Nõiariigis toimus eile ( 4. märtsil) ümarlaud Kuldre söetööstuse ehk ka “surmavabriku” teemadel, nagu Kagu Mets OÜ omanik Andres Arike on kuulnud oma firmat rahvasuus nimetatavat.
Arike oli ka ümarlaua algataja ja inimeste kutsuja, lisaks temale olid kohal Kagu Metsa tootmisjuht Ester Tooding, vallavolikogu esimees Margus Klaar; Ain Kikas ja Kristjan Võrno vallavalitsusest ning Kalev Ottis, Ena Poltimäe ja Anu Holvandus Keskkonnateenistusest, Heldur Vosman ja Uno Minka Keskkonnainspektsioonist.
Põhiline otsus, milles selgusele jõuti – kahe kuu jooksul peaks Kagu Mets ekspertide abil valima kahe investeeringuvariandi vahel.
1) Uus tootmishoone, kõrgusega 14 meetrit, hind halvimal juhul 10 miljonit, loodetav suurusjärk siski 6 milj. Arike möönab, et Kagu Mets oleks praegu valmis investeerima 3 milj., ülejääk võiks tulla KIKi projektist. KIKil on õhusaaste vähendamiseks rahad ette nähtud küll. Arike avaldas Otepää kogemuse põhjal kartust, kas nii kõrgele hoonele ehitusluba antakse, aga kohalviibinud arvasid, et sellega probleeme ei tule. Tootmine toimuks kinniselt, hoones oleks hea ventilatsioon. Siiski pole päris sellise ehituse kogemust vähemalt Eestis kellelgi, nii ei ole sajaprotsendilist teadmist, kuidas asi toimima hakkab.
Keskkonnateenistuse Kalev Ottis ütles, et kui Kagu Mets on suuteline selle projekti läbi viima, poleks söetootmine üldse inimkahjulik tegevus.
2) Uued ahjud, mis maksaksid igaüks 4 miljonit, vaja oleks neid 3 tükki. Sellega oht, et PRIA võib tagasi küsida raha, mis praeguste ahjude tegemiseks antud. Nõutav viis aastat, mis vahendid peavad tootmises olema, pole veel päris täis. Samas üks ahi praegu amortisatsiooni tõttu seisab. Ahjude eluiga peaks Arikese sõnul olema 10 aastat.
Abivallavanem Võrno küsis selle peale – kas oleks majanduslikult otstarbekas teha aastakäibe (2007. aastal 13 milj.) suurune investeering – nagu selgus, andis firma tegevus eelmisel aastal hoopis miljonilise kahjumi.
Arike nendib, et firma omandamisel jäi riskide hindamine tagasihoidlikuks, aga nüüd on juba omajagu investeeeritud ja Prantsuse partneri huvi ka küllalt suur. Pärnu söetööstus elab pärast ahjudesse pandud 12 miljonit päris uhkelt.
Ehitustööd Kõlbi külas võiks reaalselt alata august-september. Kalev Ottis ütles, et asjade kordasaamisel ka saastetasud vähenevad 10-kordselt, see peaks suur motivatsioon olema. Praegu – küsimusele kui palju kaebusi on tulnud, vastas Minka keskkonnainspektsioonist esimese hooga: oi-oi-oi.
Möödunudsuvised saastefooni mõõtmised ei andnud tegelikult käegakatsustavid tulemusi. Mõõtmine tehakse, kui katlad töötavad täiskoormusel, must toss aga tekib just ülekütmisel või kui katlad on ülekoormatud, nentis Ottis.
Foonibuss oli kõige tuntuma söetööstuse all kannataja Lea Richteri maja juures, kuid seal ületas tahkete osakeste osakaal normi vaid hetketi ja pigem oli tegu suurte autode möödumisest tekkinud teetolmu kui tahmaga. Samas peab ka nentima, et labori tellimist peab väga pikalt ette planeerima ja tol nädalal lihtsalt ei olnud tuult, mis oleks puhunud söetootmise poolt Richteri maja suunas.
Igatahes oli kõigil selge, et ilma midagi ette võtmata tuleb tootmine seal lihtsal lõpetada. Mis tulemusteni jõutakse järgneva kahe kuu mõttetöö tulemusena, on kõigil võimalus kuulata ja ka ise sõna sekka öelda rahvakoosolekul 5. mail kell 17 Kuldre koolimajas. Ettepanekuid võib teha muidugi ka kohe praegu.
MARGUS KONNULA
Firma tutvustusest:
Aastas toodetakse 1500 tonni grillsütt, 400 tonni briketti,
Võlgasid firmal momendil 200 000 krooni
27 töötajat, neist 16 nn. kohalikud (Urvaste-Antsla piirkond)
neist 3 kõrgharidusega, 10 keskharidusega, ülejäänud vähem
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
lubaduste andmise asemel võiks selle reostava ja "kahjumis" töötava ettevõtte sulgeda.Kindlasti leiaks need nn.kohalikud (Urvaste-Antsla piirkond kuhu arvatavasti kuuluvad ka Võru,Valga,Otepää )ka mujal tööd.
ümarlauas oli plaane,oli mõtteid,kuid need plaanid jäävad plaanideks nagu ikka sest kaaslasteks on Kagu Mets ja ... ! Kõik jääb muutumatuna edasi toimima.
Kinni panna seda ettevõtet kindlasti ei tohiks. Loodame, et firma suudab teha vajalikud investeeringud keskkonna reostamise vähendamiseks ja miks ka mitte sellelt baasilt võiks see ettevõte suureneda. Edu Teile.
Gunnar Sarapuu
Söetööstusesse uue hoone ehitamine on hea mõte ,kui see on täiesti hermeetiline ja kogu kompleks jääb sinna sisse.Siis saaks söetöösturid koos oma toetajatega seal "saastamata" õhku nautida.
Pole siiani seal söetööstuses midagi muutunud ja ei muutu ka edaspidi.Pole mõtetuid lubadusi anda.
Euroopas pole sellist söetööstuse ettevõtet, mis oleks täiesti keskkonnasõbralik! Kõik nad maksavad saastemakse ja on valuprobleemiks kohalikele,nii ka meil. Tootmine peab jätkuma,sest söe tarbimise hooaeg läheneb. Julgesti edasi!
Postita kommentaar