Viimane aeg pühkida korstnad!
Kütteperiood on algamas ning viimane aeg pühkida korstnad ja korrastada kütteseadmed.
Oluline on kogu küttesüsteem kriitilise pilguga üle vaadata – ega kuskilt suitsu sisse ei aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstnates poleks pragusid. Samuti tuleb kontrollida, ega korsten pole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt kinni. Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadet ja lõõre puhastada kaks korda, hooajaliselt kasutatavaid üks kord enne kütteperioodi algust ja gaasikütteseadmeid üks kord aastas.
Pühkimata korstnalõõrides süttinud tahm kuumutab korstna üles, leegid tungivad pragudest välja ning tuleõnnetus on möödapääsematu. Et tulekahju ära hoida peab ahju ja korstnat järjepidevalt hooldama.
Korstnapühkijate kohta saab infot päästeala infotelefonilt 1524 .
Küttekollete ohutusest loe lähemalt siit
Korrasta maavaldused!
Päästeteenistus kutsub maaomanikke korrastama oma maad just sügisel, et kevadised kulupõlengud ei kahjustaks teie maid. Sel aastal oli Lõuna-Eesti kuues maakonnas ligi 300 kulupõlengut. Mitmel korral põlesid lõkkest süttinud kulust maha hooned, neist kahel korral süttisid hooletu lõkke põletaja naabri kõrvalhooned.
Kui maaomanik on oma maavaldused kenasti hooldanud, aitab see ära hoida juhuslikust suitsukonist või ka suure tuulega elektriliinide kokkupuutest tekkinud sädemetest põhjustatud kulupõlengud. Ja miks mitte ka naabrile meelde tuletada sügist maade korrastust, sest tule levik maavalduste piire ei tunne.
Vastavalt 2008. aasta 1. augustil jõustunud keskkonnaministri määrusele „Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded” on kulupõletamine keelatud.
Kulupõletamisest loe veel siit
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar