Kroonitud pead murdsid päid

Kroonitud pead murdsid päid

Külasid tuleb rohkem kaasata valla juhtimisse. Igaüks peab oma kodukandi ettevõtjale reklaami tegema, aga ka ettevõtja peab austusega suhtuma oma koduküla klienti.
Neid ja paljusid teisi asju sõnastati kahepäevasel Haanjas toimunud Urvaste valla koostööseminaril, kus kokku said kolm sektorit – kogukond, keda esindasid külaliidrid, omavalitsustöötajad ehk siis vallavalitsus ja volikogu ning ettevõtjad. inimese. Kokku üle 20 Seminari korraldamist rahastas Euroopa Liidu Leader-programm ja toetas Urvaste vald. Osalejatele oli seminar tasuta.
Kahepäevase ettevõtmise sissejuhatuseks oli Hartsmäe talu peremees Agu Hollo meile giidiks väiksel bussiekskursioonil, kus peatus tehti lisaks Hartsmäele veel kahes talus, seejärel jätkati Haani söögitares mõttetalgutega. Seminari juht Ivika Nõgel ütles, et on hea, kui saab valda kaugemalt – ja kõrgemalt vaadata, seepärast olemegi Urvastest Haanjasse tulnud.
Esimese õhtu lektor Setumaa ärimees Margus Timmo kuvas kõigepealt seina peale loosungi: Urvaste vald viie jõukama valla hulka Eestis. Mispeale Rolf Kiitsak tähendas, et palju polegi enam jäänud – praegu oleme kuuendad. Margus Timmo julgustas kohaletulnuid oma mõtteid välja ütlema ja aru pidama – sest “ütski lektor ei ole targemb ku tii kõik kokku!”.
Timmo ettekanne läks sujuvalt üle rühmatööks, mille eesmärk asjad selgeks kõneleda vastastikuse kasu ja huvide lahendamise kolmnurgas, ettevõtja– kogukond – omavalitsus. Kolmele eelmainitud grupile jagati välja kolme värvi paberist kroonid, igaüks otsustas ise, kelle hulka ta kõige rohkem kuulub. Aga kui kõik olid oma koha leidnud ja krooni pähe saanud, pidid ümber kehastuma: ettevõtjad – aktivistiks, ametnikud ettevõtjaks, aktivistid ametnikuks. Siis pani iga rühm mõttetalgute käigus kirja, kuidas kolm rühma saaksid saaksid üksteist toetada.

Urvaste vallas pole külavanaemaid
Hommikul oli esimene loengupidaja Halliste vallavanem Andres Rõigas, kes rääkis, et on ise tegelenud palju sellega, et inimesel oleks koht, kuhu elama tulla. Vaadanud, et kus maja tühjalt seisab, võtnud omanikuga ühendust ja saanudki uue aktiivse vallakodaniku juurde. Mõni on seepeale lihtsalt oma suvila ümbruse korda teinud.
Ja niimoodi – ilma kinnisvarafirmade vahenduseta – on uue omaniku saanud paarkümmend talu. Kui neid juba nappima kippus, ei jäänud muud, kui Halliste vald investeeris uue korrusmaja ehitusse – ja taas tuli hulga elanikke juurde või tagasi.
Nende seltsid saavad vallalt raha omaosaluseks projektide läbiviimisel, aga ette võtavad ja projekte läbi viivad inimesed ise. “Ütlesin neile, et mind eriti ei huvita, mis teist saab, kui te ise ei liiguta,” muigas Rõigas.
Ise teevad projekte ka Vastseliina külaseltsid. Nad on organiseerunud hästitoimivaks struktuuriks, mis kannab nime MTÜ Vastseliina külade ühendus ja mida meile tutvustas selle esimees Aado Kuhlap. Ühendus teeb vaid raamatupidamist ja korraldab koostööd, iga kuu teisel teisipäeval on ühenduse kokkusaamine, kus tehakse ühiseid plaane. Volikogus on külade ühendus napilt opositsioonis.
Pärast lõunasööki pandi taas kroonid pähe ja toimus lõpuümarlaud. Enne siit ei lahku, “ähvardas” Ivika Nõgel, kui on vastu võetud vähemalt kaks tegevust, konkreetset punkti, kuidas külaelu edendada ja ettevõtlusele hoogu sisse puhuda. Elava arutelu käigus kadus väsimus tasapisi nägudest ja mõtted tulid:
1. Töötada välja külavanemate statuut, valida külavanemad.
2. Luua pärast valimisi volikogu juurde külaelu arendamise komisjon.
3. Tutvustada ettevõtjaid vallalehes
4. Korraldada igal aastal ettevõtjate ja külade aktiivi tunnustamise üritus
Osavõtjad avaldasid lootust, et aasta pärast sarnasel seminaril saadaks jälle kokku, et seekordseid mõtteid edasi arendada ja analüüsida, kas asjad on läinud soovitus suunas. Külavanema statuudi väljatöötamise toimkond igatahes juba ragistab ajusid.

MARGUS KONNULA