeameti kuulutus
Lõuna-Eesti Päästekeskus on Päästeameti kohalik asutus, kelle teeninduspiirkond on Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa. Päästekeskuse peamisteks töövaldkondadeks on päästetööde teostamine, riiklik tuleohutusjärelevalve, päästealane ennetustöö ning kriisireguleerimine.
Võtame tööle
PÄÄSTJAID
Antsla komandosse
Töö kirjeldus:
• päästetööde teostamine;
• päästeala ennetustöös osalemine;
• päästevarustuse ja –tehnika korrastamine ning hooldamine.
Päästjale esitatavad nõuded:
• keskharidus;
• päästjale kehtestatud füüsilise ettevalmistuse ja tervisenõuetele vastamine;
• B kategooria juhilubade omamine, soovitavalt ka C kategooria;
• valmidus meeskonnatööks, täpsus, usaldusväärsus ning päästjale vastavad eetilised tõekspidamised.
Pakume:
• põnevaid väljakutseid ja huvitavat tööd;
• head meeskonda.
Tööle asumise aeg: niipea kui võimalik
Töö tüüp: täistööaeg, lepinguline (töö on vahetustega)
Soovijatel palume saata CV koos sooviavaldusega Lõuna-Eesti Päästekeskuse e-posti aadressile louna@rescue.ee või Vanemuise 64, Tartu 50410.
Lisainfo komandost:
Antsla komandopealik Toomas Sloog, tel. 7855501, e-post: toomas.sloog@rescue.ee
Võtame tööle
PÄÄSTJAID
Antsla komandosse
Töö kirjeldus:
• päästetööde teostamine;
• päästeala ennetustöös osalemine;
• päästevarustuse ja –tehnika korrastamine ning hooldamine.
Päästjale esitatavad nõuded:
• keskharidus;
• päästjale kehtestatud füüsilise ettevalmistuse ja tervisenõuetele vastamine;
• B kategooria juhilubade omamine, soovitavalt ka C kategooria;
• valmidus meeskonnatööks, täpsus, usaldusväärsus ning päästjale vastavad eetilised tõekspidamised.
Pakume:
• põnevaid väljakutseid ja huvitavat tööd;
• head meeskonda.
Tööle asumise aeg: niipea kui võimalik
Töö tüüp: täistööaeg, lepinguline (töö on vahetustega)
Soovijatel palume saata CV koos sooviavaldusega Lõuna-Eesti Päästekeskuse e-posti aadressile louna@rescue.ee või Vanemuise 64, Tartu 50410.
Lisainfo komandost:
Antsla komandopealik Toomas Sloog, tel. 7855501, e-post: toomas.sloog@rescue.ee
teisipäev, 22. aprill 2008
Teeme ära avapauk
Urvastes vana väetisekuuri juures - ligi neljatunnine tööpäev mitmekümne inimesega, kus enam-vähem võrdselt kohalikke, kui ka Teeme ära koordinaatoreid ja juhte, koristasid täna Urvastes vana väetisekuuri juures prügi.
Peab tunnistama, et ega platsi puhtaks kaugeltki ei saanud, sest seal on mitmekümne aastane prügikiht, aga hiigelsuur konteineritäis erinevat prügi sai siiski minema viidud.
Naiskodukaitsjad pakkusid välipliidil valmistatud hernesuppi, mida kõik kiitsid. Tõsiasi, et enamus rahvast sõid-jõid plastnõudest, mis läksid pärast ühte kilekotti kokku ja prügi hulka, leidis kriitikanooli. Nagu ka see, et küllaltki hoolega liikide järgi erinevatese kottidesse kogutud prügi läks konteinerissekallutamisel jälle üheks pudruks kokku. Teadmine, et kõik pärast jälle liikide kaupa ilusti ära sorditakse ja vaid kümnendik prügimäele ladestatakse, tänase päeva kontekstis kõiki ei lohutanud.
Ühe naisterahva jalg leidis naela, ta viidi kiiresti Antsla kiirabisse.
Aga lõppkokkuvõttes andis värske õhk ja hea seltskond paljudele positiivse laengu.
Peab tunnistama, et ega platsi puhtaks kaugeltki ei saanud, sest seal on mitmekümne aastane prügikiht, aga hiigelsuur konteineritäis erinevat prügi sai siiski minema viidud.
Naiskodukaitsjad pakkusid välipliidil valmistatud hernesuppi, mida kõik kiitsid. Tõsiasi, et enamus rahvast sõid-jõid plastnõudest, mis läksid pärast ühte kilekotti kokku ja prügi hulka, leidis kriitikanooli. Nagu ka see, et küllaltki hoolega liikide järgi erinevatese kottidesse kogutud prügi läks konteinerissekallutamisel jälle üheks pudruks kokku. Teadmine, et kõik pärast jälle liikide kaupa ilusti ära sorditakse ja vaid kümnendik prügimäele ladestatakse, tänase päeva kontekstis kõiki ei lohutanud.
Ühe naisterahva jalg leidis naela, ta viidi kiiresti Antsla kiirabisse.
Aga lõppkokkuvõttes andis värske õhk ja hea seltskond paljudele positiivse laengu.
Ka üks jutt, mis päris täies pikkuses lehte ei mahtunud
VÄÄRTUSHINNANGUD MEIE ELUS
16. aprillil kohtusid Urvaste Kooli lõpuklasside õpilased Urvaste valla tuntud ja tunnustatud inimese Margus Klaariga. Margus rääkis kõigepealt oma elust alates lapsepõlvest kuni tänaseni. Juttu sidusid tema jaoks tähtsad eluväärtused.
Margus Klaar on sündinud 1972. aastal. Tal on olnud õnnelik lapsepõlv, kus vanemate usalduse alusel on olnud palju vabadust ja võimalus ise otsustada ning oma valikuid teha. Sport on tema elus olnud kogu aeg tähtsal kohal. Margus on õppinud Tallinna Spordiinternaatkoolis koos Andrus Veerpalu ja Jaak Maega. Treeningud toimusid viis päeva nädalas ja kaks korda päevas. Kord juhtus selline lugu: Treeningul oli vaja läbida 10 kilomeetrit, kuid poisid otsustasid vähendada seda maad otse lõigates. Juhtus aga nii, et sellel teelõigul tuli vastu nende treener, kes aga üllatuseks ei hakanudki poiste peale karjuma, vaid rääkis hoopis mingist konnast ning maast ja ilmast. „Süda kripeldab sellest seigast siiamaani ning peale seda korda on oluliseks muutunud eelkõige ausus ja usaldus kõigepealt iseenda vastu”, ütleb Margus täna.
Margus on õppinud Paikuse Politseikoolis ja töötanud viis aastat politseis. Tänu omaaegse vallavanema Aino Villemi pakkumisele hakata Kuldre Kooli kehalise kasvatuse õpetajaks ta kooli sattuski ja on siiamaani sellele ametile truuks jäänud.
Margus Klaar on Urvaste valla volikogus kaasa löönud 1996. aastast ning sellest viimased viis aastat olnud esimeheks. Volikogu väärtustab tänasel päeval vallas haridust ja sotsiaaltööd.
