Uus Urvaste Valla Leht juba netis üleval! Kiiduväärt operatiivsus!
Vaatan internetist ta üle ja annan oma hinnangu.
Üldiselt on ta rohkem infolehe moodi kui kunagi varem. Aga kuivõrd infolehte teha lubatigi, siis on sisuliselt asi korrektne. J.o.k.k nagu öeldakse.
Huvitav, et ega esimese lehekülje peal pole Urvaste lehes just tihti kahte lugu olnud, aga ega sellest mingit probleemi ka pole, et neid seal kaks on. Kui lehitseda leht läbi, need on kaks kõige esiküljelisemat teemat.
Esiküljepilt võiks lõbusam olla, mingi tegevuse juures, praegu pole meeleolu, mis, ma arvan, on isegi olulisem, kui see, et kõik saaksid pildil olla.
Alumises artiklis ma tunnen Õhtulehe artikli refereeringu ära, siin olnuks siiski viisakas Õhtulehte mainida.
Kooli on proportsionaalselt väga palju, aga mitte sellepärast, et liiga palju oleks, vaid et teisi valla asju on liiga vähe. Lehekülje pikkused lood otseselt valda mitte puutuvatest asjadest vist ei kutsu paljusid lugema. Aga kui eeldada, et midagi välja ei jäänud, siis ei olnud mõtet ka ühte tühja lehekülge jätta.
5 lk on väga tore, nii välimuselt kui ka sisult. Urvaste Kooli spordijutt oli mulle kui spordisõbrale ikka väga huvitav.
Ja vahva, et õpilased on kirjutama saadud. Loodan, et see traditsioon jätkub.
Kooli lastevanemate koosoleku kohta lisaksin, et pikapäevarühma toidu rahastamine valla poolt lõpetatakse ära, kuna suurem osa lapsi lihtsalt ei tule sööma. Küllap see päev siis nii pikk ikkagi ei ole. Kui saaks selgeks lapsed, kellel tõesti oleks seda toitu vaja, võib-olla selgub, et ei peakski pikapäevarühmale süüa tegema.
Ja valla lehest veel näide, et leheküljede planeerimine (mille pärast jäi välja mulle "saatuslikuks saanud" lause volikogulaste artiklist) pole üldsegi lihtne. No ei sobi 7 lk peal need kaks asja kokku, alumine nagu kommenteeriks seda pikemat lugu - hm!
reede, 24. oktoober 2008
neljapäev, 23. oktoober 2008
Jutuõhtu Pokumaal
Pokumaa SA ja MTÜ Hinokad kutsuvad huvilisi hingedekuu eelõhtul, 31.oktoobril kell 18.00 Pokukotta kuulama Maris Kilgi reisijuttu
TEEKOND MEHHIKO PÕLISRAHVASTE JUURDE.
Tasu täiskasvanutele 25 kr, õpilastele 15 kr, koolieelikud tasuta. Pakume teed ja kohvi.
Lisainfo tel. 529 1431
www.pokumaa.ee
TEEKOND MEHHIKO PÕLISRAHVASTE JUURDE.
Tasu täiskasvanutele 25 kr, õpilastele 15 kr, koolieelikud tasuta. Pakume teed ja kohvi.
Lisainfo tel. 529 1431
www.pokumaa.ee
Politsei otsis sularahaautomaati
Täna hommikul toimus Antsla lähistel ulatuslik politseireid. Kraavi poolt linna sõites peatas kõiki sõidukeid kolm politseiautot, küllap peeti vahti ka teistel teedel. Nüüdseks on selgunud, et Nõost läks varahommikul kaduma sularahaautomaat.
Selline on Lõuna Politseiprefektuuri info:
Täna hommikul kella 4.05 ajal varastati Tartumaal Nõos Tartu maanteel asuvast kauplusest sularahaautomaat.
Lõuna Politseiprefektuur käivitas kurjategijate ja pangaautomaadi tabamiseks koheselt ulatusliku politseioperatsiooni ning mõni tund hiljem saadi automaat kätte Lõuna-Eestist.
Vargusega tekitatud kahju on selgitamisel ning midagi täpsemat kuriteo kohta selle uurimise huvides veel öelda ei saa.
Lisaks tänaöisele juhtumile käib prefektuuri organiseeritud kuritegevuse talituse eestvedamisel ka varasemate automaatide varguste uurimine. 14. veebruari ööl kadus Hansapanga automaat Võrumaalt Rõuge kauplusest, 6. mail sama panga automaat Tartumaalt Luunja poest.
