Välk kooris kase paljaks

Neljapäevane äike lõi Urvastemõisa ja Lümatu vahel elava Russi Ruudi sauna juures vanal kasel koore pealt. Ka puu ise on seest lõhenenud, nii et kõrgemal paistab tüvest valgus läbi.
Arvatavasti ei löönud välk mitte kase, vaid maa sisse, sest puul ei ole söestunud kohti, samuti ei ole puu seest välja lennanud ühtegi tükki nagu välgutabamuse saanud puudel tavaliselt.
Mitu aastakümmet metsnikuna töötanud Ruudi ütles, et ei ole varem sellist äikesekahjustust näinud. Suurt kahju välgunool ilmselt ei põhjustanud – vaid Ruudi ja naabrimehe perel kadus mõneks ajaks elekter ära. Sealsamas suitsusauna juures on äike varem löönud ühe suure kuuse sisse.
AIRI HALLIK-KONNULA

Urvastemõisa vastlapäev

Keset Urvastemõisat seisva küla kõrgeimal, Lennuvälja mäel peeti esmakordselt küla vastlapäeva. Külalisi oli muidugi ka teistest küladest, mäelt käis läbi üle 40 inimese. Paljud olid midagi suupärast kaasa võtnud, vastlasupist- ja kuklitest puudust ei tulnud. Sõiduvahendeid oli väga erinevaid.
Eriti suureks abiks olid Üllar Salumets, kes ajas buraaniga mäele rajad sisse ja Aivar Bürkland, kes lükkas enda teeotsa avara parkimisplatsi.
Mõned pildid on üleval siin.

tööd urvaste meierei juures (täiendatud)

Nüüd ootame kevadet, siis on täpsemalt näha, mis seal edasi teha.

8. novembril tasandasid Valmap Grupi masinad Urvaste meierei varemetes pinnast. Meierei trepp oli juba varem käsitsi välja kaevatud, nüüd puhastati masinate abil ka platvorm, mis küll eriti heas korras ei ole.
Valmap Grupp OÜ ehitab pokukoda, osa pokukoja seina läinud vanadest tellistest on üles korjatud just Urvaste meierei jäänustest. Vahepeal käis külarahvas, seltsinglased Rohelisest Urvastest ja ka vallavanem Lembit Luts seitsmel pühapäeval talgutel, mille käigus põletati praht, tehti seltsimajale küttepuid, viidi telliseprahti teetäiteks ja tunti lihtsalt rõõmu seltskondlikust olemisest.

Urvaste meierei mööbel

Urvaste meierei juures on koristustalgud sel sügisel juba kolmel nädalavahetusel toimunud.

Koristatud kiviprahti, avardatud vaadet võsa langetamise teel.
Aga küttepuude lõikamise käigus jäi saemees Jüri Roonile silma huvitav võimalus. Mõnedest pakkudest ja nottidest sai paari saelõike abiga kena pink või kogunisti seljatoega tool. Ilusa ilmaga päris mõnus seal peal istuda.

Elustusid mälestused Urvaste meiereist

2. septembril hakkas peale töö Urvaste mõisa vana meierei aseme korrastamiseks. Korjasime prahti, põletasime roikaid ja võsa ning viisime osa katkisi kive taluteede täiteks. Algselt Rohelise Urvaste 3. sünnipäeva tähistamise talgutena mõeldud ettevõtmisest sai rohkem hoopis Urvaste mõisa rahva üritus. Lagunev meierei on siinseid elanikke kurvastanud juba palju aastaid. Nüüd aga tekkis õige mitu mõtet, kuidas paika korrastada, et siia oleks külarahval hea tulla ning kuidas meierei lugu kohapeal jäädvustada. Kokkukäimiskoht on seal praegugi, kuna kaks korda nädalas peatub meierei juures autolavka.
Töö juures rääkis oma poisipõlve mälestusi Jüri Uibopuu, kelle isa oli siin meieriks tervelt 11 aastat ja Jüri ise tal abiks käinud, näiteks kaseiinvärvi seganud. Seekord talgutel oli palju kasu Jüri traktorist. Mootorsaega oli abiks seltsingu sõber Olav Kasenurm Tartust, kellel ka Kuldre kandiga tihe side.
Enne talve plaanib mõisarahvas teha veel 1-2 ühiskoristust. Oma abi on valla kaudu pakkunud ka Pokukoja ehitaja, sest suure osa vajaminevatest tellistest sai Pokukoda just vana meierei müüridest.

Herbert Konnula foto

kiri Urvaste Valla Lehele Lõunalehe peatoimetajalt

Aitüma Urvaste Valla Lehe eest. Lugesin, et Sööde Helmi sai 82. Hea teada, et lapsepõlvest meelde jäänud ikka veel elavate kirjas. Aga kes nimetab/määrab sünnipäevaliste nimede taha märgitud külasid? See Urvaste mõisa nime määrimine omaaegse pisikese Ruhingu karjamõisa nimega peaks tasapisi lõppema. Vähemalt Eesti Vabariigis A.D 2007.
Sööde Helmi lähimad "naabrid", vaid sajakonna meetri kaugusel, on mõisa kalmistul viimset und puhkavad von Samson-Himmelstjernad. Viimased pöörleksid ilmselt hauas mitte ainult ringi, vaid lausa vurrkannina, kui kuuleksid, et nende kalmistu ei asugi enam Urvaste mõisas, vaid hoopis Ruhingu külas (varem kandis seda nime Kanepi suunas asunud pisike karjamõis). Tean, et külade uurija ja Võru Instituuri teadur Evar Saar on teinud Urvaste vallavolikogule ettepaneku, nimetada Urvaste mõisa piirkond Urvastemõisa külaks. Ajalooliselt ongi ju Urvaste mõis Urvastele nime andja. Seega tuleks ikka alles hoida palju sajandeid vana nimi.

Alustaks sellest, et selle kandi inimesed nimetaksid ise seda kohta nii ja et Urvastemõisa inimeste taga ei seisaks valla seitungis enam "Ruhingu". Maanteeameti viidad juba näitavad Urvaste mõisa peale, Regio kaardil on see koht samuti olemas, loodetavasti leiab ka Urvaste volikogu lõpuks mahti, et valla ajaloolistele kohtadele anda nende õiged nimed.

tervitades
Urmas Paidre
juurtelt otse Urvaste mõisast