Mõttetalgutel lobisemiseks aega ei jäänud

1. mail toimunud üle-eestilistel mõttetalgutel Minu Eesti osales Urvaste Mõttekojas 23 talgulist Urvaste, Kuldre, Uue-Antsla, Kärgula, Saverna ja Antsla kandist, Tallinnast ja Tartust. See oli üks suuremaid numbreid üle Võrumaa.

Mis mõtted siis mõttetalgutel tekkisid?

Loodusvarade kasutamise töötoas oli üks põhiküsimus: „Kuidas selgitada välja loodusvarade kasutamisega seotud plussid ja miinused”. Osalised leidsid, et tuleb ennast ise harida, samuti nõuda uuringuid ning osaleda aktiivselt valla omavalitsuse planeeringute ja arengukava koostamisel. Kogukonnas saaks korraldada väljasõite, nt põlevkivikaevandusse, kokkusaamisi asjatundjatega ning kirjutada projekte Euroopa Liidu toel uuringute tegemiseks. Riik saaks tellida suuremas mahus uuringuid, selgitada välja kõige jätkusuutlikumad lahendused, avalikustada tulemused ja selle baasil teha otsused kõige loodussäästlikumate tehnoloogiate kasutamiseks arendamiseks.
Selle grupi tööst kirjutab rohkem Helina Kärgenberg Rohelise Urvaste kodulehel rohelineurvaste.blogspot.com

Ka teine töörühm tegeles loodusvarade teemaga. Nende küsimus oli „Kuidas muuta/kasvatada inimesi nii, et nad vähem loodust kahjustaks”. Lahendusteks pakuti: Mõjutada isiklikult/grupiga arvamusliidreid ja poliitikuid, et tehtaks seadusemuudatusi looduse kahjustamise vähendamiseks; Kogukond võiks teha tööd selle nimel, et saada usundiõpetus kooliprogrammi; Soovitada vähem kasutada tooteid mille valmistamine hävitab/kulutab loodusressursse suures ulatuses (puuvillased riided, banaanid jne); Õpetada nii lapsi kui ka täiskasvanuid looduses hoolivalt käituma; Targa teejuhi saatel rohkem looduses käia; Valida kohalikku omavalitsusse ja riigikokku inimesi kes hoolivad loodusest; Luua ökoloogilise eetika kodulehekülg.

Stressiga toimetuleku töötoa küsimuseks kuulutasid osalised „Kuidas leevendada stressi kasulike tegevuste kaudu”. Pakuti välja, et iga lapsevanem peaks leidma lapsele kasulikku tegevust, et tekitada lapses tegutsemisharjumust. Osalejad pidasid vajalikuks tegusate ja algatusvõimeliste inimeste võrgustikku ning leidsid ka, et riik ja ühiskond peaksid selliseid inimesi rohkem tunnustama.

Väärtuste ja kultuuri töötoa küsimuseks sõnastasime oma töörühmas „Kuidas mina/meie saame mõjutada kultuuriväärtuste kestmajäämist kogukonnas”. Enim toetust leidis mõte, et peame innustama külade inimesi leidma ühiseid tegevusi, mille tulemusena säilib ja areneb külakultuur. Samuti peeti tähtsaks, et nii nagu PRIA jagab niitmis- jm toetusi, võiks olla vanaviisi talupidamise toetus neile, kes seda oma talus teevad ning on nõus oskusi huvilistele edasi andma. Veel võiks riik toetada kogukonnapõhiste algkoolide taasloomist, mis – nagu laste päevahoidki – aitab pärimust ühelt põlvkonnalt teisele ja kolmandale edasi anda. Oluliseks pidasime veel külaraamatukogude allesjäämist. Aitame kaasa valla või piirkonna raamatukogunõukogu loomisele, mille ülesanne on raamatukogusid toetada ja arendada. Vanadele kultuuriväärtustele tuleks anda uus elu, et inimesed saaksid nende loos osalised olla, mitte ei peaks lugema ainult teksti infotahvlilt. Kutsekoolides peaks edaspidi rohkem õpetama talukultuuri – mitmeviljasüsteemi, looduslikest materjalidest ehitamist jm.

Teine väärtuste ja kultuuri töörühm tegeles küsimusega „Kuidas julgustada ja toetada inimeste omaalgatuslikku tegevust, mis viiks tugevate ja elujõuliste suhtevõrgustike tekkimiseni”. Osalejad leidsid, et on väga tähtis suhelda kodus ema-isa, laste või lastelastega, jagada oma mõtteid, rõõme, muresid, kuulata neid ära, tunda huvi nende tegemiste vastu ja teha seda iga päev, et ei katkeks põlvkondadevaheline side. Samamoodi suhelda oma lähikondlastega: naabrite, sugulaste, sõprade, töökaaslaste, mõttekaaslastega. Meie koos aga viime ellu omi ideid ja ei jää ootama kuni keegi teine seda teeb meie eest, nt. korraldame vanade oskuste ja teadmiste päeva (nagu Urbanipäeva laat Urvastes), et kaasata neid inimesi, kes jagavad oma kogemusi: vanad noortele, noored vanadele. Tähtis on usaldada kaaslasi, jagada vastutust ning tõmmata järeltulevaid põlvi oma tegemistesse kaasa.


***
Kojavanemana on mul hea meel, et Urvastesse jõudis mitu inimest, kes on meie vallaga juurikatpidi seotud või tulid lihtsalt huvitavate teemade pärast. Tekkis väga tugev tunne ainuüksi mõttest, kui palju need inimesed kogukonnale juurde anda saavad – kas siia elama tulles või oma kodukandiga seotud ideid kaugemalt teostades.
Suur tänu kõigile tulijatele! Eriline tänu talgujuht Maret Ahonenile, kes tundmatus kohas vette hüpates meie kirju kambaga kenasti hakkama sai. Tänu Kalevi kommivabrikule, kes varustas kõiki mõttekodasid kommidega sellisel hulgal, et neid jätkub veel mitme kuu üritusteks. Ja minu ekstra-tänu Lembit Kuhlbergile ja Uuno Ojalale, kes abistasid autoratta vahetusel. Sest talguhommikul õnnestus nael kummi saada.

AIRI HALLIK-KONNULA