Samas on talitus kindlaks teinud isikud, kes lõhkusid rahaautomaadi 25. veebruaril Tartumaal Rõngus, püüdsid varastada raha 7. aprillil Nõos ning rüüstasid 7. mail Jõgevamaal Puurmani vallamaja rahaautomaati. Need isikud on kohtus ka oma karistuse juba saanud.
AIRI HALLIK-KONNULA
Selline on Lõuna Politseiprefektuuri info:
Täna hommikul kella 4.05 ajal varastati Tartumaal Nõos Tartu maanteel asuvast kauplusest sularahaautomaat.
Lõuna Politseiprefektuur käivitas kurjategijate ja pangaautomaadi tabamiseks koheselt ulatusliku politseioperatsiooni ning mõni tund hiljem saadi automaat kätte Lõuna-Eestist.
Vargusega tekitatud kahju on selgitamisel ning midagi täpsemat kuriteo kohta selle uurimise huvides veel öelda ei saa.
Lisaks tänaöisele juhtumile käib prefektuuri organiseeritud kuritegevuse talituse eestvedamisel ka varasemate automaatide varguste uurimine. 14. veebruari ööl kadus Hansapanga automaat Võrumaalt Rõuge kauplusest, 6. mail sama panga automaat Tartumaalt Luunja poest.
Samas on talitus kindlaks teinud isikud, kes lõhkusid rahaautomaadi 25. veebruaril Tartumaal Rõngus, püüdsid varastada raha 7. aprillil Nõos ning rüüstasid 7. mail Jõgevamaal Puurmani vallamaja rahaautomaati. Need isikud on kohtus ka oma karistuse juba saanud.
AIRI HALLIK-KONNULA
kolmapäev, 22. oktoober 2008
Elanikud leidsid järvelt surnud luige
Eelmisel nädalal avastas Tiiu Rämmanni pere Visela järvelt ilmselt kuhugi kinni jäänud ja surnud luige ning andis sellest teada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313.
Hukkunud luike käis otsimas Riikliku Looduskaitsekeskuse loodusvaht Mati Urbanik, kuid ebapiisava info pärast ta lindu ei leidnud. Ta ütles ka, et tegelikult on nende kohustus aidata hättasattunud loomi ning uurida looduskaitsealuste liikide hukkumist. Luikesid on Eestis juba nii arvukalt, et nad ei kuulu enam looduskaitse alla. Kui aga loom või lind on veel elus, tuleb vajadusel teda päästma isegi Päästeamet.
Luik parasjagu veest tühjaks lastud Visela järvel jääb aga kas looduse meelevalda või õnnestub linnu leidnud perel see kätte saada ja maha matta. „Juhul, kui surnud lindudest tuleb rohkem teateid, tuleb meil muidugi hakata asja uurima," tõdes Mati Urbanik. Sel sügisel on juhtumeid olnud kaks. Teine luik oli kummaliselt komberdanud Kobelas, Urbaniku saabudes oli lind surnud.
Veel nädalapäevad tagasi oli Restu rahvas kuulnud järve poolt ka püssipauke. Loodetavasti ei ole luige hukkumine sellega seotud.
AIRI HALLIK-KONNULA
Surnud luige pärast muretsev Tiiu Rämmann seekord ametimeestelt abi ei saanud.
Elutu luik hulbib Tiiu Rämmanni kodu lähedal Restu meierei all.
Vana hobusetee alguses tuleb läbida sadakond meetrit hundinuiametsa.
Tänu vanale hobuseteele saab allalastud Visela järvest ilma sissevajumata üle minna.
Taamal paistab veetühjale Viselale truuks jäänud luigepere. Seevastu Punde järvel oli luikesid pühapäeval karjaviisi.
Hukkunud luike käis otsimas Riikliku Looduskaitsekeskuse loodusvaht Mati Urbanik, kuid ebapiisava info pärast ta lindu ei leidnud. Ta ütles ka, et tegelikult on nende kohustus aidata hättasattunud loomi ning uurida looduskaitsealuste liikide hukkumist. Luikesid on Eestis juba nii arvukalt, et nad ei kuulu enam looduskaitse alla. Kui aga loom või lind on veel elus, tuleb vajadusel teda päästma isegi Päästeamet.
Luik parasjagu veest tühjaks lastud Visela järvel jääb aga kas looduse meelevalda või õnnestub linnu leidnud perel see kätte saada ja maha matta. „Juhul, kui surnud lindudest tuleb rohkem teateid, tuleb meil muidugi hakata asja uurima," tõdes Mati Urbanik. Sel sügisel on juhtumeid olnud kaks. Teine luik oli kummaliselt komberdanud Kobelas, Urbaniku saabudes oli lind surnud.