Meelde on jäänud omaaegsed kolme kooli vahelised sportlikud sõpruskohtumised: Urvaste Põhikooli, tolleaegse Urvaste EIK ja Kuldre Kooli vahel. Käesolevaks ajaks ei eksisteeri enam Urvaste Põhikooli ja Urvaste EIK kannab nime Urvaste Kool. Sooviks on jätkata ja tugevdada kahe kooli vahelisi sidemeid.
Väga aktiivse inimesena tunnetab Margus, et aeg- ajalt jääb pereeluks vähe aega, aga seda enam püüab ta anda endast parima laste kasvatamisel. Oma lastele pühendumist märgati ja Margus Klaar valiti aastal 2007 Urvaste valla Aasta Isaks.
Marguse mõtteid noortele väärtushinnangute kohta:
• Kui oled otsuse vastu võtnud, siis mine sellega lõpuni. Ära kahtle! Pärast on näha, mis asjast välja tuleb. Ise peab tugev olema ja julgema otsuseid vastu võtta.
• Ka igast valest otsusest on midagi õppida. Valed otsused viivad teinekord palju rohkem edasi. Igast tegevusest saab kogemusi
• Tegelege võimalikult paljude asjadega, see aitab elus edasi. Mida rohkem on huvisid, seda vähem jääb aega halbu asju teha.
• Kuulake vanemaid inimesi, nad tahavad teile head.
• Ausus ja usaldus kõigepealt enda vastu.
• Palju jääb arusaamatuks, kui ei küsita. Küsi julgelt!
• Roppude sõnade kasutamine on nagu mõttetu võõra teksti väljaütlemine. See tähendab, et tegelikult oled sa tühi inimene, kellel pole omi mõtteid
• Mida kauem õpite, seda pikemaks venitate oma lapsepõlve.
• Oluline on elus tervis, pere ja sõbrad. Mida rohkem on sõpru, seda parem
• Meeskonnas tegutsemise oskus. Meeskond on nii tugev kui on tema nõrgim lüli.
• Soovitus: alati uute asjadega tegelema hakates tuleb küsida ja õpetust võtta, siis on võimalik ise edasi õppida.
• Tuleb ära kannatada raske aeg õppimises. Hiljem läheb kergemaks
• Kui tundub, et kõik on halvasti, siis tuleb leida kasvõi üks positiivne asi ja hakkabki paremaks minema
• Teinekord tuleb vastu võtta ka ebameeldivaid otsuseid, et lõpptulemus oleks parem
Margus tunnistas, et on õpilaste ees rääkimas esmakordselt ja algul ka kõhkles seda ettepanekut vastu võttes. Arvan, et kohtumisõhtu positiivne õhkkond ja optimistlikud mõtted on nii õpetajatele kui õpilastele teatud mõtlemisaineks ja verstapostiks, et mõelda oma praegustele väärtushinnangutele ja teha muudatusi või uusi valikuid. Urvaste Koolist osalesid kohtumisel just lõpuklasside õpilased, kellel seisab kohe- kohe peale lõpueksameid ees otsuste tegemine oma tuleviku suhtes. Kuid väärt mõtted on need iga noore inimese jaoks.
Urvaste Kooli huvijuht Erma Kallasse
16. aprillil kohtusid Urvaste Kooli lõpuklasside õpilased Urvaste valla tuntud ja tunnustatud inimese Margus Klaariga. Margus rääkis kõigepealt oma elust alates lapsepõlvest kuni tänaseni. Juttu sidusid tema jaoks tähtsad eluväärtused.
Margus Klaar on sündinud 1972. aastal. Tal on olnud õnnelik lapsepõlv, kus vanemate usalduse alusel on olnud palju vabadust ja võimalus ise otsustada ning oma valikuid teha. Sport on tema elus olnud kogu aeg tähtsal kohal. Margus on õppinud Tallinna Spordiinternaatkoolis koos Andrus Veerpalu ja Jaak Maega. Treeningud toimusid viis päeva nädalas ja kaks korda päevas. Kord juhtus selline lugu: Treeningul oli vaja läbida 10 kilomeetrit, kuid poisid otsustasid vähendada seda maad otse lõigates. Juhtus aga nii, et sellel teelõigul tuli vastu nende treener, kes aga üllatuseks ei hakanudki poiste peale karjuma, vaid rääkis hoopis mingist konnast ning maast ja ilmast. „Süda kripeldab sellest seigast siiamaani ning peale seda korda on oluliseks muutunud eelkõige ausus ja usaldus kõigepealt iseenda vastu”, ütleb Margus täna.
Margus on õppinud Paikuse Politseikoolis ja töötanud viis aastat politseis. Tänu omaaegse vallavanema Aino Villemi pakkumisele hakata Kuldre Kooli kehalise kasvatuse õpetajaks ta kooli sattuski ja on siiamaani sellele ametile truuks jäänud.
Margus Klaar on Urvaste valla volikogus kaasa löönud 1996. aastast ning sellest viimased viis aastat olnud esimeheks. Volikogu väärtustab tänasel päeval vallas haridust ja sotsiaaltööd.
Meelde on jäänud omaaegsed kolme kooli vahelised sportlikud sõpruskohtumised: Urvaste Põhikooli, tolleaegse Urvaste EIK ja Kuldre Kooli vahel. Käesolevaks ajaks ei eksisteeri enam Urvaste Põhikooli ja Urvaste EIK kannab nime Urvaste Kool. Sooviks on jätkata ja tugevdada kahe kooli vahelisi sidemeid.
Väga aktiivse inimesena tunnetab Margus, et aeg- ajalt jääb pereeluks vähe aega, aga seda enam püüab ta anda endast parima laste kasvatamisel. Oma lastele pühendumist märgati ja Margus Klaar valiti aastal 2007 Urvaste valla Aasta Isaks.
Marguse mõtteid noortele väärtushinnangute kohta:
• Kui oled otsuse vastu võtnud, siis mine sellega lõpuni. Ära kahtle! Pärast on näha, mis asjast välja tuleb. Ise peab tugev olema ja julgema otsuseid vastu võtta.
• Ka igast valest otsusest on midagi õppida. Valed otsused viivad teinekord palju rohkem edasi. Igast tegevusest saab kogemusi
• Tegelege võimalikult paljude asjadega, see aitab elus edasi. Mida rohkem on huvisid, seda vähem jääb aega halbu asju teha.
• Kuulake vanemaid inimesi, nad tahavad teile head.
• Ausus ja usaldus kõigepealt enda vastu.
• Palju jääb arusaamatuks, kui ei küsita. Küsi julgelt!
• Roppude sõnade kasutamine on nagu mõttetu võõra teksti väljaütlemine. See tähendab, et tegelikult oled sa tühi inimene, kellel pole omi mõtteid
• Mida kauem õpite, seda pikemaks venitate oma lapsepõlve.
• Oluline on elus tervis, pere ja sõbrad. Mida rohkem on sõpru, seda parem
• Meeskonnas tegutsemise oskus. Meeskond on nii tugev kui on tema nõrgim lüli.
• Soovitus: alati uute asjadega tegelema hakates tuleb küsida ja õpetust võtta, siis on võimalik ise edasi õppida.
