Vaabina oli raadio eest võlgu!

Elu 15. oktoober 1927
Elu=olu Vaabinas
Kes eelmistel sügistel juhtus Vaabinast läbi sõitma, võis näha koristamata põldusid veel lume vaiba all, kuid tänavu on soodsate ilmade tõttu vilja peksminegi lõpule jõudmas. Samuti vaatavad ka kartuliväljad enam-vähem koristatult külma rahuga talve tulekule vastu.
Seltse ja ühisusi pole Vaabinas mitte vähe: 5 viljapeksuühisust, piimaühisus, karja-kontrollühisus ühes turba osakonnaga, (vastsündinud) naisselts, rahvaraamatukoguselts jne. Piimaühisus, mis läinud aastal uued ajakohased riistad muretses, töötab kaunis hääde tagajärgedega; 2. skp. peeti erakorralist üldkoosolekut, mis kärarikas oli nagu viimasel ajal harilikult. Otsustati piimavabriku hoone (endine mõisa viinavabrik) ära osta, Utsali koorejaama meier, kes vähe koort (vast kohvi pääle) oli võtnud, ametist lahti teha ja üks liige, kes kogu suve kestel pole ühisusele piima toonud, ühisusest välja heita. Karja-kontrollühisus kiratseb väikese liigete arvuga, sest siinsed põllupidajad arvavad, et “küll ma ise tean, mis mu lehm tahab ja mis tiä mulle and”.
Kohalik rahvaraamatukogu selts parandab haavu, mis läinud-aastane remonteerimine kassale löönud. Suuremaks võlaks on raadio (“põrgumasina”) võlg. Pidusid toimitakse tihti. Nii oli pühapäeval, 9. skp pidu-õhtu kohalikus seltsimajas. Kavas oli: segakoori laulud, rahvatantsud ja näidend: “apteekri pulmaöö”. Ettekanded lavastati rahuldavalt, kuid tantsuks mängiv keelpillide orkester tekitas nurinat: vaheajad venisid pikaks, mängijad kadusid, ja kui nad kohale saadi, siis ei jõutud ära oodata, mil said mänguriistad häälde jne. Ka laginal naer publiku pääle ja sõnelemised mõnede pidulistega näitelavalt ei olnud kuigivõrd ilusad.