Veel nädalapäevad tagasi oli Restu rahvas kuulnud järve poolt ka püssipauke. Loodetavasti ei ole luige hukkumine sellega seotud.
AIRI HALLIK-KONNULA
Surnud luige pärast muretsev Tiiu Rämmann seekord ametimeestelt abi ei saanud.
Elutu luik hulbib Tiiu Rämmanni kodu lähedal Restu meierei all.
Vana hobusetee alguses tuleb läbida sadakond meetrit hundinuiametsa.
Tänu vanale hobuseteele saab allalastud Visela järvest ilma sissevajumata üle minna.
Taamal paistab veetühjale Viselale truuks jäänud luigepere. Seevastu Punde järvel oli luikesid pühapäeval karjaviisi.
pühapäev, 19. oktoober 2008
Võtke osa „Padjasajust“
Urvalinnu mänguring ja Urvaste Külade Selts korraldavad istumispatjade meisterdamise võistluse „Padjasadu“. Ise tehtud erikujulisi lastepäraseid patju läbimõõduga umbes 60 cm saab tuua Urvaste seltsimajja või Kuldre raamatukokku 10-27. novembril.
28. novembri Urvaste kadripeol saavad kõik pidulised osaleda lemmikpadja valimises. Peaauhind on õhtusöök neljale Nõiariigis, meisterdajate vahel loositakse välja veel Kuldre juuksuriteenus ja käsitööraamatuid.
Lisanfo Anne Klaar,
tel 5292373
28. novembri Urvaste kadripeol saavad kõik pidulised osaleda lemmikpadja valimises. Peaauhind on õhtusöök neljale Nõiariigis, meisterdajate vahel loositakse välja veel Kuldre juuksuriteenus ja käsitööraamatuid.
Lisanfo Anne Klaar,
tel 5292373
reede, 17. oktoober 2008
Näpud tööle!
Taaskord oodatakse meie valla käsitöösid Riigikogu jõulumüügile. Oma tehtud käsitööesemeid, mett ning soojas säilivaid hoidiseid saab tuua Urvaste seltsimajja kuni novembri lõpuni.
Varasematel aastatel on urvastelased pealinna saatnud peamiselt sokke-kindaid, mis on päris hästi kaubaks läinud. Proovida tasub aga põnevamate asjadegagi. Populaarsed on teesegud ja hoidised ning tänavu ostetaks ilmselt hästi ka mett.
Kindlasti tuleks hoolitseda käsitöö hea väljanägemise eest ning hoidiste puhul võiks mõelda, kuidas pakendit silmatorkavamaks muuta. Oleks hea, kui lisate tööde juurde oma nime ning summa, mida sooviksite iga asja eest saada. Kellel asjade kohaletoomise võimalust ei ole, võtke minuga ühendust!
Head meisterdamist,
Airi Hallik-Konnula
Tel 5206001
Piltidel: varasemate Toompea-aastate stiilinäiteid.
neljapäev, 9. oktoober 2008
teisipäev, 7. oktoober 2008
Politseisõnum
02.10.2008 kella 12 ajal avastas Kassi külas asuva talu peremees, et tema karjamaalt on kadunud üks pull ja üks mullikas koos kettidega. Vargusega tekitati omanikule kahju 11 000 krooni. Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust.
esmaspäev, 6. oktoober 2008
Kuidas taastada Oma Valitsus?
Möödunud laupäeval oli Elvas seminar „Roheline väikelinn“. Ühe ettekandjana osales seal „kukutatud“ regionaalminister Vallo Reimaa, kelle mõtteid tahaks blogirahvani tuua.
Reimaa rääkis, et praegu ei mõisteta omavalitsust Eestis traditsioonilise „oma valitsuse“ ehk kogukondliku otsustamis- ja tegutsemisorganina. Praegune omavalitsusmudel (riiklike teenuste pakkuja) jõudis Eestisse sadakond aastat tagasi ja oli algselt kasutuses linnades.
„Kogukonna aspekt on tänasest haldusreformi kavast täiesti väljas,“ tõdes Reimaa. Seepärast on ka valdades üha enam „riiki“ ehk teenuste ja raha laialijagamist ning üha vähem „oma valitsust“ – kogukondlikku autonoomiat ja otsustusõigust.