• Tuleb ära kannatada raske aeg õppimises. Hiljem läheb kergemaks
• Kui tundub, et kõik on halvasti, siis tuleb leida kasvõi üks positiivne asi ja hakkabki paremaks minema
• Teinekord tuleb vastu võtta ka ebameeldivaid otsuseid, et lõpptulemus oleks parem
Margus tunnistas, et on õpilaste ees rääkimas esmakordselt ja algul ka kõhkles seda ettepanekut vastu võttes. Arvan, et kohtumisõhtu positiivne õhkkond ja optimistlikud mõtted on nii õpetajatele kui õpilastele teatud mõtlemisaineks ja verstapostiks, et mõelda oma praegustele väärtushinnangutele ja teha muudatusi või uusi valikuid. Urvaste Koolist osalesid kohtumisel just lõpuklasside õpilased, kellel seisab kohe- kohe peale lõpueksameid ees otsuste tegemine oma tuleviku suhtes. Kuid väärt mõtted on need iga noore inimese jaoks.
Urvaste Kooli huvijuht Erma Kallasse
Paastumaarjapäeva jutt pikalt - lehte sai lühemalt
Päikesele vastu ehk üks teistmoodi hommik
Paastumaarjapäev Kuigatsis
25. märts, paastumaarjapäeva varajane hommikutund. Kell 05.15 stardivad siitkandi naised Kuldrest Kuigatsi suunas, et Merle Tombaku eestvedamisel ühiselt tervitada tõusvat päikest, tähistada sümboolselt kevade algust ja paluda head käekäiku järgnevaks aastaks endale ja oma armsatele.
Tänavune paastumaarjapäev suutis ühendada nelja valla – Antsla, Urvaste, Sangaste ja Puka – naised. Antslat ja Urvastet esindas pigem nooremapoolsem rahvas, Sangaste-Kuigatsi piirkonda valdavalt elu näinud ja teadjamate naiste sugupõlv.
Üks selle hommiku tugevamaid emotsioone oligi minu jaoks sõit Kuigatsisse: Kuldrest mindi teele nelja autoga, Sangastest liitus Merle omaga, aga ei saadud kuigi palju sõita, kui terve kolonn tegi esimese peatuse – paremal teepeenral ootas tädike korviga kaasavõtmist. Ja üsna varsti jälle uus peatus, sest järgmine naeratav vanamemm oli vaja peale korjata. Ja sedasi veel paar korda, kuni Kuigatsi seltsimaja ette keerasime, kus tervitasid meid kohalikud perenaised Katrin Kõiv ja Õnne Paimre.
Ühtäkki, naiste suureks üllatuseks, ilmus Kuigatsi rahva autode vahelt välja muheda olekuga vanem mees – tubli sohver, kes paar kõndimismurega vanadaami Kuigatsi kandi kõige kõrgema mäe otsa sõidutas. Ei oleks hiljem seda härrat nii suurel naistepühal kampagi võetud, aga too oli teadlik mees – kookis punaveini pudeli põuest välja ja lunastatud ta oligi.
Enne päikesele tere-ütlemist tuli neil, kel kodunt väljaminekuga oli liiga kiireks läinud, ilmtingimata linnupetet võtta. Siitpeale algabki kevad-suvine periood, mil ilma pala hamba alla pistmata ei tohiks enam hommikuti jalga tarest välja tõsta.
Kuigi silmi pimestavaid päikesekiiri polnud tol hommikul kergelt pilvitavas idataevas näha, sai siiski päev tervitatud, regilaul maailma loomise kohta ära lauldud, head soovid kuuldavalt või mõttes maha öeldud, puud-põõsad kirjude ohvrilindikestega kauniks ehitud ja Mihkel Veske päikesele pühendatud luuletus ära kuulatud. Seejärel suundus heledasse rõivastatud naisterivi käsikäes seltsimajja tagasi. Seal pakkis igaüks välja oma kaasavõetud mammona: põhiliselt pannkoogid ja punase veini. Enne aga tuli õues silmadele allikavett piserdada, et ikka hea tervise juures püsiks ja puna palgele jääks.
Aitüma Merlele, Kuigatsi pererahvale ja kõigile, kes olid nõuks võtnud varasest koidikust hoolimata see hommik enda jaoks eriliseks muuta. Kokku said külad, vallad, isegi eri maakonnad; noored ja vanad – paastumaarjapäev suutis ehitada silla nii paikkondade kui põlvkondade vahele.
Paastumaarjapäev ajaloos
Kirikukalendris kannab paastumaarjapäev ka Issanda kuulutamise päeva nime (varasema nimetusega Maarja kuulutamise päev). Nimelt võib Luuka evangeeliumist lugeda, et sel päeval kuulutanud ingel Gabriel Galilea külas Naatsaretis neitsi Maarjale, et too sünnitab üheksa kuu pärast poja ja paneb talle nimeks Jeesus.
Rahvakalendri tavade järgi pidi sel päeval olema lõpp naiste tubastel töödel. Tuld ei tohtinud enam üles võtta, et vasikad kängu ei jääks ja suvel rästik ei hammustaks. Keelust üleastujail võis ka uss kergemini kapsasse tulla. Viimaste vastu pidid veel aitama ülepanni küpsetatud koogid ja hele rõivas. Talurahvas läks kolmelt toidukorralt üle viiele.
Paastumaarjapäev on olnud Eesti aladel üks olulisemaid naistepühi. Sel päeval oli lubatud abielunaistel hurjutamata kõrtsis käia ja pidu pidada. Ja hoidku selle eest, kui mõni mees teele ette jäi ega mõistnud ontlikult kõrvale astuda. Too pidi siis naistele punaveini välja tegema, suuremaks häbiks tõmmati talle veel tanugi pähe. Punajoomine pidi tagama naistele kogu aastaks terve jume ja hea tervise.
Naised omakeskis, mängiti rituaalseid viljakus- ja sigivusmaagilisi ringmänge, et oleks nii pere-, looma- kui viljaõnne. Mõne uurija oletuse kohaselt on paastumaarjapäeva päikesetõusu koguni alasti tervitatud. Kuigi meie kliima sedalaadi ettevõtmist just ei soosi, ei saa säärast käitumist eelkõige antud päeva viljakusmaagilise iseloomu poolest ka ilmtingimata välistada.
Paastumaarjapäeva lõpetuseks tegid naised sauna. Vihuti seitsmest erinevast lillesordist tehtud vihtadega, mis pidid olema möödunud aastase heinateo ajal tallele pandud. Maagiline saunaskäik järgmise paastumaarjapäeva lõpetuseks on plaani võetud ka siitkandi naistel.
Traditsiooni elujõud peitub muutustes
Eks ole praegusaja linnastunud elustiiliga inimese jaoks – sõltumata sellest, kas ta elab maal või linnas – palju muutunud. Ei ole tänapäeva noortel naistel enam aega terve päev pidu pidada – lapsed vaja lasteaeda ja kooli saata –, ega ka otsest vajadust roosapõsise välimuse pärast õhtuni punaveini pruukida – puudripuna aitab vajadusel hädast välja.
Samuti on tänapäeva ratsionaalses maailmas, kus aiapidamine põhineb suuresti väetistel ja tõrjevahenditel, küsitav, kui palju on ikka kapsapea kosumisele kasu valgest pearätist ja ülepannikoogist. Või kui palju viljakam on meie sügisene aiasaak ja tervem meie pereelu, kui puud on kirjude paeltega ehitud ja regivärsiline loomislaul päripäeva ringeldes maha lauldud?
