Rege rauta suvel, korstnat puhasta kevadel

Päästeameti artikkel
Parandamata ahju- või korstnapraost lipsab leek lihtsasti tuppa ja pühkimata korstnalõõridesse kogunenud tahm võib süttides põhjustada traagiliste tagajärgedega tuleõnnetuse. Praegu, kui kütteperiood on lõppemas, on paras aeg üle kontrollida ja puhastada kütteseadmed. Kui õnnetus ikkagi juhtub, siis varakult hoiatab sellest lakke paigaldatud suitsuandur.

Kütteseadmete hooldus ja hooletuse ohud
Et tulekahju ära hoida peab ahju ja korstent järjepidevalt hooldama. Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadet ja lõõre puhastada kaks korda aastas, hooajaliselt – sügisest kevadeni – kasutatavaid seadmeid üks kord enne kütteperioodi algust ning gaasikütteseadmeid üks kord aastas. Ka ventilatsioonilõõre ja -korstnaid tuleb puhastada vähemalt kord aastas. Hoone kütteseadmega ühendatud suitsutamisahju tuleb pühkida kaks korda aasta. Korstnapühkijatest spetsialistid soovitavad korstnaid pühkida vahetult kütteperioodi lõppedes, sest siis tuleb tahm ja nõgi kergemini lahti. Sobivaima hooldussageduse kütteseadmete hoolduseks määrab korstnapühkija. Lisaks tuleb seadmete hooldustöödel kontrollida, kas korsten pole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt kinni jms.

Väga suur osa päästjate väljasõitudest on seotud kütteseadmete suitsulõõrides süttinud tahmaga. Kui tahmapõleng lõõrides ei pruugi esimesel korral midagi hirmsamat kaasa tuua, siis võivad siiski tekkida suure kuumuse mõjul kütteseadmesse praod ja järgmine tuleõnnetus ei lase ennast kaua oodata. Sageli süütab ülekuumenenud ahjulõõr või korsten lähedal asuva ruumiosa või ehituskonstruktsiooni ja sel puhul tuleb rinda pista juba suurema tulekahjuga. Praguliste kividega on oht tulekahjuks juba päris suur, sest kuumus liigub pragudest ehitusdetailideni ning puidust osad võivad kuumusest süttida. Päästjad leiavad üsna tihti sündmuskohalt põleva vaheseina- või lae mille süttimise põhjuseks on just katkine küttekolle või suitsulõõr. Tahma põlemisel korstnast lenduvad sädemed on ohtlikud nii ümberkaudsetele hoonetele kui praegusel ajal ülikuivale pinnasele. Hooldamata kütteseadmetest sai alguse väga suurt kahju kaasa toonud Otepää Golfiklubi hoone põleng käesoleva aasta aprillis. Katkisest küttekoldest alguse saanud tulekahju tõttu Tartumaal Mäletjärvel jäid majaelanikele kodust ainult varemed.

Ühepereelamu, suvila või aiamaja ning nende juurde kuuluvate abihoonete kütteseadmeid tohib puhastada hoone omanik ise. Kehva küttematerjali kasutamisel (ka märjad puud) tekib korstnasse palju pigi. Pigi kahjustava toime tõttu tekivad korstnale praod ja suureneb tulekahju oht. Sellest veast annab märku seestpoolt tekkinud pruunikas laik korstna või lõõri välispinnal. Kui tahm ja pigi on lõõrides ja korstnas kinni, siis sellest saab vabaneda ainult tahma põletamise teel. Tahma põletamist suitsulõõrides inimesed omapäi teha ei tohi. Päästeteenistus soovitab igal juhul kasutada kütteseadmete hooldamisel professionaali abi, kes lisaks puhastamisele kontrollib kogu küttesüsteemi korrasolekut.

Kütteseadmete korrashoidu ja korstnapühkimist reguleerib siseministri määrus nr 7 “Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded” ja selle hilisemad täiendused. See määrus kehtestab kütteseadmete ja lõõride puhastamise korra ja sageduse vastavalt hoone otstarbele. Samuti on määruses ära toodud korstnapühkija kohustus anda välja hooldustööde teostamist kinnitav akt. Vastavalt Päästeseadusele on õigus tuleohutusnõuete rikkujat karistada rahatrahviga kuni 18 000.00 krooni.

Kütteseadmete ohutusest saab rohkem teavet päästeteenistuse kodulehelt www.rescue.ee/1667
Päästeala infotelefonilt 1524 saab infot korstnapühkijate ja pottsepa teenuse kohta. Samuti leiab piirkonna korstnapühkijate kontakte Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt www.korsten.ee, vabatahtlikest tuletõrjeseltsidest või kinnisvara hooldusfirmadest.