Vallo Reimaa ütles, et esimese õigusena tuleks kogukondadele ehk kantidele anda otsustusõigus planeeringute küsimuses. Erinevalt koolikorraldusest jm ei läheks see riigile praktiliselt midagi maksma, kogukonnad aga saaksid väga olulise vahendi oma elukeskkonna küsimustes kaasa rääkimiseks.
Laiemalt regionaalpoliitikast rääkides andis Reimaa mõista, et seda Eestis peaaegu ei ole. Ei ole regionaalpoliitiliselt läbi mõeldud ei haldusreform ega Riigikogu otsused. „Iga Riigikogu eelnõu juurde, mis vähegi piirkondlikku elukorraldust puudutab, peaks käima regionaalpoliitiline analüüs. Praegu ilmneb mõju tagantjärele.“
Mitme skeemi abil näitas ta, kui vale oleks maakonnad automaatselt valdadeks muuta. Näiteks on Eestis 44 tõmbekeskust oma mõjuväljaga. Nende hulgas Antsla. Samas kasvupiirkondi on kõigest 11 – seega vähem kui maakondasid. Võru ja Valga koos linnaümbrusega kuuluvad nende hulka, Põlva mitte. Kante ehk oma identiteediga kogukondi on aga kordades rohkem kui valdasid (minu mäletamist mööda kaardistas Urvaste vald viis kanti: Restu (Visela), Kuldre, Uue-Antsla, Vaabina ja Urvaste).
See, milline omavalitsusfunktsioon kuhu jääb, tuleb läbi rääkida ning kokku leppida, mitte hakata jõuga peale suruma. „Kui selget piiri ei ole, algab köievedu. Kahel korral on omavalitsused maakondi võitnud, sest neid on rohkem. Aga tegelikult peab haldussüsteemis olema oma koht igal otsustustasandil.“
Elva seminari korraldas Erakond Eestimaa Rohelised, kandepind oli siiski laiem.
AIRI HALLIK-KONNULA
Reimaa rääkis, et praegu ei mõisteta omavalitsust Eestis traditsioonilise „oma valitsuse“ ehk kogukondliku otsustamis- ja tegutsemisorganina. Praegune omavalitsusmudel (riiklike teenuste pakkuja) jõudis Eestisse sadakond aastat tagasi ja oli algselt kasutuses linnades.
„Kogukonna aspekt on tänasest haldusreformi kavast täiesti väljas,“ tõdes Reimaa. Seepärast on ka valdades üha enam „riiki“ ehk teenuste ja raha laialijagamist ning üha vähem „oma valitsust“ – kogukondlikku autonoomiat ja otsustusõigust.
Vallo Reimaa ütles, et esimese õigusena tuleks kogukondadele ehk kantidele anda otsustusõigus planeeringute küsimuses. Erinevalt koolikorraldusest jm ei läheks see riigile praktiliselt midagi maksma, kogukonnad aga saaksid väga olulise vahendi oma elukeskkonna küsimustes kaasa rääkimiseks.
Laiemalt regionaalpoliitikast rääkides andis Reimaa mõista, et seda Eestis peaaegu ei ole. Ei ole regionaalpoliitiliselt läbi mõeldud ei haldusreform ega Riigikogu otsused. „Iga Riigikogu eelnõu juurde, mis vähegi piirkondlikku elukorraldust puudutab, peaks käima regionaalpoliitiline analüüs. Praegu ilmneb mõju tagantjärele.“
Mitme skeemi abil näitas ta, kui vale oleks maakonnad automaatselt valdadeks muuta. Näiteks on Eestis 44 tõmbekeskust oma mõjuväljaga. Nende hulgas Antsla. Samas kasvupiirkondi on kõigest 11 – seega vähem kui maakondasid. Võru ja Valga koos linnaümbrusega kuuluvad nende hulka, Põlva mitte. Kante ehk oma identiteediga kogukondi on aga kordades rohkem kui valdasid (minu mäletamist mööda kaardistas Urvaste vald viis kanti: Restu (Visela), Kuldre, Uue-Antsla, Vaabina ja Urvaste).
See, milline omavalitsusfunktsioon kuhu jääb, tuleb läbi rääkida ning kokku leppida, mitte hakata jõuga peale suruma. „Kui selget piiri ei ole, algab köievedu. Kahel korral on omavalitsused maakondi võitnud, sest neid on rohkem. Aga tegelikult peab haldussüsteemis olema oma koht igal otsustustasandil.“
Elva seminari korraldas Erakond Eestimaa Rohelised, kandepind oli siiski laiem.
AIRI HALLIK-KONNULA
Tellimine:
Postitused (Atom)