Kuid see kõik ei olegi nii oluline. Palju tähtsam on hoopis, et paastumaarjapäev suudab endiselt, ilma suurema kommertsreklaamita ja omaenese väega, koondada neil varajastel ja külmakargetel päikesetõusu minutitel grupi väga erinevaid naisi. Mõne mäe otsa, kiige manu või ammu unustatud allikakohale-hiiesallu. Grupi naisi, kel südames sarnane soov: taastada pärimuslikku mälu, saada osa rituaalsest kombestikust ja sünergiast, mis saab tekkida vaid koos olles, kätest kinni hoides ühises ringis, virguda varakult ja teistmoodi. Virguda päikese eel ja päikesele, virguda iseendas.
URSULA ZIMMERMANN
pühapäev, 20. aprill 2008
märkmeid koolituselt
Käisin kohalike lehtede tegijate koolitusel Põltsamaal, mida korraldas MTÜ Ajakirjanduse uurimis- ja koolituskeskus. Osalejaid oli rohkem kui 80 lehe juurest.
Loenguid pidasid ajalehekujunduse ekspert Roosmarii Kurvits, kes õpetas, kuidas saata häid pilte ja paigutada leheküljele, et kutsuks lugema. Lugude kirjutamisest, nende kallutatuse vältimisest, võimu sõnumite lihtsamasse keelde tõlkimisest jms rääkisid Tartu Ülikooli praktilise ajakirjanduse õppejõud Mart Raudsaar ja Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk Teeksin väljavõtteid enda märkmetest. Ehk on mõned põhimõtted olulised ka avalikkusel teada.
*
Vallalehed on asendamatud. Kõige olulisem info inimesele tuleb just sealt.
Vallaleht ei tarvitse olla ajakirjandus, ka sel koolitusel olid hinnanguliselt üle 2/3 vallaametnikud.
Vallaametnik ja ajakirjanik ei saagi ühesugust lehte teha, sest ajakirjanduskoodeks ütleb, et võimu on vaja kriitiliselt jälgida. Aga vallaametnik läheks oma põhitööülesannetega vastuollu, kui tahab ajakirjanik olla. Ta peab jälgima hierarhilist käsuliini.
Väljaandja ja toimetaja vahel on hea, kui on ühenduslülina kolleegium, kuhu kuuluvad võimalikult erapooletud tegelased, seda otstarvet võib ka kultuurikomisjon või eetikakomisjon täita. Aga kolleegium ei tohiks sekkuda operatiivtasandil, vaid peaks jälgima pikema vaatega, panema üldised põhimõtted paika, mitte ajama artiklitest näpuga järge.
Kui lehes on konkreetne rünnak konkreetse isiku suhtes, oleks hea, kui juba samas lehes oleks ka isiku kommentaar, sest järgmise leheni on tervelt kuu aega ja asi jõuab tegelikult juba ununeda. Kui
kriitika on analüütiline ja üldine, ei ole vaja kohe kommentaari kõrvale.
Vallalehe oluline funktsioon on ka kultuuriloolist mälu hoida.
Kui analüüsida mõne volikogu otsuse puhul pikemalt, kuidas ta on tekkinud, oleks hea, kui seda teha ka mõnda teist huvigruppi puudutava otsuse korral. Muidu võib tegu olla kallutatusega.
Mitte võtta taldriku peale liiga palju toitu – kui võtad ühe korra põhjalikult mingi probleemi ette, pead seda suutma ka edaspidi. Kui suudad teha tavaliselt vaid infolehte, siis pead selle juurde jäämagi.
Propagandalehe tunnus: kui on pidevalt vallavanema veerg, kus sarjatakse neid, kes on opositsioonis, süüdistatakse neid nt kogukonna lõhkumises, aga mitte kunagi ei ilmu teistsugust arvamust. Propagandale viitab ka väljaandjate halvustav keelekasutus tema suhtes kriitiliste gruppide suhtes. Või tendentslik infovalik, mõnest asjast, mis on ebameeldiv, jäetakse lihtsalt kirjutamata. Näiteks vaikiti ühes kohalikus lehes täiesti maha ebaõnnestunud umbusaldusavaldus.
Valimiste eel peavad reeglid eriliselt paigas olema, et kõikidel jõududel oleks võrdsed võimalused, peab jälgima kandidaatide ja nimekirjadega toimuvate asjade uudisväärtust, et ei oleks tegemist propagandatrikiga.
KOHALIKU VÕIMU SÕNUMITE TÕLKIMINE - EDASTAGE LEHES NII NAGU RÄÄGIKSITE SÕBRALE
2.
Lisaks sellele, et faktid on tõesed, peavad nad olema ka asjassepuutuvad, muidu võib uudis muutuda kollaseks.
Samas peab olema rahvalähedane - kui Juhanil läheb puuriit põlema, ja kõik teavad seda puuriita, siis
see on oluline uudis. Kollane ja rahvalähedane on kaks eri asja.
Inimesed tahavad lugeda asjadest, mis aitavad neid elus.
Kohaliku lehe suur pluss – saab rääkida asjadest lihtsamalt, sealsamas on plussiks hõredam ilmumisesagedus, jääb aega rohekm analüüsiks. Kui ikka jääb.
Lugeja kirju tuleb ka toimetada, et seal sees oleks tasakaal, et ta oleks terviklik ja et mahuks ka lehte ära.
Uudis peab olema objektiivne, kõik osapooled, kõik vaatenurgad peavad sõna saama. Sealsamas mingi valiku peab tegema, ei ole võimalik, et kõik sõna saavad.
Tekstid peavad olema selged, täpsed ja lühikesed. Kui võimalik kärpida, siis kärpige.
MARGUS KONNULA
Loenguid pidasid ajalehekujunduse ekspert Roosmarii Kurvits, kes õpetas, kuidas saata häid pilte ja paigutada leheküljele, et kutsuks lugema. Lugude kirjutamisest, nende kallutatuse vältimisest, võimu sõnumite lihtsamasse keelde tõlkimisest jms rääkisid Tartu Ülikooli praktilise ajakirjanduse õppejõud Mart Raudsaar ja Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk Teeksin väljavõtteid enda märkmetest. Ehk on mõned põhimõtted olulised ka avalikkusel teada.
*
Vallalehed on asendamatud. Kõige olulisem info inimesele tuleb just sealt.
Vallaleht ei tarvitse olla ajakirjandus, ka sel koolitusel olid hinnanguliselt üle 2/3 vallaametnikud.
Vallaametnik ja ajakirjanik ei saagi ühesugust lehte teha, sest ajakirjanduskoodeks ütleb, et võimu on vaja kriitiliselt jälgida. Aga vallaametnik läheks oma põhitööülesannetega vastuollu, kui tahab ajakirjanik olla. Ta peab jälgima hierarhilist käsuliini.
Väljaandja ja toimetaja vahel on hea, kui on ühenduslülina kolleegium, kuhu kuuluvad võimalikult erapooletud tegelased, seda otstarvet võib ka kultuurikomisjon või eetikakomisjon täita. Aga kolleegium ei tohiks sekkuda operatiivtasandil, vaid peaks jälgima pikema vaatega, panema üldised põhimõtted paika, mitte ajama artiklitest näpuga järge.
Kui lehes on konkreetne rünnak konkreetse isiku suhtes, oleks hea, kui juba samas lehes oleks ka isiku kommentaar, sest järgmise leheni on tervelt kuu aega ja asi jõuab tegelikult juba ununeda. Kui
kriitika on analüütiline ja üldine, ei ole vaja kohe kommentaari kõrvale.
Vallalehe oluline funktsioon on ka kultuuriloolist mälu hoida.
Kui analüüsida mõne volikogu otsuse puhul pikemalt, kuidas ta on tekkinud, oleks hea, kui seda teha ka mõnda teist huvigruppi puudutava otsuse korral. Muidu võib tegu olla kallutatusega.
Mitte võtta taldriku peale liiga palju toitu – kui võtad ühe korra põhjalikult mingi probleemi ette, pead seda suutma ka edaspidi. Kui suudad teha tavaliselt vaid infolehte, siis pead selle juurde jäämagi.
Propagandalehe tunnus: kui on pidevalt vallavanema veerg, kus sarjatakse neid, kes on opositsioonis, süüdistatakse neid nt kogukonna lõhkumises, aga mitte kunagi ei ilmu teistsugust arvamust. Propagandale viitab ka väljaandjate halvustav keelekasutus tema suhtes kriitiliste gruppide suhtes. Või tendentslik infovalik, mõnest asjast, mis on ebameeldiv, jäetakse lihtsalt kirjutamata. Näiteks vaikiti ühes kohalikus lehes täiesti maha ebaõnnestunud umbusaldusavaldus.
Valimiste eel peavad reeglid eriliselt paigas olema, et kõikidel jõududel oleks võrdsed võimalused, peab jälgima kandidaatide ja nimekirjadega toimuvate asjade uudisväärtust, et ei oleks tegemist propagandatrikiga.
KOHALIKU VÕIMU SÕNUMITE TÕLKIMINE - EDASTAGE LEHES NII NAGU RÄÄGIKSITE SÕBRALE
2.
Lisaks sellele, et faktid on tõesed, peavad nad olema ka asjassepuutuvad, muidu võib uudis muutuda kollaseks.
Samas peab olema rahvalähedane - kui Juhanil läheb puuriit põlema, ja kõik teavad seda puuriita, siis
see on oluline uudis. Kollane ja rahvalähedane on kaks eri asja.
Inimesed tahavad lugeda asjadest, mis aitavad neid elus.
Kohaliku lehe suur pluss – saab rääkida asjadest lihtsamalt, sealsamas on plussiks hõredam ilmumisesagedus, jääb aega rohekm analüüsiks. Kui ikka jääb.
Lugeja kirju tuleb ka toimetada, et seal sees oleks tasakaal, et ta oleks terviklik ja et mahuks ka lehte ära.
Uudis peab olema objektiivne, kõik osapooled, kõik vaatenurgad peavad sõna saama. Sealsamas mingi valiku peab tegema, ei ole võimalik, et kõik sõna saavad.
Tekstid peavad olema selged, täpsed ja lühikesed. Kui võimalik kärpida, siis kärpige.
MARGUS KONNULA
neljapäev, 17. aprill 2008
Teeme ära!
Tere head "Teeme Ära" koordinaatorid ja huvilised!
Kutsume Teid 22.aprillil kell 15.00 Urvaste valda Võrumaale näidistalgutele, mis on avapauguks 3. mai üleriigilisele prügikoristusaktsioonile Lõuna-Eestis.
Teabepäeva eesmärk on mängida läbi sama talgu, mis toimub kõigis valdades 3.mail ja aidata likvideerida üht illegaalset prügilat!
Kohtumispaigaks on Tamme-Lauri tamm Urvastes.
Tamme-Lauri tamm asub Urvaste vallas Urvaste Eriinternaatkoolist 400m põhja pool. Urvaste-Kanepi maanteelt on tamme asukoht suunavate viitadega tähistatud).
Võtke kaasa tööriided ja lõbus tuju!
Oma osalemisest palun kindlasti teada anda kerti@teeme2008.ee või tel 59040442
Olete väga oodatud!
Kerti Vissel
Võru maakonna koordinaator
Tel 59040442
Kutsume Teid 22.aprillil kell 15.00 Urvaste valda Võrumaale näidistalgutele, mis on avapauguks 3. mai üleriigilisele prügikoristusaktsioonile Lõuna-Eestis.
Teabepäeva eesmärk on mängida läbi sama talgu, mis toimub kõigis valdades 3.mail ja aidata likvideerida üht illegaalset prügilat!
Kohtumispaigaks on Tamme-Lauri tamm Urvastes.
Tamme-Lauri tamm asub Urvaste vallas Urvaste Eriinternaatkoolist 400m põhja pool. Urvaste-Kanepi maanteelt on tamme asukoht suunavate viitadega tähistatud).
Võtke kaasa tööriided ja lõbus tuju!
Oma osalemisest palun kindlasti teada anda kerti@teeme2008.ee või tel 59040442
Olete väga oodatud!
Kerti Vissel
Võru maakonna koordinaator
Tel 59040442
kolmapäev, 16. aprill 2008
Tervisepäev taas tulekul
URVASTE SELTSIMAJAS
19. aprillil 2008 a kell 11.oo – 15.oo
T E R V I S E P Ä E V
Teema : „Kehahoid ja selja tervis ning kuidas seljavaevuste teket ennetada.”
Kuidas ma kasutan oma keha igapäeva elus. Ergonoomilised tööasendid selja kontrolli all hoidmiseks.
Mida saab selja tervise heaks ise ära teha, et vältida selja kiiret vananemist.
Väikesed nipid lihaspingete leevendamiseks.
Mõned näpunäited koduvõimlemiseks, et parandada selja töövõimet ja säilitada hea lülisamba liikuvus.
Loeng – praktiline õppus – Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõud
KAJA HERMLIN
Tule osalema – kõik huvilised vallaelanikud on oodatud.
Päeva rahastab Võru Maavalitsuse tervishoiuosakond. See on osa meie MTÜ-de projektist “ MINU TERVIS SÕLTUB MINUST ENDAST”
19. aprillil 2008 a kell 11.oo – 15.oo
T E R V I S E P Ä E V
Teema : „Kehahoid ja selja tervis ning kuidas seljavaevuste teket ennetada.”
Kuidas ma kasutan oma keha igapäeva elus. Ergonoomilised tööasendid selja kontrolli all hoidmiseks.
Mida saab selja tervise heaks ise ära teha, et vältida selja kiiret vananemist.
Väikesed nipid lihaspingete leevendamiseks.
Mõned näpunäited koduvõimlemiseks, et parandada selja töövõimet ja säilitada hea lülisamba liikuvus.
Loeng – praktiline õppus – Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõud
KAJA HERMLIN
Tule osalema – kõik huvilised vallaelanikud on oodatud.
Päeva rahastab Võru Maavalitsuse tervishoiuosakond. See on osa meie MTÜ-de projektist “ MINU TERVIS SÕLTUB MINUST ENDAST”
esmaspäev, 14. aprill 2008
Ametlik kinnitus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist tulnud
teate põhjal on üks suletavatest AS Sebe kaugbussiliinidest
nr.836 Tallinn-Urvaste. AS Sebe lõpetab liini teenindamise
alates 01.05.2008.a
Rahalise toetuse taotlus liinile ei leidnud MKM positiivset lahendust.
Lugupidamisega
Rein Rusch
Võru Maavalitsuse
peaspetsialist
teate põhjal on üks suletavatest AS Sebe kaugbussiliinidest
nr.836 Tallinn-Urvaste. AS Sebe lõpetab liini teenindamise
alates 01.05.2008.a
Rahalise toetuse taotlus liinile ei leidnud MKM positiivset lahendust.
Lugupidamisega
Rein Rusch
Võru Maavalitsuse
peaspetsialist
Kaitseväe õppus.
Kordan veel varemilmunud teadet, see on nüüd hästi aktuaalseks muutunud.
JVÕK Kuperjanovi ÜJP viib läbi luurekompanii õppuse Urvaste valla territooriumil ajavahemikul 14.04 – 17.04.2008.
Õppuse käigus kasutatakse imitatsioonivahendeid (paukpadrunid) kell 08.00 – 18.00 Urvaste ja Lümatu piirkonnas.
Õppusel osaleb 80 kaitseväelast ning kasutatakse 18 maastiku- ja 4 veoautot.
Probleemide tekkimisel või täiendava informatsiooni saamiseks palun helistada telefonil 7175344, kpt Heini Räämet.
JVÕK Kuperjanovi ÜJP viib läbi luurekompanii õppuse Urvaste valla territooriumil ajavahemikul 14.04 – 17.04.2008.
Õppuse käigus kasutatakse imitatsioonivahendeid (paukpadrunid) kell 08.00 – 18.00 Urvaste ja Lümatu piirkonnas.
Õppusel osaleb 80 kaitseväelast ning kasutatakse 18 maastiku- ja 4 veoautot.
Probleemide tekkimisel või täiendava informatsiooni saamiseks palun helistada telefonil 7175344, kpt Heini Räämet.
Kes viib prügi metsa?
PRESSITEADE
Teeme Ära 2008
11.04.2008
Koostöös Elioni, Eesti Energia ja G4S-iga paigutatakse illegaalsete
prügikuhjade juurde kaamerad, mille abil on võimalik jäädvustada
ebaseaduslike prügistajate tegevust.
Metsa alla prügi poetamine on ebaseaduslik ning riivab nii
metsaelanike kui ka meie kõigi õigust puhtale ümbrusele.
Uudishimulikud ettevõtted Elion, Eesti Energia ja turvafirma G4S aitavad leida
vastust küsimusele - kes on need inimesed, kes meie metsaaluseid oma
isikliku prügiga kaunistavad? Lähiajal paigutatakse valitud
prügikohtade ümbrusesse kaamerad, mis jäädvustavad ebaseaduslike
prügipaikade ümbruses toimuvat. Elion aitab andmeside, Eesti Energia
vajaliku elektri ja G4S kaameratega.
Teeme Ära 2008 kutsub koostöös Eesti Päevalehega kaasa kõiki neid
aktiivseid looduse- ja fotosõpru, kes ei taha samal ajal käed rüpes
istuda – alanud on fotokonkurss Prügikolli fotojaht. Kutsume kõiki
loodust armastavaid inimesi üles jäädvustama ebaseaduslike
prügistajate tegevust ja selle tegevuse jälgi.
Fotokonkurss kestab 21. märtsist 1. maini. Võitjad valib välja
professionaalne žürii kolmes kategoorias: parim prügikolli tabamise
pilt, parim prügikolli tegevuse pilt ja kõige šokeerivam prügikoht.
Pildile lisa ka pealkiri. Jäädvustusele annab lisaväärtust see, kui
kirjeldada foto tagamaid ka veidi lähemalt. Fotode arv osaleja kohta
ei ole piiratud.
Võitjad valib žürii, mis koosneb Eesti Päevalehe, „Teeme Ära 2008"
esindajast ja fotograaf Toomas Tuulest. Kolme kategooria võitjad
kuulutatakse välja 4. mai tänukontserdil ja Eesti Päevaleht Online`is.
Fotokonkursi parimatele töödele on autasuks Nokia uuemad telefonid
ning Fotoluksi kinkekaardid. Lisainfot vt. http://prahijaht.epl.ee/
Kui näed looduses viibides kaasmaalast metsa alla prügi poetamas, siis
ära mine vaikides mööda. Küsi tema käest, miks ta seda teeb ning teata
toimuvast Keskkonnainspektsiooni ööpäevaringsele tasuta infotelefonile
1313
Lisainfo:
Tiina Urm
meediajuht
Tel. 59040404
E-mail: tiina@teeme2008.ee
www.teeme2008.ee
Teeme Ära 2008
11.04.2008
Koostöös Elioni, Eesti Energia ja G4S-iga paigutatakse illegaalsete
prügikuhjade juurde kaamerad, mille abil on võimalik jäädvustada
ebaseaduslike prügistajate tegevust.
Metsa alla prügi poetamine on ebaseaduslik ning riivab nii
metsaelanike kui ka meie kõigi õigust puhtale ümbrusele.
Uudishimulikud ettevõtted Elion, Eesti Energia ja turvafirma G4S aitavad leida
vastust küsimusele - kes on need inimesed, kes meie metsaaluseid oma
isikliku prügiga kaunistavad? Lähiajal paigutatakse valitud
prügikohtade ümbrusesse kaamerad, mis jäädvustavad ebaseaduslike
prügipaikade ümbruses toimuvat. Elion aitab andmeside, Eesti Energia
vajaliku elektri ja G4S kaameratega.
Teeme Ära 2008 kutsub koostöös Eesti Päevalehega kaasa kõiki neid
aktiivseid looduse- ja fotosõpru, kes ei taha samal ajal käed rüpes
istuda – alanud on fotokonkurss Prügikolli fotojaht. Kutsume kõiki
loodust armastavaid inimesi üles jäädvustama ebaseaduslike
prügistajate tegevust ja selle tegevuse jälgi.
Fotokonkurss kestab 21. märtsist 1. maini. Võitjad valib välja
professionaalne žürii kolmes kategoorias: parim prügikolli tabamise
pilt, parim prügikolli tegevuse pilt ja kõige šokeerivam prügikoht.
Pildile lisa ka pealkiri. Jäädvustusele annab lisaväärtust see, kui
kirjeldada foto tagamaid ka veidi lähemalt. Fotode arv osaleja kohta
ei ole piiratud.
Võitjad valib žürii, mis koosneb Eesti Päevalehe, „Teeme Ära 2008"
esindajast ja fotograaf Toomas Tuulest. Kolme kategooria võitjad
kuulutatakse välja 4. mai tänukontserdil ja Eesti Päevaleht Online`is.
Fotokonkursi parimatele töödele on autasuks Nokia uuemad telefonid
ning Fotoluksi kinkekaardid. Lisainfot vt. http://prahijaht.epl.ee/
Kui näed looduses viibides kaasmaalast metsa alla prügi poetamas, siis
ära mine vaikides mööda. Küsi tema käest, miks ta seda teeb ning teata
toimuvast Keskkonnainspektsiooni ööpäevaringsele tasuta infotelefonile
1313
Lisainfo:
Tiina Urm
meediajuht
Tel. 59040404
E-mail: tiina@teeme2008.ee
www.teeme2008.ee
reede, 11. aprill 2008
Vaabinas homme talgupäev
Tõsisemalt võtame Vaabina pargi kevadise kordategemise
käsile laupäeval, 12.aprillil, kell 10.00. Loodan väga
külarahva abivalmiduse peale. Kui päev hästi korda läheb,
siis lõpetame päeva oma ilusas korras pargis piknikuga,
kust ei peaks puuduma ka pillimees.
Ilusat alanud kevadet kõigile!
EVI ZIRK,
raamatukogu juhataja
käsile laupäeval, 12.aprillil, kell 10.00. Loodan väga
külarahva abivalmiduse peale. Kui päev hästi korda läheb,
siis lõpetame päeva oma ilusas korras pargis piknikuga,
kust ei peaks puuduma ka pillimees.
Ilusat alanud kevadet kõigile!
EVI ZIRK,
raamatukogu juhataja
kolmapäev, 9. aprill 2008
Räimetoidud Nõiariigis
Uhtjärve - Uue-Antsla blogi on kenasti käivitunud, täna taas paar uut postitust.
Suurem jutt Nõiariigist ja räimetoitudest, siin ka otselink SL Õhtulehte
Suurem jutt Nõiariigist ja räimetoitudest, siin ka otselink SL Õhtulehte
Esimene külavanem - Madis Ingver
Pühapäeval 6. aprillil toimunud Uue-Antsla ja Uhtjärve külakoosolekul valiti pärast taasiseseisvumist Urvaste valla esimest külavanemat. Valimise ajal oli kohal 21 külaelanikku ( 6 Uhtjärvelt ja 15 Uue-Antslast).11 poolthäälega osutus valituks Uue-Antsla küla elanik Madis Ingver. Samas valiti ka kaks külaaktiivi liiget- Uue-Antslast Anti Värton ja Uhtjärvelt Karille Bergmann. Kuna aktiiv koosneb lisaks külavanemale veel neljast liikmest, siis kaks liiget oma meeskonda saab valida vastne külavanem ise.
Koosolekul mõeldi palju küla heakorra peale. Silma riivavad lagunevad hooned, millede peremehed on kadunud või ei näita heaperemehelikku suhtumist neisse. Avaldati soovi sügisest alustada rahvamajas seltskonnatantsu õppimist.
Esimeseks ühistegevuseks otsustati kokku tulla pühapäeval 20. aprillil kell 10.00 Uue-Antsla rahvamaja juurde ümbrust koristama saamaks jüritule tarvis materjali ja tegemaks lõkkeaset.
Kaasa võtta reha ja hea tuju ning tahe osaleda koostegemistes.
Tänu Aivo Värtonile on Uue-Antsla ja Uhtjärve külal olemas kodulehekülg blogi näol (www.2kyla.blogspot.ee). See hakkab kajastama külaelusündmusi ja külaelanikule vajalikku infot.
Järgmine külakoosolek toimub 18. mail kell 12.00 Uue-Antsla Rahvamajas. Sellel korral peame plaane mida ja kuidas koos teha.
KARILLE
KÜLAVANEMA PÖÖRDUMINE
Tere Uue-Antsla ja Uhtjärve külaelanik!
Olen Madis Ingver ja mul on heameel teatada, et mind on valitud Uhtjärve ja Uue-Antsla külade külavanemaks.
Elan Uue-Antslas. Peres kasvab kaks toredat last. Kooliteed alustasin Kuldres, seejärel asusin õppima Vana-Antsla Põllutöökooli talumajanduse kursusele. Töötanud olen OÜ Vaabina Piim kombainerina, OÜ Kuldre Teenus lukksepana, saetööstustes, OÜ Antsla Innos sadulsepana. Praegu töötan oma loodud OÜ-s Targama, mis tegeleb kaevetööde, torusüsteemide ja üldehitusega.
Minu nägemus Uue-Antsla ja Uhtjärve ühisest arengust.
Ma usun, et me leiame üheskoos paljudele probleemidele lahenduse, mis on seotud nii Uhtjärve kui Uue-Antsla külaga. Ma tahan loota, et kui järgmine külakoosolek toimub, on osavõtjaid ja hakkajaid inimesi rohkem, sest paljus tuleb meil omal käed külge lüüa.
Plaanis on rajada kultuurimaja juurde parki lava, kus saaksime pidutseda ja muid üritusi läbi viia. Vaja oleks ka suuremat rakendust kohalikule kultuurimajale ja seal asuvatele ruumidele. Näiteks rohkem huviringe.
Nägemus on ka pargis asuvast võrkpalliplatsist ja jalgpalliväljakust. Olla võiks valgustatud jooksurada, mis oleks piisavalt lai, et talvel saaks kasutada ka suusatamiseks.
Heakorratööna on kavas ehitada lõkkeplatsi ümber väikene kivimüür ja renoveerida rahvamaja ees olev purskkaev. Rahvamaja ees võiks olla lipuvarras. Olema peaks ka rahvakiik ja tuleks paigaldada infotahvel, kus oleks kaart pargist ja seal asuvast.
Siinkohal olekski õige aeg kutsuda Sindki, külaelanikku, ulatama oma abistavat kätt ja panema õlga alla Uue-Antsla ja Uhtjärve külade arengule. Ootan teilt positiivset mõtlemist ja suuremat tahet ja abivalmidust küla arengu suhtes, samuti ka kõiki häid ja võib-olla esialgu ulmena tunduvaid ideid, mida üheskoos ellu viia.
Oodatud on ka külaeluga seotud probleemid.
Minu telefoninumber on 52 28 704
Lugupidamisega teie külavanem Madis Ingver
Koosolekul mõeldi palju küla heakorra peale. Silma riivavad lagunevad hooned, millede peremehed on kadunud või ei näita heaperemehelikku suhtumist neisse. Avaldati soovi sügisest alustada rahvamajas seltskonnatantsu õppimist.
Esimeseks ühistegevuseks otsustati kokku tulla pühapäeval 20. aprillil kell 10.00 Uue-Antsla rahvamaja juurde ümbrust koristama saamaks jüritule tarvis materjali ja tegemaks lõkkeaset.
Kaasa võtta reha ja hea tuju ning tahe osaleda koostegemistes.
Tänu Aivo Värtonile on Uue-Antsla ja Uhtjärve külal olemas kodulehekülg blogi näol (www.2kyla.blogspot.ee). See hakkab kajastama külaelusündmusi ja külaelanikule vajalikku infot.
Järgmine külakoosolek toimub 18. mail kell 12.00 Uue-Antsla Rahvamajas. Sellel korral peame plaane mida ja kuidas koos teha.
KARILLE
KÜLAVANEMA PÖÖRDUMINE
Tere Uue-Antsla ja Uhtjärve külaelanik!
Olen Madis Ingver ja mul on heameel teatada, et mind on valitud Uhtjärve ja Uue-Antsla külade külavanemaks.
Elan Uue-Antslas. Peres kasvab kaks toredat last. Kooliteed alustasin Kuldres, seejärel asusin õppima Vana-Antsla Põllutöökooli talumajanduse kursusele. Töötanud olen OÜ Vaabina Piim kombainerina, OÜ Kuldre Teenus lukksepana, saetööstustes, OÜ Antsla Innos sadulsepana. Praegu töötan oma loodud OÜ-s Targama, mis tegeleb kaevetööde, torusüsteemide ja üldehitusega.
Minu nägemus Uue-Antsla ja Uhtjärve ühisest arengust.
Ma usun, et me leiame üheskoos paljudele probleemidele lahenduse, mis on seotud nii Uhtjärve kui Uue-Antsla külaga. Ma tahan loota, et kui järgmine külakoosolek toimub, on osavõtjaid ja hakkajaid inimesi rohkem, sest paljus tuleb meil omal käed külge lüüa.
Plaanis on rajada kultuurimaja juurde parki lava, kus saaksime pidutseda ja muid üritusi läbi viia. Vaja oleks ka suuremat rakendust kohalikule kultuurimajale ja seal asuvatele ruumidele. Näiteks rohkem huviringe.
Nägemus on ka pargis asuvast võrkpalliplatsist ja jalgpalliväljakust. Olla võiks valgustatud jooksurada, mis oleks piisavalt lai, et talvel saaks kasutada ka suusatamiseks.
Heakorratööna on kavas ehitada lõkkeplatsi ümber väikene kivimüür ja renoveerida rahvamaja ees olev purskkaev. Rahvamaja ees võiks olla lipuvarras. Olema peaks ka rahvakiik ja tuleks paigaldada infotahvel, kus oleks kaart pargist ja seal asuvast.
Siinkohal olekski õige aeg kutsuda Sindki, külaelanikku, ulatama oma abistavat kätt ja panema õlga alla Uue-Antsla ja Uhtjärve külade arengule. Ootan teilt positiivset mõtlemist ja suuremat tahet ja abivalmidust küla arengu suhtes, samuti ka kõiki häid ja võib-olla esialgu ulmena tunduvaid ideid, mida üheskoos ellu viia.
Oodatud on ka külaeluga seotud probleemid.
Minu telefoninumber on 52 28 704
Lugupidamisega teie külavanem Madis Ingver
Uue-Antsla ja Uhtjärve küladel oma blogi
Lugege http://www.2kyla.blogspot.com/, lisan ka linkide kogusse.
teisipäev, 8. aprill 2008
Urvaste vallas kaks külavanemat
Just äsja valiti Urvaste seltsimajas Kirikuküla-Koigu külavanemaks Tiiu Kungus. 13 poolt, 1 erapooletu, 1 vastu.
See pole siiski esimene meie vallas, pühapäeval valiti Uhtjärve-Uue-Antsla külavanem, kelle nime avaldame mõne päeva jooksul, kui saab kokku selle koosoleku protokoll.
See pole siiski esimene meie vallas, pühapäeval valiti Uhtjärve-Uue-Antsla külavanem, kelle nime avaldame mõne päeva jooksul, kui saab kokku selle koosoleku protokoll.
Eesti Spordimuuseum palub abi!
KOGUME KETTAID!
Eesti Spordimuuseumis avab jaanipäeva paiku uksed meie kergejõustiku tänasele paraadalale – kettaheitele – pühendatud näitus. Näituse paremaks õnnestumiseks vajatakse muuseumis spordisõprade abi.
Nimelt on kavas eksponeerida võimalikult palju ja võimalikult erinevaid kettaid. Seega, head spordisõbrad, kellel on tallel mõni vana või uuem või muudmoodi põnev heitevahend, saab seda nüüd avalikkusele esitleda. Sealjuures on tähtsad ka konkreetsete ketastega seonduvad lood. Iga eksponeeritav heitevahend saab ära rääkida oma loo – kes seda on kasutanud, kuidas ketas saadi, juhtunud õnnestumised ja äpardused jne. Kettad võivad olla ka omavalmistatud või katkised, samuti võib muuseumile pakkuda ka muid esemeid, mida on kettaheiteks kasutatud.
Kettakogumise kampaania kestab 31. maini 2008. Kellel asja vastu huvi, saab näituse tegijatega ühendust võtta telefonil 730 0758, 53 425 200 või meili teel info@spordimuuseum.ee. Samuti võib muuseumile kirjutada aadressil: Eesti Spordimuuseum, Rüütli 15, Tartu 51007.
NB! Näitusele kaasa aitajatele kingitakse tasuta pääsmed spordimuuseumisse. Ja muidugi tagastatakse kõik väljapanemiseks toodud kettad näituse lõppedes omanikele.
Eesti Spordimuuseumis avab jaanipäeva paiku uksed meie kergejõustiku tänasele paraadalale – kettaheitele – pühendatud näitus. Näituse paremaks õnnestumiseks vajatakse muuseumis spordisõprade abi.
Nimelt on kavas eksponeerida võimalikult palju ja võimalikult erinevaid kettaid. Seega, head spordisõbrad, kellel on tallel mõni vana või uuem või muudmoodi põnev heitevahend, saab seda nüüd avalikkusele esitleda. Sealjuures on tähtsad ka konkreetsete ketastega seonduvad lood. Iga eksponeeritav heitevahend saab ära rääkida oma loo – kes seda on kasutanud, kuidas ketas saadi, juhtunud õnnestumised ja äpardused jne. Kettad võivad olla ka omavalmistatud või katkised, samuti võib muuseumile pakkuda ka muid esemeid, mida on kettaheiteks kasutatud.
Kettakogumise kampaania kestab 31. maini 2008. Kellel asja vastu huvi, saab näituse tegijatega ühendust võtta telefonil 730 0758, 53 425 200 või meili teel info@spordimuuseum.ee. Samuti võib muuseumile kirjutada aadressil: Eesti Spordimuuseum, Rüütli 15, Tartu 51007.
NB! Näitusele kaasa aitajatele kingitakse tasuta pääsmed spordimuuseumisse. Ja muidugi tagastatakse kõik väljapanemiseks toodud kettad näituse lõppedes omanikele.
esmaspäev, 7. aprill 2008
Kaitseväe õppus.
JVÕK Kuperjanovi ÜJP viib läbi luurekompanii õppuse Urvaste valla territooriumil ajavahemikul 14.04 – 17.04.2008.
Õppuse käigus kasutatakse imitatsioonivahendeid (paukpadrunid) kell 08.00 – 18.00 Urvaste ja Lümatu piirkonnas.
Õppusel osaleb 80 kaitseväelast ning kasutatakse 18 maastiku- ja 4 veoautot.
Probleemide tekkimisel või täiendava informatsiooni saamiseks palun helistada telefonil 7175344, kpt Heini Räämet.
Õppuse käigus kasutatakse imitatsioonivahendeid (paukpadrunid) kell 08.00 – 18.00 Urvaste ja Lümatu piirkonnas.
Õppusel osaleb 80 kaitseväelast ning kasutatakse 18 maastiku- ja 4 veoautot.
Probleemide tekkimisel või täiendava informatsiooni saamiseks palun helistada telefonil 7175344, kpt Heini Räämet.
neljapäev, 3. aprill 2008
taas kurb uudis
Mis küll ei tule üllatusena.
Sebe on andnud menetlusse bussiliini sulgemise, mis sõidab veel aprillikuus väljumisega 5.15 Urvastes Tallinna ja 14.45 Tallinnast väljumisega Urvastesse
Taotlus on tehtud liini sulgemiseks 1. maist
Sebe on andnud menetlusse bussiliini sulgemise, mis sõidab veel aprillikuus väljumisega 5.15 Urvastes Tallinna ja 14.45 Tallinnast väljumisega Urvastesse
Taotlus on tehtud liini sulgemiseks 1. maist
Tellimine:
Postitused (Atom)